Thursday, August 31, 2017

Esimene hammas, esimene kurgitegu ja esimesed mänguasjad


Umbes neli päeva tagasi jäi Kris tõbiseks. Tal oli nagu meeletult röga ja seetõttu tal kurgus koguaeg rögises. Natukene oli nagu nohu ka. Kuna sügis on salakaval, siis ajasin selle esialgu kohe ilma süüks. Aga üleeile avastasin ma kuidagi täiesti juhuslikult, et Krisi alumine ige on kohe täitsa paistes. Või noh, kahe keskmise hamba asemel olev igeme koht. Parem pool oli veel eriti punetav. Ei ole võimalik.. Kas tõesti hambad?! Kuna Kris sai alles paar päeva tagasi 3 kuuseks, siis ma kuidagi ei osanud seda üldse oodata veel. Ma olin jumala veendunud, et aega on selle kiire asjaga. Uurisin mõnelt tuttavalt ja tõepoolest.. Igemed võivad paiste minna mitu, mitu nädalat enne hammaste tulekut. Okeeeei, jäime siis põnevusega ootama. Aga eile oli Kris kuidagi väga tujust ära, nuttis läbi une ja tahtis hirmus palju rinnale. Mõtlesin, et kontrollin siis asja ja paistiski juba selle paistetava igeme koha alt valge hambakene. "Ongi esimene kiku tulemas" hõiskasin Kristole. Tõime apteegist kohe calgeli, et Krisile natuke leevendust pakkuda. Määrisime seda siis ööseks hambale ja täna hommikuks on hammas juba lõikunud. Sõrmega katsudes on see kiku nagu pisike žiletike. Uskuge mind, ma tean.. Ta paar korda "katsetas" seda söömise ajal, kui mõni krooks hakkas närvi ajama. Vahva, et Kris oma kolmanda kuu minisünna puhul esimese hamba suhu sai. Või noh, eks see peab nüüd igeme seest rohkem välja tulema. Kui kiiresti see juhtub üldse? Selle hamba kõrval olev ige on ka paistes. Ei tea, millal see teine kiku oma pea välja pistab? 

Ma panen siia nüüd ühe mitte nii kauni foto. Nõrganärvilistele ilmselt ebamugav vaadata, aga teen seda ainuüksi sellepärast, et kui ma ise üleeile googeldasin ja otsisin infot hammaste tuleku kohta, siis  ma eriti ei leidnud. Mul ei olnud õrna aimugi, kuidas see välja peaks nägema. Esimese raksuga saatsin pildi kahele sõbrannale, et mis nemad arvavad. Ehk on siin mõni minusugune esmakordne ema veel, kellele see info kasuks tuleb. Kõigil muidugi ei pruugi ige niimoodi punetada ja paiste minna, aga eks nii palju, kui on lapsi, on ka erinevaid stsenaariumeid hammaste tuleku kohta. Meil sattus niimoodi olema lihtsalt. Ma välja vupsanud kikust ei saanud kuidagi pilti, sest ega Kris mind eriti ligi ei lase. Talle pakub see hirmsasti nalja, kui ma seal ta huulega pusin ja ta pigistab oma huuled nii kõvasti kokku, kui võimalik. VÕI ajab keelt suust välja samal ajal. 


Hammas ei olnud ainukene "esimene" sellel nädalal. Mina tegin esimest korda kurke sisse. Küsisin Tibult retsepti ja voila. Minu esimesed 4 purki hapukurke. Ma nii loodan, et neist asja ka saab. Nädala pärast teeme esimese purgi lahti ja mekime järgi. Pöidlad pihku, et maitsvad ka tulid! Kui jah, siis ma plaanin meile talveks mingi varu kindlasti teha. Me mõlemad oleme Kristoga suured hapukurgi sõbrad ja nüüd, kui asi selge, siis oleks patt edaspidi kurke poest osta.  Mu empsilt ja tibult saime ka igal aastal mõned purgid, aga me sõime need paari päevaga juba ära, niiet.. Pintslisse pistame nad kõik. 


Ka siin ei lõppe kategooria "esimesed". Ma tahtsin natukene rääkida Krisi mänguasjadest ka. Meil on terve hunnik mänguasju, mis hetkel üldse loosi ei lähe, sest Kris on nende jaoks veel lihtsalt liiga väike. Me saime enamiku neist katsikuteks ja need peavad oma aega ootama. Seniks aga on Krisile ikkagi natukene meelelahutust vaja leida, sest ainult meie grimmassidest enam ei piisa. Seoses sellega on meil välja kujunenud mõned lemmikud mänguasjad, mille olemasolust ja otstarbest ma enne lapse saamist mitte midagi ei teadnud. Ehk on see info kellelegi teie seast abiks ja need samad mänguasjad saavad rõõmustada ka teie beebisid.

Krisi kõige lemmikumad mänguasjad on kõik Oballid. Või noh, nende erinevad versioonid. Oballi tooteid müüakse näiteks JUKU-s või Rimis. Rimis on hinnad oluliselt odavamad ja valik on seal päris suur. Mis selle mänguasja nii "eriliseks" teeb, on see, et ta on imeeeeee kerge. Beebil on teda nii lihtne kasvõi kahe sõrmega käes hoida. Nende kuju on selline, et laps saab seda mugavalt haarata.. Isegi, kui haaramine pole veel üldse käpas. Beebide pisikesed sõrmekesed jäävad kenasti nende aukude taha kinni ja nii nad õpivad seda väga ruttu käes hoidma. Mänguasjad on sellisest pehmest kummisest materjalist ja neid on hea ka suhu toppida või keelt läbi palli aukude ajada. See kõige keerulisem konstruktsioon on sellepärast hea, et seda saab beebi väga edukalt ka närida. Enamik mänguasju ja kõristeid on kõik, kas variant a) liiga rasked ja laps viskab selle kohe käest, variant b) mitte suupärased ja neid on raske suhu toppida, mistõttu laps loobub või variant c) riidest/pehmest materjalist. Meil on näiteks klassikaline Sophie ka ja Krisile mahub ainult selle kaelkirjaku kõrvake suhu. See on ka liiga "paks ja raske", et laps jaksaks seda käes hoida. Aga just Oballi asjad on võrratud. Soovitan! Hinnad on ka mõistlikud. See "hantel" maksis 4,90€, pall 5,90€ ja see suurem konstruktsioon kuskil 8€.  Tegin lihtsalt ühe suvaka video ka, kes vlogi ei viitsi vaadata, et saaksite näha, kui kerge on lapsel selle palliga mängida. Sobib see mänguasi kuskil 3-5 kuustele lastele ma arvan. Vanematele jääb igavaks ja nooremad ei oska veel sellest ilmselt eriti tõõmu tunda. Samas, eks erand kinnitab reeglit.

Ja siia kõige lõppu, siis tänane vlog. Polegi nii ammu neid enam teinud. Pean jälle soonele saama. Ilusat nädalalõppu ja järgmises postituses jutustame jälle. Millised olid/on teie beebide lemmikud mänguasjad? Millal teie lastel hambad tulid ja kuidas sellega seonduvat ebamugavustunnet leevendasite? Millised olid sümptomid, et kohe-kohe tulevad hambad? Siis teistel ja minulgi huvitav lugeda :)

Parima kvaliteediga vaatamiseks vali 720p!

Tuesday, August 29, 2017

Home, sweet home - elutuba ja köök "room tour"


Tere, tere teisipäeva! Tundub, et sügis on ametlikult kohale jõudnud ja suvest pole enam märkigi. Enamasti on akna taga sombune ja hall. Isegi, kui satub olema päikeseline ilm, siis on õues juba kargelt külm. Eks selle viimase suure tormiga müristaski külmaks. See meenutab, et meil on veel küttepuud tellimata. Kas te teate mõnda head küttepuude müügipunkti Viljandis või siin ümbruses? Meil üks kontakt on, kellelt ka viimasel kahel aastal puid oleme tellinud, aga äkki on kellelgi mõni veel parem kontakt tagataskus? Aga täitsa teisel teemal..

Lubasin juba ammu teile meie maja peal tiiru teha. Noh, siis, kui me sisse oleme kolinud või nii. Naljakas on see, kuidas pisikesed detailid muudavad ühte tuba väga drastiliselt. Piisas ainult linnakorteri dekoratiivpadjad siia diivanile asetada ja juba oli hubasem. Kuna majas/kodus ei ole kunagi nii, et kõik on valmis ja korras, siis mõtlesin, et ei viivita enam kauem. Olgugi, et järgmisel nädalal tulevad alles söögilaua jaoks valged toolid ja köögis on ikka veel lagi panemata. Kui need saavad tehtud, siis ma leiaks nagunii juba uue põhjuse, miks oodata. Igatahes.. Näitan hetkel "poolikut/lõplikut" versiooni meie köögi ja elutoa sisustusest. Oma korda jäävad ootama siis magamistoad ja vannituba. 


Köök ja elutuba on meil tegelikult sellise avatud lahendusega. Elutuppa tellisime Sysprintist (http://www.sysprint.ee/estomale pulmapiltidest fotolõuendid. Seinad olid kuidagi jube paljad ja noh.. Nüüd on kuidagi palju kodusem. Need kaks hiiglasliku pilti, mida fotodel näete, on muide ainsad pulmadest ilmutatud "fotot". Jepp.. Me pole siiani oma pulmapilte ilmutanud. Häbi, häbi, häbi. Pean selle kiiremas korras ette võtma, sest nüüd on juba terve hunnik beebi ja perepilte, mis ilmutamist vajavad. Mulle kohe meeldib kuidagi albumist pilte vaadata. Hoopis teistmoodi on. Aga ma kaldusin nüüd totaalselt teemast kõrvale. Tagasi sisustuse juurde. Elutoas on meil suur diivan, mille me saime minu empsi sõbrannalt, kui tema parasjagu kolis. Milline vedamine! See on üks hämmastavalt mugav diivan. Ma ei saa kohe kindlasti kahe käe sõrmede peal kokku loendatud neid kordi, kui sinna täitsa magama olen jäänud. Diivanilaud on saadud facebooki kasutatud mööbli grupist 5€ eest. See ümmargune keskmine ring on tehtud peeglist. Ta on küll natsa kulunud mõnest kohast, aga mind üldse ei sega. Sellise raha eest nii kihvt asi. 

Diivanil olev suurest lõngast kootud tekk ja pisike korvike on pärit sellisest e-poest nagu https://facebook.com/designsofceline/. Muide, koodiga "costany" saate kõikidelt nende e-poe toodetelt -20%. Kampaania kehtib meil novembri lõpuni. Kuna külm talv on uksetaga, siis tasub uudistada küll. Neil on päris nunnusid beebidele mõeldud beebikotte sellest samast lõngast ja näiteks lipsukestega toasusse. Kindlasti tasub piiluda!


Teleka all on tegelikult täiesti tavaline kummut. Ostetud on ta aatriumist mingi 60€ eest. Seal olid enne sellised hõbedased, kandilised lingid. No teate küll.. Sellised hästi klassikalised "aasad", millest kinni haarata. Nende asemele leidsin Bauhofist sellised ägedad mummukesed. Samasugused panin ka köögikappidele. Nüüd nad on nagu natukene rohkem "in sync". Vaip on minu meelest samuti aatriumist ostetud. Söögilaud ka. Heh, läksime hoogu tookord vist? Söögilaua kohal olev lühter on pärit Prismast ja söögilaua taga olev lõuend jällegi Sysprintist. Hetkel on söögilaua ümber ajutiselt need mustad klapp-toolid. Nende asemel saame järgmisel nädalal valged toolid. Need mustad mõjuvad hetkel nii robustselt ja nad on täiega logud ka. Ega sinna eriti istuda ei kannata ja me tegelikult eelistame seetõttu hetkel diivanilaua ääres süüa. Igatahes.. Ma ei jõua juba neid uusi toole ära oodata. Teeb kindlasti üldmulje kohe "pehmemaks". Hortensiaid fännan ma ka. Aga see ei ole mingi uudis teile muidugi.. Need olid ju isegi meie pulma lilledeks ja minu pruutkimp oli sinistest hortensiatest tehtud. 

See "pukk" võiks ideaalis olla köögi saareke hoopis. Oleks oluliselt praktilisem ja niimoodi saaks tööpinda juurde. Hetkel on ta lihtsalt üks tühi kastike keset tuba ja meie jaoks üsna kasutu. Kuigi, kuigi.. Kui külalised tulevad, siis on seal peal hea toite serveerida. Selleks me seda enamasti kasutanud olemegi. 


Köök on meil hirmus pisike. Ostsime enne kolimist selle elektripliidi, sest eelmine oli omadega täiesti läbi. Need rauad ei läinud isegi kuumaks mitte ja ahi ka ei töötanud. Puupliiti kasutame ainult talvel, sest muidu läheb tuba hirrrrmus palavaks. Seetõttu saame ahju kõrval olevat ruumi hetkel ka nõuderiiulina kasutada. See on tegelikult täiesti tavaline selline raamaturiiul. Saime selle 10€ eest taaskasutuskeskusest. Küll aga peame jõulude ajal ta kuskile mujale nihutama, sest selle pliidiga saab maailma parimat jõulupraadi! Me viimased kaks aastat oleme teinud ja ega ka sellel aastal vähemaga ei lepi. 

Köögi tööpinna kohal olevad riiulid saime Kristo vanemate käest. Need on IKEAst ostetud ja neil jäi remondi käigus üle. Sobisid meie kööki hästi, sest meil ei ole üldse kappe/panipaiku, kuhu köögi "vidinaid" paigutada. Akna kõrval oleva riiuli ostsime Viljandist ühest mööblipoest. Ma isegi ei mäleta palju ta maksis. Ilmselt kuskil 50 eurot äkki?

Väga OT, aga mu meelest meie kapselkohvimasin on täiega selle Eva moodi Wall-E multikast 😄

Aga praegu siis kõik. Tegin oma youtube channeli jaoks ka sellise "room tour" stiilis video, lisan selle ka siia, ehk saab planeeringust paremini aimu. Järgmisel korral siis magamistubade ja vannitoa juurde. Seniks, aga tsauki, tsauu! 

Parima kvaliteediga vaatamiseks vali 1080p!

Monday, August 28, 2017

Kiri Krisile: Kolm kuud armastust!


Tereeee meie 3-kuune nööp! Sa oled juba nii asjalik. Igapäev avastad midagi uut ja paned meid vaikselt ahhetama. No ikka maruvinge on vaadata sind kõrvalt kasvamas ja arenemas. Eks see vastab täiesti tõele, et ega enne ei mõista seda rõõmu, kui endal lapsi pole. Oma lapsega on tõesti kuidagi hoopis teistmoodi. Ega ma varem oskasin ju ainult aimata.. Eilse seisuga oled sa 7,5 kilo. Ülejäänud ilunumbrid saame alles 06.09. Kahjuks oled sa oma tänasel sünnipäeval natukene tõbine.. Tegelikult juba viimased kolm päeva. Ma siin olen sind inhalaatoriga 4x päevas piinanud ja ainus viis, kuidas sa sellega nõus oled, on nii, et paneme su bb-tooli ja seniks teleka tööle. Nii on su tähelepanu hajutatud. Muul moel võin ma iseendale ainult auru teha. Nutma sa ei hakka, pigem lihtsalt kaebled veidi ja keerad nägu eest ära koguaeg. Ega kellele ikka meeldiks, kui silmad, suu ja nina kõik mingit jahedat tossu täis on. 

Kolme kuuselt oskad sa päris paljusid asju juba teha.. Näiteks keerata. Esimest korda keerasid sa tegelikult kaks nädalat tagasi, aga seda ainult kahel korral. Siis sa mõnda aega ei viitsinud/tahtnud/osanud enam ja nüüd üleeile avastasid sa selle oskuse enda jaoks uuesti. Sind ei kannata enam isegi külili magama panna, sest mõne minuti pärast oled sa ennast juba kõhuli keeranud. Sind ei saa enam kuskile üksi ka jätta, sest kohe, kui sind diivanile/tegelustekile asetame, siis su elumissioon on ainult keerata ja keerata ja keerata. Iseendal on selline muhe nägu peas.. 

.. Sõrmedel oma vanuse näitamine tuleb sul ka juba peaaegu välja. Ainult ühe sõrmega läks puusse. Ikka juhtub. Mina olen ka ennast mingil põhjusel alati aasta vanemaks öelnud. Perekonnaviga!?
Viimase nädalaga on sul päris palju muid oskusi ka juurde tulnud.. Näiteks avastasid sa oma hääle. Sa nimelt õppisid ühte konkreetset häälitsust tegema ja nüüd veedad sa kõik päevad seda praktiseerides. Eks kordamine on tarkuse ema, eksole. Kõige rohkem meeldib sulle seda praktiseerida näiteks tegelustekil lamades ja ühe värvilise koerakesega jutustades. See on üldse hetkel su lemmik mänguasjaks. Teine lemmik on oballi sarnane "hantel". Seda on sul hea lihtne käes hoida ja enamasti üritad sa seda lihtsalt suhu toppida. Ta küll ei mahu, aga no.. Proovida võib ju ikka. 

Selle toreda haaramise oskusega on kaasnenud ka see, et sulle hirmsasti meeldib meid juustest või näost näpistada. Sa haarad absoluutselt kõike, mis ette satub. Praegu meeldib sulle mind takistada, kui ma rhinomeriga su nina puhastada üritan. Sa lihtsalt võtad sellest läbipaistvast juhtmest kinni, pigistad kokku ja mul ei jää muud üle, kui oma tegevus lõpetada, hehe. No eks see on üks päris ebamugav värk ka, täitsa arusaadav. 

Viimasel ajal on sul kombeks veidi rohkem naeratada.. See on päris tore, sest enamasti oled sa tegelikult sellise skeptilise pilguga ja kulm natsake kortsus. Kahel üksikul korral oled sa ka häälega naernud, aga see oli rohkem kogemata ja paar "kõkutust" ainult. Sa oled selline tõsine mees. Ainult läbi une on sul kombeks häälega naerda. Ärkvel olles naeratad sa nagu "mute" peal. Aga küll jõuab.. Sa oled meil veel nii pisike ja isegi hirmus tubli. 

Tänase päeva veedame me tegelikult koduselt. Meil on külas su papsi sõber Miko. Ma küpsetasin eile koogi ja täna pistame selle hommikusöögi asemel pintslisse. Tegin sellise traditsioonilise juustukoogi.  Eks paistab, kas see sulle ka tulevikus maitseb, kui sa seda päriselt kunagi mekkida saad. See sünnipäeval koogi küpsetamine on nüüd väikest viisi traditsiooniks saanud. Esimesel eluaastal juhtub see lausa 12 korda.. Su paps on muidugi päris õnnelik selle üle, sest ta on paras maiasmokk. 


Järgmisel nädalal läheme kolmekesi esimest korda ka beebikooli. Tundub päris põnev. Lähme kaeme üle, et mida sellises kohas täpsemalt tehakse. Siiani olen selle Miku ja Manni beebikooli kohta vaid kiidusõnu kuulnud. Toimub see 1 kord nädalas ja 60 minutit. Äge. 

Igatahes.. Kasva sama usinalt edasi ja ma loodan, et sa tead, et me armastame sind iga päevaga aina rohkem.

Kallistan,
Emme

Friday, August 25, 2017

Beebiriided - Ootused vs reaalsus - George


Niih, poja vajus just ööunne ja ma sattusin siia blogipessa jutustama. Ausalt öeldes tegin ma vist elu esimese nii suure e-poe tellimuse. Riiete osas just. Ma ei ole üldse harjunud e-poodides veel shoppama ja veel vähem riideid ostma. Muud olen ostnud küll ja veel. Seekord tegin tellimuse selliselt firmalt nagu George: https://direct.asda.com/.

Ma ei olnud varem ausalt öeldes sellest e-poest üldse kuulnud, kuni meie pisikeses beebigrupis taheti teha ühine tellimus. Viskasin ka siis pilgu peale ja hinnad olid nii mõistlikud, et hüppasin ka punti. See e-poodides riiete shoppamine on alati natukene riskibisnes ja ma olen eelistanud ikkagi poodidest otse osta. Seekord riskisin ja mõtlesin, et näitan teile ka. Kokku oli ostukorv 67 eurot. Koos saatmisega siis. Postikulu oli kamba peale 2x10 naela, ehk 22,80 eurot. Tellijaid oli 16 ja tänu sellele oli summa ühe inimese kohta kõigest 1,43€. Aga ma näitan Teile ka, et mida me siis kokku varusime ja kas ootus vastas reaalsusele. Mainin ära, et mina tellisin meie 3 kuusele poisile kõik riided 6-9 kuud suuruses ja need on õige pea juba parajad. Bodyd näiteks on praegugi okei selga panna. Pigem las olla suured, kui väikesed. Teistelt, kes tellisid 3-6 kuud suurust, sain tagasisideks selle, et need riided on nende 3/4 kuustele beebidele pigem täpselt parajad. Pisemate beebidega on muidugi teine lugu. Neile jääb isegi sutsuke varu. Ütleme siis nii, et sellisele keskmisele 3,5 kuu vanusele beebile on 3-6 kuud täpselt paras. 


Pükste toon ei jäänud minu tehtud pildil päris õige, need helesinised püksid on tegelikult isegi natukene erksamad, kui esmapilgul paistab. Materjal on neil selline hästi mõnus ja pehme. No täpselt selline nagu mugavatest kodu dressikatest ootaks. Body peal kandmiseks nii mõnusad. Head neutraalsed värvid ka, mis sobivad peaaegu kõigega poisi garderoobis. Papud on eriti armsad ja praegu täpselt parajad. Kutt on hetkel kolme kuune ja need on suuruses 3-6 kuud. Keegi küsis minult kommentaarides kunagi ühe pildi all, et miks me oma lapsele jalanõusid jalga topime ja kas me ei karda, et see halba teeb. Vastan siin.. Meil on tegelikult vaid mõni üksik jalanõu paar ja needki oleme kingiks saanud. Me neid niisama ei kannagi kunagi. Pildi jaoks olen jalga pannud ja sedagi vaid mõneks minutiks. Edevuse värk noh. Siis kunagi vahva neid minisünna pilte vaadata ja meenutada, et oii, kui pisikesed papukesed. Ei midagi muud. Ega ma neid muidu ei ostakski, kui nad nii odavad ei oleks. Need konkreetsed olid ntks 4,95€ ja paar üksikut paari võib kapis ju olla. 


Kogu komplekt - püksid, jakk ja t-särk: https://direct.asda.com/george/baby/outfits/3-piece-teddy-friend-set/ 12,37€

See komplekt on hetkel veidike suur, aga mingi kuu/pooleteise pärast juba kindlasti paras. Samuti suurus 6-9 kuud. Välja näeb ta täpselt nagu fotol ja minu poolt ainult kiidusõnad. Maru armas on see komplekt ka. Pusa on selline õhem, püksid mõnusalt pehmed ja t-särk kaeluse juurest trukkidega, et mugavam selga panna oleks. Soovitan tellida küll!



Selle punase jopega olen ma vist kõige rohkem rahul. Ta näeb päriselus oluliselt parem veel välja, kui pildil. Ta on selline õhem tuulekas. Kui sinna alla mõni paksem kampsik panna, siis on sügisel täitsa okei kanda. Ka praegu oleks tuuliste ilmadega sobiv. 3-6 kuud suurus on praegu paras, 6-9 veidi suur. Papud on tootefotoga identsed ja väga kenad. Need kõik papud on pehme talla ja servaga. Aga noh, nagu ma juba mainisin, siis ega me tegelikult neid eriti ei kannagi. Vahel harva ja rohkem vanemate rõõmuks pildile. Sokkidega panin ma aga küll jumala pange. Muidu on nendega kõik väga okei, aga hirrrmus suured on! Võtsin suuruse 0-2.5, sest ma absull ei jaganud suurustest matsu. Oleks pidanud ikkagi nende "first size" variandi võtma. Aga noh, pole lugu.. Parem suur, kui väike. Need jäävad kappi oma aega ootama. 



See on minu teine lemmik ost. Selliseid bodysid kulub meeletult ja need konkreetsed on nii mõnusad ja pehmed. Pildil on nad kahjuks veidi kortsus, sest ma sain nad täna kätte ja pole veel läbi pestnud. Nad on päris pika maa maha reisinud, anname andeks. Aga tõesti heast materjalist ja tunduvad, et on meie 7,2 kilosele poisile parajad. Meil on kodus nii palav koguaeg, aga millegipärast olen just varunud pikkade varrukatega variante varasemalt. Lühikesi praktiliselt polegi. Nüüd on see mure natukeseks murtud. 



Kuigi nad mõlemad on suuruses 6-9, siis hall on Krisile kindlasti paras, aga ruuduline on kohe päris suur. Seda saab ta ilmselt ka kuskil sügise keskpaigas äkki kandma hakata. Samas veelkord, parem las olla suurem, kui väike. Aga kvaliteedilt on nad mõlemad päris okeid. Hall body on isegi mõnusamast materjalist.  Selline puuvillane. See ruuduline on õhem, kui ma arvasin. Mõlemad näevad tootefotole väga sarnased välja. 

Aga rohkem me seekord ei ostnudki. No esimese korra kohta küll ja veel. Just üleeile tegime uue tellimuse ja seekord tellisin ühe soojema kombe ja kaks tudukate komplekti. Seal on lihtsalt nii mõistlikud hinnad ja kvaliteet on selle kohta suurepärane. Niigi on koguaeg see teema, et igat riideeset jõuab vaid mõned korrad kanda ja see on juba väike. Kui Teiegi olete mõnes beebigrupis, siis kindlasti soovitan sealt ühistellimusi korraldada.

Millised on Teie lemmikud e-poed, kust lastele ja beebidele riideid tellida? Tahaks Krisile natukene sügiseks/talveks soojemaid riideid juba varuda, et hiljem kõike korraga ostma ei peaks.

Thursday, August 24, 2017

Meie uus "laulev" pesumasin + RDE.EE loosimine!


Maale kolides oli meil nii mõnedki suuremad ostud vaja teha.. Üks neist oli pesumasin. Siiani oli nii, et musta pesu võtsime linna kaasa ja seal pesime puhtaks. Üürikorterites on meil alati pesumasin olemas olnud ja siiani ei olnud meil kunagi seda päris enda oma vaja olnud. Selge oli see, et ilma me ju ei saa ja esimene koht, mis mul pähe tuli, oli http://www.rde.ee. Te teate küll seda e-poodi. See on see, mis mingil hetkel endale hästi palju raadio reklaami tegi. See toimis neil päris hästi.. Miks? Sest esimestel kordadel ei osanud ma lapsele ühtegi unelaulu hoobilt laulda ja ainus, mis peas kumises oli "RDE.. punkt EE". Ma isegi leidsin just youtube-ist selle klipi. Lisasin selle siia postitusse ka. No pole midagi teha, jääb ju kummitama. Andke mulle nüüd andeks, kui see teil terve öö peas repeati peal on. Hea turundus!

Aga pesumasinast.. Kuna me ei olnud kumbki varem pesumasinat ostnud, siis ei teadnud me esialgu üldse, et mida üldse nagu vaatama peaks ja mis on hea, mis mitte. Selge oli ka see, et miljoneid meil pole ja eelarve oli päris väike. Ideaalis oleks muidugi tahtnud pesumasin + kuivati lahendust, aga sellele saame mõelda kunagi kaugemas tulevikus. Praegu on meil "õhukuivati" hoovi näol nautimiseks. Ainus, mis oli kindel, oli see, et pesumasin peab mahutama palju. Meil oli eelmises üürikas selline 5kg riideid mahutav variant ja no see oli nii tüütu. Ühe pesukorvi tühjendamiseks pidime mingi 4 korda masina tööle panema. Ega meil rohkem ei olnudki nagu mingeid "tingimusi", sest me ei osanud neid lihtsalt isegi nimetada mitte. 


Nende kodulehel on õnneks selline mugav "võrdlemise" funktsioon ja meie panime lihtsalt kõik pesumasinad (http://www.rde.ee/categories/pesumasinad), mis vähegi meie eelarvesse mahtusid, kõrvuti. Nii ütles nende koduleht meile täpselt ära, et milline meie hinnaklassis kõige parem on. Minusugusele võhikule oli see parim lahendus. Valituks osutus üks Samsungi mudel. No oli kõikide näitude poolest omas hinnaklassis lihtsalt parim. Kui me esimest korda pesumasina aga seina ühendasime, siis ootas meid suur üllatus. Ta kukkus laulma! Päris, päriselt.. Seal oli see, et enne esimest kasutuskorda tuleb pesumasin kalibreerida ja terve selle aja vältel mängis ta meile uhkelt Schubert "Forell"-i ("Die forelle") lugu. See ajas meid nii naerma, sest tuli nii ootamatult. See meenutas veidi nokia polüfoonilisi helinaid lapsepõlvest, hehe. Ka hiljem üllatas pesumasin meid mõne viisi jupiga, kui pesu pestud sai või kui ta välja lülitasime. Vahva lauluhunt! Õnneks on võimalik seda "tilulilu" ka välja lülitada, kui peaks segama hakkama. Aga minu meelest on päris vahva. Lisaks kõigele, näeb ta hea välja ka ja mahutab palju. 7 kilo riideid, kui täpne olla. Kui ma meie pesumasina laulmisest instagrami story-sse video panin, siis tuli palju vastukaja ja kiidusõnu selle masina kohta. Tundub, et tegime tõesti hea valiku, sest siiani oleme me väga rahul.


Aga mul on üks hea uudis Teile ka.. Ma natukene rääkisin RDE.EE perega ja nad olid nõus panema meie blogilugejate jaoks välja 50 eurot krediiti. Seega, selleks, et loosis osa võtta, anna endast märku siin postituse all või facebookis loosimise pildi all. Eriti tore oleks, kui ütleksid meile, mida sooviksid nende e-poest osta ja milleks krediiti kasutaksid. Nädala pärast mängin veidi päkapikku, pean kommentaaride vahel luuret ja valin välja võitja. Head ostlemist! E-POOD : WWW.RDE.EE

Mida sina viimati e-poest ostsid? Kas oled oma ostudega enamasti pigem rahule jäänud või oled pidanud pettuma? 

Monday, August 21, 2017

Kuidas me Pühajärvel oma pulma-aastapäeva kolmekesi tähistasime


Esimese asjana teen ma teile suure kummarduse ja tänan kõikide armsate kirjakeste ja soovide eest. Tegite mu päeva kohe kordades ilusamaks ja ma tohutult hindan seda. Aitäh! Taoline julgustus ja poolehoid võttis mind päris sõnatuks. Vau!

Aga mis me siis oma päris pulma-aastapäeva päeval tegime? Mõtlesime, et kõige vahvam oleks kolmekesi spasse minna ja koduseinte vahelt välja saada. Võtsime spontaanselt ühe soodsama paketi hotelliveebist (ca 80€) ja oligi minek. Hommikut alustasime juba varakult, kella seitsmest. Pistsime oma võikud pintslisse, käisime pesemas, tegime loomadele hüvastijätkuks mõned paid ja tulime tulema.

Hommikusöögi kõrvale aga jõudsime enne veel ka üht-teist põnevat teha. Meil oli pulmas üks selline  anum, kuhu sisse said külalised terve õhtu jooksul soove/mõtteid jätta ja need me pidime siis oma esimesel pulma-aastapäeval alles avama. Selleks, et asi pidulikum oleks, avasime alkoholivaba veini, valasime selle oma pulmadeks tehtud pokaalidesse (aitäh Martin nende eest!) ja hakkasime siis kordamööda neid sildikesi avama. Nii vahva oli seda päeva meenutada ja läbi mälestuste nagu korraks uuesti läbi elada. Vaatasin veel mitu korda meie pulmavideot ja heldisin. Peale seda oli ikka täitsa õige "mood" sees ja minipuhkus võiski alata.

Parima kvaliteediga vaatamiseks vali 1080p! PS! Telefonis ei pruugi video töötada.

Autosse istudes jäi Kris kenasti magama ja magas terve tee.. Erinevalt neljapäevast, hehe. Meie sõitsime mööda tundmatuid teid ja  arutlesime omavahel, et küll need pisikesed linnad on ägedad. Me ei tea paljude nimesidki, ometi on seal nii palju elu. Põnev on niimoodi ümbrust jälgida. Kohale jõudes tegi Kris plõksti oma silmad lahti ja saimegi end oma kodinatega hotellituppa valmis seada. Me saime toa viiendal korrusel ja seal oli päris ilus roheline vaade. Akent lahti teha muidugi eriti ei kannatanud, sest sealt tuli hullumoodi tänavamüra. Nagu mingis kõlakambris oleks olnud. Ei teagi, miks seal see heli nii valjult vastu kajas. See selleks. Kõige toredam oli toa juures see, et seal oli päriselt üks suur voodi ja üks suur madrats, mitte kaks kokku lükatud pisikest voodit. Poisile tegime magamiseks aseme hoopis vankrisse ja tõstsime selle minu voodi poolele. Kodus magab Kris öösiti esimese pikema une nüüd oma voodis ja varahommikul võtan ta kaissu. Seda väga lihtsal põhjusel.. Kella kolmest/neljast hakkab kutt iga tunni/pooleteise tagant süüa tahtma ja nii magame me kõik paremini. Pole ka mingi saladus, et kolmekesi on nii vahva ärgata ja Krisi hommikusi naeratusi ja ringutusi vaadata. Mulle kohe meeldib, kui ta mul seal kaenla all mõnusalt nohiseb. 


Esimesel õhtul käisime ka spas. Pühajärvel on sellesmõttes mõnus, et spa osa on üpris lihtne.. See tähendab, et seal ei ole eriti inimesi. Peale meie oli spas vist mingi 4-5 inimest ja seetõttu oli seal päris hea beebiga olla. Seal on suur bassein, lastebassein ja siis on üks eriti, eriti madala veega basseinike. Vot sinna kõige viimasesse läksimegi. Krisile vees meeldib ja ta siputab oma jalgadega hea meelega, nii et vett lendab kahte lehte ja suu on kõrvuni. Peale bassus sulistamist läksime tuppa tagasi, pesime end puhtaks ja viskasime jalad seinale. Mõnuuus oli. Olime omale head ja paremat tuppa nosimiseks kaasa ostnud ja asusimegi varusid hävitama. Kris jääb meil ööunne 20:30-21:00 vahemikus, aga spa väsitas ta mõnusalt ära ja uni oli kerge tulema. Kell 19:30 jäi ta juba tuttu ja magas kenasti 4 tundi jutti, kuni esimest korda süüa küsis. Ainus, mis toas olles häiris, oli see, et seal oli hirrrrmus lämbe. Koorisime lapse ka paljaks, et inimlikum magada oleks. Aga ega polegi midagi imestada tegelikult, sest õues oli tol päeval 27-29 kraadi ja igalpool oli palav. 


Meie poolt valitud paketis oli sees ka kaks hoolitsust. Noh, sellised, mida võibolla muidu ei prooviks.  

"Üks lõõgastav hoolitsus kummalegi valikust: - Valida saab massaažitooli, vesimassaaživoodi, virsikuparafiini kätehoolduse või infrapunasauna kahele, massaaživanni kahele."

Kristo võttis siis vesimasaaživoodi ja mina virsikuparafiini kätehoolduse. Mõlemad hoolitsused kestsid 20 minutit. Ma natsa kahetsen, et ma sama, mis Kristo ei võtnud, sest väidetavalt oli see päris mõnna. Minu oma oli selline, et läksin sinna hoolitsuste ruumi, mul pandi kätele kreemi, ma pidin käed 5 korda järjest kuuma vaha sisse pistma, mulle pandi kindad kätte ja ülejäänud 17 minutit pidin ma toimimist ootama. 19-minutil tuli tädi tagasi, võttis kindad ära, tõmbas vaha mu kätelt maha ja kõik. See oli täpselt selline "pean istuma siin liikumatult, tulikuumade kätega ja ei saa nina sügada situatsioon". Ka protseduuride tuba oli selline igav, et ma ei saanud midagi seni vaadata/teha/lugeda. Lihtsalt passisin seda tapeeti. Oleks seal olnud näiteks mingi rahustav muusika ja mahe valgus, siis oleks teine asi olnud. Paneks silmad kinni ja naudiks olemist, aga see oli rohkem selline kogemus, et jälgisin seinal olevat kella ja sellel tiksuvaid minuteid. Aga tõele au andes.. Käed olid pärast mega pehmed küll. Peale hoolitsusi startisimegi tagasi koju ja meie õnneks tudus Kris ilusti terve tee. 


Ja täiesti OT, aga jagan teiega meie pulma-aastapäeva kingitust. Selle kinkisid Mallu ja Kardo. Nagu meie pulmavideost näha oli, siis abiellusime me tamme all. Kardo sõitis mõni aeg peale meie pulma koos Mariga rattaga Saku mõisa juurde ja korjas selle sama tamme alt tammetõrusid. Pani nad kasvama ja ühest neist sirguski see pisike tammeke siin potis. Selle me peame koos maha istutama ja saame jälgida selle kasvamist läbi aastate. Meie pisike pulma tammeke. Kui äge idee! Aitäh, aitäh, aitähh!

Kuidas Teie oma pulma-aastapäevi/tavalisi aastapäevi tähtistate? Kui kaua olete oma abikaasa/peiksiga koos olnud?

"..Varsti ma ei tule enam, ennast teile jagama"


Mul tekkis eelneva postituse kommentaare lugedes palju mõtteid.. Aga ma otsustasin neid mitte kirja panna. Laste teema on üldse selline tundlik ja ei olegi ühtegi "õiget" ja "valet" otsust. Kurb on lihtsalt see, et kõik inimesed ei mõista seda. See konkreetne luuletus puudutas mind ükspäev sügavalt. Mõtlesin seda Teiega jagada ja puht juhuslikult annab see ka väga ilusti edasi minu tänased mõtted. Nüüd kõik oma pisikesi suslikuid musitama! ♡

Sunday, August 20, 2017

Pulma-aastapäeva eelne date Alter Ego restoranis


Eile oli meil pulma-aastapäev, aga tähistamine algas juba neljapäeval, sest meid kutsus külla selline restoran nagu Alter Ego (https://www.facebook.com/alteregorestoran/). Asub ta Rotermannis ja tegelikult olime me Kristoga seal ühe korra varem ka käinud, aga ega ühe korra põhjal ongi natukene raske oma arvamust kujundada. Seekord käisime hoopis pisikese beebiga ja vaatasin ju tegelikult kogu restorani teise pilguga. Aga enne, kui ma restorani arvustamise juurde jõuan, siis alustan hoopis päris algusest. Kui me sammud Tallinna poole seadsime, siis ajastasime minekut väikese kuti une järgi. Sõit on ju 1,5h pikk ja teada värk, et ega enamikele beebidele see just meeltmööda ei ole.. Ärkvel olles pean just silmas. Kui me suudame selle ajastada aga nii, et ta vahetult enne ära väsib ja unisena turvahälli paneme, siis magab ta terve sõidu. No seda kuni Tallinna lennujaamani, sest seal algavad valgusfoorid ja nendega on Kris sõjajalal. Plõks silmad lahti ja siis tuleb temalt ka protesti. Igatahes.. Kõik oli ideaalne ja startisime kodust täpselt õigel hetkel. Kris jäi paari minutiga magama ja kõik oli tšill. Kuniks me otsustasime Imaveres hetkeks peatuda, sest Kristo tahtis tee peale kohvi võtta. No see tõesti oli vaid mõneks üksikuks minutiks ja selle peale tegi Kris silmad muidugi lahti. Tal on tegelikult kõikide liiklusvahenditega nii. Olgu see vanker või auto.. Peaasi, et liigub. Muidu ei ole magamisest juttugi. Kuna seekord oli ta juba 20 minutit maganud ja teoreetiliselt oli oma unetsükli keskel, sügavas unes, siis mõtlesime, et riskime. VALE, VALE otsus! Tänu sellele samale  otsusele, kiskus terve järgnev päev natsakene viltu. 

Kuna Imavere on Tallinnast vääääga kaugel, siis te võite ette kujutada, milline ülejäänud sõit välja nägi. Mina istusin taha istmele ja proovisin siis kõigepealt poissi uuesti tudule aidata, kätt hoida, pead silitada, lutti pakkuda, aga ei.. Tema uni oli pühitud. Okei, proovisin siis selle asemel temaga jutustada ja talle mänguasju näidata. Kuidagi pidime me selle sõidu ju üle elama. Üksinda ta taga nõus istuma ei olnud, sest siis oli nutt platsis. No ei meeldi talle ärkvel olles seal autos olla. Selline 15-20 minutit on veel okei, aga peale seda hakkab protest. Ega seal ju kõige mugavam istuda kindlasti ei ole ka ja ta kipub kergesti higistama. See kõik kokku ongi piisavaks põhjuseks juba. Kosele jõudes ei tahtnud pisike kutt enam mängida, sest tegelikult oli tal ju mega uni, sest see jäi ennem poolikuks. Samas ei osanud ta kuidagi uuesti magama jääda. Olenemata meie mõlema püüdlustest. Tegime siis Kosel peatuse, istusime ühe söögikoha terrassile, tellisime juua ja Kristo kõigutas poja turvahälliga tuttu. Nii saime uuesti teele asuda. Juhuu! Kahjuks on sõit Koselt Tallinnasse üsna üürike ja nii jäi ka Krisi uni üürikeseks. Lennujaama juurde jõudes ja esimese valgusfoori taga peatudes oli ta jälle üleval. Vaaaesekene. Pole mingi saladus, et üleväsimus on lapse jaoks raske, sest nende pisike peakene väsib suurest infokogusest ju ära. Aga ega midagi teha ka ei olnud.


Jõudsime oma magamata ja natukene pahura lapsega restorani ja sain ta oma kätel tuttu. Sedagi vaid mõneks sekundiks, sest enne, kui ma teda vankrisse tõsta jõudsin oli ta jälle üleval. Oeh. See ei tõota head, teadsime me mõlemad. Meid tervitas restoranis tooohutult sõbralik meeskond ja õnneks ei olnud seal sellel hetkel eriti inimesi. Või noh, oli.. Aga nemad istusid väliterrassil. Tellisime omale eelroad ja meile pakuti ühte päris maitsvat alkoholivaba veini. Miski õunavein oli. Ma kahjuks nime ei mäletagi. Kui sinna satute, siis kindlasti küsige. Soovitan! Eelroaks tellisin mina lõhe tar-tari ja Kristo veiseliha carpaccio. Mõlemad viisid keele alla, aga lõhe meeldis rohkem. Eks ma tegelt ei armasta eriti liha ka, aga Kristole meeldis. Kiita sai ka maja sai - selline õhuline ja pehme. Nagu pilvekest pistaks pintslisse. 


Kuna selleks hetkeks oli Kris juba väga väsinud ja oli selge, et pikka pidu ei ole, siis jätsime pearoa võtmata ja tellisime magustoidu hoopis. Eks niimoodi jääb midagi järgmiseks külastuskorraks ka, hehe. Kristo sõi pavlovat ja mina šokolaadikooki (mida muide menüüs ei ole, aga tasub teenindajalt küsida 😏). Jällegi meeldis mulle see salajane šokolaadikook rohkem. Aga ma ei ole ka eriline pavlova fänn. Kristole jällegi väga maitses. Ühesõnaga.. Mul päriselt ei ole mitte ühtegi halba sõna öelda.

Ka beebiga oli seal restoranis väga okei, sest tualett on suur, avar, valgusküllane, puhas ja seal on selline lai ja madal aknalaud, millel oli ülimugav lapsel mähet vahetada. Mul on need ühekordsed mähkimisalused igalpool kaasas ja see kip-kepi kaasaskantav mähkimisalus ka. Tegelikult on tualettruumide ees ka täitsa eraldi üks mõnus suur tugitool, mis restoranis täiesti nurga taha jääb ja seal saab väga edukalt imetada. Teenindajad näitasid kohe õige koha ette ja suhtusid sellesse hästi. 


Aaa.. Ja mis on veel päris äge. Alter Ego restoranis hakkab toimuma esmakordselt Eestis midagi täiesti uut ja vinget - üritus, kus on tutvuste leidmine viidud uuele tasemele. LIVE KOHTINGUD - Ameerikast tuntud kohtinguõhtud, kus kokku saavad sama arv mehi ja naisi, kes tutvuvad teineteisega privaatselt läbi mitme huvitava vestlusvooru.  Igale üritusele on kohti kokku 30 ning pilet sisaldab maitsvat tervitusjooki ja restorani kinkekaarti. Üritus kestab ca 1,15 h ja seda viib läbi õhtujuht, kes hoolitseb kõigi ja kõige eestÜrituse kohta infot leiad facebooki lehelt-  https://www.facebook.com/LIVEKohtingud PS! Esimene üritus toimub 31.08.17. Päris vägev värk. Minul sinna küll asja ei ole, aga vallalistele ju päris lahe kogemus. Muidu näeb sellist asja rohkem filmides :) Päris äge, et seda nüüd Eestis ka tehakse. Mu meelest veits põnevam, kui tinderis swipe-mine.
Aga ega sellega, mis ma üleval pool kirjeldasin, meie õhtu ei lõppenud.. Kui me autosse jõudsime, andsin poisile süüa, tegin musi ja panin ta turvatooli, et me saaks kiiresti startima hakata ja koju sõita.  Noh, et ta tudusse saaks rahulikult jääda. Rahulikust tudumisest ei olnud selleks hetkeks muidugi midagi enam järel. Üleväsinud last magama saada on ju päris raske. Kui me ca 15 km olime jõudnud sõita ja selle aja jooksul juba oma 4 korda peatusime, siis sündis mõte poiss lihtsalt vankriga magama jalutada. Aga mainin enne seda, et kui me veel linnas olime ja veidi varem kohale jõudsime, siis hüppasime h&m-ist läbi, et mulle uued papud osta. Need, mis kodus ennem jalga panin, on mulle ilmselgelt peale rasedust väikseks jäänud, sest need hõõrusid meeletult. Okei, seadsime sammud, siis põldude vahele ja jalutasime rahulikult.  Rahulikult, kuni iga viimne, kui varvas mu jalal villis oli. Ma ei tee nalja.. Päriselt ka. KÕIK VARBAD! Ühesõnaga, need uued papud hõõrusid veel hullemini.  Lõpuks võtsin kingad jalast ja tuterdasin niisama. Saime lõpuks poisi magama ja sõitsime rahulikult koduni. Vottt milline seiklus. 


Aga päevad ei ole vennad.. Meie päris aastapäeva päeval käisime Pühajärvel tähistamas ja meie päev läks nii sujuvalt, et tõsiselt mõnus oli. Kristo just tagasiteel Otepäält Viljandisse ohkas mulle, et "Kuule, tegelt oli nii äge päev.. ja lahe oli kolmekesi spas olla". Poiss oli terve aja heas tujus, magas hästi ja me saime kolmekesi palju vahvaid asju tehtud. Ka sõidud mõlemas suunas magas Kris kenasti maha. Seega ei tasu ühe halva kogemuse pärast püssi põõsasse visata. Meil kõigil on häid ja halbu päevi. Ka kõige pisematel :) Aga meie puhkusest Pühajärvel kirjutan juba järgmises postituses. Seniks tsauki, tsauu ja ma lähen poen põhku. 

Sunday, August 13, 2017

Tereee Viljandimaa! Tere Suure-Jaani!


Täiesti uskumatu, et ma need read nüüd siia kirja panen. Me elamegi nüüd ametlikult Viljandimaal ja oma üürikorteri võtmed oleme lõplikult omanikule tagastanud. Viuh. Tehtud! Veel uskumatum on see, et me oleme suutnud nüüd selle esimese nädalaga lahti pakkida ka peaaegu kõik kastid ja kotid. Kõigest kaks pappkarpi konutab veel esikus. Aga see ei tähenda muidugi, et me jalgu seinale saaks visata. Nii palju on veel teha.. Näiteks täna pani Kristo ülesse uue boileri. Mina olin nii palju abiks, kui ma sain. See 150l suurune kobakas on ikka niiiiii raske ja ei ole see torumehe mängimine lihtne midagi. Juba ainuüksi eelmise boileri tühjendamine oli paras tsirkus, sest meil on ainult kaks pisikest ämbrit, aga torust voolas vett välja ikka korraliku survega. Kristo jõudis vaevu ühe ämbri ära tühjendada, kui teine juba minu käes täis sai. Aga ei midagi.. Tubli mehe võtsin ikka omale. Kõik sai ilusti tehtud ja ka esimene dušš sai järele proovitud. Toimib. Veefiltri vahetasime ka ära. Homme on plaanis pesumasina ühendamine ja nii umbes täpselt miljoni pesumasina täie pesu pesemine. Piinlik lausa, kui palju seda siin kolimise perioodil tekkinud on. Pesumasinast ja selle valikust kirjutan ka peagi täpsemalt, aga mitte täna.


Kui ma üleeile maja külge amplid riputasin.. Vot siis tekkis kodutunne! Ei oskagi täpsemalt seda põhjust põhjendada. Lihtsalt käis selline klikk. Okei, okei.. Tegelikult tekkis kodutunne ka siis, kui reedel Telia tehnik käis ja meile televisiooni ja interneti majja tõi. ELAGU WIFI! Hehe, aga nali, naljaks. Tegelikult on päris äge siin olla. Istume Kristoga õhtul diivanil ja muudkui ohkame ja ei suuda veel uskuda, et me ei peagi siit esmaspäeva saabudes ära minema.

Homme peaks cargo bussiga saabuma kaks fotolõuendit, mille http://www.sysprint.ee/est-ist tellisin (ps! Soovitan seda trükikoda. Seal on niiiiiii hea teenindus ja mõistlikud hinnad). See tähendab seda, et tuleb sammud seada Viljandi kesklinna suunas. Eks me pidime sinna nagunii lähiajal minema, sest poja id-kaart ja pass said valmis. 


See pisike suslik on nii suur poiss juba. Täna täpselt 2,5 kuusena keeras ta iseseisvalt esimest korda. See oli nii suur üllatus, sest ega ta enne mingeid erilisi märke selleks ei andnud küll. Me proovisime teda ikka igapäev küll kõhuli panna ja keerama suunata, aga siiani tulutult. Ta ei arvanud sellest suurt midagi. Nüüd järsku täna avastas, et nüüd on aeg ja supsti keeras end seljalt kõhuli. Mul õnnestus ta teine katse ka videole saada ja seda saab instagrami story-s piiluda. Üleüldse on seal kõige lihtsam meie igapäevaste tegemistega jooksvalt kursis olla: https://www.instagram.com/triiinuliiis/.

Juba uuel nädalal on muide ka meie pulma-aastapäev. Mõtlesime kuskile spasse kolmekesi pageda. Kristo istubki hetkel mu kõrval ja uudistab pakkumisi. Aitäh ka teie soovituste eest! Nendest on palju abi. Enne seda aga jõuame veel pealinna ka. Nimelt ootab üks restoran Rotermannis meid endale külla, et me natukene tähistada saaksime. Sinna me 17.08 suundumegi. Eks enne õhtusööki läheme vanematele ka külla ja askeldame ringi. Seekord juba "maakatena" linnas, hehe.


Meie magamistoa garderoobikapi sai Kristo peaaegu valmis. Puudu on ainult paremal oleva riiuli vaheseinad ja mina pean kardinad lühemaks tegema. Hetkel hoiame mõnes riiulis ajutiselt ka raamatuid, kuniks neile koha leiame. Ma ei jõua ära oodata, et teile ka ülejäänud maja juba näidata, aga ma lubasin endale, et ei tee seda enne, kui me ei ole täielikult lahti pakkinud. Ainult naaatukene on veel jäänud. Ilmselt oleks kõige lihtsam mingi "room tour" stiilis video? Aga kell on juba hiline, ma lähen poen poja ja Kristo vahele põhku ja räägime varsti. Aitäh, et olete minuga! Tsauki, tsauuu.