Mind ajendab seda postitust kirjutama see, et absoluutselt igakord, kui ma tahan õhinas midagi sotsiaalmeediasse postitada, siis pean ma väga tugevalt läbi mõtlema, et mida, miks, kuidas ma teen. See on nii kurnav ja ma ei jaksa enam. Ma tahan nii väga meie pere rõõme jagada, aga vahel ütleb mulle üks sisemine hääleke, et ma seda ei teeks. See hääleke on peale lapse sündi eriti valju. Sellepärast satungi siia nii harva. Osad inimesed tahavad oma arvamust avaldades enamasti head, aga ei mõista seda, et kõik ei ole alati must ja valge. Siis on mõned inimesed, kes on lihtsalt õelad ja siis on nii palju inimesi, kelle pärast ma siia ikka ja jälle tagasi tahan tulla. Need, kes meile kaasa elavad, nõu annavad, oma häid mõtteid saadavad ja kes on läbi virtuaalse maailma saanud mulle väga armsaks.
Ma tean, et olen ise selle valiku teinud, et blogida ja meie muresid ja rõõme teiega jagada. Alustades 6 aastat tagasi kirjutamist, poleks ma muidugi iial arvanud, et see blogipesa nii suureks kasvab, nagu ta seda täna on. Mul on selle üle loomulikult ainult hea meel! Ma jumaldan kirjutamist ja armastan seda väikest iseenda loodud "ajajoont". Aga nüüd, kui minu vastutada on ka selle pisikese inimese eluke, kes nii mõnusalt mu käte vahel nohiseb, siis olen hakanud kahtlema..
Ma ei plaanigi kunagi kirjutada intiimsetest/isiklikest asjadest lapse kohta ja ma ei plaani ka kogu meie elu letti lüüa.. Ma ei hakka siin iialgi mingeid tülisid lahkama või lapsega seotud detaile jagama, mis talle hiljem ei meeldiks. Küll aga tahaksin ma rääkida sellistest igapäevastest asjadest. Sellistest, mille kohta ma ise palju internetist loen ja abi otsin. Nagu näiteks beebi uni.. Beebiga tegelemine, arendavad mängud, lapsekandmine jne. Aga ma vahel tunnen, et ma ei julge. Tänapäeval on väga raske lapsevanem olla, sest absoluutselt kõik, mida sa teed, on kellegi jaoks vale. Ma ju tean väga hästi, et lapsekasvatamisel ei olegi õiget ja valet ning ma ei peaks sellest hoolima, ometi see nii ei ole.
Ma toon teile ühe näite.. Ma panin kunagi instagrami ühe pildi, kus olime sõbrannaga piknikul. Kris oli juhtumisi Babybjörn-i kõhukotis. Kohe sain 100 kirja, et see on ÕUDNE! Ja et ma kiiremas korras selle koti põlema paneks.
Ma lihtsalt ei tulnud selle peale, et ma oleksin pidanud kohe postituse alla kirjutama selgituse, et see kott on juhuslikult mu sõbranna oma ja ma laenasin seda vaid kümneks minutiks, sest Kris polnud nõus olema vankris, hakkas kõvasti nutma ja kuna ta oma pead sellel ajal veel eriti ei hoidnud, siis ma ei saanud vankrit samal ajal lükata ja last süles hoida, et ruttu koju liikuda. Seega pakkus sõbranna mulle, et laenab seniks oma kotti, et jõuaksin ikka koduni. Et ma oleksin pidanud selle postituse alla kirjutama, et tegelikult on meil kodus hoopis lina, millega me last kanname. Et tegelikult on meil lisaks linale kohe ka tula kõhukott olemas. Elagu lapsekandmine!
No saate aru küll nüüd, mis ma mõtlen onju? Ma lihtsalt tahtsin toredat pilti jagada meie pikniku päevast.
Iga selline postitus tuleb 100% läbi mõelda enne, kui seda kuskile üldse ülesse panna, sest muidu tuleb sellest nii suur teema, enne kui ma midagi seletada üldse jõuan. Ma ei tulnud selle pealegi, et see pisikene koti äär, mis paistis selle pildi peal, võiks sellist vastukaja tekitada. Siiamaani saan kirju! Loomulikult on mul hea meel, et inimesed tahavad head ja muretsevad lapse heaolu eest. Ma ise ka mõtlen nii ja ka minul on paha vaadata, kui lapsed on kottides, mis ei ole nende jaoks head ja ripuvad seal ebamugavalt. Või näiteks on nad linaga üldse spagaati seotud?! !
Samas ei mõista ma neid inimesi ka hukka, kes näiteks tõesti vaid äärmuslikel juhtudel sellist kotti kasutavad. Aga see ei ole üldse mu postituse point. Point on selles, et kuidas ma leian tasakaalu selle vahel, mida ma kajastan ja mida mitte? Ilma, et ma ennast hiljem kiruma peaks..
Mul on tulnud nii vingeid postituse ideid kommentaaridesse ja ma väga tahaks jagada teiega meie elust rohkemat. Aga ma olen vist ise natukene liiga pehmeke, et lasen sellistel asjadel end kõigutada. Ma tean, tean, et "avaliku elu tegelasel peaks olema külma närvi" on täiesti asjakohane.. Aga mis saab siis, kui ma nüüd sain teada, et mul ei ole seda külma närvi?
Kord öeldakse, et "Isssand, su laps on põrandal? Sellepärast tal tulebki nohu", "Issand, sa tegid lapsele püreed ühekordsetesse nõudesse? Sa tahad ta ära mürgitada? Issand, sa annad nii väikesele lapsele püreed (inimene ei vaevunud isegi postitust lahti tegema, et välja lugeda seda, et ma EI ANDNUD oma lapsele püreed, vaid tegin seda talveks sügavasse valmis), "Issand, kas sa ei andnudki oma räpaseid kasse ja tuhkrut ära, kui laps sündis? Mõtle, kui nad öösel lapsele näkku magama lähevad ja ta lämmatavad!, "Issand, sa paned nii väikesele lapsele jalanõud jalga? Mis siis, et ainult pildi jaoks. Isegi pildi jaoks on see liig".
Teisest küljest sain ma rohkem kui 50 tohutult motiveerivat kirja, peale oma sünnitusest taastumisest postituse avaldamist. Inimesed olid nii siirad, armsad ja jagasid minuga ka enda kogemusi. See rõõm ja õnnetunne, mis neid lugedes mind valdas, on meeletu! Minu jaoks on hindamatu väärtusega teadmine, et keegi suutis peale selle postituse lugemist ka ennast peale aastaid kestnud enese süüdistamist hästi tunda! Et keisrilõige ei ole midagi halba.. Et me ei ole sellepärast kuidagi kehvemad. Täpselt see ongi see, miks ma seda teen..
Oeh. Sain selle südamelt ära. Ma olen jumala veendunud, et ma homme loen selle postituse üle ja mõtlen, et okei, okei.. Take a chillbill ja rahunen maha. Täna on mul kuidagi hormoonid üle pea keenud ja ma kuidagi ei oska seda teemat enda jaoks ära händelida. HELP!
Saada pikalt need kommentaarid mis halvustavad. Sinu laps Sinu elu Sinu otsused. Olen ka saanud võõrastelt inimestelt kirju mis õige või mis vale aga ei lase neil end mõjutada. Last kasvatan ikka selle mis minujaoks õige on mida minu sisetunne ütleb.
ReplyDeleteSeda teen ma kindlasti.. Vahel lihtsalt panevad sellised asjad endas kahtlema
DeleteIga ema teeb oma lapse jaoks parimaid otsuseid. Inimesed on erinevad. Ma tean, mul on hea rääkida kuigi ei tea ju mis tunded sind täpsemalt valdavad aga mina tulen sinu blogi küll alati suure tuhinaga lugema. Teie pere on niii vinge ja laps super armas!! Jätka aga samas vaimus 💗
ReplyDeleteAitäh sulle! :)
DeleteOeh, ma oleks võinud mõne minuti oodata ja siia posti panna eelmise lehe kommentaari. Ma panen siia ka, see sobib siia paremini. Ma arvan, et Sulle on hädasti vaja meeldetuletamist, kui imelised Te olete. :)
ReplyDelete"Kallis Triinu-Liis. Mõistan, et blogija on keeruline olla, kui suur hulk inimesi hakkab tundma huvi Sinu tegevuste vastu, sh ka pahatahtlikud ja üleüldse ideaalid.
Ma olen aru saanud, et viimasel ajal Sul seepärast blogimise soov kadunud ja kirjutad pigem üldisematel teemadel. Samamoodi toimis Mallukas ka vahepeal niimoodi.
Ma tahaks teid lohutada.
Kõik me oleme kuulnud skisofreenides, puhtuse "hulludest", ideaalsetest, logarditest jne. Interneti maailmas on samamoodi. Kõik need inimesed eksisteerivad siin ka ja toovad oma "ainuõige" kuuldavale. Ma mõtlen, et kui näiteks loeb igapäevaselt 1000 või 10000 inimest ning nende hulgas on kõigest 5 pahatahtlikku/näägutavat/süüdistavat/õpetavat kommentaari, siis tegelikult on kõik hästi läinud. :)
ALATI on meie seas inimesi, kellele ei sobi mitte miski. No kohe tõesõna mitte miski. Ma leian jätkuvalt, et nii Sina, kui ka Mallukas, peaksite olema uhked ja rõõmsad. Teil on imeilus pere, imeilus kodu ja igas päevas on särab kodus päike hoolimata ilmadest. See ongi see asi, mille üle tuleks hoolida ning jätta kõrvale need inimesed, kellele niikuinii ei sobi see, mis te teete või ei tee.
Ärge seepärast ennast muutke või tundke pahasti. Te olete igaljuhul ainulaadsed ja suurepärased. Uskuge endasse. Uskuge sellesse, mida te teete. Jääge iseendaks, sest just nii võrratud Te olete. :)
Kalli!"
Mainin ära, et ka mina ootan õhinal Sinu poste koguaeg. Mõnikord vaatan vloge uuesti mitmendat korda, et saada vihmastel ilmadel hunniku motivatsiooni ja positiivsust. Just Sinu pere mõjub mulle niimoodi. Sinu perekond paneb mind unistama tulevikust, kus mul on ka pisike ja olen ka abielus. Sinu imeilusa pere tegemist jälgides tekib mul ka soov olla parem. Olla parem naine elukaaslasele, parem sõber loomadele ja parem inimene üleüldse. Sa motiveerid väga palju, ausalt.
Kuule, isegi mul tuleb seda kommentaari lugedes pisar silma. Liigutas väga! Nii ilusasti öeldud ja täpselt minu mõte ka.. :)
DeleteVau! Kui armsad sõnad! Suur, suur aitäh sulle selle kommentaari eest. See tähendab mulle rohkem (ja on tohutult motiveeriv), kui sa arvata oskad :)
Delete+1! Ilusad sõnad ja ka mina mõtlen sama Triinu-L perekonna kohta! Ja seda survet tunnevad ka mitteblogijad. Olen kogenud ning teadlik ema enda meelest, aga ka mul on olnud nt instas "kahetise mõttega" pilte, millepeale saanud tuttavatelt listis õpetlikke/"harivaid" kirju ja see on olnud kohutavalt ebameeldiv tunne.Kujutan ette kui jube võib olla veel tuntud inimestel nagu sina, kelle tegemisi jälgib nii palju inimesi.Jõudu! Ja kuigi tegu su esimese lapsega,siis oled tõsiselt osav ja hoolitsev ema, kes teeb ju kõike kõige paremini, see kumab kõikidest postitustest läbi!Paid, tervitused kogu perele!
DeleteMa saan vaid ütelda seda, et tean, mida sa tunned...olen paljudest Facebooki gruppidest lahkunud, sest selle asemel, et endale ja lapsele kasulikku infot saada, vinguvad seal hoopis ühed emmed teiste emmede kallal. Kurb on vaadata seda:(
ReplyDeleteOn küll kurb :(
DeleteMulle meeldibki kõige rohkem sinu blogis see, et sa oled nii...viisakas pole õige sõna aga mõtlen seda, et da lahkad teemasid täpselt sel moel, et pole liiga intiimne.
ReplyDeleteToredat kasvamist, olete üks vahva pere!Ka mina kolisin 2a tagasi maale elama ja pole hetkegi kahetsenud.
Aitäh Triin! Nii ilusti ütled :)
DeleteIssakene, tõesti kirjutatakse sulle selliseid asju? Kus krt siis veel last hoidma peaks kui mitte põrandal, kus beebil on kõige turvalisem (no et ei saa maha kukkuda kuskilt) ja kus ta kõige rohkem füüsiliselt areneb? :D Ma siiralt loodan, et sellised vahvad kommentaatorid ise ikka oma lapsi õigesti kasvatavad :D Sina kirjuta aga edasi, lapse teemad on nii toredad ja koduga seotu ka. Iga kell loen ja vahel viskan mõne kommentaari kah ;)
ReplyDeleteJepp, täpselt nii kirjutatigi :D
DeleteAitähh Sulle toetuse eest!
täpsustan.kirjutati hoopis nii, et last hoitakse nohuga PALJA ja Külma laminaatpõranda peal, kus polnud tol korral, pildi tegemise hetkel isegi mingit tekki lapse all. Kuna blogijad ise ka liialdavad ja pole alati kõige adekvaadsemad, siis pole ime, et lugejad kommenteerivad, kui laps pandud külma palja põranda peale ja issi lebab samas ise kõrval vaiba peal :)
DeleteTäpsustan ka.. Kust kohast sa võtad, et meil KÜLMAD põrandad on? Külas käisid või? :D Issakene.. Laps on konkreetselt RADIAATORI EES ja põrand on seal väga soe.
DeleteLaps ongi põranda peal, et tal oleks end parem varbaga tõugata. Ta ei olnud üldsegi tõbine ja nohu oli praktiliselt olematu siis. Nohu oli tal muide ka hammastest.
Kui laps paari kuu pärast roomama hakkab, siis ka takistan teda põrandal olemast? Et tohib siis ainult diivani peal olla?
Täpsustan.. Kui laps on paari kuu pärast (siis, kui ta juba roomab) nohune, siis ka ei tohi teda põrandale lasta?
DeleteTäpsustan. Tol hetkel kui sa postituses kurtsid et lapsel on nohu, ta oli siis pisut alla kolme kuu vanune ja oli postituse juurde lisatud pilt, kus poiss oli paljalt, st püksata, paljaste kintsudega keset laminaati ja samal ajal issi oli riietes ja pükstes ja sooja vaiba peal. Seda pilti kommenteeriti, pole imestada, et lapsel on nohu, kui palja peega on külmal põrandal. Jätan tähelepanuta need provokatiivsed laused siin kontekstis, käib see selline provokatiivne enese õigustamine, esinemine sellises 20+ vanuses asja juurde ja ei erine sa teistest omavanustest sugugi. Loomulikult on lapsed põrandal ja õpivad nii käputamist ja roomamist ja hiljem kõndimist, aga nii väikestel imikutel, nagu ta tol hetkel oli, võiks põrandal olles ikka püksid jalas olema, sest põrandal on jahe, soe õhk läheb alati otsejoones üles, V.a kui on põrandaküte. Ja tol hetkel sa ei kütnud radiaatoreid, vaid tegid seda hiljem, aga nüüd proovid seda asja kuidagi ilustada, end õigustada ja siis imestad et miks inimesed nii või naa ütlevad. Lihtsalt osad inimesed on ilmselt kogenumad ja ka taibukamad kui sina, ja mis (elu) kogemust saabki olla ühel verinoorel emal, kes on ise alles kahekümne aastane. Miks sa sellist üht või teist tähelepanekut enese harimise kasuks ei keera, ja seda kõrva taha ei pane. Kui midagi mainitakse, siis ilmselt selleks, et noor kogemusteTA ema oskaks tulevikus natuke "ette" näha ja "ette" mõelda. See oli lihtsalt 1 episood, millele tähelepanu pöörati. Thats it. Pole draamavääriline :)
DeleteEsiteks oli see videos, mitte pildil.. Kust kohast teab keegi millal me kütsime? Issand 😄 Kui ma ütleb, et radiaator oli soe ja pôrand selle ees samuti, siis kuidas sa saad vastu vaielda?
DeleteAga lôpetame selle vestluse siin, see ei vii kuhugi. Mul on tore, et muretsete ja reeglina leian ma ka kommentaaridest palju enda harimiseks. See konkreetne kord ei olnud õigustatud, sest mina ju tean, et meil oli toas väga soe, põrand lapse all soe ja temaga kõik hästi.
Meil on kütmise päeval toas lausa 27-26 kraadi sooja. Usun, et see on täiesti okei temperatuur lapse jaoks ilma püksteta olemiseks.
Mina mõtlen nende õiendajate jms kohapealt, et kui nende elu on nii ideaalne ja nemad kõike nii õigesti teevad, siis miks nad lihtsalt ei naudi kõike seda superõiget-ilusat-täiuslikku OMA elu ja raiskavad aega õelustele. Kuidas nad üldse leiavad aega ja tahavad oma idüllilise mulli seest välja tulla.. ja kust üldse sellist ideaalset elu elades see kurjus tulla saab. Mina arvan küll, et kui minu elu oleks igas sajas asjas täiuslik, siis ma ei oskakski negatiivseid emotsioone jne tunda �� Ehk siis tegelt kõik need negatiivsed kommenteerijad vaadaku peeglisse, kulutagu oma aega enda paha tujuga tegelemiseks ja elu ongi ilusam!
ReplyDeleteSinule ma soovin külma närvi, toredat pereelu ja kirjutamistahte jätku ��
Aitäh, aitäh, aitähh Kristi nende sõnade eest! :)
DeleteTead, ma olen viimasel ajal sinu blogi kommentaare vaadates sama asja tähele pannud, kahjuks mingi osa kommenteerijatest on nii ninakad ja kipuvad väga palju üldistusi tegema, kahtlemata tekitab see sinus ebakindlust. Minu soovitus, blogi edasi, kuna suuremosa lugejaid on ju niii toredad ja suuremas osas on tagasiside siiski positiivne, lihtsalt võta ära võimalus anonüümselt kommenteerida ;)
ReplyDeleteOeh jah.. Vahel on tõesti tunne, nagu ma teeks absull kõike valesti nende arvates.
DeleteAga ma tean, et sul on õigus.. Vahel lihtsalt löövad lained pea peal kokku :)
Hei! Mu kommentaar siin mitte kuidagi ei lähe kokku siin selle teemaga aga tahtsin kirjutada kuidas ma mõni aeg tagasi leidsin siit interneti avarustelt sinu blogi. Paari päevaga olin su kõik blogipostitused läbi sirvinud ja siis avastasin end mõttelt kui sarmased me sinuga oleme. Kõige suurem kokkulangevus oli muidugi see, et ka minu sünnipäev on 1.mai ja sünniaasta on meil samuti üks.
ReplyDeleteBlogi lugedes aina ahhetasin meie sarnasuste üle, samuti on mul kliiketendustõbi, ei talu laevasõitu, oeh seda äratundmist oli siin lihtsalt nii palju :D võiks öelda isegi nagu hingesugulased :D igatahes jälgin su blogi nüüd igapäevaselt, ootan uusi postitusi ja vloge vaatan samuti heameelega :)
Palju päikest su perele sinna kaugele Viljandi metsade vahele :)
Heheee.. Kui lahe!! :D Tore, et minu pessa sattusid!
DeleteÄrge arvake, et ma nüüd vägivalda pooldan! Sellel viimasel pildil on kutil nii hea tõsine pilk ees ja käsi rusikas..."Emme, kellele ma nüüd koha ette pean näitama!?"
ReplyDeleteMinule sinu blogi meeldib sinu siiruse, positiivsuse pärast. Jagad ausalt neid hetki, mis on avalikkusele jagamiseks väärt. Meeldibki, et ei jaga liiga isiklike asju lugejatele. Nii on lihtsalt aus enda ja pere suhtes :)
Lapsevanemana mõistan sind täiesti. Selleks ei pea isegi avalikult internetis kuskil kirjutama, kui need "toredad" emad üles leida. Nt ema kommenteeris mänguväljakul, et miks mu laps veel ei kõnni, ta on ju nii suur juba. Või! Miks sa valgete riietega lapse liivakasti mängima paned? Ma olen neile lihtsalt naeratanud. Sellistega pole mõtet võidu joosta! Sina lihtsalt ela, naera ja armasta :) Naudi oma õnne ja pere!
Haha, on tõesti! :D Suur aitäh sulle nende ilusate mõtete ja soovide eest!
DeleteKuna olen ise pisikese ime ootel(lapse ootel) mulle väga meeldib lugeda selliseid blogisi kus räägitakse rasedusest,sünnitusest jne. Minu arvamus on see, et emaks ei sünni meil ükski naine emaks olemist samuti õpitakse.
ReplyDelete:)
DeleteLapsekandmise grupis on ka täielik huumor, kuidas mõni inimene tuleb heast tahtest midagi küsima või uurima ja siis minnakse nii leili, et jumala eest ikka ergonoomiline kott jms. Sellest ma veel saan aru, aga mingi aeg ostis üks naisterahvas lina endale eee äkki oli ebayst ja sai vastu pükse, et kuidas ta julgeb seda kräppi seal reklaamida, issand mis mürgid ja asjad seal kõik peal on. Maailm on hulluks läinud :D Krt, kunagi saime püreesid juba 2 kuuselt, lapsed kasvasid palju iseseisvamalt, ei olnud selliseid mugavusi ja nüüd ning imede ime, kõik on normaalselt üles kasvanud. Ja sa võiksid juba vabalt püreedega alustada, selles poleks üldse midagi imelikku. Kris suur ja tugev poiss, vajabki vähe tahkemat mehe toitu äkki :D
ReplyDelete👍👌
DeleteMinagi olen su blogi lugenud juba tükimat aega. Olen sinuga täpselt sama vana (1 kuu vahet) ja pean tõdema, et nii vinge on vaadata, mida teised minuealised samal ajal teevad. Ja seda üldse mitte halvas mõttes. Minulgi on varsti plaanis pisipere luua ja sinu lihtsad ja sisukad postitused beebiteemadel on need, mis mind juba praegu (mitterasedana) lugema suunavad. Sa oled väga aus, siiras ja positiivsusest särav inimene! :) Selliseid on meie sekka rohkem vaja, sest kui Eestis päike väga paista ei taha, siis Kõrgemäel särab päike kogu aeg!
ReplyDeleteKui minul on elus kehvakene periood või lained löövad pea peal kokku, siis tuletan endale alati meelde, et kõik siin elus on möödus nähtus. Eelkõige paha päev või kurb tuju. Usu mind!! HOmne päev on juba parem ja palju päikselisem!
Ole tubli ja pea vastu!
Kui ilusasti öeldud, aitäh!! :)
DeleteMa tahaksin lihtsalt öelda, et kui vanemad oma lapsi armastavad ja tahavad neile parimat, siis vigu teha on ka OKEI! Nii palju on asju, mida õpitakse elu käigus teineteiselt ja kui need "vead" ei ole elu-ja-surma tähtsusega, siis neid teeme niikuinii igaüks ja sellepärast ei pea ise end halvasti tundma ja veel vähem kedagi teist panema halvasti tundma! ❤
ReplyDeleteJa veel, selleks et olla blogija või avaliku elu tegelane ei pea robot olema! Ega keegi ei hakka blogima haterite pärast ju 🙄
Armastate rohkem, inimesed! 😊
Aitäh toetuse eest! :) nii armas!
DeleteSelliste kommentaaride peale tuleb õppida naerma. Elu on näidanud, et need halvustajad ja näpuga näitajad on ise kas ilma lasteta või on nende järeltulijad parajad kraage, sõnakuulmatud vm pätid. Kindlasti ära lase sellistel asjadel mõjutada enda elus asju, mida sa naudid.. Antud juhul siis blogimine oma elust. Neid, kes seda naudivad ja sealt õpivad on märksa rohkem, need inimesed (nagu mina) lihtsalt ei pane kommentaare su juttudele. Aga samas on kogu mu pere kursis teie tegemistega ja peavad teid nii loomulikeks ja headeks inimesteks/vanemateks. Lase aga edasi. Jõudu ja kõva närvi edaspidiseks😉
ReplyDeleteJuu ma olengi hetkel natukene hellake ja hormonaalne :) aitähh sulle!
DeleteTriinu! Ma tean ka, kui raske on külma närvi leida, et mitte lasta end häirida kõikide halbade ütluste, tegude vm asja pärast. Aga sa oled siiani nii nii tubli olnud ja ma isegi kadestan Krisi et tal nii lahe ema on! ☺ Sinu postitusi on väga tore ja mõnus lugeda, mis siis et sa siia harva jõuad. Lapse kõrvalt ei peagi iga päev kirjutama. Küll sul siis aega tuleb kui Kris suurem on :) Jätka samas vaimus ja sellised halamised on inimlikud, elu polegi ju lill koguaeg! 😌❤
ReplyDeleteKui vahvasti öeldud.. aitäh Karoliina! Sa oled minu vastu alati nii hea :) <3
DeleteTead ma olen siin oodanud su uusi postitusi ja olen tahtnud kirjutada, et kle kaua ma ootama pean?(Isekas ma tean!!!) Kuhu te kadunud olete? ja muretseja nagu ma olen mõtlesin ka üle et appi äkki juhtus teiega midagi. järgmisel hetkel ütlesin et ju neil on kiire ja lihtsalt ei jõua blogida. ma niii igatsen teie pere ja elunupukesi ja postitusi. Ma saan kõigest aru millest kirjutad aga krt neile kes alati vigasid leiavad kaduge ära Triinu blogist! sest need kes seda blogi loevad ja armastavad ja hoolivad sest armsast perekonnast nemad tahavad lugeda ja kaasa elada ja seda ikka suht igapäevaselt. (Vähemalt mina tahan) Seega armas Triinu blogi ikka ja ära karda jagada kuna usu kritiseerijaid leidub alati ja kõigile ei saagi meeldida! Aitäh et blogisid jälle :) jään uut postitust ootama.
ReplyDeleteHehe, aitähh Sulle Inga! :)
DeleteMõtle nende kõhukoti kommenteerijate peale, et oh nii palju inimesi hoolib. Mis siis, et mõnel on väga kummaline viis seda näidata, aga vaevalt keegi päriselt halba tahab. Lapsega tuleb neid kommentaare tahes tahtmata igast suunast, aga minu jaoks aitab see, kui mõtlen, et näe sellele inimesele läheb minu lapse heaolu korda ja see on ju tegelikult väga positiivne :) Niimoodi mõeldes suudan mina oma tuju üleval hoida.
ReplyDeleteMa nii mõtlesingi.. Lihtsalt ma tundsin, et ei jõua alati 100-le inimesele vastata ja kui ma seda ei tee, siis nad jäävadki arvama midagi sellist, mis ei vasta tõele. Sellest tekibki paha tunne, et kõike on vaja selgitada ja õigustada :)
DeleteMis siis, kui tegelikult ei pea sa suruma end teiste vaatepunktide pärast piiridesse? Sa tunned ahistustunnet, kuna lahutad endast ära osasid, et sobituda! Mis siis, kui õiget ja valet polegi olemas? Tee valikuid, mis tekitavad kerget tunnet ja on sinu jaoks panustavad ning avardavad!
ReplyDeleteEks ta nii ongi.. Sul on absoluutne õigus
DeleteTere Triinu!
ReplyDeleteSattusin kunagi ammu ammu aega tagasi su blogi lugema ja olen seda siiani teinud, ning ootan piki silmi su uusi postitusi. Need on alati nii siirad ja avameelsed seda kõige paremas mõttes. Olen ise ka pisikese beebi ootel ja nii tore on/oli lugeda su beebi ootusest ja nüüd kuidas sa beebiga igapäevaselt toimetad. Eriti veel meeldib mulle lugeda kuidas te maal hakkama saate jne, kuna olen ise ka selline maa laps ja unistan ka oma mõtetest oma maa majast, aga praegu peab leppima korteriga. Pealegi mulle meeldib lugeda su retsepti nippe ja kuidas sa ise lapsele talveks teed naturaalseid püreesid, mis ei sisalda igasugu säilitusaineid. Viis pluss sulle!
Samuti ajab mind ka vahel n-ö närvi su postituste kommenteerijad - no ausalt, lugege postitus korralikult enne läbi kui hakkate kommenteerima, nagu su eelmises postituses - sa ei maininud poole sõnagagi et neid keefiluse smuutisid lapsele anda ja kohe kommenteeriti, et väiksele lapsele ei tohi anda - no inimesed, kus on teie mõistus!!!!
Aga sulle jõudu ja jaksu! Ootan ikka su postitusi edaspidi ja ürita lugeda positiivseid kommentaare rohkem kui negatiivseid, siis ehk meel ka rohkem rõõmus! :)
Aitähh nende heade sõnade eest! See tähendab mulle palju! :)
DeleteSellega tuli meelde viimane "Me saame lapse" osa, kus Kardo ütles, et Lende sööb viinerit. Kohe mõtlesin et no nüüd jälle läheb internet kihevile, sest Mallukas söödab oma lapsele viinereid sisse :D
ReplyDeleteInimesed ongi imelikud. Iga asja kohta vaja arvamust avaldada ja teisi materdama kukkuda, sest ega nemad on ju ideaalinimesed, kes KUNAGI midagi valesti ei tee ja ega selle koha pealt ju suud kinni ka ei saa hoida. Ma olen ka teinekord mõelnud, miks üks või teine lapsevanem oma lapsevanem oma lapsele nii või naa teeb, aga lõppude lõpuks on ju see nende enda elu. Ning jah, olen ka oma aastasele lapsele viinereid andnud ning ei tunne selle pärast ennast ka halva lapsevanemana.
Sinu blogipostitusi ootan alati, sisaldagu nad siis pilte kuidas ta BB kotis ripub, mis siis. Alati saab kas edasi skrollida või lihtsalt lugemise lõpetada, kui kellegi hinge kriibib :)
ma ise kartsin sama asja :D eriti "normaalne" kardost nimetada just VIINER esimese asjana, mida lents sööb :D eks ta ole saanud küll viinerit, vb paar korda elus, aga ei, ikka vaja kohe esimesena välja tuua :D:D
DeleteHehee, ma muigasin selle peale :D Nii armas!
DeleteSelleks ei pea isegi blogija olema, et end kommentaaride tõttu aasta emana tunda. Piisab kui oled mõnes fb grupis vms. Suva, et mulle tunnustatud tõsi ise soovitas last näoga väljapoole panna. Tegelt pole ka pidevalt pikad uned kandelinas head. Lapse selg vajab sirget tasapinda ja voodi või käru on parim variant. Aga noh siis sa ju kah ei hooli enda lapsest. Kõike seda lugedes imestan, et enda laps elus ja pea aastane ning tundub, et armastab mind ikkagi 😁
ReplyDeleteTunnustatud füso*
DeleteKurb on lugeda et inimesed nii õelad on. Olen nüüd juba aastake su blogi lugenud ja no nii meeldib☺ mulle meeldib see lihtsus ja positiivsus mis su lugudes peegeldub. Kumab peas et kunagi kommenteeris keegi et miks sa negatiivsetest asjadest ei kirjuta.. mulle aga just meeldib see sinu headus ja positiivsus. Elus on nii palju halba et nõme oleks veel omakorda kirjutada ja panustada oma aega halbadele asjadele/mõtetele.
ReplyDeleteSu lugu lugedes ja neid küsimusi mis küsitud on nt:miks su laps põrandal on? Tekkis mul endal küsimus aga kus ta olema peaks siis? Kuna endal on mul 2 last. 6 aastane ja 7kuune siis tundus see küsimus eriti jabur. Lastel on põrandal hea asjatada ja oma oskusi arendada. Sa oled hea ema ja ära lase neid halbu kommentaare naha vahele.
Käisin eelmine neljapäev viljandis ja poolel teel (ma isegi ei tea kuidas) ma teile mõtlema hakkasin.. et kui toredad ja julged inimesed te olete. Pealinnast maale ei ole kerge samm astuda ☺ ootan palju palju uusi postitusi ja olen tulihingeline "Teie pere" fänn ☺☺
Kui tore oli su kommentaari lugeda, suur, suur aitäh selle eest! :)
DeleteMa olen ka tähele pannud, et sa kuidagi pead ennast iga kord õigustama (juba alguses, et miks Kris üksi magama ei jäänud, siis need papude asjad, külma põranda asi jne). Kerge öelda, aga ära lihtsalt pane tähele seda. Ignoreeri, lase vabaks ja naudi emaks olemise rõõmu. Sina ise tead, mis on sinu lapsele kõige parem ja teed oma südame järgi. See pole kellegi teise asi, kas laps oli kotis 5 minutit või kauem. Sa ei pea kellelegi oma otsuseid põhjendama ega nende pärast end halvasti tundma ega vabandama. Sina ju tead, kuidas tegelikult oli ja kui sa ei vasta nendele kommentaaridele, siis ei anna sa ka põhjust neid teemasid edasi aretada. Olge tublid ja hoidke üksteist ja nautige!
ReplyDeleteAitäh sulle!! :)
DeleteRäpase kassi ja tuhkru peale meenub mulle alati meie lastearsti visiit mulle koju. See oli 12 a tagasi ja siis oli veel komme, et vastsündinud lapsi tuli paar nädalat pärast sündi lastearst koju külastama. Uksel tervitas arsti koer, lisaks oli tol ajal ka tuhkur (veel ainult 1 :D) Ja lastearsti kommentaar oli see, et väga hea, et teil loomad on, loomadega kasvanud lapsed on palju tervemad ja tugevamad, sest neil on juba sünnist alates kokkupuude rohkemate bakteritega ja see tugevdab last. Kas see on tõsi või mitte, aga mulle see mõte meeldis. Ei pea lapsi mullis kasvatama. Minu lapsed ka Babybjörn kotis olnud, kõik siiani terved, ühe preiliga isegi paksus lumes ligi 10 km matk selles kotis tehtud. Kott oli väga hea ja mugav nii mulle kui lapsele. Ära põe :)
ReplyDeleteHeleri
Pea samal ajal nagu Sul, sündis ka mul laps. Ja kuigi ta on mu teine laps, siis kõik on ikkagi nii uus ja põnev ja natuke saamatukstegev, kuid samas tohutult rõõmustav samaaegselt. Seejuures kogu see hormoonide mäng (ma päriselt ka ei mäletanud, et vahel võisin pärast esimese lapse sündi ilma põhjuseta nutta ja siis nutta sellepärast, et ma sain aru, et ilma põhjuseta nutan :) Hormoonid.) Sel korral üks mu sõbranna soovitas, et ma hakkaks magneesiumi võtma - see pidi imetavatel naistel olema üks laialtlevinud end väheräägitud probleem, et magneesiumipuudus ja siis lained löövad veel kõrgemalt üle pea kokku, kui see muidu oleks. Hakkasin igapäevaselt tarbima ja vahe on meeletu :)
ReplyDeleteIgal juhul tahtsin öelda, et ükskõik mitmendat korda emaks saada, siis ikka on kõik täpselt nii uudne ja ilus nagu esimesel korral. Ja kogu aeg õpib midagi juurde. Ma ei uskunud seda enne uuesti sünnitusmajja minemist, aga nüüd tean, et see tõesti nõnda on :)
Olge tublid ;)
Kallis Triinu! Sa oled nii suureks eeskujuks paljudele :) mina ootan igapäevaselt teie tegemistest uut põnevat postitust. Kris on imearmas ja nii armsalt issi nägu :). Ära võta südamesse kõiki neid õelutsejaid! Elu on ilus :)
ReplyDeletePani mõtlema. Ma olen üks kord ühele emme-blogijale kommentaari jätnud, sest ma tahtsin välja tuua mõningad ohud, mis kaasnevad laste terviseandmete jagamisega internetis. Loodan, et ma ei lange seetõttu vingujate kategooriasse :) Sinu tänane postitus ajendas veelkord samal teemal kirjutama.
ReplyDeleteMa olen arvamusel et me ei tohiks endast ega oma lastest avaldada delikaatseid isikuandmeid. Tavalised isikuandmed on nii ja naa. Täiskasvanutena teeme me enda kohta teadliku valiku, mida me internetis enda kohta jagame, kuid me ei tea, mis on potentsiaalsed tagajärjed meie lastele, kui me jagame isikuandmeid või delikaatseid isikuandmeid nende kohta. Internetiturvalisuse ABC. Näiteks me ju kõik saame aru, miks ei ole hea mõte internetis oma kodust aadressi jagada.
Ma eelistan vaadata maailma pigem läbi roosade prillide ja eeldada inimestest heatahtlikkust, kuid samas tiksub kuklas ka teadmine, et tehnoloogia arenguga seoses on üsna pea kui mitte juba käes see aeg, kui internetis leiduvast infost on võimalik rekonsrtrueerida meie elu kohta infot, mida on võimalik meie vastu kurjalt ära kasutada, isegi kui me teadlikult midagi sellist enda kohta jaganud ei ole.
Ehk siis... aja oma asja edasi, sa oled vinge ema ja tore naine ja ma ei ole sinu blogi pikaaegse lugejana tähele pannud, et sa eriliselt vastutustundetult käituksid. Aga piira seda infot, mida sa avaldad Krisi kohta. Kasvõi lihtsalt igaks juhuks. Ma ei mõtle lapsekandmist või papusid... on mõnel inimesel alles aega, et viitsib selliste asjade pärast järepidevalt kommentaariumis vinguda :D... aga järgnevaid:
"Delikaatsed isikuandmed on seaduse kohaselt andmed, mis kirjeldavad isiku usulisi, poliitilisi ja maailmavaatelisi veendumusi, etnilist ja rassilist kuuluvust, terviseseisundit, puuet, pärilikkust, ametiühingu liikmelisust ja seksuaalelu."
Loomulikult beebi kohta siin palju ei päde :D aga mõtlemisainest siiski :)
Edu sulle ja sinu imearmsale perele!
Lihtsalt huvist, mis need delikaatsed isikuandmed lapse kohta on, mida saab tulevikus tema vastu kurjasti ära kasutada?
DeleteKui jagada infot, kui palju laps kaalub või kui pikk ta mingil aja hetkel on, siis mis sellest halba saab olla?
Kindlasti ei plaani ma selliseid postitusi Krisist tulevikus/olevikus teha :)
DeleteMa blogingi tegelikult ikkagi üpris üldistel teemadel ja detailidesse ei lasku. Detaile jagan vaid iseenda kohta
Ma suur kommija ei ole, niisama loen ja mõtlen, kui toredad te olete. Eks see vist nii ongi, et negatiivseid asju öeldakse rohkem, kui positiivseid, ja nii ehk tundubki, et kõik on kuidagi paha ja kas tahakski mingeid asju blogida.
ReplyDeleteMina igatahes elan teile täiega kaasa (kuigi vaikides) ja ka mu pubeealisele tütrele meeldib su blogi väga. Väga veider oli seda avastada. :D
Aitähh Sulle! :)
DeleteMina näiteks muretsesin oma pisikesele 7kuusele poisipõnnile samasugused oballi mänguasjad, kuna sinu blogist lugesin nende kohta. Kui poleks lugenud, siis ilmselt siiani ei teaks sellisest firmast või nendest mänguasjadest midagi. :) ja mina elan teile väga kaasa. Väga armas perekond olete.
ReplyDeleteNii vahva, super, et sain kasulik olla :)
DeleteSee on tõesti kurb, et õelad inimesed teiste jaoks blogimise ära rikuvad. Mina, kes ma ainult head soovin, kannatan :(. Tuul tiibadesse ja edu!
ReplyDeleteBlogifänn.
Aitähh!!
DeleteTere Triinu-Liis!
ReplyDeleteMa saan aru Sinu murest täiesti aru, et kas kajastada jne, kui tuleb nii palju põhjendamatuid halvakspanevaid sõnumeid. Ma olen pikalt Su blogi lugenud, ei ole üldiselt kommenteerija blogide all, aga minu arust oled Sa väga ratsionaalne noor naine, kes jagab väga palju igapäevaseid asju, mis tõesti võivad abiks tulla ka teistele emadele. Ise ei ole veel lapse planeerimisega alustanud, aga loen Sinu postitusi alati ja leian, mida kõrva taha panna. Sa räägid ausalt ja ehedelat ning hinnangutevabalt.
Ma loodan, et need positiivsed kommentaarid annavad Sulle rohkem julgust kui need inimesed, kellel on alati midagi halvasti öelda. Kahjuks sellised inimesed ei kao kuskile, aga Sul on palju toetajaid ja Su laps on terve ja tubli, seega ei tee Sa midagi halvasti.
Ja Sul on meeletult tore pere! Seega loodan, et sa blogimist ei jäta :)
Ole tubli!
Kui armas oli seda lugeda.. Aitäh Sulle! :)
DeleteNo aga ausalt, sulle on seni tulnud mingi maksimaalselt 3 halba kommentaari kogu emaduse aja peale kokku. Kaks neist ühe postituse alla, millest tõmbasid oma jälgijatega ilge teema üles (tegid eraldi postituse, et sind on hullult materdatud ja heiterid on peale jooksnud). Kaks halba kommentaari (võimalik, et ühelt ja samalt inimeselt), ning selle vastu tuli sulle vähemalt 40 ülipositiivset ja kaitsvat kommentaari. Rohkem pole mina kriitikat siin blogis kohanud. Kui need suhtarvud on nii naeruväärselt positiivsuse poole kaldu, siis tuleks küll mõelda, et kas äkki oled ise liigselt hormonaalne, tundlik ja ülereageerija. Nii ei saa ju elu elada.
ReplyDeleteSul ei ole ju ülevaadet sellest, kui palju ja milliseid kommentaare minu blogisse tuleb? See on päris üldistav jutt sul. Alustame sellest, et ma ju ise valin, et millised kommentaarid ülesse lähevad ja millised mitte.
DeleteKindlasti olen ma hormonaalne ja tundlik.. Ma olen üpris äsja sünnitanud, esmakordne ema. Imetan ka veel pealekauba. Mul ongi päris sassis need hormoonid veel :)
Eks elulisel teemal blogimime too ikka vastavaid kommentaare kaasa. Samas on naljakas see, et pigem on need kommentaarid pigem nö hetke trendidele vastavad, kasvõi too Babybjörni koti värk. Viimasel ajal on hakatud propageerima seda konna asendit. Samas on Babybjörn ju pikaaegsete kogemustega ning tunnen isiklikult lapsi kes on täiesti normaalsed, kuigi nende aegu vaid Babybjörn tüüpi kotid olid. Niiet kõik on suhteline ning vaevalt need kritiseerijad kogu tõde üldse teavad :))
ReplyDeleteOled tubli noor inimene ja ema, hoia pea püsti ja ära neid targutajaid südamesse võta!
Vabandus, kui rumal küsimus, aga ma ei saa aru mis on viga babybjörn kotil, et sellest nii suur tüli tekkis? Babybjörn on ju päris suur bränd. Kui miski nende toodetest oleks lastele ohtlik, siis vast ei oleks need müügis..valgustage mind ullikest?
DeleteMul on ainult ûks kysimus...millest selline ebakindlus? Ainult sinul on su lapsesuhtes emainstinktid ja õige kõhutunne. Persse, mida teised peavad õigeks. Take a chillpill. Ja ma loen heameelega su postitusi.
ReplyDeleteLoen väheseid blogisid, aga kui loen, siis loen neid, kus on beebid või väiksed lapsed.
ReplyDeleteEnda laste suhtes on mul aga see teema, et ma ei kirjuta nendest internetis, ma ei pane nende pilte netti ja nii lihtne see ongi. Ma kaitsen oma lapsi nii beebina kui ka suurematena. Mul pole õigust neist kirjutada. KUI ma seda teeksin, siis teeksin iseendale ja mitte avalikkusele.
Nagu alguses ütlesin, teiste laste kohta ma loeksin küll. Ma ei kommenteeri kunagi lapsi halvustavalt, aga vahel mõtlen küll omaette. Teie puhul nt tunduvad mulle ka need elukad üle võlli olevatena, aga ...teie elu, teie õigus. Jah, saan aru, et teie jaoks on nad nunnukesed, aga ma ei jätaks eluski kassi oma lastega ühte tuppa. Tuhkur on natuke veelrohkem eieiei.
Ehk kui pead avalikku blogi, see toob sulle sisse, siis pead arvestama sellega, et su laps on nn kõigi oma ja kõikidel on alust midagi kaasa öelda, arvata. Mina olen nii kade, et ei taha oma lapsi teistega avalikult jagada, seega ei kirjuta ka neist.
Kas ma neid blogisid muidu ka loeksin, ei tea, pole kindel?! Seega, sul ongi põhimõtteliselt valida, kas tahad jagada oma last ja oma elu ning talud kõikide komme või mitte. Tasuta asju pole olemas, Kõik, mis sulle blogi sisse toob, on millegi/kellegi eest.
Ma ju kirjutasingi nii, et see on minu otsus.. Minu mõtted ja minu kahtlused. Et kas ma soovin seda või mitte
DeleteMuidugi, see on sinu otsus ja mida iganes teed ja otsustad, see ongi õige.
DeleteVõimalik, et erinevad põlvkonnad ja erinevad vaated, aga lastest kirjutada ja kirja panna saab ka iseenda ja perekonna jaoks. Seda ei pea maailmaga jagama, kuigi tean seda tunnet...beebiiga on äge ja tore oleks seda kõike valjusti jagada.
Kust sa tead, et ei lahka neid teemasid, mis su lapsele ei meeldiks? Võib-olla talle ei meeldi üldse see, et temast kirjutad ja pilte jagad. Oled sellele mõelnud? Äkki su sisemisel häälekesel ongi õigus ja sa ei peakski seda tegema?
ReplyDeleteNo päris nii must/valgelt ma ei mõtle.. Kogu tulevik on internetis ja minu blogi ei erine eriti facebookist/instagramist, kuhu kõik oma lastest pilte/videosid panevad. Kui tegemist on näiteks armsa naeratava lapse fotoga, siis mis tal saaks selle vastu olla? Ma ei potita temast paljaid või häbistavaid pilte.
DeleteMina ka ei mõtle tagantjärele, et isssand jumal, miks mu ema on minust fotoalbumisse selliseid pilte ilmutanud on? Või, et issand jumal, miks mu ema otsustas mind näiteringi/tantsutrenni/lavale laulma panna.. Seni, kuni ma ei tee oma lapse mainele liiga ja ei räägi temast pahasti/häbiväärselt, siis ei näe ma selles midagi paha.
.. Aga mine sa tea, võibolla tõesti häirib see teda ja ta peab elulõpuni vimma. Ma ei tea seda. Samas leian, et ma ei saa sellises kartuses elada. Kuni ma teen kõike nii, et mul endal ei oleks sellest paha tunne, siis on kõik hästi. Ehk pean kunagi oma sõnu sööma, aga eks seda näitab aeg.
Minul oleks näiteks väga hea meel, kui mu emal oleks minu lapsepõlvest selliseid kirjutisi, pilte või videosid. Hea meelega vaataksin. Olen lausa pärinud, et äkki on kuskil midagi põnevat tal alles :) Eriti nüüd, kui ise ema olen.
"Mina ka ei mõtle tagantjärele, et isssand jumal, miks mu ema on minust fotoalbumisse selliseid pilte ilmutanud on? Või, et issand jumal, miks mu ema otsustas mind näiteringi/tantsutrenni/lavale laulma panna.. Seni, kuni ma ei tee oma lapse mainele liiga ja ei räägi temast pahasti/häbiväärselt, siis ei näe ma selles midagi paha."
DeleteSa vist ei mõista siinkohal, et kodune pere fotoalbum ja Internet on kaks täiesti erinevat asja.
Sa ju ei ilmuta temast fotosid albumisse (ehk teed seda ka), vaid sa paned need Internetti üles, kuhu on kõigil (!) ligipääs.
Tere!
ReplyDeleteMa tavaliselt ei kommenteeri, kuid loen sinu blogi tihti. Sinu postitused on alati nii mõnusad, positiivsed, eriti meeldivad mulle pildid - Sa oled väga ilus! Sa oled väga hea ema ja alati on inimesi kellele jääb midagi ette, kuid ära tee neist välja, sest sinu pojal on väga vedanud nii ägeda emaga :D
Olge ikka sama ägedad edasi!
Kui teema on ajendatud minu küsimusest instas, siis mo küsimus polnud halvaga. Vaid küsimuse eesmärl oligi, et kas tunned ka vahet :) mitte, et appi, kui õudne, et mida sa kandsid.
ReplyDeleteEsimese lapsega kasutasin ise miskit õudsat chicco? kotti, 2x ja sinna see lapsekandmine jäi. Sest oli halb, mulle ja lapsele. Teise lapsega on hea kõhukott ja no on vahe. Teise lapse leian üha sagemini kotist.
Ma ei ole iial inimene, kes kukuks kedagi kuskil miskite valikute pärast halvustama. Do the best you can, 'til you know better. Then, when you know better, do better :)
Minu arust oled ääretult positiivne inimene ning ei mõelnud midagi halba, tõesti.
Mul oli sarnane olukord ca aasta tagasi siis kui mu tips oli nii 6 kuune. Tookord sai see isegi enda blogisse kirja pandud. Sinu blogi on mul kuidagi salamisi lugemisvarasse sisse hiilinud. Mõnus lugemine. Selle teema kohta aga niipalju et tänapäeval on palju keerulisem olla lapsevanem. Ma sünnitasin 33 aastasena esimese lapse ja sain võtta selle eest et olin mõne arust juba liiga vana. On ka olnud juhuseid kus saan sõimata selle eest milline turvatool meil on või et mu laps ei taha kindaid kanda. Tundub et kõigil on mingi arvamus ja sa peaksid jälgima just nende oma. Nõudmised ja ootused on meedia jms poolt üles keritud. Pole ime et tekib tunne nagu sa oleks ebaadekvaatne. Lapse kohta info jagamises olen seda meelt et pilte me oma lapsest ei jaga avalikult. Ma samas ei arva et teised peaks sama moodi toimima. Pikemalt kirjutasin sel teemal siin (vabandan et lingi panen). https://kesprebetzer.blogspot.com.ee/2017/09/piltide-jagamisest.html?m=1
ReplyDeleteMina mõtlen seda kõike lugedes, et kuidas küll meie emad nõuka ajal lapsed said ja neid kasvatada oskasid. Ei olnud neil ei emapuhkust, kõhukotte, ökomöko asju, laps läks sõime ja emme tööle, süüa sai seda mis oli, mähkmeid pidi ise tegema/pesema, ei olnud googlit kust googeldada, kui infot tahtsid, ei olnud facebooki gruppe kust nõu saada (ja sõimata ka) ja ei olnud perekooli kägusid :D Ja mingi ime läbi need lapsed on suureks kasvanud ja ei olegi s*tasurma või kandekotipuudusesse ära surnud :D ehk siis...tegelikult tee nii nagu heaks arvad ja sisetunne ütleb, sest see on sinu ja ainult sinu pere elu. Ja nood, kes siin kiljuvad, et äkki poja ei taha, et temast isiklikke detaile räägitakse - ma pakun, et see laps kasvab sellises perekonnas selliseks inimeseks, kes teab, et elus need asjad ei oma tähtsust. Nende järgi ei defineerita teda ega tema ei defineeri oma vanemaid või teisi. Temast saab avatud, julge, hakkaja poiss, kes suhtleb maailmaga sama siiralt nagu ta vanemad ja juba seetõttu ei näe selles probleemi ja armastab teid kordi rohkem, kui te arvatagi oskate! :)
ReplyDeleteMerks.
Mulle nii meeldivad sinu blogid ja eriti vlogid ja oleks nii tore, kui Sa teeksid pikki videoid, neid on nii mõnus lihtsalt vaadata. Ja las need kriitikud õiendavad omaette, need on nende isiklikud probleemid, mida kuskil avalikult lahkavad. Kui neil on beebi kasvatamisviiside kohta midagi öelda, siis tuleb neil endil laps saada ja teda kasvatada nii kuidas nad soovivad, igalühel on oma õigus kasvatada oma last nii kuidas nad soovivad. Kui ei meeldi midagi siis eestlastele kohane on kohe kritiseeride ja tänitada, mitte märgata seda asja mis nende arust "õige" on ja seda kiita. Eks kipub nii olema, et enne tuleb suust välja halb kui hea asi. Tegelikult on igas halvas asjas midagi head.
ReplyDeleteMina olen ka märganud siin viimasel ajal neid õpetlikke ja miks-sa-nii-teed kommentaare ja mul on alati neid nii ebamugav/piinlik lugeda, eriti kuna sa püüad end neile veel selgitada, et ma lihtsalt kerin neist kommentaaridest üle. Need enamasti ongi kirjutatud tooniga, et sind ja sinu valikuid kuidagi halvustada ja mulle tunduvad enamasti lihtsalt õelatena ja ma sinu asemel ei võtaks isegi vaevaks end selgitada. No mis häda saab kellelgi olla, et lapsel on pildil jalatsid jalas!? Või et laps on põrandal!? Kas süles võib ikka last hoida? Äkki see pärsib lapse arengut?
ReplyDeleteSee on sinu elu ja sinu laps. Sa ei pea iga sotsiaalmeediasse lisatud pildi alla lisama erinevaid lisakommentaare, sest äkki keegi muidu leiab midagi sellel pildil valesti. (Kindlasti leiab, kui tahab)
Mul on väga kahju, et ka siia blogisse neid õelamaid kommentaare on tulnud, aga mina kui kõrvaltvaataja näen, et need on ainult kiusu pärast ja ma loodan, et ka sa ise mingi hetk näed neid kui kellegi katseid sind kuidagi käima tõmmata ja ma tõesti loodan, et need mingil hetkel taanduvad iseenesest, sest sina sellised kindlasti ei vääri.😊
Positiivsus sünnitab positiivsust, seega pea püsti edasi! 😊
Ma arvan, et tegelikult ei peaks sa kellelegi lisama selgitust, et tegelikult ei olnud nii nagu paistis vms. Ilmselge on ju see, et iga normaalne ema käitub oma lapse huvides nagunii. Kõik kanaemad, kes ilma küsimata teistele moraali lugema lähevad, võiksid oma eludesse selle energia hoopis suunata. Tõenäoliselt küll utoopia, aga noh.. võiksid. :)
ReplyDeleteMis teema nende beebide ja sussidega üldse on, mingi tabu?
Muidu jaksu beebiga ja külma närvi erinevate lasteekspertidega! :) Armas oled!
Oh jah olen su blogi koguaeg lugenud ja mulle väga meeldib seda teha ei saa lihtsalt aru inimeatest kes teist kritiseerivad ise olen igati seda vältinud iga ema teab mis on tema lapsele parim . mul kodus kolm röövlipoissi 3a 2 a ja just sai 1 aastaseks ja vahest mõtlen küll et appi aga elan üle lapsed on me elu mõte ja hea on lugeda ka teiste mõtteid jne . jätka samas vaimus nagu siiani oled väga tubli ema ja naisterahvas
ReplyDeleteHei. Ma hakkasin sinu blogi jälgima natuke enne sinu pulmi, ja põhjus miks ma seda jälgima jäin oli see, et sinust kiirgab välja päike ja siirusi. Kõik mis sa teed on nii siiras. Eriti positiivse tunde tekitab minus see kui videos naerad. See on kuidagi nii sügavalt siiras naer alati. Tee seda mida sa teed ja sinu jälgijaskond jääb sulle ikka truuks :) ole tubli ja päikest teie perele ☺️��
ReplyDeleteAusalt sa oled väga tubli emps ja igast loost kumab läbi lõputu hool ja armastus oma pojakese vastu! Need targutajad on pesuehtsad kiusajad... Oeh ja lapsele ei tohi pehmeid papukesi jalga panna?? Nagu tegelt ka olge nüüd mõistlikud :D mul on vahepeal nii kahju sinust, et sa jälle midagi kellelegi selgitama pead...
ReplyDeleteÄkki aitaks see kui anonüümselt kommenteerida ei saaks? Et peaks panema meiliaadressi näiteks alati, mida ainult sina näed. Tekiks mingi ülevaade, et kas targutajad on mingi kindel grupp inimesi näiteks ja oma nimega kindlasti nii mõnigi jätab oma "heasüdamlikud" soovitused kirjutamata.
This comment has been removed by the author.
ReplyDeleteHalvad kommentaarid ilmselt ei kao kuhugi, niiet saan ainult öelda, kuidas mina sellised asjad enda jaoks selgeks olen mõelnud. Nimelt on üldjuhul halva tuju/kommentaari või käitumise taga alati põhjus ja vahel on endal lihtsam, kui mõelda, et neil inimestel on niigi halb endal, et nad sellised on.. Neile tuleb lihtsalt kaasa tunda ja loota, et ühel päeval on neil ka kõik hästi ja nad on õnnelikud.
ReplyDeleteMina väga näiteks ootan su postitusi ja hea samastuda, kuna endal sündis ka juulikuus keisribeebi 😇 Ja tegelikult võiksid kirjutada oma lapse unest, palju magab, kus magab jne. Meil unega keerulised lood veel 😁 Keep up the good work 😄
ReplyDeleteNo jumal tänatud, et päälinnast Viljandissegi kolisite ju! Muidu oleks pidand sundima veel oma last seda saastunud Tallinna õhku ka hingama! ���� aga nali naljaks! Olete väga mõnusad ja väga meeldiv ja huvitav on teie tegemisi ja seiklusi jälgida! Olge sama mõnnad edasi��������
ReplyDeleteMinu arvates olete küll supertublid ja ma olen peaaegu algusest su blogi lugenud ja imetlenud sind. Ära kuula neid õeldaid inimesi, sa teed kõike õigesti, vead ongi ju õppimiseks ja inimesed teevad sääsest elevanti :) Ja see loomade värk on tõsi, last peabki loomadega kokku laska esiteks juba selle pärast, et lapse immuunsus haigustele tugevneb ning lapsel tulevikus vähem allergiaid. Sa oled super tubli, kõike kõige paremat sulle ❤
ReplyDelete