Thursday, December 28, 2017

7 Kuud!


Ja ongi meie väikesest alles sündinud beebist saanud juba 7 kuune pätu, kes on uudishimulik, täis energiat, pealehakkamist ja krutskeid. Kui muidu oli Kris siiani rohkem ametis hammaste kasvatamisega, siis nüüd hoopis füüsilise arenguga. See kõik juhtus nii järsku.. Ilma eelnevate märkideta. Kõigepealt hakkas Kris roomama, siis paari päeva pärast käputama ja siis juba järsku end pepu uppis püsti ajama. See viimane on tegelikult päris hirmus oskus, aga hetkel on Krisil justkui elu missiooniks ennast absoluutselt kõige najal püsti ajada. Endal jalad tudisevad all ja mina hoian hinge kinni. Tal endal on muidugi hirmus vahva ja suu on pidevalt kõrvuni. Noh.. Kuniks enam ei jaksa ja gravitatsioon mängu tuleb. Julge hundi rind on rasvane küll, aga eile sai Kris esimest korda ka suurema kukkumise osaliseks. Ajas end samamoodi ikka muudkui püsti, kuni kukkus niimoodi, et parema silma all on punane ja veidi paistes mälestus sellest. Nii me käime ja turvame teda Kristoga koguaeg. Aga ega teda ju põranda külge kinni ei saa siduda ja noh.. Kuidas muudmoodi õpib onju. Ka istuma õppis ta hiljaaegu.. See on paras nuhtlus, sest nüüd on vaja keset ööd ka istuda. Aga kuna niimoodi ju magada ei saa, siis tuleb emps appi kutsuda, et tagasi tuttu saaks. 

Kuna viimase kuuga on Kris saanud liikuma, siis on seda ka kohe kaaluiibes näha. Sellel korral võttis ta tavapärase 1-1,5kg asemel juurde 640g. Vaikselt on hakanud pikkust juurde viskama ja kaal pidama jääma. Eilse seisuga kaalub Kris 9,66kg ja on 69cm pikk. Ka pea ümbermõõt on sellel kuul 3cm suuremaks läinud.. Ja seda sama peakest on katmas juba õhkõrn siilisoeng. Nii vahva! Juuksed!


Nagu piltidelt aimata võite, siis on pisikese härra fotografeerimine järjest raskemaks muutumas, sest ta ei püsi absoluutselt paigal. Krisi kõige lemmikumateks tegevusteks on hetkel näputoidu uurimine/söömine, kõkutamine selle peale, kui mina või Kristo teda ehmatame, meie hammustamine, kõige najal ülesse ronimine, kasside taga ajamine, torni ümber lükkamine ja kraanikausi kohal käte pesemine, ise samal ajal pead paremale/vasakule kallutades (nagu kutsikad seda teevad) ja ennast peeglist jälgides. Ma ausalt ei tea, kust ta selle õppis?! Aga imearmas on see küll. 

Aga sama palju on ka asju, mis Krisile ei meeldi.. No näiteks hammaste pesemine. See on nagu mingi  piinapink tema jaoks. Kuna hambaid on tänaseks suus juba 8 (kohe, kohe on lõikumas ka kaks järgmist hammast (loodame, et hästi ruttu)), siis peaksime seda hoolega tegema, aga see on suht mission impossible. Silikoonist sõrme otsa käivat hambaharja ei saa me juba ammu kasutada, sest Kris lööb oma hambad nii kõvasti kokku, et hirrrrmus valus on ja tavalise hambaharja peale ei tee ta suud lahti. Hoiab selle tugeva kriipsuna kinni ja põikleb peaga eemale. Eks tal ju igemed teevad haiget ja on hellad hammaste tulekust ning seetõttu ei taha ta meid ligi lasta. Õnneks saame hambaharja talle kätte anda ja siis ta seda natukene närib. Vahepeal laseme vee alt läbi ja anname uuesti talle kätte. No vähemalt midagigi! Nippe?

Kas Teile ei tundu, et Kris Stefan järjest rohkem Kristoga ühte nägu läheb? Hehe.

Veel ei meeldi Krisile millegipärast tema punane pealeistumiseks mõeldud auto.. Ta hakkab selle peale nutma. Mitte, et ta sellega veel üldse ringi liikuda saaks, see seisab meil lihtsalt toas ja vahel me oleme seda talle niisama näidanud ja rooli katsuda lasknud. Lisaks ei meeldi Krisile ka kiilakad mehed. Neid võõrastab kõige rohkem. Kõige naljakam on see, et nii minu isa, kui ka Kristo kasuisa just peaaegu kiilakad ongi. Ehk läheb varsti üle see värk. 

Aga kokkuvõtvalt võib öelda, et mida aeg edasi, seda ägedam on olla lapsevanem. Olla ema. Krisiga koos kasvamine on olnud nii suur õppimise teekond ja seda kõige positiivsemas mõttes. Ma absull ei kujutaks meie elu enam teisiti ette. Ma saan aru küll nüüd, et miks tehakse teine laps ja kolmas.. Ja neljas. Mu süda naeratab, kui ma näen Krisi rõõmsana ja see tunne on kirjeldamatu. Kirjeldamatu on ka mure ja valu lapse pärast, kui tal on paha. Vot need on kaks asja, mille päris tähendust ei osanud ma ennem ettegi kujutada. Ei ole maailmas midagi, ega kedagi keda ma rohkem armastaks ♡

Kuhuuuuu see aeg küll lendab? Don't grow up, it's a trap! 

Sunday, December 24, 2017

Häid jõule + Bredeni võitjad + 300 EURO eest veel Bredeni kinkekaarte!


Kõigepealt.. HÄID JÕULE! Ongi see kauaoodatud päev kätte jõudnud. Meie oma algas kohe eriti vara, sest Kris otsustas kell 05:14, et aitab küll magamisest.. Võiks juba kinke avama hakata ja kukkus kilkama ning jutustama. Egas midagi, ajasime riided selga, tegime hommikukohvi, tegime kaminasse hubasuse jaoks tule, panime Buble jõululaulud tööle ja hakkasime kinke avama. Krisi esimesed jõulud ongi kätte jõudnud, äge. Eks järgmine aasta on kindlasti vahvam juba, kui ta natukene sotti ka saab. Aga ega see ei seganud tänasest hommikust rõõmu tundmast. Kris sai oma kingipaki kohe lahti teha ja mängis oma uue mänguasjaga kuni järgmine uinak peale tuli. Tundub, et läks täppi. Tahtsime talle kinkida tegelt fishers price-i küpsisetünni, aga see oli igalpool läbi müüdud. Lõpuks ostsime hoopis jukust VTECH käimistoe (link: https://www.jukukeskus.ee/ee/shop/beebimanguasjad/arendavad-manguasjad/vtech-kaeimistugi). See on muidu hinnaga 69,90€, aga tol päeval sai 34€ eest. Päris hea diil. Sellel on see eelis, et esipaneel käib ära ja sellega saab niisama põrandal mängida. Seda seniks, kuni Kris kõndima õpib ja käimistuge enda ees lükata oskab. Seda liikumise kiirust sai minu meelest muuta ka. Kindel ei ole.. Ärge ajage sassi seda ainult käimistooliga. Seda eriti ei soovitata, sest pidavat pärssima loomuliku arengut. Aga eks sellegagi on nii, et kui laps seal tundide viisi ei istu, siis vast pole lugu. Ka meie saime üksteisele juba kingid üle anda.. Kärsitud nagu me oleme. Mina kinkisin Kristole sellel aastal uue pardli, sest tema eelmine oli täiesti läbi ja mina sain kingiks kaua oodatud Nickelbacki kontserdi piletid tulevaks kevadeks. Niiiii äge! Ma terve oma pubeka ea fännasin seda bändi ja nüüüüüüd lõpuks! Can't wait! Ma kohe sümboolselt panin ta playlisti mängima ja tundsin, et olen jälle 14. Peaks kontserdile minnes veel küüned mustaks värvima, juuksed kohevaks tupeerima ja katkised teksad jalga panema. Siis poleks nagu midagi aastatega muutunud. 


Aaa ja kella viieks hommikul oli lõpuks ära uploadinud ka minu eilne vlog, mille enne magama minemist laadima panin. Selle leiab siit: https://www.youtube.com/watch?v=PY3oGSBADi8. Uskumatu.. Saigi see VLOGMAS 2017 läbi. Tehtud! Küll väikeste viperustega, aga see käib asja juurde. Järgmine aasta jälle. Kuidas Teile selline igapäevane vlogimine meeldis? Yay or nay? Eks nats keeruline oli selle suure filmimise ja monteerimise kõrval aega leida, et siia blogisse jõuda ja midagi kirjutada ka veel. Aega nappis. Edaspidi, kui vloge ilmub näiteks kord, kaks nädalas, siis on natsa easym see värk. 

Lisaks tahtsin ära mainida, et ma küll suure suuga ütlesin, et meie sellel aastal kuskile jõulupildistamisele ei plaani minna, aga mulle meenus, et meil oli ju meie väikese beebigrupiga pildistamine kokku lepitud ja seal klõpsis meie armas Siiri Kumari kiiruga ka mõned perepildid. Vot siis. Sellise paari minutilise sessiooni kohta on pildid kohe eriti vahvad. Tore mälestus! Aitäh Siiri!


Ja nüüd Bredeni loosi võtjad. Eelmise loosimise kaheks võitjaks osutusid Andrea Vesmes (blogi kommentaariumist) ja Kristi Laur. Palju, palju õnne! Selleks, et oma 50€ suurune Breden Kidsi kinkekaart realiseerida, kirjutage Bredenile otse nende facebooki või instagrami ♡. Aga kuna jõulud on üks maagiline ja üllatusrohke aeg, siis on Breden Kids eriti helde ja lubab meil Malluga veeeeel 300 euro eest kinkekaarte välja loosida. Päris hea, kas pole? Seega, kellel pole õnnestunud eelmiste nimede sekka pääseda, siis saab oma õnne veel korra proovile panna. 

1. Selleks, et loosis osaleda tuleb lihtsalt olla Breden Kidsi instagrami sõber siin: https://www.instagram.com/breden_kids/ ja jätta endast siia, Facebooki või Instagrami väikene märge.

2.Teiseks: Mine minu Instasse (kasutaja https://www.instagram.com/triiinuliiis/) ja otsi sealt üles mu viimane pilt, mis peaks olema selline:

Krisil on jalas Breden Kidsi beebipüksid GUSTAF: https://www.bredenkids.ee/beebipuksid-gustaf-hall-hirv.html

Selle pildi alla ei pea sa kirjutama mitte midagi muud, kui ära tag’ima enda sõber, kes võidu puhul ühes sinuga 50€ kinkekaardi võrra rikkamaks saab. Niiet mõtle nüüd see hea sõber välja, kellele sa tahaksid koos sinuga võimaluse võiduks anda ja mine tag’i ta ära. See muidugi eeldab seda, et ka sõbral on Instagram olemas.

Täpselt samasuguse loosi leiad sa ka Mallu Instast (kasutaja https://www.instagram.com/mallukaz/) ja seal all võid sa täpselt samamoodi talitada. Mitte keegi ei keela sul osaleda mõlemas loosis ja samamoodi ei keela mitte keegi loosis osaleda ka sinu sõbral, keda sa ise tag’isid. Sest noh, tema saab ju kommentaariks sinu nime panna ja nõnda on teie võiduvõimalus kohe duubeldunud.

Kolmandaks: Nii mina kui Mallu riputame selle sama ülemise pildi ka oma FBi lehtedele. Ma loodan, et te teate ikka meie Facebooki lehti? Meie pesa oma leiate siit: https://www.facebook.com/CostanySparkles/ ja Mallu oma siit: https://www.facebook.com/Mallukas-364778193637646/?fref=ts. Kes tahab, võib seal ka seda pilti jagada, sest me mõlemad loosime ka oma FBi lehtedel selle pildi jagajate vahel välja 50€ kinkeka. 

PS! Lisaks loosile kehtib sellel perioodil ka sooduskood "MALTRI25", mis annab kõikidele täishinnaga toodetele nende e-poes -25% soodustust. Selleks, et soodustus rakenduks, peab olema sisse logitud!
Ühesõnaga.. KINGISADUUUUUUUU! Ja just selle loosiga tõmbame kampaaniale kriipsu peale, seega lõppeb ka meie suur 300€ väärtuses kinkekaid täis loos just selle aastaga – võitjad kuulutame välja 30. detsember. Head loosiõnne ja super mõnusaid jõule teile sõbrakesed!

Tuesday, December 19, 2017

Breden Kids - Suur jõululoos VOL2 + GIVEAWAY võitjad!


Paar päeva tagasi lõime käima suure, suure loosi koostöös Bredeniga. Mul on hea meel öelda, et olen välja valinud kaks võitjat ja nende nimeks on Maarja-Liisa Pilli ja Instagrami konto nimega keishymargus Aga kuna meil oli Malluga kahepeale võimalik valida lausa kaheksa võitjat, siis nüüd on aeg järgmiste võitjate selgitamiseks. Kõik, kes eelmise postituse all sõna võtsid, on oodatud ka nüüd osalema! Kunagi ei tea, millal õnn naeratab onju ☺ Selleks, et loosis osaleda tuleb lihtsalt olla Breden Kidsi instagrami sõber siin: https://www.instagram.com/breden_kids/ ja jätta endast siia, Facebooki või Instagrami väikene märge.  Lisaks loosile kehtib sellel perioodil ka sooduskood "MALTRI25", mis annab kõikidele täishinnaga toodetele nende e-poes -25% soodustust. Selleks, et soodustus rakenduks, peab olema sisse logitud!

Aga nagu ma lubasin, siis saime me ka Kristoga seekord Bredeni riideid proovida. Või noh.. Mütse, kui täpsem olla. Mina sain omale meriinomütsi MARI 22,90€ (link) ja Kristo sai omale müts-salli BRUNO 39,90€ (link). Enda oma valisin selle järgi, et siis saan Krisiga matchida. Enamasti on see matchimise teema ikka rohkem tütarde puhul aktuaalne, aga mu meelest on see päris lahe, et meil Krisiga ka ühtekad mütsid nüüd on. Eriti vahva on niimoodi ringi käia kõhukotiga, hehe. 


Müts on mõnusalt veniv, tagant natukene kottis, nagu mulle meeldib ja mis peamine SOE! Ma olen päris kehva mütsi kandja terve elu olnud, aga viimasel paaril aastal on see komme oluliselt paranenud. Mul hakkavad lausa kõrvad valutama, kui külma tuult puhub ja seetõttu on hea müts must have. Kristo sai omale sellise nö tuukrika. Sellega on talvel pakasega nii hea minna õue lund rookima näiteks nii, et külm ei näpistaks või hoopis mäele lauda/suuska sõitma. Ehtne meestekas. Minu meelest täiega hea kingiidee ka sõbrale/isale/mehele, kes vähegi mäele satub. Näeb stiilne välja ka pealekauba. Lisaks praegusele valikule tahaks kunagi ära proovida ka nende sooja pesu, kui näiteks järgmine aasta Krisiga juba kelgutama saab minna. Temal on meriinokombe olemas, aga endale tahaks ka proovida. Äge, et ka täiskasvanutele neid tehakse. Breden võiks beebitudukatele sarnaseid lukuga jumpsuite täiskasvanutele ka teha. Need nii mõnusad! 

Krisile otsustasime  sellel korral tellida need super nupsud hirvekestega püksid, body ja meriinovoodriga salli. Need sobivad hästi praeguse jõulumeeleoluga kokku ja välimus/värv on täiesti minu teetass. Lihtsuses peitub võlu ja hall on üks mu lemmikuid värve. Ka jõulupildistamisele panime Krisile selga just need püksid. Üleüldse on Bredeni püksid meie peres täiega lemmikud.. Mallu kirjutas oma postituses ka sellest, aga leian, et peaksin seda rõhutama. Bredeni beebipükstel on see eelis, et nad ei sooni absoluutselt. Kris on ka ikkagi päris suure ja ümmarguse piimakõhukesega ja täiega paljud püksid on ebamugavalt ümber olnud nii, et randid on järel. Ometi on suurus õige. Bredeni püksid on ainukesed, millega meil seda muret pole kunagi olnud. Lisaks on hea see, et neid saab alt lühemaks keerata, kui sääred pikaks jäävad ja pükste välimus seetõttu ei kannata/ei muutu. Sama on ka body varrukate puhul. Bodyl on ka kaks rida trukke, et pikemalt kanda saaks. 


Aga ma enam pikemalt ei jutusta. Meie väikene mees on jälle "hambanohus", sest tulemas on tema esimesed purihambad ja ige on täiega punnis. Oeh, vaeseke. Ma lähen poen talle kaissu ja räägime juba homme. Seniks, aga head loosiõnne!

Lugu sellest, kuidas ma seitsmeks aastaks sõbranna kaotasin

Sõbrapilt aastast 2010. Merlis ja Triinu Liis

Räägin Teile ühe loo.. Räägin seda selleks, et äkki see innustab ka mõnda Teie seast. Kui kasvõi mõni sõprus tänu sellele postitusele uue hingamise saab, siis on minu eesmärk täidetud. Minu lugu algab väga ammusest ajast.. Mul oli üheksandas ja kümnendas klassis parim sõbranna Mellu. Me olime nagu sukk ja saabas. Täiesti lahutamatud. Me olime pinginaabriteks, hängisime peale kooli koos ja kui me parasjagu koos ei olnud, siis suhtlesime 24/7 msnis. Me olime nagu must ja valge koer. Ma võiks meie nalju ja mälestusi loendama jäädagi. Kui sa veedad mõne inimesega nii palju koos aega, siis on ju täiesti loomulik, et temast jääb sinu sisse ka sügavam jälg. See jälg ei olnud eelmise kuuni kuskile kadunud, küll aga oli meie sõprus kadunud. Kas te kujutate ette, et me ei vahetanud omavahel sõnagi põhimõtteliselt 7 aastat? MITTE ÜHTEGI! Kõige hullem ja naeruväärsem selle juures oli see, et ma ei mäletanud enam põhjust ka. Miks me ometi lõpetasime suhtluse? Mis juhtus? 

See lõppenud sõprus käis minuga terve selle aja kukil kaasas. Ma mõtlesin sellele tihti.. See tegi mulle haiget ja sellele oli paha mõelda. Mul tekkis kõhus selline sees õõnes tunne ja ma parem mõtlesin ruttu millelegi muule. See oli selline lõpetamata lugu.. Ma ei teadnud, kas ma peaksin vabandama. Kas ma peaksin kuri olema? Mis meist sai? Seitse aastat mõlgutasin neid mõtteid, kuid olin liialt arg, et midagi ette võtta. Kuni eelmisel kuul, ühel päeval ma lihtsalt tundsin, et ma ei suuda enam. Ma tahan, et see inimene oleks ikkagi osakene minu elust. Miks ma raiskan seda aega teadmatusele. Kõige hullem, mis juhtuda saab, on see.. Et me ei räägi ka järgmised seitse aastat. Mis teoreetiliselt ei muuda ju midagi. Võtsin ennast kokku ja kirjutasin Mellule. Peale "send" nupu vajutamist, vajus mu süda saapasäärde ja lõin arvuti klapi ruttu kinni. Nagu oleks mõnele "crushile" kirjutanud ja siis süda puperdas sees ja mõtlesin, et issssand.. Kas ta üldse avab selle? Kas ta mäletab kes ma olen? Kas ta naerab mu välja? 

Ma siis nii umbes 5 minuti jagu hoidusin nutiseadmetest. Kui ma arvuti klapi avasin, siis oli seal see kaua kardetud/oodatud "seen". OKOU! Klapp uuesti kinni.. Ma olin nagu 15 aastane pubekas jälle. Naljakas lausa mõelda. Tegin klapi uuesti lahti ja jäin ootama. Nägin, kuidas need kolm kurjakuulutavat täppi lainetavad chati vasakus nurgas. Ja siis ta vastas! Ilma naljata.. Ma poetasin isegi paar pisarat. Mu kaotatud sõbranna võttis mind ja mu kirja avasüli vastu. See oli nii soe tunne ja tohutu kergendus. Ma sain ühe koormakoti oma õlult maha ja see tunne on päriselt ka imeline. Ma ei tea, mida ma kartsin või mis mind tagasi hoidis. Mis saab olla nii hull, et kaotada sellepärast selline sõprus? Jäime omavahel jutustama ja leppisime kokku isegi kohtumise. Tänaseks saime sellegi tehtud ja ausalt öeldes oli selline tunne, et need seitse aastat ei olegi oma kahju teinud. Me rääkisime nii nagu vanasti. Ei olnud imelik.. Tore oli! Muljetada oli palju. Veel enam, et meie just abiellusime ja nendel kõik see sellel suvel ees on. ÄGE!

Kokanduse tund aastal 2010

Kõige tobedam kogu loo juures on see, et meie "tüli" oli totaalselt sisutühi ja mõttetu. Aga tol momendil tundus see nii suur asi. See oli midagi sellist, et mina solvusin sõbranna peale põhjusel, et ta ei olnud nõus mu sünnipäevale tulema, kuna ta ei tunne sealt eriti kedagi. Hiljem ei läinud ma "kättemaksuks" ka tema sünnipäevale. Ja sellest hetkest me enam ei suhelnud. No totaalne põhikooli värk ja maailma lambisem põhjus.. Ja vot selle nimel kaotasime oma suhtlusest seitse aastat. Päris naljakas mõelda. Aga vanusega muutuvad ka põhimõtted, muutuvad väärtused ja muutub see, mis on meie jaoks oluline. Mul on tohutult hea meel, et sain peale pikki aastaid tagasi sõbranna, keda olin väga igatsenud.  

Kas Teie elus on keegi selline, keda tohutult igatsete või kellele tihti mõtlete, kuid teie elud on lahku läinud?

Friday, December 15, 2017

Breden Kids SUUR JÕULULOOS + uus kollektsioon!


On siililegi selge, et meie blogi üheks parimaks sõbraks on Eestimaine lasteriiete firma Breden Kids. Jõulude puhul otsustasime koostöös Mallu ja Bredeniga teha võimalikult paljudele teie seast kingitusi. Perioodil 15.12-22.12 loosime välja 8x50€ kinkekaardi nende e-poodi. Neist neli saan välja loosida mina ja neli Mallur. Breden ei ole kunagi meie pesale kingituste jagamises kitsi olnud. Nii ka sellel korral. Selleks, et loosis osaleda tuleb lihtsalt olla Breden Kidsi instagrami sõber siin: https://www.instagram.com/breden_kids/ ja jätta endast siia, facebooki või instagrami väikene märge. Kõik kaheksa võitjat kuulutame Malluga välja 22.12! Lisaks loosile kehtib sellel perioodil ka sooduskood "MALTRI25", mis annab kõikidele täishinnaga toodetele nende e-poes -25% soodustust. Selleks, et soodustus rakenduks, peab olema sisse logitud!

Jõulude saabudes lisandus nende tootevalikusse ka uusi mustreid. Üheks viimasest nende seas on vana hea kollimuster uues kuues. Krisil on seljas siis helesinine variant sellest. Saadaval on samasugune heleroosa ka. Krisil on seljas:
Meriinovoodriga beebisall GIRTE 11,90€ (LINK) ja beebipüksid GUSTAF 19,90€ (LINK

Lisaks tuli Bredenil hiljaaegu nii vinge hirvekestega komplekt ka müüki ja ka meie Kristoga saime täiskasvanute mütse omal nahal proovida. Katsetame neid nüüd veidi täna maha sadanud lumes ja kirjutame nendest ka. 

Aga natukene siia juurde muud juttu ka. Kui ma täna neid pilte Krisist tegin, siis mõistsin, et meie beebi ei ole enam üldse nii beebi.. Ta on juba nii püsimatu, et kahe/kolme ilusa pildi tegemiseks pidi ikka päris palju vaeva nägema. Ta nüüd roomab, käputab ja ajab end istuli. Seda kõike saadab kiljumine ja suuga puristamine. Nüüd viimase paari päevaga on ta selgeks õppinud mingi eriti uhke "joogapoosi" ja nüüd ta ainult niimoodi pepu uppis tšillib. Umbes täpselt 90% tehtud piltidest on sellised.. Veits nagu meenutab seda meie couples yoga videot.


Uskumatu, et jõulud juba vaikselt koputavad.. Juba järgmine nädal ongi jõululaupäev. Kris saab ka vahetult peale jõule juba seitsme kuuseks. Äge. Järgmine aasta saab juba päkapikku ka mängida ja ehk paneb Kristo omale ka habeme ette ja mängib jõuluvana. Aga meie saime tänasega kõikide oma jõulukinkidega selleks aastaks ühele poole ja kui Kris nüüd ööunne jääb, siis hakkabki üks suur pakkimine pihta. Ma hea meelega räägin peale jõule sellest ka, et mida ja kellele me kinkisime. Praegu pean seda aga kiivalt saladuses hoidma. Kingitused said sellel aastal pisikesed, kuid personaalsed ja hingele. Nüüd tahaks marineeritud seeni, hapukurki, praekapsast ja sülti süüa! Mmmm. Aga praeguseks kõik. Ilusat alanud nädalavahetust ja head loosiõnne! 

Thursday, December 7, 2017

Krisi esimene lumi!


Meil on siin Viljandis ikka totaalne winter wonderland. Nii paks lumi on maas, nagu postkaardil! Sellesmõttes on siin maal ikka kohe eriti lahe. Ei pea maale ostmagi, aknast on parem vaade, hehe. Ma nüüd siiralt loodan, et lumi enne jõule ära ei sula.. Või noh, kui ilmtingimata peab sulama, siis sajab uus asemele. Mõnus jõulutunne on hinge pugenud ja ega see ehitud kuusk, mis meil elutoas seisab, annab ikka kõvasti efekti juurde. Veel enam, et igapäev mängib taustaks Buble jõululaulude list ja aknal siravad juba jõulukolmnurgad.. Grinchiks mina ennast küll nimetada ei saa. Mulle nii meeldivad jõulud!

Sellel aastal on nii, et 24.12 oleme kolmekesi kodus ja sööme siin jõulupraadi. Krisile teeme sümboolse kingituse kuuse alla ja pakime võimalikult krõbisevasse kilesse, et seda põnev avada oleks. Hiljem seame sammud Tallinnasse, et ka vanemaid külastada. Kui aga keegi meie kummagi perest soovib meiega jõululaupäeval ühineda, siis on nad igati oodatud. Sõbrad kah! Meie uksed on valla :) 

Kuna Kris nüüd istuma õppis, siis on lootust, et äkki detsembri lõpus/jaanuaris saaks temaga juba kelgutama minna? Või noh.. Mis kelgutama. Hoovis natukene ringi tuterdama. Eile ajasimegi esimest korda paksu talvekombe, kapukad, kindad ja mütsi lapsele selga ja suundusime õue uudistama. Ikkagi esimene lumi ju! Kris oli alguses üpris ükskõikne, aga kui Kristo lund natuke õhku viskas ja peost maha viskas, siis võttis see lapse itsitama küll. Eks see oligi rohkem meil hetkel selline sümboolne lumega tutvumine. Järmine aasta samal ajal on Kris juba pooleteist aastane ja siis on hoopis teine lugu. Aeg ikka lendab. Äge! 


Mis oleks äge jõulukingitus, mida Krisi vanusele lapsele jõulukuuse alla poetada? On kellelgi ägedaid mänguasju kodus, mis lapsele eriti hästi peale on läinud? Need võivad olla ka sellised mänguasjad, millega ta näiteks aastaselt mängida saaks. Me ise mõtlesime, et äkki duplod oleks sellised lahedad, millega pikalt mängida saab? Millal lapsed nendega üldse mängima hakkavad? Või peaks järgmisesse aastasse nende ostu lükkama?

Lapsega ühine söögilaud? Räägin natuke lisatoidust ja näputoidust

Ma olen põgusalt varem blogis maininud, et meie otsustasime Krisi harjutada näputoiduga. See mõte ei tulnud üleöö tegelikult, vaid on olnud päris pikk protsess. Ma sain Mallu käest rasedana näputoidu raamatu ja kui ma siis seda sirvisin, siis mõtlesin küll, et ohh.. Nii äge. Ma mõtlen samamoodi ja kindlasti tahan proovida. Ma ei lugenud siis raamatut läbi, vaid lasin silmadega lihtsalt pealkirjad ja mõned katkendid üle. Kui Krisil hakkas lisatoiduga alustmise aeg lähemale jõudma, siis hakkasin vaikselt uuesti selle teemaga tutvust tegema ja proovisin natukene ennast sellel teemal harida. Võtsin raamatu uuesti kätte. Ma vist lugesin läbi umbes täpselt poole sellest ja mõtlesin "HELL NO"! Ma ei julge küll oma pisikesele beebile mingit kurki pihku pista. Mõtle, kui ta lämbub?! Ma ikka annan ise kodus tehtud püreed ja toidan lusikaga. Vaaritasin siis natukene püreed sügavasse valmis ja see jäi oma aega ootama. Umbes poolteist/kaks nädalat enne, kui Kris sai 6-kuuseks sulatasin ülesse esimese kuubiku kõrvitsapüreed. Noh, et anda talle ühe teelusikatäie maitsta.. Ja niimoodi kaks päeva järjest. Tegelikult vist soovitatakse isegi 3-4 päeva järjest anda ühte ja sama juurvilja, et välistada allergiaid, aga kuna tundus, et see üks lusikatäis mitte midagi ei muutnud, siis olin julgem. Järgmisel korral andsin maitsta lillkapsapüreed. Samamoodi ühe teelusikatäie. Nagu niuhti olid juba nädalad mööda läinud ja Kris saanud 6-kuuseks. Peas ketrasin ikka mõtteid selle lisatoidu kohta, et mis ma nüüd siis teen.. Arutasime Kristoga ja mõtlesime, et äkki ikka anname näputoidule võimaluse. Proovime kasvõi. Krisi sünnipäeval sai ta esimest korda kätte värske kurgi kangikese. Ta haaras selle oma kandikult, pani suu juurde ja hammustas kohe tükikese. Mul pidi süda rinnust välja hüppama.. Niii hirmus! Jälgisin siis nagu kull, kuidas ta seda tükki oma suus ringi keerutas ja mõne hetke pärast välja sülitas. "Viuhh", mõtlesin endamisi ja võtsin kurgi ära. 


Disclaimerina ütlen, et ma ei kirjuta seda postitust selleks, et ma arvaks, et näputoit on see kõige õigem toit 6-kuusele lapsele ja püree peal olevad lapsed kuidagi teistmoodi oleks. Absoluutselt mitte. Ka ma ise ju plaanisin tegelikult püreed anda lusikast ja alles hiljem sellisele asjale mõelda. Lõppude lõpuks sööme me ju kõik inimese kombel laua taga, noa ja kahvliga ning ei söö elulõpuni purustatud toitu. Meie perele lihtsalt sobis see näputoidu variant rohkem.

Järgmisel päeval tegime uue katse. Proovisime uuesti kurki anda. Ka sellel korral jälgisin Krisi tähelepanelikult ja hoidsin hinge kinni. Tal on ju lausa kaheksa hammast, millega ikka päris suuri tükke hammustada saab. Ühel hetkel nägin, et Kris saab täitsa kenasti hakkama. Ta hammustab tükikese, keerutab seda korra suus ja sülitab välja. Seejärel kordab protsessi. Okei.. Ma hakkasin natukene harjuma selle vaatepildiga, et meie pisikene beebi juba inimese kombel päris toitu püüab süüa. Süüa on muidugi natukene vale väljend.. Esialgu lihtsalt maitsta. Näputoidu puhul ongi nii, et kogused on alguses väga väiksed. Nad saavad toitu maitsta, veidikene ehk neist tulevat mahla alla neelata, aga viljaliha sülitatakse kõik välja. Nad alles õpivad, et on niimoodi võimalik oma keelt liigutada ja neelata nad teadlikult veel ei oska. Nii väikestel beebidel on ka see eelis, et neil tekib okserefleks juba siis, kui toit on sattunud neile keele keskele. Selleks, et laps hakkaks köhima, ei ole toit veel isegi hingamisteedele lähedal. See toimub palju varem. See ongi just selleks vajalik, et last kaitsta, kuni ta õpib. Sellepärast on väga oluline, et näputoiduga alustamisel peab olema laps suuteline normaalselt söögitoolis istuma. Raamat räägib, et kui laps saab ise määrata, mis toit talle suhu läheb ning ta istub sirge seljaga, siis pole lämbumine näputoidu puhul tõenäolisem, kui lusikast toitmise puhul. Raamat ütleb ka seda, et Läkastamisrefleks on ehk olulisim osa selles, kuidas imik õpib toitu turvaliselt käsitsema. Kui beebil on juba korduvalt läkastamisrefleks tekkinud, sest ta pani endale liiga palju toitu suhu või lükkas toidu suus liiga kaugele taha, õpib ta, et nii ei maksa teha. Kuna ühel hetkel peavad kõik lapsed nagunii tahket toitu sööma hakkama, siis olenemata mis ajal seda talle tutvustada, mõned korrad võib laps ikkagi läkastada. Olenemata tema vanusest. Kui laps on harjunud püreed neelama ja mälumist pole veel õppinud, siis on ju ainult loomulik, et ta esimestel kordadel võibolla alati hakkama ei saa. Mõned muidugi saavad ka. 


Ka Kris on hakanud kolmel korral läkastama. Tegelikult pigem köhima.. Kaks korda nendest kordadest oli näputoiduga ja ühel korral püreega. See on ehe näide sellest, et mitte ainult näputoit ei pruugi last köhima ajada. Me anname tegelikult siiani Krisile püreed. Aga me anname talle kätte eeltäidetud lusika, mida ta ise omale suhu topib. Enamasti küll tagurpidi, aga sellest pole üldse lugu. Ega lisatoit ongi esialgu lihtsalt lisa.. Põhiliseks toiduks on Krisil ikkagi rinnapiim. Umbes 8-11 kuuselt suurenevad lapsel ka näputoidu puhul kogused ning lapsel tekib seos söögiisu ja toidu vahel. 

Meie anname Krisile näputoitu kolm korda päevas. Täpselt samal ajal, kui meie isegi sööme. Enamasti on näputoiduks midagi sellist, mida ise ka söögitegemisel kasutamine. Nii on kõige mugavam ja ei pea üldse midagi spets valmistama. Näiteks hommikul, kui paneme omale võileivale kurki, siis lõikame ka Krisile paar "kangikest", mida ta meiega koos laua ääres olles nosida saab. Lõunaks keedan talle paar brokkoli õisikut ja õhtuks annan viilukese õuna. Nii vahva on vaadata, kuidas ta meiega koos einestab ja jälgib hoolega, mida meie teeme. Nii on ju kõige parem õppida. Vanemaid matkides. Raamatus on toodud välja ka üks väga vahva lisaboonus. Kui laps saab igapäevaselt jälgida ning jäljendada oma vanemaid söögilauas, siis võtab ta üsna ruttu üle ka söögilaua kombed. Ma tean, tean, et lapsed tekitavad näputoitu süües üsna suurt segadust ja toitu satub kindlasti ka põrandale, aga õige pea, kui ta märkab, et vanemad nii ei tee, siis lõpetab ka tema selle ära. See kõik on õppimise protsess. Need kellele on vastukarva sellise segaduse koristamine peale igat söögikorda, neile see näputoidu variant kindlasti ei sobi. Aga meile õnneks sobib. Kuna kogused on nii väikesed, siis ei ole ka segadus nii hull. Või noh, eks ta ikka on nats tüütu, aga pole hullu. Mul ei ole selle vastu midagi. Päris kaost nagu ka ei ole, nagu ma oma eelarvamustes arvasin. Eks see kindlasti muutub, kui ma paari nädala pärast Krisile esimest korda "bologneset" tomatipüreest ja veisehakklihast valmistan. Saab põnev olema! Kris saab siis juba 7-kuuseks. 

Mis on eriti lahe on see, et kui me läheme kuskile välja sööma, saame Krisile alati paluda köögist mõnda viilu kurgikest, paprikat või muud sellist. Nii saame me ise jumala rahulikult süüa ja Kris nosib omaette. Mul on omal pudipõll alati kaasas, hehe. Lisaks on raamatus öeldud ka seda, et paljudel lastel tekib arusaam ka kodust väljas söömise kohta.. Et toitu tuleb oodata ning seda serveeritakse teistmoodi. Põnev ju! Loomulikult jälgime me seda, et mingi mega laat ei oleks ja Kris tervet restorani oma söögisodiga üle ei uputaks. Selleks annamegi talle näiteks ühe kurgi kangikese korraga. Õnneks ei ole Kris eriline toiduloopija. Vahel ikka juhtub, aga enamasti on see erandiks. Pigem on see, et ta sülitab toidu välja oma pudipõllele. See on õnneks mööduv nähtus, sest õige pea peaks ta juba õppima seda, et toitu saab ka alla neelata ja see täidab kõhtu. Ka praegu läheb juba natukene toitu kõhtu ka. Tasa ja targu. 

Lisaks on kihvt see, et me saame näputoidu raames Krisile ka palju õpetada. Alati, kui ta saab mõne toidu omale kandikule, siis räägime lapsele korduvalt, et millega tegu on. Nii tekivad tal peagi seosed ja ta õpib vaikselt juurvilju/puuvilju tundma. Püree puhul on seda aga natukene keerulisem teha, kui konkreetset vilja ei näe/ei saa kompida, vaid ainult maitset saab tunda. Konsistentsilt ja välimuselt on ju kõik püreed sarnased.

Ma isegi päris täpselt ei tea, et mis minu jutu point on, aga.. Näputoit on lahe! Ja meile see sobib. Kui keegi teist plaanib ka näputoiduga algust teha, siis äkki see postitus annab veidi mõtteainet ☺ Mul on õnneks vedanud, et minu tutvuringkonnas on üks naine, kes on näputoitu juba kahe lapsega proovinud. Olen alati oma küsimustega tema poole pöördunud ja tema on olnud suureks motivaatoriks ning innustajaks. Aitäh selle eest Mari!

Kas Teie seas on kedagi, kes samamoodi näputoitu lapsele pakub/pakkus? Kuidas läks? Kui vanalt läks Teie laps üle ülejäänud perega samale menüüle? :) Oleks vahva lugeda!

Aa, tuletan meelde, et meie blogi youtube kanalil on käimas VLOGMAS, mis tähendab seda, et igapäev postitan uue video. Tule piiluma: https://www.youtube.com/channel/UCGrK9jpgjSN1dytjnu34zLA ja kliki subscribe!

Saturday, December 2, 2017

Kolmekesi puhkama + jagamata vlog + VLOGMAS #1

Kui mul sellel aastal sünnipäev oli, siis mingit erilist tähistamist ei toimunudki. Ma olin siis 37 nädalat rase ja ei viitsinud eriti midagi organiseerida. Eks olemine oli ka juba selline.. SUUR! Ometi tulid lähedasemad ikka õnnitlema ja ühes nendega ka Kristo vanemad ja õde. Nemad kinkisid mulle/meile romantikapaketi kahele Haapsalu Promenaadi hotellis. Paketile oli juurde mõeldud ka lapsehoidmise teenus, aga kuna Kris veel nii pisikene on ja ma teda veel rinnaga toidan, siis läheme hoopis kolmekesi. Viimati käisime kolmekesi Otepääl, Pühajärvel ööbimas, kui meil pulma-aastapäev oli. Kris oli siis umbes 2,5 kuune. Isegi siis oli täitsa okei kogemus. Kris magas siis enamuse ajast. Kõige dramaatilisem oligi vist siis, kui otsustasime kiirelt pitsat tuua, aga Krisil hakkas juba uneaeg koputama ja siis jooksime ajaga võidu, et enne suurt väsimust tagasi hotelli jõuda. Siis jaksas ta järjest üleval olla kõigest tunnike, poolteist. 

Nüüd seda uut trippi ootan väga huviga. Kris on nii palju suurem juba ja tohutult uudihimulik. Ta õppis hiljaaegu istuma ka, seega on temaga nii palju mõnusam juba ainuüksi toidukohti külastada. Teda saab nüüd mõneks ajaks söögitooli istuma panna ja kuna meie alustasime näputoiduga, siis enamasti saab ka restorani/kohviku köögist küsida mõne kurgi kangikese ja Kris on siis seda mõnuga nosinud. Ta nii vahvasti jälgib seda, kuidas meie sööme ja matsutab ikka mõnuga kaasa. Ka kodus sätime Krisi söögiajal oma tooliga laua juurde ja anname talle miskit nosida. Näiteks natukene pehmemaks aurutatud lillkapsast, brokkolit või hoopis õuna. 

Veel meeldib Krisile juba vannis plätserdada, jalgadega kõvasti siputada ja vanniparte närida. Meie paketis on sees ka privaatsauna ja mullivanni kasutus. Palusime selle protseduuri ajastada päevasele ajale, et me kõik kolmekesi minna saaksime. Ostsime Krisile sobivad ujumismähkmed ka ja võtame mullivanni kaasa. Ega mulle ei peagi ilmtingimata tööle panema, kui need teda hirmutada võiksid. Eks kohapeal selgub. Kristo vanemate juures käime ka alati suures vannis, sest meil endal ei ole ja Krisil on alati lõbu laialt. 


Lisaks on paketis veel romantiline õhtusöök, mille ajastasime siis kella viieks õhtul. Siis on Kris just oma viimasest uinakust ärganud ja ööuneni on jäänud 2-2,5h. Loota ju võib, et tänu ajastusele möödub ka see ladusalt. Aga ma ei taha midagi ära sõnuda, sest beebide puhul ei tea iialgi, mis tegelikult saama hakkab. Eks me läheme vooluga kaasa ja kohandame kõike vastavalt Krisile. Igatahes väga äge ja ma ei jõua ära oodata juba. Minek on üheksandal detsembril. Ma siis mõtlesingi, et uuriks Teie käest, et mida põnevat Haapsalus teha, kui me juba sinna minemas oleme? Haapsalu on nii kena kohake! Me oleme küll seal ringi jalutanud, aga eriti nagu kuskil konkreetselt käinud ei ole ja ma nagu ei tunnegi seda kohta. Igasugune info ja nõuanded oleks super! Kahju on ainult sellest, et ainult üheks päevaks lähme. Ma juba vaikselt mõlgutan mõtteid sellest, et kõik koos millalgi reisile minna. Vot see oleks äge. See isu kasvab järjest suuremaks, mida rohkem ma Malluri postitusi loen #maxkade. Tahaks ka sooja! 

Millal Teie viimati perega mini puhkusel/reisil käisite? Kuidas läks? Kas kõik läks plaanitult või täiesti vastupidi? Kas kogemused on olnud pigem positiivsed või on selline tripp olnud pigem nagu õudusunenägu? Tore oleks lugeda Teie kogemusi, et ennast kõikideks võimalikeks olukordadeks ette valmistada, hehe. 

Aa ja eile klopsisin kokku mitu vlogi. Üks neist on juba umbes poolteist nädalat tagasi filmitud, aga pole lugu. Teine on vlogmasi esimene osa. Parima kvaliteediga vaatamiseks vali 1080p!


Juuksevärvihulluses - Lehmakommike


Kes pikemalt minu blogi jälginud on, see teab täpselt, kui püsimatu ma oma soengute ja juuksevärvidega olen. Kõige pikemalt olingi viimati oma loomuliku tooniga. Selle samaga, mis mul pulmas oli. Siis ei värvinud ma juukseid peaaegu 3 aastat. Aga muidu olen ma ikkagi kord blond, siis brünett, siis siniste juustega, siis punapea.. Ma teaaaaan, et see ei ole hea, aga ma olen nii püsimatu ja tüdinen üsna kiiresti.  Õnneks olen ma oma juuksehooldusega hoolas ja sellel ajal, kui ma neid parasjagu ei riku, siis teen korralikult maske, ei kuumtöötle neid pidevalt, kasutan kvaliteetseid juuksehooldustooteid ja magan ainult juuksed kinni. Tänu sellele ilmselt peavad mu juuksed ka päris hästi igasugustele lollustele vaatamata vastu. 

Viimati värvisin ma ennast raseduse viimasel kuul punapeaks. Täiesti ohmu.. Hormoonid I guess? Loomulikult oli värv juba kuukese pärast kulunud, välja kasvanud ja nägi kergelt öeldes kohutav välja. Siis tundus kõige kiirema lahendusena see, et võõpan nad üle pruuniks. Ma olen oma elus väga pikalt brünett olnud ja tegelikult see toon täitsa meeldib mulle. Kes minu blogi juba aegade algusest jälginud on, siis see mind esialgu ainult brünetina teabki. Küll aga on tumeda peaga see mure, et iga 4-5 nädala tagant tuleb juuri värvida. See on aga pisikese beebi kõrvalt üsna tüütu ja aeganõudev. Kuna meie veel siin maal metsade vahel pesitseme, siis tundus kõige lihtsam seda ise kodus teha.. Kolm korda tegin ja mõistsin, et ei. Minus ei ole mingit juuksurisoont ja ma lihtsalt ei viiiiitsi enam. Kuna mul on loomulikult täitsa heledad/blondid juuksed, siis tekitab väljakasv sellise mulje, nagu ma kiilaneksin. Ühel õhtul sündis suurest tüdimusest otsus. Ma tahan tagasi heledaks! Iga juuksuri õudusunenägu! Aga mitte Sarita.. Tänu temale ja tema poolt tehtud olaplex hooldusele sain nelja tunniga oma juuksed täiesti blondiks. Selle mööndusega, et mõned salgud (tuka all ja taga kuklas) ei tahtnud hästi alluda ja otsustasid ikkagi hirmsat oranži värvi jääda. Kuigi kõik ülejäänu oli täiesti blondiks tõmbunud. Mõtlesime siis natukene ja otsustasime juuksed üle toonida sellise lehmakommi värviga. Tulemus sai nii kihvt! Kuigi Sarita ütles, et ma tuleks mõne aja pärast tagasi, et siis saaksime näiteks blondid triibud sisse teha või veel korra üle värvida, et saada veel heledam tulemus.. Siis ma ei tea, kas ma üldse tahangi. Eks siis paistab. Praegu on niimoodi päris äge ja see meeldib mulle oodatust rohkem.


Ja siia täitsa lõppu lisan vlogi, mille sellel samal päeval Tallinnas filmisime. Meil on niii tegus päev, et seda ei saanud jäädvustamata jätta. Käisime MyHits raadios külas ja kolmekesi neljaks tunniks juuksuris. Eilsest algas ka vlogmas, mis tähendab seda, et püüan 24 päeva järjest vloge filmida ja youtube-i ülesse laadida. Meie youtube pesa leiad siit: https://www.youtube.com/channel/UCGrK9jpgjSN1dytjnu34zLA. Ilusat laupäeva!

Parima kvaliteediga vaatamiseks vali 1080p!