Wednesday, February 3, 2016

See saatuslik päev - Meie vaene pisike majakene!


Ma isegi ei tea kust alustada. Ma olen ennast nii pikalt kogunud, et sellest kirjutada, aga lihtsalt täielik motivatsiooni puudus on olnud. Mul on valmis visandatud juba mitu, mitu postitust, aga see kõik tundub praegu kuidagi.. Vale. Ma tahaksin Teiega jagada endiselt postitust meie toredatest jõuludest, fotoepilaatorist, meie inglismaa reisist.. Aga enne jagan Teiega midagi traagilist. Meiega juhtus õnnetus. Tegelikult mitte meiega, vaid meie majaga. 

Kõik algas tegelikult peale uut aastat. Nagu Te teate, siis viibime meie maakodus iga nädalavahetus st. reedest esmaspäevani. St. Esmaspäeval ärkame kella viiest ja vurame linna poole. Seal on lihtsalt nii hea olla, et see poolteist tundi sõitu ei tundu sugugi pikk. Ka loomad armastavad maakodu idülli. Reeglina on nii, et alustame kütmist pliidi ja ahjuga ning hiljem hakkame ka katlasse tuld tegema. Katel on ühendatud radiaatoritega ja see kütab kogu maja kenast soojaks. Kui korra katla ära kütame, siis püsib maja 3 päeva soe ja kütma rohkem ei pea. Tavaliselt oligi nii, et reede/laup kütsime katelt ja pühapäeval veel ahju. Soojamüür hoiab kenasti majas samuti temperatuuri.. Nii võisime rahuliku südamega esmaspäeval lahkuda ja nelja päeva pärast tagasi minna, teades, et torud ära ei külmu.

Ühel toredal jaanuarikuu nädalavahetusel läksime jälle maale. Alustasime kütmist.. Kuna see juhtus olema just see nädalavahetus, kus näitas -25 kraadi külma, siis juhtuski meiega õnnetu lugu. Hakkasime kütma tasa ja targu.. Alguses soojendasime korstent vaid mõne ajalehe põletamisega, hiljem lisasime mõned 30cm pikkused puud ja kõige lõpuks siis 50cm pikkused puud. Läksime ise elutuppa ja pugesime pleedi alla filmi vaatama. Kui Kristo uuesti katlaruumi läks, et puid alla panna, vaatas meile vastu halb üllatus. Katla sees olev jahutustoru oli lõhkenud ja katla alumisest luugist voolas vett välja. Hakkasime siis ruttu põrandat kuivatama. Seni kuni toast rätikuid ja ämbreid otsisime, hakkas järsku tuletõrje alarm tööle.. "OKOU" oli ainus mida mõelda jõudsin. Tormasime kohale ja katel oli hakanud ülekuumenema. Tuli oli ju all ja jahutustoru ei toiminud. Õnneks oli meil tulekustuti ja Kristo haaras kohe selle järele. Meie suure katla jaoks oli see, aga täiesti mõttetu. Tuli ei kustunud. Ainus variant oli helistada tuletõrjesse ja samal ajal proovida tuld kontrolli all hoida. Kogu maja oli vingu täis juba, sest katla kaane all olev kivivill tossas meeletult. Seni kuni tuletõrjet ootasime, viskasime katlasse kühvliga lund, nii oli lihtsam. Õnneks tulid nad ligikaudu 7 minutiga kohale ja selleks hetkeks saime asja stabiilsemaks. Tuletõrje kustutas tule lõplikult ja tegi kuumus kaameraga kindlaks, et kõik on ohutu. 


Sellest õhtust peale me enam katelt kasutada ei saanud. Me pidime kolima kõikide oma kodinatega elutuppa ja ahju/pliidiga hakkama saama. Mainin, et sellel hetkel oli meil toas ainult 4 kraadi. Me pidime peale tule kustumist ju vingu majast välja saama ja aknad lahti hoidma. Mõtlesime, et paneme voodi teise magamistuppa, sest seal on soojamüür ja öösel läheb soojemaks. Mõeldud, tehtud. Ise ronisime diivanile tekkide sisse ja proovisime sooja saada. Kuna ehmatus oli nii suur, siis tänu pingelangusele ja noh.. hilisele kellaajale (kell oli mingi 3-4 juba) tikkus uni peale ja otsustasime, et jääme ikkagi diivanile magama. Thank god! Öösel kukkus kõrval toas voodi kohal lagi alla! Kas te kujutate ette? Niiskuse/sooja ja külmaga olid paneelid klambritest lahti tulnud ja otse voodi kohale alla sadanud. Mõelda vaid, kui me oleks seal all maganud?

Okei.. Stoori goes on. Helistasin kohe hommikul oma kindlustusmaaklerile, kes nii vastutulelikult ka laupäeval mu kõne vastu võttis. Meie maja on klassik paketiga kindlustatud IF kindlustuse poolt. See peaks katma siis kõiki juhtumid. Kuna meil puudus nüüd katel millega maja soojas hoida ja põrandaküttest vannitoas, pliidist ja ahjust ei piisa, siis külmus ära ka vett sisse toov pump ja kõik ülejäänud veetorud majas. Lõhki külmusid ka radiaatorid, kõik seina sees olevad torud, segistid ja kraanid. Kuna suur osa torudest on ka seina taga, siis ei olnud meil veel päris täpselt aimugi, kui suure kahjuga on tegu. Õnneks õnnestus enne radiaatoritest nii palju vett välja lasta kui tuli. Esmaspäeval helistas meie kindlustusmaakler kohe kindlustusse ja meiega võttis ühendust kahjukäsitleja. Käisime temaga kohe ka kohapeal ja fikseerisime olukorra. Nüüd oli kahjukäsitleja soov, et kui nüüd eksperdid tulevad, et kahju suurust hinnata, oleks maja soojem. Et me prooviksime saada siiski võimalikult palju temperatuuri sisse, et torud soojeneksid. Rääkisime oma ülemustega ja võtsime esmaspäeva vabaks. Kütsime maja laupäevast esmaspäevani ja siis tulid töömehed. Nad tulid juba kella üheksast hommikul ja olid seal kuni kella kuueni õhtul. Seinad said lahti võetud ja kõik võimalik kahju kirja pandud. 

Täna helistasin kindlustusse uuesti, et teada saada kas kindlustuselt on mingisuguseid uudiseid ja mida edasi teha? Hetkel ei osatud veel öelda. Praegu pannakse kokku pakkumist kindlustusele, et kui suures mahus töid (ja mis hinnaga) teostada tuleb, ning siis langetab kindlustus lõpuks otsuse.

Mu süda tilgub verd, kui mõtlen sellele, mis meie armsa kodukesega juhtus. Ma ei oska enam midagi teha. Aga mul on hea meel, et saan selle nüüd lõpuks südamelt Teile ära rääkida ja koos on ju ikka kergem! :(  

Igasugune nõu on oodatud! Kas Teil on olnud selliste asjadega kogemusi? Palun, palun saatke meie poole positiivseid mõtteid, et saaksime oma majakese jälle korda. Ma ei oska isegi sõnadesse panna, kui armas see kodu meie jaoks on. See on täpselt selline paik, kuhu kõige eest põgeneda ja ennast "kodus" tunneme ja nüüd kõik see.. Seda on kuidagi liiga palju :(

Ma tean, et see postitus on hirrrrmus pikk ja ma ausalt isegi ei suuda seda üle lugeda, et kirjavigu parandada. Vabandan juba ette! Aga loodan, et postitus annab natukenegi aimu sellest mida hetkel läbi elame. Leian, et kuidagi niii raske on hetkel keskenduda ja selle olukorraga leppida. 

Sunday, January 17, 2016

Appi tuleb blogija - osa 2 : Me saime Ragnarile päris oma ratastooli!


Ragnari lugu läks meile kõigile hinge. Nii tubli inimene! Ta vääris kohe kindlasti päris enda ratastooli. Teie abiga saime selle unistuse täide viia. Tänaseks on Ragnaril oma ratastool! 

Tuisuse ilma keskel, avas uksed meile sooja südamega Ragnar, kes meid juba tordiga ootas. Tema positiivne ellusuhtumine ja nakatav naer täitsid kõik toad. Koos panime ratastooli paika ja katsetasime ära. Saatsime positiivseid mõtteid kõigi nende inimeste suunas, kes aitasid selle plaani ellu viia ja rääkisime elust ja olust. See oli üks kirjeldamatult tore õhtu. Aitäh Sulle Ragnar selle eest!

Aitäh kõigile headele inimestele nende annetuste eest! Teie süda on õiges kohas!
Mallu & Triinu

Aga lähemalt saab vaadata videost : 

Parima kvaliteediga vaatamiseks vali 720p!


Monday, January 11, 2016

Meie elutuba - before ja after! Kuidas üürikorter enda jaoks lihtsasti koduseks muuta?

Elutuba enne
Heihoo mu päikesekiired! Tänast postitust utsitas mind kirjutama eilne kodune õhtu. Üürikorteris on tihti mureks see, et "kodutunnet" tekitada on natuke keeruline. Seda ainuüksi sellepärast, et suures osas on üürniku käed seotud. Sõltub muidugi üürileandjast, aga üldiselt sinna väga palju investeerida ei saa. Tuleb leida lihtsaid viise, kuidas olemine enda jaoks hubaseks muuta. Seda kõike selliselt, et saaksid hiljem ka investeeritud kangad/mööbliesemed endaga kaasa võtta. Ja noh.. Maitsed on ju niii erinevad ja eks kodu on ikka reeglina omaniku nägu.

 Meil on õnneks tohutult vedanud, sest meil on hästi armas üürileandja. Ta on vastutulelik ja mõistev. Kõige suurem vastutulek oli seinte värvimine. Kui enne olid elutuba ja magamistuba kollast/rohelist tooni, siis lubas ta selle meie jaoks heledaks võõbata. Mõeldud tehtud. Siis hakkasime juba ise vaikselt askeldama. Kõige esimesena tõstsime diivani teistpidi. Nii ei lõika diivan elutuba ära ja taoline paigutus annab natukene avarust juurde. Pealegi, akna ääres on nii mõnus lebotada ja väljuvaid laevu piiluda :)
Järgmiseks ostsime diivanile uued dekoratiivpadjad. Proovime hoida korteris sellist musta-valge-halli teemat, sest need esemed peaksid sobima ka hiljem peaaegu igale poole. Diivani katsime karvaste katetega. Maha sai pandud karvane tumehall vaip ja eile said ülesse ka kardinad. Lõpuks ometi! Kui esiti ei olnud ma üldse selle poolt, et kardinaid panna, siis nüüd olen oma meelt muutnud. Kardinad annavad kodule nii palju hubasust juurde! Veel enam, et pimedas magada meeldib meile rohkem ja suvel ei pea enam x nurga alt telekat vaatama, kui päike sisse paistab. Kardinad tuleb nüüd ainult parajaks õmmelda. Antud fotol traageldasin nad ainult mõnest üksikust kohast kinni, et näha tulemust. Äkki keegi teab mõnda head ja soodsat kohta?

Elutuba nüüd
Elutoa seinale riputasime jõulude ajal tähekeste kardina. Seda ei raatsi ma enam maha võtta ja see jääb ilmselt aastaringselt meie seina kaunistama. Tulukesed loovad alati nii mõnusa romantilise valguse. Laual on meil peeglist kandik, millel seisavad kolm suurt küünalt. Mulle üldse hullult meeldivad peeglist tehtud lauad (nagu meil maal)/alused. Need annavad palju ruumilisust juurde ja loovad päris vinge efekti. Kunagi sooviksin kööki töötasapinna ja kappide vahele panna peegli. Meil ühes näidiskorteris oli nii ja see muutis toa hoopis avaramaks ja nägi päris vinge välja. Loomulikult on seda tükk tööd iga kord lapiga puhtaks teha, aga ehk tänu sellele püsikski köök puhtamana?

Mis on teie jaoks selline asi, mis kohe olemise hubasemaks muudab? Kuidas sisustate Teie oma üürikorterit? Kas Teie üürileandjad on pigem vastutulelikud või mitte? 



Tuesday, January 5, 2016

Scavenger Hunt with the anonymous - a new letter


Kuna puhkasin perioodil 22.12 - 04.01, siis saingi alles eile sekretärilt uue ümbriku. Minu suureks üllatuseks ei olnud sellel järgmist vihjet. See on täis imeilusaid sõnu, komplimente, aga kuidagi selline tühi tunne on. Midagi oleks nagu puudu. Ma oleks lausa valmis hundirattaid viskama, et teada saada kes neid kirju kirjutab. Teisest küljest mõistan ja austan inimese soovi jääda anonüümseks. Lihtsalt.. Kes iganes, kus iganes see inimene ei oleks, siis kindlasti on antud postkaardid mulle tohutult elevust ja motivatsiooni toonud. Kindlasti ka igal korral naeratuse näole mananud. Aitäh selle eest!

Kuidas Teie antud olukorras käituksite?

Monday, January 4, 2016

Appi tuleb blogija!


Parima kvaliteediga vaatamiseks vali 1080p!

Heihoo! Otsustasime Malluga mõni aeg tagasi ühe vinge projekti käima lükata. Nüüd on see juba täies hoos ja kaks esimest ettevõtmist juba käsil! Täpselt me nendest veel ei räägi, aga varsti saate sellest juba lähemalt kuulda. Teeme sellest väikese "blogisarja" ja saate meie tegemistele kaasa elada meie youtube'i channelil ja loomulikult blogides. Kui kellegil on mingi mure, siis võtke meiega ühendust ja rohkema info saamiseks tšekkige videot! Mitte ükski mure ei ole liiga väike :)

Ilusat alanud nädalat!

Monday, December 21, 2015

DIY Jõulukingitused - südamest, kiiresti ja taskukohaselt!


Kuna mina olen sellist tüüpi inimene, et isegi kui ma väga varakult kingitustega tegelema hakkan, jääb ikka kõik viimasele minutile, siis mõtlesin, et ehk on teie seas ka keegi selline. Kuna ma juba ammu, ammu internetisügavustes tuhnima hakkasin ja endale meeldivad ideed ära salvestasin, siis saan neid ideid ka teiega jagada. Kas Teie olete pigem sellised varakult ette planeerijad ja kõik on õigeks ajaks tehtud? Kuna mulle meeldivad sellised ise tehtud kingitused või elamuskingitused, siis meeldib mulle neid ka teistele teha. Minu kaust "kingi ideed" just sellistest asjadest koosnebki. Siit listist leiab nii väga lihtsaid, kui ka natukene aeganõudvamaid ideid. Aga, et postitus väga pikaks ei veniks, siis hakkan kohe pihta.


"Movie Lovers" 

See on minu kõige, kõige lemmikum idee! Selle saab teha ükskõik, millise anuma/karbi sisse ja panna sinna sisse täpselt seda, mida ise soovid. Kingitus sobib hästi mõnele sõbrale/paarikesele või naabritele. Miks mitte ka sugulastele? Karbi sisse võiks panna ohtralt popkorni pakikesi, vinnutatud veiseliha, juustu, käsitöö õlut/siidrit, kinopiletid või mälupulk täis sinu soovitatud filmide/seriaalidega. See kink ei nõua väga palju pingutust, aga on väga efektne. Usun, et tegelikult saaks sellise kokku panna üsna soodsalt, aga soovi korral ka veidi eksklusiivsemas võtmes. Miks mitte teha mõnele sõbrannale ka "romantic movie - pajama night kit"? Sisse võiks panna mõne pisaraid kiskuva naisteka, veini, šokolaadi ja taskurätiku :) Mõnele mehele võiks selliselt starwarsi trioloogia kinkida näiteks. 

"Minu firmaroog"

Ühte korvikesse võiks sisse osta kõik vajalikud toorained, valmistamaks sinu kõige lemmikuma retsepti järgi rooga. Sinna sisse võiks rullida käsitsi kirjutatud retsepti või siis, kui saladust jagada ei soovi, juba valmis tehtud kastme või maitseainesegu? Pasta kõrvale üks pudel punast veini ja minu meelest väga personaalne ja armas mõte!

"Valmis maitseainesegud"

Selliseid saaks teha ju lõputult. Ükskõik millistesse anumatesse, näiteks tavalisse soolatopsi (sildid maha ja käsitsi kirjutatud sildikesed peale). Kes köögis maitsestamisega eriti sina peal on, saaks ka muid maitseainesegusid kokku panna kui dipikastme omasid. Lase fantaasial lennata!

"A piece of wood with a meaning"

Need kaks ideed on ka päris vahvad. Vasakul olev lõikelaud on nii armas ja tegelikult sobiks hästi üleval välja toodud "Minu firmaroog" komplekti juurde. Selle lõikelaua peale võikski retsepti graveerida. 

Teine idee on lihtsalt hästi armas. See sobiks vanavanaematele või lapse emale/isale kingiks. Selle kingi jaoks võiks leida Decorast või mõnest ehituspoest jupikese sobivat värvi puitu (või see vastavalt kingi saaja kodusisustusele toonida). Nii tore mälestus pikaks ajaks. Usun, et täitsa taskukohane samuti! Samamoodi saaks teha pisikese käe/jala jälje tassile. Ka see oleks vanavanematele armsaks kingituseks.

"Midagi külakostiks"

Kes hästi küpsetada oskab, siis nendega ei saa kunagi alt minna. Minule meeldis muidugi see paremal pool olev mõte. Talvel on tihti peale sõpradega õhtusööke või saunaõhtuid ja siis oleks selline õlle/siidri sixpack lahedaks külakostiks! Taoline corona sixpack maksab ligikaudu 8 eurot. Kleebitavad silmad, ninakese ja sarved saab peaaegu igast poest mõne euroga ja neid jätkub õnneks päris pikaks ajaks.

"Midagi praktilist"

Klaasidest ei ole minu meelest kunagi üheski majapidamisest küll. Kui osta Selverist/Kaubamajast üks pokaalide kahene/neljane komplekt ja need ise klaasi või portselani värvidega ära kaunistada, saavad nad täiesti uue ilme. Minu meelest nii armas mõte. Loomulikult võiksid klaasidel olevad tekstid/mustrid minna kokku kingisaaja koduse interjööri või huumorimeelega. 

Milline ideedest Teile kõige rohkem meeldis? Kas kellegil on endal äkki mõnda toredat ideed teistega jagada?

Ilusat jõuluaega!

Friday, December 18, 2015

Scarlet : Aasta video 2015 - ETV 2 - Eesti top 7!



Scarlet sai viimasse Eesti top 7 saates uue tulijana saatejuhtidega natukene lähemalt muusikavideost rääkida. Kuna hetkel on ka Aasta video valimine, siis oma hääle saab anda siin : http://etv2.err.ee/l/kultuur/eesti_top_7/eestitop7aastavideo. Mine ja anna oma lemmikule hääl! :)

Saadet saab ka järele vaadata ETV 2 lehel siin : http://etv2.err.ee

Milline võiks olla bändi järgmine muusikavideo? Millised muusikavideod Teile enim meeldivad? 


Thursday, December 10, 2015

SCARLET - Põgeneme (official video)!


Parima kvaliteediga vaatamiseks vali HD!

Lõpuks saan Teiega jagada Scarleti esimest singlit Põgeneme! Nagu ma juba varasemalt maininud olen, siis tegemist on minu heade sõprade Jüri, Martini, Ringo, Hannese ja Ergo bändiga. Võtteid tegime kokku neli päeva ja kokku pani video Megapiksel stuudio. Piiluge kindlasti ka nende mõlema facebooki lehele siin : SCARLETMEGAPIKSEL STUUDIO.

Ma jagaksin Teiega ühte naljakat olukorda võtetelt ka. Varsti tuleb avalikuks kindlasti ka making of video ja sealt saab veel rohkem infot. Seniks, aga siit esimene.. Videos on üks stseen kus ma auto alla jooksen. Point oli selles, et mina pidin auto ees seisma jääma ja auto järsult pidurdama. Kui me vist kolmandat/neljandat kaadrit sellest tegime, siis keris Hannes auto akna alla ja oli kuidagi jube närviline. Selgus, et tal oli jalg pedaali taha kinni jäänud ja ta oleks päriselt peaaegu mulle otsa sõitnud. Peale seda pidin ennast ikka korralikult kokku võtma, et kaadrit uuesti filmida! Aga see selleks. Õnneks jäin ellu! (:

Aga vaadake kindlasti video läbi. Poistele kulub tõesti igasugune feedback ära!

Suvised tuuled, päikesekiired
Pole enam kaugel meist
Lindude laulud, looduse jutud
Heliseb muusika mu peas
Aeg seisma jääb

Palun vii mind kaugele
Lähme nüüd siit eemale
Hoian hellalt sind kui koos põgeneme
Palun vii mind kaugele
Lähme nüüd siit eemale
Hoian hellalt sind kui koos põgeneme

Vihmased ilmad, tormituuled
Äikesepilved ja orkaan
Halvad ilmad viin siit maalt
Endaga kaasa võtan nad
Sinu jaoks toon kasvõi tähed taevast
Aeg seisma jääb

Palun vii mind kaugele
Lähme nüüd siit eemale
Hoian hellalt sind kui koos põgeneme
Palun vii mind kaugele
Lähme nüüd siit eemale
Hoian hellalt sind kui koos põgeneme

Mida teeks ilma sinuta ei tea
Ei tea, ei tea, ei tea, ei tea

Palun vii mind kaugele
Lähme nüüd siit eemale
Hoian hellalt sind kui koos põgeneme
Palun vii mind kaugele
Lähme nüüd siit eemale
Hoian hellalt sind kui koos põgeneme


Muusika: Martin Kivi, Sõnad: Martin Kivi, Jüri Preobraženski, Video: Megapiksel Stuudio www.megapikselstuudio.ee, Produtsent: Hannes Saard, Operaator: Sander Saard, AC: Erik Raat, Montaaž: Sander Saard, Drooni operaator: Oliver Remma, Fotograaf: Adele-Kristelle Lehtorg, Salvestus, mix ja master: Henrik Veeäär@Lakeside Sound (www.lakesidesound.com), Näitlejad: Triinu-Liis Raudmägi, Kristo Epner, Maia Losko, Eliis Tarasov, Henry-Jörgen Rautits, Minna Tismus, Rauno Raud, Siim Nurmik, Helena Simmer.

Ilusat nädalalõppu päikesekiired!

Tuesday, December 8, 2015

Fotoepilaator silk'n glide Xpress arvustus


Lõpuks ometi hakkan natukene tulemusi ka nägema. Karvad ei kasva enam nii kiiresti tagasi kui varem. Ma põnevusega, põnevusega ootan juba lõplikku tulemust. Ma ühe protseduuri muidugi unustasin vahepeal kiire tempo juures ära, aga tundub, et see hetkel midagi nihu ei pööranud. Minu jaoks ongi kõige raskem see järjepidevus. Kuna protseduurid ei ole tihti, siis ma lihtsalt unustan nad ära. Aga elame, näeme :) 

Kusjuures.. Lugesin alles hiljaaegu Leenu blogist jõulukinkide listi ja ta tõi seal välja ka antud toote. Väga hea mõte! Tegemist on küll kalli kingitusega, aga kui mõni noormees sooviks oma tüdruksõpra jõuludel üllatada, siis minu meelest väga hea ja praktiline kingiidee! Mõlemad saavad kasu ja rõõmu/põnevust jätkub pikaks ajaks. Toode on leitav siit : http://www.hairfree.ee/fotoepilaator-silkn-glide-xpress-300-000/

Monday, December 7, 2015

Scavenger Hunt with the anonymous - next hint


On kätte jõudnud järjekordne esmaspäev ja sellega koos ka uus postkaart. Sellel korral oli see natukene teistmoodi. Kui ma aus olen, siis see viimane kiri tekitas minus natukene kõhedust ja hirmu. See ei saa ju olla nooremas eas tüdruku kirjutatud enam! Või kas ikkagi on? Selle kirja juurde oli lisatud ka printerist prinditud kirjatükk ja sellel seisab : 


Kui eelmisel kolmel kaardil figureerivad roosad sõnad kokku panna, saab järgneva lause : 


Armas inimene.. Kes iganes sa ka ei oleks. Palun, palun ära mind kuskile keldrisse kinni pane ja tükkideks raiu! Kas kellegil tekib mingeid ideid? Kuidas ma saaksin selle müsteeriumi lahendada? Kas keegi suudab kirjakestest veel midagi kokku panna? Leida pisemagi vihje?

Eelmist postitust saab vaadata siit : LINK

Sunday, December 6, 2015

Finally organised - piilu meie riidekappi!


Hurh. Nüüd saab lõpuks käsi südamel öelda, et oleme ennast oma koju sisse seadnud! See kolimine on olnud nii, nii aeganõudev. Seda kõike just sellespärast, et meie magamistoas olev garderoobikapp oli ilma igasuguse sisustuseta (ainult mõned restid sees) ja pidime oma riideid hoidma suurtes mustades kilekottides ning üksteise otsa sahtlitesse suruma. See oli nii tüütu! Mitte midagi ei leidnud ülesse, riided olid kortsus ja üleüldse valitses magamistoas kaos. Eile, kui koristama hakkasin, siis mõtlesin, et peaks selle olukorraga ikkagi midagi ette võtma. Seni, kuni Kristo võistlustel oli, tõstsin magamistoa ringi ja tegin garderoobikapi tühjaks. Kohe, kui ta koju tuli, seadsime sammud Ülemiste poole. Mu peas tiksus ainult üks mõte.. "Stanged ja sahtlid, stanged ja sahtlid". Kuna me oma maakodus täpselt sama süsteemiga "kapi mure" lahendasime, siis mõtlesin seda ka siin teha. Kuna tegemist on siiski üürikorteriga, siis on parem osta selliseid asju, mida hiljem ka endaga kaasa võtta annab. 


Tormasime siis Ülemistesse ja seadsime sammud koduluxi ja JYSKI poole. Viimases neist on müügil väga mugavad ja hea hinnaga stanged. Need on kahetasandilised ja peavad raskust päris hästi. Ühe stange hinnaks on 29 eurot. Laiuselt on ta 83cm lai ja maksimum 168cm pikk. Pikkust saab vastavalt vajadusele reguleerida. All on selline mõnus rest/riiul, mille peale saab mugavalt ära sättida käekotid/kingad või hoiukorvikesed. Lisaks nendele haarasime kaasa ka hulgaliselt puidust riidepuid. Viiene pakk maksis ligikaudu 3-4 eurot. Eelmiste valgete plastikust riidepuudega panime ikka korralikult puusse. Need läksid nädalaga katki. 


Haarasime kaasa ka ühe mustapesu korvi. Samasugune on meil maal ka ja see tõesti on väga hea kvaliteedi ja hinnasuhtega toode. See mahutab tohutult ja ei lähe koledaks. Meil on üks vannitoas ja teine garderoobikapis. See on mugav, sest õhtul voodisse minnes ei pea riideid eraldi vannituppa viima. Kus hoiate Teie reeglina mustapesu kaste?


Ja minu värskete riiete saladus.. Ma ei kujuta ette, mida ma enne ilma antud tooteta tegin. Nimelt on tegemist tekstiili lõhnastajaga. See lõhnab täpselt nagu DKNY "Be Delicious" lõhn ja püsib riietel kaua. Kasutan seda igal korral, kui hommikul riidesse panen. Pihustan seda kaugelt valitud riideesemele umbes kaks korda. Peale seda on täpselt selline tunne nagu riided oleksid otse pesunöörilt tulnud. See on saadaval Kaubamaja kodumaailmas ja hind oli minu meelest natukene alla 10 euro. Antud klaasist 250ml suurune pudel kestab ikka peaaegu pool aastat. Sõltub muidugi, kui tihti ja kui ohtralt seda kasutada.

Aga praeguseks ongi kõik. Ilusat teist adventi!

Thursday, December 3, 2015

Mystery unsolved.. The missing piece of the puzzle

Nagu Te teate, siis on juba kolm nädalat järjest minu kontori postkasti potsatanud kiri anonüümselt inimeselt. Kiri on käsitsi kirjutatud ja saatjana pole märgitud mitte ühtegi nime. Kui sellel nädalal viimane postkaart minuni jõudis, siis kandis see sõnumit "The missing piece of the puzzle". Kiri viitaks justkui sellele, et oleme kunagi kohtunud. Kõige veidram on selle juures see, et ma ei tunne kedagi Tartust.. Kui mälu mind muidugi ei peta.

Mõtlesin, et panen õiges järjekorras nüüd postkaardid siia ritta. Äkki kellegil Teie seast tekib idee mida see "missing piece of the puzzle" tähendada võiks ja kuidas ma võiksin jõuda postkaartide saatjani?

30.10.15

16.11.15

20.11.15


Wednesday, December 2, 2015

Chloe Ilusalong - Vahel tuleb anda teine võimalus!


Mäletate mu postitust Chloe ilusalongi kohta? Seda saab lugeda siit : LINK. Ühesõnaga.. Minuga võttis postituse ilmumisega samal päeval ühendust üks nende inimestest. Nad kutsusid mind tagasi ja tahtsid, et annaksin neile uue võimaluse. Alguses plaanisin lihtsalt raha tagasi küsida.. Siis mõtlesin veidi ja arvasin, peaksin andma neile teise võimaluse. 

Aja tehniku juurde sain väga kiiresti. Mind võttis vastu rõõmsameelne Ljudmilla. Ta rääkis täitsa kenasti eesti keelt muide. Olin väga skeptiline ja tegelikult tundsin ennast seal salongis esialgu ebamugavalt. Istusime siis oma eraldi ruumikesse ja tehnik asus tööle. Küüned said tõesti kiiresti korda ja tegemist oli oma ala spetsialistiga. Ei olnud seda tunnet, et ta nüüd meelega hullult usinalt pusiks mu küünte kallal. Ta tegi seda kõike nii muuseas. Samal ajal hakkasime vestlema.. Ta seletas mulle ka tekkinud olukorda.  Eelmisel korral oli sattunud mulle küünetehnik, kes tegelikult on geellakkimist teinud päris pikka aega, aga olnud vahepeal lapsehoolduspuhkusel. Tagasi tulles õppis ta tegema ka prantslast. Kusjuures näha oli, et mõlemad teenindajad kasutasid sarnast tehnikat. Ta ütles, et sattusin olema peale õpingut selle teenindaja esimene klient. Enne minu tulekut oli ta  jubedalt pabistanud ka. Hurh. Mul läks süda hellaks, aga teisest küljest mõtlesin, et huvitav miks ta siis ise mulle kohe ei öelnud, et kuulge.. Mul ikka läheb nässu, sest pabin on suur ja äkki saame ikkagi kokku leppida uue aja nii, et teda õpetanud tehnik kõrval oleks. 


Aga eks kogemusest õpitakse. Praegu on mu küüned väga kenad ja Ljudmilla juurde soovitaksin ma minna küll. Hinna pärast valin ilmselt järgmisel korral siiski teise ilusalongi, aga oma halvad sõnad võtan ma tagasi. Tegelikult on tegemist täitsa püüdlikute inimestega ja kindlasti nad meelega midagi üle põlve ei tee. 

Muide.. Eelmisel postituse alla jätsite te nii palju toredaid soovitusi ja ühest neist haaras ka minu hea kolleeg Anna kinni. Kui ta eile kontorisse tuli ja oma tulemust/kogemust minuga jagas, otsustasin,et järgmisel korral lähen proovin ise ka järele!

OT : Juba homme on muusikavideo esilinastus Supernova kinos! Suurel kinoekraanil saab näha muusikavideo making ofi, kaadritaguseid, intervjuusid ja muusikavideot ennast ka loomulikult. Hiljem on meil plaanis ka pisike aftekas. Kes on tulemas? Ürituse kohta leiab infot siit : LINK.

Tuesday, December 1, 2015

GIVEAWAY: Loosime välja kaks heade mõtete purki!


Meie pesa e-poel käisid päkapikud külas ja soovisid, et me Teie kõigi vahel kaks heade mõtete purki välja loosiksime. Loosimisest saab osa võtta siin : Costany StoreVõitja loosime välja 20.12.15, et jõuluõhtuks kingitus ikka võitjateni toimetada :) Nii saate jõuluõhtul häid mõtteid ka pere ja sõpradega jagada!

Head loosiõnne!

Thursday, November 26, 2015

Aitame unistused ellu viia! - "Adopted Thought"


Tänane postitus on natukene teistsugune kui tavaliselt. Alustame algusest. Ma tahaksin Teile rääkida natukene oma kunagisest armsast pinginaabrist Kennethist. Kennuga koos käisime lasteaias, koolis ja oleme siiani alati üksteise jaoks olemas. Kennu on just praegu viimas täide oma suurimaid unistusi. Seda selg-selja vastas oma õe Christiniga. Nimelt on nad võtnud eesmärgiks jõuda sinna kõige tippu.. Hollywoodi! Suured väljakutsed on juba seljatatud ja lõpuks on neil see võimalus. Hetkel on sündimas nende esimene lühifilm "Adopted Thought". Filmi produtsendiks on Kennu, filmi kirjutas tema õde Christin, filmi direktoriks on Alex F.Harris ja filmi peaosades on Esteban de la Isla ja Christin Muuli. 



Antud filmiga plaanivad meie Eesti tublid noored osaleda Ameerika ja Euroopa filmifestivalidel. See on nende võimalus minna vallutama suuremaid ekraane. See on irvakil uks Hollywoodi! Film tuleb avalikuks veebruaris 2016. Sihid on selged.. Film osaleb Sundance filmifestivalil, Beverly Hills, Nashville ja Brooklyni filmifestivalidel jpm.

Selleks, et see kõik ellu viia, on neil vaja oma sõprade/lähedaste ja üleüldse meie eestlaste toetust. Iga toetus saab märgatud ja kajastatakse ka filmi subtiitrites. Meie oma inimesi saab toetada, kas 10, 25, 50, 100, 250 või 500USD'ga siin : https://www.indiegogo.com/projects/adopted-thought-short-film#/.

Kes rahaliselt toetada ei saa, siis minge hakake nende facebooki sõbraks : SIIN. Ka iga levitatud sõna on meeletult suur toetus ja tähendab nende jaoks tervet maailma!


Kuna ma tohutult usun nendesse, siis sellepärast antud infot Teiega ka jagan. Aitame koos Kennu unistuse täide viia ja anname neile tuult tiibadesse! 

Wednesday, November 25, 2015

Scarlet - Põgeneme : Muusikavideo esilinastus! Tule vaatame koos, kuidas mul läks!


Nagu Te mõningatest SNEAK PEEK'idest instagramis juba näinud olete, siis tegin ma kaasa ühes Eesti bändi muusikavideos. Tegemist ei ole tavalise bändiga, sest tegemist on minu heade sõpradega! Nende bändi nimeks on Scarlet ja antud loo on nad täiesti ise valmis mõelnud. Mul on tohutult hea meel, et sain olla selle juures ja isegi osa sellest. Bändi kitarristideks on minu parim sõber Jüri ja väga pikaajaline sõber Martin. Bassil mängib minu endine koolivend Ringo, trummide taga peidab ennast über positiivne Ergo ja lauljaks on äärmiselt võluv Hannes. 


Muusikavideo eest vastutab Megapiksel stuudio. Nendega oli nii vahva koos töötada. Noored, positiivsed ja hakkamist täis noored inimesed! Kui kellegil on vaja mõne video filmimisel abi, siis kindlasti julgen nende poole pöörduda. Väga, väga vahva tiim! Ka meie plaanime nendega koostöös peagi midagi põnevat korda saata.

Mina ja Kristo saime mängida muusikavideos peaosa ja kui ma päris aus olen, siis näidelda oli nii äge! Kogu muusikavideo mõte on vinge! Ma natuke pabistan ja ootan ootusärevusega juba tulemust. Minu üleskutse Teile ongi see, et tulge mulle esilinastusele toeks. Tulge toeks ka minu headele sõpradele! Muusikavideo esilinastus toimub 03.detsembril 2015 kell 20.00. Asukohaks on SuperNova kino (http://www.kinosupernova.ee/en/9). Muusikavideot/making of'i ja intervjuusid saab vaadata võimsalt 4k ekraanilt. Teie tagasiside ja toetus on meile ülioluline. Kindlasti tuleb meil ka mõnus istumine - aftekas. Ürituse event on olemas siin : https://www.facebook.com/events/149450752078024/ . Tule ise ja võta sõbrad ka kaasa! 


Kellel on juhuslikult 03.12.15 vaba? Andke endast kommentaarides märku, lähme koos! Nii on julgem :)

Juuksed - UPDATE


Alles hiljuti palus keegi kommentaarides postitust juuste seisukorra kohta. Kuna nüüd on juba päris palju aega möödas sellest, kui juuksed tumepruunist blondiks värvisin, pikendused ära võtsin ja juuksed lühikeseks lõikasin, siis oleks vist tõesti paras aeg selline postitus teha. Kokku triibutasin juukseid neljal korral ja kui ma nüüd õigesti mäletan, siis viimane juuste värvimine oli veebruaris/märtsis. See teeb siis ligikaudu 8-9 kuud tagasi. Kohe peale seda paigaldasin endale ka juuksepikendused. See kõik oli mu juuste jaoks täiesti laastav. Kuna juuksed aina murdusid ja murdusid, siis sündis 25.juulil otsus pikendused eemaldada ja juuksed lühikeseks lõigata. Selle kohta on mul postitus ka tehtud (loe: SIIT).

Jagan Teiega fotot peale viimast blondeerimist/enne juuksepikenduste paigaldamist ja fotot peale paigaldust : 


Nagu näha, siis olid mu juuksed tõesti kohutavas, kohutavas seisukorras. Raskete pikenduste all hakkasid juuksed aina enam murduma ja THANK GOD, et ma võtsin vastu otsuse need pikendused eemaldada. Ma ei kujuta ette, mis nendest muidu alles jäänud oleks. Juuste eemaldamisega otsustasin juuksed ka drastiliselt lühemaks lõigata ja nende eest nüüd korralikult hoolt kanda. Reaalsuses on seis selline, et püüan lihtsalt lasta juustel loomulikul teel kuivada, pesen neid harvemini (kasutan kuivshampooni) ja maski (Macadamia) teen korra nädalas. Shampoonidest/palsamidest ma hetkel midagi erilist ei kasutagi. Rätikukuivadesse juustesse panen tavaliselt Macadamia õli. Mu juustele kohe tõesti sobivad need tooted. Ka lõhna kiidan taevani!

Kõige parem soovitus, mida ma anda saan, on see, et kasutades juuksemaski, võiks juuksed peale maski pealekandmist läbi kammida ja siis mõjuma jätta. See teeb imesid! Ausalt ka.


Hetkel on mu juuste väljakasv juba päris korralik. Tähendab.. Lausa natukene midagi ombre sarnast. Pealmised juuksed on päiksega oluliselt heledamaks pleekinud ja seal seda vahet tegelikult eriti näha ei olegi. Ütleks, et kaheksa/üheksa kuu kohta ei saa kurta. Ka pikkust on alates juulist juurde visanud. Siin siis üks enne ja pärast foto. Vasak foto on tehtud 4 kuud tagasi. Tundub, et mu juustele vist täitsa meeldis see otsus. Proovin nüüd ennast pidevalt tagasi hoida, et jälle mitte midagi rumalat oma juustega teha. Plaan on neid kuni kevadeni jõudsalt kasvatada ja siis vaadata, mis edasi saab.


Kuidas olete Teie oma juuksed terveks ravinud?

Motivational Monday #2


"We are all faced with a series of great opportunities brilliantly disguised as impossible situations" - Charles R. Swindoll

Sinised esmaspäevad ei tundu üldse enam nii sinised. Aitäh sulle armas anonüümne inimene selle vahva üllatuse eest! Ma ei tea kes sa oled, miks sa mind meeles pead, aga see on imearmas! Kui ma saaksin, siis saadaksin sulle vastutasuks ühe oma heade mõtete purgikese, et ka sinu päevad inspiratsiooni täis oleksid. 

Kui sa kunagi tunned, et vajaksid ka ise tükikest motivatsiooni.. Siis kirjuta mulle :) Aitäh Sulle!

Monday, November 23, 2015

Lugu sellest kuidas me hiirtega võitlust peame!


Reedel peale tööd põrutasime kohe Viljandi poole. Kuna me Tallinnast startisime alles veerand kaheksa ajal õhtul, siis kohale jõudsime natukene enne kümmet. Aga selleks, et kõik siin postituses võimalikult kronoloogilises järjekorras oleks, siis pean alustama päris algusest. Nii umbes viis nädalat tagasi kui maale läksime, siis hommikul ärgates avastasime, et voodis on kuidagi hirrrmus palju krõbinaid. Alguses süüdistasime tuhkrut, kuid peale telefonivestlust Tibuga, hakkasime süüdlast otsima mujalt. Ilmselt meil on hiired! Vaatamata sellele, et tegemist on imearmsate olevustega, on nad ka parajad nuhtlused. 

Okei.. Ostsime siis raseke südamega mürki ja poetasime selle vastavalt juhendile toa nurgakestesse. Kui reedel jälle maale jõudsime, siis enne loomade tuppa laskmist pidime maja üle kontrollima, mürgi kokku korjama ja kõik kenasti ja põhjalikult puhtaks küürima. Selle aja vältel avastasime, et ühtegi surnud hiirt meie majas ei ole, kõik mürk oli tassitud meile VOODISSE ja üks tegelane vaatas meile suurte silmadega diivani vahelt vastu. Täitsa lõpp! Lasime siis kassid lahti ja nemad ei pilgutanud diivanil jooksva hiire peale silmagi. Hiljem, kui hiireke seina sees krõbistas, siis nad natukene seal nuuskisid ja that's it. 

Kas kellegil on kogemusi hiirtega? Kas keegi oskaks meile väheke nõu anda? Muidu ei oleks mul nende suslikute vastu midagi, aga need tüübid hakkavad ju diivanisse/madratsitesse auke närima ja kõike rüüstama. HELP, HELP, HELP!

Ülejäänud nädalavahetuse saatsime mööda lihtsalt logeledes, filme vaadates, maja küttes, osaliselt jõulukaunistusi ülesse pannes ja puslet kokku pannes. Kusjuures.. Meil oli 1000 tükiga pusle ja üsna raske teine. Kõik tükikesed olid ühevärvilised ja mõhkugi me aru ei saanud. Kristo oli selles oluliselt osavam kui mina. Tal kohe on hea loogiline mõtlemine. Kahe õhtuga saime nii enam-vähem pool puslet kokku. Nüüd peitsime pooleli oleva pusle vaiba alla, et seda järgmisel korral jätkata (me lihtsalt ei olnud nii taibukad, et enne midagi puslele alla panna, et seda hiljem transportida saaks). 

Ja muide..Täna hommikul kella kuuest Tallinna poole startide,  nägime me niii palju lund. Nii vahva jõulutunne tuli juba sisse. Kuidas Teil on? Ootate juba lund ja jõule või pigem mitte?


Wednesday, November 18, 2015

Chloe ilusalong Kaubamajas - Nii pettunud pole ma ammu olnud!


Täna räägin Teile loo sellest kuidas ma 27 eurot tuulde viskasin. Ma pole tõesti ammu niii pettunud olnud! Kui Te mäetate veel, siis kunagi ma rääkisin Teile Roosikrantsi ilusalongist. See oli Kaubamajas ja minu kontorist täpselt üle tee. Mõni aeg tagasi see suleti ja loobusin oma küünte geeliga katmisest. Nüüd kui selle salongi asemel avas seal uksed ilusaong "Chloe" otsustasin sinna uuesti pöörduda. Oma praeguse elutempo juures ma lihtsalt ei leia aega endale ise iga nädal uut maniküüri teha ja klienditeenindajana võiksid mu käed siiski ilusti korras olla. Geellakkimine on minu jaoks kõige mugavam lahendus. 

Okei.. Sain siis nende juurde tänaseks aja, läksin kohale ja Ljudmilla ootas mind juba. Juhatati mind ruumi ja pandi istuma. Kõigepealt ei osanud küünetehnik peaaegu sõnagi Eesti keelt.. Küsis ainult "French Da"? Da, da.. vastasin. Ma isegi ei mõelnud sellele, et võiks hoolega jälgida mida küünetehnik teeb, sest olin mõtetega mujal.  Kui tehnik lõpuks küünte kallal askeldamise lõpetas, siis nägin, et see vaatepilt on õudne!


Kõik mu küünenahad olid küünte külge kleepunud ja küünealused paksult geeli täis. Ma olin toolilt püsti tõustes üsna shokis ja ainus mis ma mõtlesin oli.. TEGELT KA? 27 EUROT? Kaubamajas? Ma oleksin hea meelega salongis jalgu trampima hakanud, oma raha tagasi nõudnud ja palunud selle jubeduse maha võtta, aga tahtsin Teid enne natukene hoiatada. Miks võetakse tööle selliseid tehnikuid? Kas nende töö kvaliteeti enne ei kontrollita? Oh, õudust! Ärge sinna küll minge!

Kas keegi pai inimene teeks mu käed ilusaks jälle?

Midagi pehmet, karvast ja sooja!


Mõni aeg tagasi võttis minuga ühendust neiu nimega Daisy. Ta ütles mulle, et oli teinud oma Preili D-disaininurga facebooki lehel küsitluse ja uurinud, et millise Eesti blogija kaelas nad kraed näha sooviksid. Minule üllatuseks hääletati minu blogi poolt suure osakaaluga ja nii see vahva krae minuni ka jõudis! Suur aitäh Teile selle toetuse eest ja see on nii armas, et mind meeles peate. Aitäh! Preili D-disaininurga facebooki lehe leiab siit. LINK.  

Soojasid kraesid teeb Daisy ise. Need on kunstkarusnahast ja valik on üüratu. Igale ühele leidub sealt midagi. Minu meelest on see väga kihvt idee, sest sellega annab nii paljudele erinevatele riietele uue elu sisse puhuda. Mina olen seda kandnud mantli, jope, kardiganide ja isegi t-särkide peal. Annab outfitile hoopis mõnnama ilme! Seda saab eest lahti kanda või haagiga kinnitada.. Täpselt nii nagu parasjagu vaja. 


Ühe krae hinnaks on ligikaudu 15-20 eurot (sõltuvalt mudelist). Minu meelest jälle üks väga kihvt ja päris hea hinnaga jõulukink mõnele sõbrannale või emale. Kõige toredam on selle juures see, et iga krae on valminud Daisy poolt käsitööna ja ühtegi samasugust ei ole. Iga toode on selles mõttes unikaalne. Mulle kohe meeldib, kui inimesed teevad oma tööd südamega!


Muide.. Krae saab endale ka täitsa ise kokku panna. Valida saab krae kuju (ümar/kolmnurkne), pikkust, värvi ja kinnitust (haak või pael). Mul on Teile hea uudis ka! Võlusõnaga "Costany Sparkles" saab kraesid -10% soodsamalt! Piiluge tootevalikut siit : LINK.

Hoidke end soojas, ilmad on petlikud! (: