Monday, October 24, 2016

Meet Dorian Bay + nädalavahetuse vlogikene


Parima kvaliteediga vaatamiseks vali 720p!

Ja ongi see nädal vuhinal mööda läinud. Äsja reisilt tulnuna on veidi keeruline endise rütmiga harjuda. Aeg lausa lendab! Ma kusjuures nii naudin praegust külma aega ja pimedaid hommikuid. Ma isegi ei oska päris täpselt öelda miks. Minu meelest on lihtsalt mingi maagia nende tuuliste ja kargete õhtute sees.. Ma nii armastan pugeda diivanile pleedi sisse peitu, tellida koju take-away toitu, juua teed ja vaadata mõnusaid filme/seriaale. Praegu on see veel kuidagi eriti armas, sest varsti ei ole me enam väga pikaks ajaks kahekesi. Aga see ei tähenda, et me täitsa kodukanaks oleksime muutunud. Välja satume ikka kah. Sellel laupäeval toimus Jüri ja Maia farewell pidu Peemotis. Nimelt seavad nad sammud Las Vegase poole! Teadmata, millal nad naasevad. Väga, väga, väga vinge ma ütlen! Mul on nende üle nii hea meel ja need kaks seal kaugel hätta kohe kindlasti ei jää. Lendavad veel kõrgemalt kui varem! Jüri plaanib Vegases alustada DJ karjääri. Enne seda jõudis ta Eestis ka oma esimese singli valmis produtseerida. Siin see on. Kuidas tundub? Igasugune tagasiside on talle kindlasti kasulik ja oleks super tore, kui aitaksite mul teda toetada :



Meie aga seadsime enne suurema peo algust sammud maakodu poole. Me polnud ju sinna hirmus ammu saanud! Pühapäeval pidid küttepuud tulema ja Ivar tuli meile meeleldi appi. Mina ju kõrget puuriita laduda ei saa. Nii me siis kolmekesi ühe toreda päevakese maal veetsimegi. Pugisime hommikuks mannaputru ja õhtuks mõnusat jõulupraadi. Ma ei jõua jõule ära oodata enam. Tahaks nii hommikuks, lõunaks kui õhtuks juba hapukapsast ja sülti süüa. Marineeritud seentest rääkimata!

Aga kui natukene meie beebi elust ja olust ka pajatada, siis seadsin sammud täna Fertilitase poole, et tuua sealt ära oma viimaste testide tulemused, mis enne reisi tehtud said. Need tuleb nüüd ITK-sse toimetada oma ämmaemandale. Seal olles pakkus arst ka ultraheli. Ega ma keelduda küll ei suutnud, sest teadmatus on ju alguses päris hirmutav. Eks enamik rasedaid võib minuga siinkohal vist nõustuda? Nädalaga on see pisike tegelane juba cm jagu kasvanud ja 1,7cm pikkusest mannaterakesest on sirgunud 2,74 pikkune mitte enam nii pisikene mannaterake. Kasvu poolest vastas täpselt nädalatele (9+4) ja süda lõi nii ilusti. Kui vahva!

Aga me sätime ennast nüüd teleka taha, et orange is the new blacki vaadata. Ma ei saa aru, kuidas ma alles eile selle seriaali enda jaoks avastasin?!

Tuesday, October 18, 2016

Meie Bali - Going home!


Parima kvaliteediga vaatamiseks vali 720p!


Mulle meenus, et ma ei olegi Teiega tegelikult päris viimast vlogi jaganud. Meie kodutee võttis aega 38 tundi! See siis koos lennujaamas ootamisega. Uskumatu, et me selle vastu pidasime. Mujal on hea, aga oma kodus on tõesti kõige parem. Ma praegu nii naudin seda jahedat kliimat, kodus pleedi sees tee joomist ja õhtul küünalde süütamist. Ma niimoodi naudin oma voodis magamist ja loomade paitamist! Aga tagasi eelmise teema juurde.. Kogu selle pika teekonna põnevaimaks osaks oli Singapuri lennujaam. See on tõesti auga oma vingeima lennujaama tiitli välja teeninud. Eks videost näete ise. See on omaette vaatamisväärsus. Me selle viie tunniga ei jõudnud pooli kohti külastada, mida oleksime soovinud. Väsimus oli ka kahjuks nii suur peal, et eriti jaksu ei olnud. Tegelikult oleksime võinud lennukile minekut oodata vabalt basseinis lebotades näiteks. Uskumatu, eks?


Eesti pinnale jõudes avastasime, et Kristo kohver oli teekonnal räsida saanud. Õnneks tegime enne reisi kindlustuse.. Mis meenutab, et peakski sellega tegelema hakkama. UPS! Lennujaama tulid meile vastu Ivar ja Krissu. Me tõesti tundsime neist juba puudust! Koju jõudes ootas meid niii vinge üllatus. Mu emps oli meile hakklihakastme juba valmis teinud, korteri läikima löönud ja laua katnud. Nii vägev, et nad kolmekesi sellise üllatuse korraldasid. Eriline aitäh emmele!


Aga praegu minu poolt kõik. Kristo asus jalkat vaatama ja ma lähen nurun massaaži! Mis te teete? :)



PS! Aitäh kõigile imearmsate soovide eest eile! Me oleme tõelise õnnega koos, et oleme nii armsate inimestega ümbritsetud! Ja paljude küsimusele vastuseks.. Laps oli vägagi planeeritud! 

Monday, October 17, 2016

1+1=3!

Parima kvaliteediga vaatamiseks vali 720p!

Antud video on tänaseks küll natukene aegunud, sest ülesse filmisime me selle eelmise nädala neljapäeval, aga annab natukene meie emotsioone siiski edasi. Meid saab järgmise aasta kevadel 3!

Täna käisin ITK's ämmaemanda juures kohtumisel  ja nägime oma pisikese täpikese tuksuvat südant ning liigutusi. Nüüd loksus kuidagi kõik paika ja hirm on justkui pühitud. Arsti sõnul on kõik kõige paremas korras. Me ei saakski olla õnnelikumad ja beebi on meie perre vägagi oodatud! Tänaseks olen 8+4 nädalat rase. Ka beebi vastas oodatavale suurusele. Tähtajaks määrati meile 25.05.17. 


Mul on hea meel mõelda, et minu lapse isaks saab olema nii fantastiline mees nagu seda on minu Kristo!

Vahva on see, et minu raseduse alguseks loetakse päev enne pulmi. Rasedusest saime enne mesinädalaid teada üldse tänu Ivarile. Meil oli pulmareisini vaid mõned nädalad aega ja juhtusime kolmekesi sööma minema. Tellisin omale liha kõrvale klaasikese punast veini ja mingil põhjusel hakkas see mulle jubedalt vastu. Ivar viskas veel nalja, et peaksime enne mesinädalaid mulle igaksjuhuks testi ostma. Kuna Ivaril oli nagunii vaja apteegist läbi astuda, siis ostsimegi kaks testi. Koju jõudes tegime kohe esimese.. Ma ausalt ei oodanud sealt mingit tulemust, sest isegi päevad ei olnud veel ära jäänud. Nendeni oli veel 2 päeva aega. Aga vaid loetud sekunditega ilmus testile kaks selgelt eristatavat triipu. Ma ausalt ei uskunud oma silmi! Tegin siis hommikul järgmise testi ja see kinnitas vaid eelmist tulemust. JESSSSSSS! Nüüd aga algas pikk ootamine, sest rasedus oli veel nii pisike. Ei saanud me ka enne pulmareisi veel mingit infot. Nii me natukene teadmatuses sinna läksimegi ja mina muudkui iiveldasin ning muretsesin.Aga tänase seisuga hingame kergendatult. Ka vanematele teavitasime juba. Me teame, et on veel natukene vara, aga isegi kui tõesti mingil põhjusel peaks midagi viltu minema, siis on meil nende toetust kõige rohkem vaja. Sisetunne on hea!

Sellised kingitused said tulevastele vanavanematele üle antud. Nüüd jääb vaid koos mõnusat ootuseaega nautida.

Meie pisike 17mm pikkune täpike
Mis Te arvate, kas tuleb poiss või tüdruk? 

Thursday, October 13, 2016

Meie Bali - #12 - Meie viimased päevad paradiisis


Uskumatu, aga need 17 päeva on täiesti pöörase kiirusega mööda läinud. Teiset küljest on siin juba nii kodune olla, et imelik on lahkuda. Me oleme kohalikega juba täiesti sina peal ja täna üritati meid vähemalt kolmel/neljal korral veenda, et ikkagi siia jääksima ja kodumaale ei naaseks. Hiljem pandi plaan paika ja paluti meil kodumaal natukene raha koguda, et siia villa osta. Nii saame neil tihti külas käia ja staff lubas meie villasse üle kolida. Kui armas! Komang tõi meile täna õhtul veel oma koduaiast erinevaid puuvilju, et saaksime neid oma perele ja sõpradele viia. Nende hulgas dragon fruit, mangod ja valged granaatõunad. Poest toodi meile puuviljade transportimiseks isegi pisike karbike. 

Oma viimased päevad veetsime päris, päriselt puhates. Nii, et me saime magada kuni jaksasime, vaadata meeletus koguses seriaale, käia ujumas, päevitada ja lihtsalt teineteisega aega veeta. Vot selline osa puhkusest, millest puhkama ei pea. Hetkel tunnen ennast küll täielikult uue inimesena ja olen täitsa tahtmist täis, et igasuguseid asju kodumaal tegema hakata. Töö osas on nii palju uusi ideid tekkinud, tahaks kiisusid paitada, tuhkruga mängida, kodu koristada, hapukoorega kõiki võimalike toite valmistada, magada oma voodis, näha pere ja sõpru, Lendele tahaks tere öelda!

Ja siin ka eilne ja tänane vlog. Parima kvaliteediga vaatamiseks vali 720p! 

Täna saime veel natukene sügavamalt uurida Bali traditsioone.. Ja seda just pulmade osas. Komang võttis endaga kaasa mälupulgal fotod enda pulmast. Tseremoonia toimus eelmisel aastal ja neil oli läbi ja lõhki Bali traditsiooniline pulm. Põhiliselt keerleb terve nende päev siiski erinevate rituaalide, palvetamise ja pühitsemise ümber. Komang ise oli sellel päeval imeilus! Nagu igale pruudile omane! Nende pulm kestab ligikaudu nädalakese. Kõigepealt läheb mees naise perekonna juurde luba küsima. Ka pruut peab oma nõusoleku andma ja seejärel annavad vanemad. Nad allkirjastavad selle kohta ka dokumendi. Peale seda veedavad nad kolm päeva oma kodudes eraldi, kuni jätkavad järgmise osaga rituaalist. Kui tseremoonia päev on kätte jõudnud, siis kõigepealt peab mehe perekond  koos mehega nende kodus asuvas templis palvetama. Seejärel liigutakse uuesti pruudi perekonna juurde. Pruut ja peigmees istuvad elutoa põrandale ümbritsetuna nende mõlema lähedastega. On vanemate kord jagada teadmisi abielust ja suhetest.


Seejärel liigutakse edasi mehe vanemate koju, kus tulevane abielupaar edaspidi elama hakkab. Seal toimuvad mitmed palved. Noorpaar puhastatakse negatiivsest energiast. Pühitsetakse nende tulevik. Antakse vandeid ja siis läheb kõik juba sama rada nagu meilgi. Päev lõppeb suure peoga!

Fun fact. Nende pulmas pakuti söögiks põhiliselt puuvilju ja lihapalle. Magustoiduks traditsioonilist Bali kooki.


Ilmselt jään neid hommikusööke kõige rohkem taga igatsema! Niiii mõnus oli unise näoga toast välja komberdada, hüpata korraks basseini ja siis laua taga värsket apelsinimahla juua ning hommikusööki nosida. Seda kõike ookeani vaate taustal. Mmmmmm.
Kristo nsm lebos

Suksma Bali. We had the time of our lives! 

Tuesday, October 11, 2016

Meie Bali - #11 - Kuidas meie õhtusöök kohalikega läks?!

Parima kvaliteediga vaatamiseks vali 720p!

Ja saimegi õhtusöögiga ühele poole. Pean tõdema, et kõige suurem väljakutse kogu selle asja juures oli siiski olemas olevate toorainetega katsetamine. Nagu ma eelmises postituses mainisin, siis leidsime vaid ühte sorti külmutatud hakkliha.. Mis muide nägi päris õõvastav välja! Kurgi/tomati salati ja külma kastme jaoks pidime kasutama maitsestamata jogurtit (sest hapurkoort ei leidunud kuskil). See oli pigem kohupiima või pudingu laadne ja maitses veidralt. Proovisime üht ja teistmoodi, aga tulemus oli ikkagi kohutav. Isegi meie ei suutnud seda kastet ega salatit süüa. Pidime selle lihtsalt ära viskama ja ruttu midagi uut välja mõtlema. Õnneks leidsime lõpuks jahu ja saime siiski kastmele asenduse, aga salati serveerisimegi ilma kastmeta. Kilekoti soolakurkidest ei tulnud samuti miskit välja.. Siin oli saada vaid selliseid suuri ja jämedaid kurke ning tillist ja mustsõstralehtedest võis ainult unistada. Kasutada saime vaid küüslauku ja rohelist sibulat. No ei tulnud ikka üldse päris see. Soolased said küll, aga mitte krõmpsuvad ja mitte õige maitsega. 

Samas sai kartulipüree imehea, kotletid samuti ja kook viis keele alla. Ka kastet kiideti väga. Eelroaks pakutud tikuvõileivad küüslaugu, juustu, majoneesi ja tomatiga olid suureks hitiks. Selle pidid nad ka oma menüüsse üle võtma. Kõige rohkem meeldis kohalikele siiski kartulipüree.. Järgmisel päeval uuris kokk, kas võib jäägid samuti kaasa võtta, sest ta abikaasale oli jubedalt meeldinud. Jackpot! Ka kooki kiitsid külalised väga ja pärisid retsepti järgi.


Paljud lugejatest tundsid meie staffi usu pärast muret, et ehk ei peaks me liha serveerima. Uskuge mind, me küsisime enne kõik järele. Meie staffi ei kuulu ühtegi moslemit ja liha söövad nad ka. 

Kuigi tegelikult läks õhtu suurepäraselt, siis lõpp läks väga kiirelt. Seetõttu ka vlog nii järsku otsa saab. Nimelt sai üks külalistest kõne oma nõbult, kes tuli kiiresti haiglasse toimetada. Haigla asus 25 minutise autosõidu kaugusel ja nii me nad ruttu heade soovidega teele saatsimegi. Nõbu jäi mõneks päevaks haiglasse ja eilse seisuga oli ta veel seal. Tänase kohta ma kahjuks ei oska öelda. Saatsime kõik oma head mõtted tema poole teele. Huh! Paras judin käis rinnust läbi peale külaliste kiiret lahkumist. 


Seda postitust on kuidagi veider kokku võtta. Sellises olukorras on üldse natukene keeruline sõnu ritta panna. Meil on jäänud viimased 3 päeva siin paradiisisaarel ja lendamegi tagasi kodu poole! Meie kiisusid ja suslikut tahaks juba paitada küll ja hakklihakastmele "ei" ei ütleks!

Seniks saadame Teile palju päikest ja hoidke oma lähedasi!

Friday, October 7, 2016

Meie Bali - #10 - Kuidas me kohalikes poodides hapukoort ja tilli taga ajasime


Tänaseks olime planeerinud endale romantilise õhtusöögi ja juba homme võõrustame ise staffi ja nende abikaasasid. Räägin siis mõlemast natukene lähemalt. Esimeseks võtame siis meie ettevalmistused homseks. Küsisin Teie käest ka facebookis nõu selle kohta, et mida neile serveerida. Ideid tuli palju ja panime ka plaani paika. Kui me esiti tahtsime teha eelroaks kartulisalatit ja singirulle, siis matsime selle mõtte suht ruttu maha. Ei ole saada hapukoort, vorstist rääkimatagi. Ainukene, mis leidus, oli sink ja seda külmutatud kujul. Neil värsket liha on üldse vähe. Värsketest on rohkem kanatooteid ja mereande. Ülejäänu on sügavkülmutatud ja ka see valik ei ole suurim. Kuna muud ideed ei tulnud, siis teeme juustu-küüslaugu-majoneesi möksi ja määrime selle saiale. Lõikame kuubikuteks ja serveerime tikuvõileibadena. 


Pearoaks planeerisime kartuliputru kotlettidega, kõrvale külm kaste. Selle jaoks vajaliku leidsime küll. Olemas on kartulid, või, piim, sibulad, küüslauk, sai ja veisehakkliha. Külma kastme valmistame maitsestamata jogurtist, kurgist ja küüslaugust ning lisame soola/pipart. Maitsestamata jogurtit oli meeletult raske leida. Hapukoort ei tasu mainidagi. Jogurti leidsime vaid ühest poest ja me käisime ka ühes suurimas supermarketis.

Magustoiduks tahtsime esiti teha karamellikisselli, sest ega kamapulbrit me kaasas ju ei kanna. Valikus oli veel kohupiimakook või saiavorm. Ei näinud me kuskil värskeid marju ega ka tärklist. Ühes poes silmasime pakikest, millel seisis suurelt "cream cheese". Tegime kiirelt plaanid ümber selle ja haarasime endaga kaasa paki küpsiseid, kondetspiima ja moosi. Nii saame kasvõi toorjuustukookigi teha. Asi seegi! Pole küll Eesti köögi toodang, kuid mingigi magustoit! 


Niisiis.. Loodetavasti on meil kõik homseks valmis. Täna saime veel ise head ja paremat nautida. Tegime veidi mesinädalatele omast romanssi ja õhtustasime ookeani kaldal. Õhtusöögiks pakuti meile hiidkrevette. Nagu te arvata võite, siis need viisid keele alla! Romantilist meeleolu lõid kaldale laksuvad lained ja lauale sätitud küünlad. Ka oma 5 gekot valvasid meie üle lae all. 


Ja tänane postitus ka videopildis : 

Parima kvaliteediga vaatamiseks vali 720p! Homseni!


PS! Teie toredad kommentaarid ja kirjad annavad blogimiseks nii palju indu juurde. Te olete suurepärased. Saadame teile palju päikest! Ja tänase seisuga on meil vaid 6 päeva jäänud siin saarel.

Meie Bali - # 9 - Nägime Barongi oma silmaga ära


Nagu te juba teate, siis algas eilne hommik kohe eriti vara. Pidime ärkama juba 5:30, aga see ei takistanud meil eelneva päeval kella poole üheni üleval olemist. See tähendas 5 tundi und. Te võite aimata, kui raske oli ärgata. Kogu meie tripp kestis 12 tundi. Kuuest kuueni. Eks seetõttu me eile ka blogima ei jõudnud. Kui päris aus olla, siis olime eile ka päris kehvad vlogijad. Õues oli eile meeletu kuumus. No selline, mille sarnast me varem tundnud ei olnud ja tänu sellele keerles meie peas tihtipeale ainult üks mõte - saaks ujuma! 

Päikesetõusu saime vaadata Bali kõrgeima mäe tipust. See vaade oli hingemattev!

Meie päev oli ühtpidi väga äge ja teistpidi väikest viisi pettumus. Sõit Ubudisse võttis 2,5 tundi aega. Esimesena läksime vaatama traditsioonilist Bali tantsu/etendust. See oli lavastatud ühe tuntud müüdi järgi. See oli tegelikult väga äge ja huvitav elamus. Meile igatahes meeldis. Me jõudsime ligikaudu 45 minutit varem kohale ka ja meil avanes võimalus etenduses esinenud muusikutega enne etendust pille õppida. Seda on näha täpsemalt videost. Kristol tuli igatahes päris hästi välja! 


Hiljem viidi meid kullasseppade tänavale. Neil tõesti ongi nii, et näiteks kõik kunstiga tegelevad inimesed on pandud ühele tänavale ja kõik kullassepad teisele tänavale.. Lootsime näha siis tõeliste meistrite tööd, aga reaalsuses viidi meid suurde poodi, kus agressiivsed müügimehed meil kannul kõndisid ja paar üksikut kohaliku oli näitamiseks pandud traati väänama. Tegime sealt suht kiiresti vehkat. Peale seda insistis driver, et käiksime loomaeda ka vaatamas. Me ausalt öeldes ei ole just sellise atraktsiooni suured sõbrad. Minu meelest on see loomade piinamine ja ma väga sellist bisnesi toetada ei soovi. Käisime siis seekord ikka ja mis oli minu jaoks antud loomaaia juures impressive, oli see, et paljud loomad said üpris vabalt olla. Lindudel oli eriti vaba olemine.. Neil oli võrguga kaetud suuur, suur ala ja meie saime sealt vabalt läbi kõndida. Pidi ainult jälgima, et mõni neist pähe ei sirtsutaks. Aga mingiks vaatamisväärsuseks või võimsaks elamuseks kogu seda asja küll nimetada ei saa.

Seejärel viis juht meid Ubudi põhilisele marketile. Saime seal mitmeid oste teha ja sööma minna. See oli isegi tore. Leidsime paar vinget nurgatagust poodi, kust lähedastele midagi mälestuseks tuua. 


Seejärel viidi meid ühte järve kõrval olevasse templisse. See oli samuti rohkem turistikas ja spetsiaalselt näitamiseks tehtud. Midagi ehedat seal väga ei olnud. Palju riideid müüvaid putkasid, palju selfisid tegevaid turiste ja ei mingeid traditsioone. MH! Me ausalt ootasime antud päevast palju enamat. Paljusid kohti, mida soovisime külastada, me lõpuks ei näinudki.. Näiteks "death" templit, mis asub pühas monkey forestis. Ei mingit maagiat, ei mingeid templitele omaseid pühitsemisi/palvetamise tseremooniaid. Täitsa kahju on tegelikult. Antud piirkond on meie villast päris kaugel ja selle 12 tunni jooksul me suurt midagi väga muljetavaldavat ei näinud. Aga eks kipub ju olema nii, et mõni päev on parem kui teine. 

Kui me peale trippi koju tagasi jõudsime, siis pugisime kõhud täis ja vajusime suht ruttu tuttu. Täna läheme juba homseks kokkamiseks asju ostma. Homme istume kuuekesi laua taga ja meie üritame siinsetest toiduainetest Eesti moodi toitu küpsetada. See on päris keeruline.. Siin ei ole tilli, normaalset hapukoort, korralike kurke, lihavalik on väga kesine, rohkem on mereande ja igast veidraid puuvilju/juurvilju. Isegi tavalist juustu on raske leida. Magustoitude tegemine on veel keerulisem. Ei leidnud me toorjuustu, riccotat ega tärklist. Huhuhuuu.. Saab olema katsumus!

Aga eilne vlog ka : 

Parima kvaliteediga vaatamiseks vali 720p!

Vabandan jälle topelt klipi eest! Eks topelt ei kärise ilmselt!? :)

Wednesday, October 5, 2016

Meie Bali - #8 - Vahel tuleb lihtsalt vedeleda

Parima kvaliteediga vaatamiseks vali 720p!

Homme peame juba kella kuuest hommikul autosse istuma, et sõita Ubudisse. Mõtlesime, et sellele võiks eelneda mõnus lebo päev. Nii me täpselt tegimegi. Magasime täna kaua, sõime kõhud täis, vedelesime päikese käes, käisime ujumas, tellisime filmi kõrvale pitsat ja nüüd keerame end kohe, kohe voodisse kerra.

Ega tänasest päevast palju jutustada ei olegi. Hommikusöögiks oli täna kaks härjasilma, värsked puuviljad, röstsai ja banaani/mango smuuti piimaga. Viimane neist oli kohe eriti hea. Minu meelest on nii vinge, et nad enamiku puuviljadest oma aiast meile toovad.. Näiteks mangod ja banaanid. Teistes ma ei ole nii kindel. Kuigi ananass kasvab meie koka aias küll. 


Täna õnnestus meil päris mitmeid loomakesi kaameraga tabada. Meid käis tervitamas suur pardi pere ja üks suuremat sorti gecko kah. Lisaks käib meil siin üks kiisukene õhtuti terrassil istumas ja sipelgad üritavad suure kolooniana juba pool päeva ühte kiili põranda ühest otsast teise vedada. Suure enamuse ajast teevad nad selle kiiliga lihtsalt ringe, sest osa sipelgatest (kes saba tassima peavad) teeb oma tööd usinalt ja teine osa (kes pead tassima peaks) turnib lihtsalt kiili otsas. Oh well. Ehk hommikuks jõuavad kohale?


Naljakas on see, et kui meie riigis on pardid jumala tavaline nähtus ja neid kohtab tihti, siis on siin mail sama teema kanadega. Nad on igalpool! Rannas, metsas, autoteel, poe ees.. Ega kuked on samamoodi. Kirevad näiteks toyota esinduse ees. Aga why notsu?


Haarasin minagi raamatu järele. Reisile võtsin endaga kaasa Armin Kõomäe poolt kirjutatud teose "Lui Vutton". Selle sain tegelikult jõuludel ühelt maaklerilt koostöö eest kingiks. See raamat sellesmõttes üllatas mind, et ma poleks sellist sisu ega kirjastiili üldse oodanud.  Vaimusilmis kujutasin midagi muud ette. Ma reeglina armastan natukene teises stiilis raamatuid. Selliseid.. Natukene vanamoodsemaid. Aga eks näis. Stigi raamat jällegi meeldis mulle sellegipoolest väga! Ehk üllatab ka see.

Mul on alati kombeks lugeda raamatuid nii, et ma enne tagant kirjeldust ei loe. Samamoodi ei vaata ma kunagi filmide treilereid. 

Tuesday, October 4, 2016

Meie Bali - #7 - Gitgit waterfall, Pura ulundaru batur, Mount batur vulcano


Kõige vingem kogemus tänases päevas oli vaieldamatult muidugi koses ujumine suurte metsade vahel. Me polnud kumbki seda varem teinud ja sedavõrd erilisem see oli! Meie oma staffi juures on see kihvt, et nad oskavad ajastada meie tuure sellisele ajale, kui teisi turiste eriti ei ole. Nad teavad täpselt neid ekskursioonide aegasid ja siis pidid  taolised kohad massiivselt rahvast täis olema. Meie saime ujuda aga ihuüksi. 

Kui me alles mööda mäge alla kõndisime, et koseni jõuda, siis tervitasid meid mingid pisikesed lendavad sitikad.. Röökides! See on uskumatu, kuidas saab üks pisike tegelane sellist häält teha. 

Kogu meie teekond võttis aega ca 6 tundi. Olgugi, et kilomeetreid oli tegelikult vähe, siis liiklus mägedes on kirjeldamatu. Kõrgete mägede vahel asuv tee on umbes sama suur nagu meie jalgrattatee.. Ja sellel sõidab kaks autot kõrvuti! Kõikidel kurvidel pole isegi piirdeid. Ma võin vanduda, et mu süda jäi seisma nii umbes kümnel korral kindlasti. Me oleme varemgi safari trippidel käinud, aga vot selliseid tingimusi (järske kurve ja tõususid) pole ma eales kohanud. 


Edasi minnes peatusime korra, et kõndida üle Bali pikima silla. See asus vihmametsade kohal.. Täpselt nagu rusikas silmaauku hakkas sel hetkel ka padukat sadama. 

Edasi suundusime me Pura ulundaru batur templisse ja panime omale selga kohustusliku rüü (sarongi). Nii tehakse reeglina alati enne palvetamist või templisse minekut. See oli võimas! Nende usk pakub mulle tohutut huvi ja seetõttu oli taolise koha külastamine eriti põnev. 

Palvetamisel jäetakse jumalale alati head paremat.. Lilli, maiustusi ja miks mitte ka sigareid?

Eriti vinge oli see, et antud templis oli päris palju siniseid ja valgeid hortensiaid. Kui me oma juhile ütlesime, et need samad imeilusad lillekesed olid meie pulmalilledeks ja ka minu pruudikimp oli nendest, siis lõid tema silmad särama. Sinised ja valged hortensiad pidid olema kõige pühamad lilled ja neid kasutatakse ainult palvetamistel/pühitsemistel ja tseremooniatel. Me siis kahekesi Kristoga muhelesime, et vot kui irooniline, et meie pulmalilled meie pulmareisi sihtkohas niivõrd tähtsal kohal on. Kõik on seotud! 


Peale templi külastust suundusime lõunat sööma ja käisime vaatasime oma silmaga üle ka aktiivse vulkaani. Viimati purskus ta aastal 1968. Siiani oli maapind vulkaani ümber süsimust. Loodus on ikka tohutult võimas. See oli muide samuti a first!


Jõudsimegi õhtusöögiks tagasi villasse, sõime kõhud täis ja jätkame filmimaratoniga. Homme oleme kodused, võtame päikest ja magame kaua. Ülehomme võtame kella kuuest hommikul ette juba tripi Ubudisse. Vaatame üle ahvide metsa, Bali tantsijannad, kohalikud käsitöömeistrid, kunstimuuseumid ja palju muud. Tänu ühele teadlikule kommenteerjale uurisime kohalikelt ka maagia kohta. Nad teadsid täpselt, millest me räägime. Me saame oma silmaga üle kaeda ka need "meistrid", kes viivad end nii sügavale transsi, et saavad imesid korda saata. Väidetavalt on olemas selline raamat, millest nad kogu oma teadmise maagia kohta ammutavad. Õppides sealt terve elu. Ma ei oska ise kuidagi sõnu ritta panna seda kirjeldamaks, niiet kasutan selle armsa lugeja enda sõnu ja tsiteerin teda: 

"ma nägin päris kordi transis inimesi, kes hammustasid tibudel päid otsast, jõid pudelist korraga liiter viina või siis tagusid endeid nugade ja möökadega (sellised maagilised noad nimega kris). Aga kuna jumalate vägi oli neil sees siis veretilkagi polnud ja purju ei jäädud. Aga on see kõik siis vaid platseebo efekt või tõesti on ka miskit muud siin ilmas olemas (silmaga nähtamatu) - ei teagi"

Kõlab põnevalt kas pole? Aga tänaseks kõik ja siin ka tänane vlog : 


Parima kvaliteediga vaatamiseks vali 720p!

Monday, October 3, 2016

Meie Bali - #6 - Kuidas me päiksetõusu ajal delfiine vaatamas käisime ja põleva küünla kõrva pistsime!?


Meie villa security guard viis meid täna hommikul oma paadikesega päikese tõusu ajal delfiine vaatama. Nad pidid koos päikesega tantsima hakkama ja täpselt nii nad ka tegid. Kuna tegemist on siiski metsikute delfiinidega, siis olid nad paati nähes tibake ujedad, kuid vaatepilt oli sellegipoolest võimas. Ma ei vahetaks seda millegi vastu! Kes mind lähemalt tunneb, teab ka seda, et ma ei kannata absoluutselt paadi/laeva sõitu ja olen totaalselt merehaige. Ma hakkan juba eos pabistama ja ketran end ise üles. Ka sellel korral läks nii. Tunnikese möödudes palusin end kaldale toimetada, sest vastasel juhul oleksin ma juba üle ääre oksendanud. See muide korra peaaegu juhtuski. Kadestan neid inimesi, kes sellist loksumist naudivad. Ma ei saa isegi normaalselt kiigel kiikuda. Igasugune aeglane kõigutamine on kõige jubedam ja ajab mul tohutult iiveldama.


Kaldale jõudes tänasime oma valvurit ja kobisime tagasi magama. Ärkasime uuesti kella üheksast, sõime kõhud täis ja mina põrutasin poodi. See rollerite liiklus on siin ikka pöörane. Ühe kitsa tee peal sõidab kõrvuti umbes 4-5 rollerit ja auto. Samamoodi tuleb vastu ka vastassuunast. Igal korral on selline tunne, et seekord sõidab keegi su põlve maha, aga tutkit. Nad on manööverdamises osavamad, kui mõni ralli sõitja. Hiljem võtsime päikest, kudrutasime niisama ja õhtusööki oodates näitas meile kokk, kuidas asetades põlev küünal kõrva kõrvavaigust lahti saab. Ma ei hakka seda lähemalt kirjeldama.. See kõik on videole püütud. Ma pole kunagi midagi sellist näinud ja esiti tundus selle protseduuriga nõustumine üsna hirmuäratavana.

Enne seda oli meil võimalus nautida tai massaaži. Nagu ma juba kunagi ühes esimeses vlogis mainisin, siis on siin mail vägagi odav massaaži tellida. Näiteks tänane tunnine sessioon oma kodus läks maksma meile 14 eurot. Ma olen alati varasemalt arvanud, et see on pigem kallis lõbu, aga tegelikult on see oluliselt soodsam kui ma arvasin. Ja noh, olgem ausad.. Kes suudaks massažile "ei" öelda? Eestis maksaks samaväärse asja eest ca 50-70 eurot. 


Tänase õhtu veedame koduselt. Homme hommikul ärkame juba varakult ja põrutame vaatama aktiivset vulkaani, kõige suuremat koske, templeid ja palju muud. Tõotab tulla tegus päev. Saadame Teile kuhjaga päikest ja palavaid tervitusi. Tore, et Eestil lõpuks president valitud sai! Ja PS! Teie kommentaare loeme me reeglina õhtuti enne magama jäämist. Mul on nii hea meel, et teil on meiega koos tore ja et te oma nõu ja heade soovidega meid toetate. Kniksti! Praegu aga kõik. Siin ka tänane vlog: 

Parima kvaliteediga vaatamiseks vali 720p!

Andke andeks, et ühte lõiku kaks korda on.. It happens! :)