Monday, February 29, 2016

Nädalavahetuseks Riiga!


Reede õhtul startisime koos oma naabripoisi Ivariga nädalavahetuseks Riiga. Tegelikult oli see otsus juba tükk aega tagasi vastu võetud (vägagi spontaanselt) ja piletid ostetud. Siis tuli ainult natukene oodata. Tegelikult läksime me sinna Ivari sõbra ja tema naisega aega veetma ja linna näitama. Kuna me startisime reedel peale tööd, siis jõudsime me Riiga ikka päris, päris hilja. Teeolud olid kehvad ja peatusi tegime ka ikka üksjagu. Meil reaalselt läks kohale jõudmiseks ligikaudu 5 tundi aega. Õnneks maandus Sara ja Yura lennuk samuti hilja ja jõudsime enne neid hotelli. Me peatusime sellises hotellis nagu A1. See oli vanalinnale päris lähedal ja tõesti odav! Me maksime ühe öö eest 23 eurot. 

Esimesel õhtul käisime me klubis. Vot kluppi satun ma tõesti harva. Ma pigem eelistan kellegi kodus/enda kodus või pubis istuda. Igaljuhul.. Kuna Ivar väitis meile, et tegemist on ühe suurepärase gay klubiga, mida me kindlasti kõik külastama peame, siis sinna me ka suuna võtsime. Klubi oli ääreni rahvast täis ja noh.. Oli tõesti päris äge koht. Muusika oli hea, inimesed sõbralikud ja ma ei saa salata.. Kõik pilgud olid Ivaril ka! Nii me seal siis kella viieni vihusime tantsida ja suundusime alles kella viie paiku tagasi hotelli. 


Järgmisel hommikul põõnasime päris kaua. Ärkasime kell 12:00 ja suundusime vanalinna. Käisime ringi nagu õiged turistid. Käisime külastasime kirikut, uudistasime turul ringi ja läksime lõpuks India restorani sööma. Kui kõhud täis ja jalutamisest jahe hakkas, seadsime sammud poe poole. Ostsime omale näksimist, Sarale ja Yurale Riia palsamit ja õiget Riia kalja. Jalutasime siis hotelli suunas ja suundusime kõik meie tuppa sädistama. Ligikaudu tund aega hiljem tundsime end kui vanad inimesed, sest meie enam kaks päeva järjest pidutseda küll ei suutnud. Kella üheteist ajal olime juba kõik oma tubades, teki all ja jäime tuttu. Magasime mõnusalt hommikuni, pakkisime oma asjad ja läksime Lidosse hommikust sööma. Või noh, mis hommikust.. Me sõime vist kõikide toidukordade eest! Läti Lido on ikka aegumatu!


Kui kõhud täis, viisime Sara ja Yura muuseumisse ja startisime Tallinna suunas. Seekord oli teekond oluliselt kiirem! Kui loomulikult välja arvata Tallinn-Tartu maanteel olev teelõik, mis hirmsa õnnetuse tõttu häiritud oli. Vahepeal käisime Valgast läbi, külastasime Ivari maakodu ja siis käisime Teie heal soovitusel Suure Venna juures söömas. Esialgu pidime Fellinisse minema, aga see oli kahjuks pühapäeval suletud. Muide.. Suure venna juures saab väga maitsvat koorest lõhesuppi!

Igaljuhul.. Mul oli nii armas nädalavahetus ja mul on tohutult hea meel, et mul sellised toredad sõbrad on! Järgmisel korral plaanime Sarale ja Yurale Šveitsi külla minna. Mida toredat Teie sellel nädalavahetusel tegite?


Friday, February 26, 2016

About time.. Meie jõulud kõrgemäel


Veebruari lõpp on ju ideaalne aeg, et pajatada jõuludel toimunust? Tegelikult on mul see postitus juba nii pikka aega draftis olnud ja meil olid sellel aastal tõesti toredad pühad ka.. Patt oleks seda nüüd mitte jagada. Parem hilja kui mitte kunagi, eks?

Jõuludeks võtsime mõlemad Kristoga omale puhkuse ja veetsime oma poolteist nädalat Kõrgemäel. Panime majale tulukesi külge, ehtisime kuuske, vaatasime filme ja lihtsalt puhkasime. Aga kõik sai alguse tegelikult nii.. Kui me 22.12 kella üheksa paiku õhtul maale jõudsime, siis meie suureks üllatuseks ootas meid maja nurga peale toetatud jõulupuu!


Naabrimees oli võtnud vaevaks oma metsast meile sõnagi lausumata kuusk tuua. Ohhhhhhh.. Kas saaks olla üldse midagi vingemat? Kuusk oli niii suur, uhke ja tihe, et ega me ise paremat kuskilt leidnud ei olekski. Kristo pidi kuuske mitmel korral saagima, et me ta üldse tuppa saaksime viia. Tänutäheks viisime naabrimehele pudeli vahuveini ning korvikese hea ja paremaga. Nii vahva mees! Mäletan, et hiljem ta veel kirus, et sai meile vaat, et paremagi kuuse kui endale.


24.12 olimegi Kristo ja loomakestega privaatselt oma õdusas maakodus ja veetsime selle vaid teineteise seltsis. Kokkasime korraliku jõuluprae, avasime kinke ja vaatasime "üksinda kodus" filme. See oli kuidagi nii armas! Meie esimesed jõulud siiski Kõrgemäel. Tegime selle vägagi traditsioonilises võtmes.. Laual oli sealiha, hapukapsas, kartul, sinep, mädarõigas, verivorstid, hapukurk ja pitsike viina. Kui kõhud pungil, pungil täis söödud, siis oli aeg kingitused avada. Ma olin jumala õnnetu, kui sain teada, et Kristol on mulle ühe asemel mitu kingitust. Mina tegin ju ainult ühe!


Esimese kingipaki sisse oli Kristo pakkinud mulle isevalmistatud sidrunheinaga vannipallid ja isevalmistatud kehakoorija. Mul on nii kahju, et läbi interneti lõhna pole võimalik edasi anda. See oli AMAZING! Ja juba see mõte, et täitsa ise tehtud.. No käsi südamel, isegi mina ei ole kunagi ühtegi vannipalli meisterdanud.  Teise kingipaki sees oli kupongikeste raamat.. Üle ühe muidugi massaaž või dinner. No siin ma ei pea rohkem kommentaare jagama. Ma olen üks suur dinneri ja massaaži sõltlane! Vahepeale siis mõni movie night, breakfast in bed või "soov vabal valikul". Ka viimase eest kasseeriksin ilmselt massaži! Lisaks sain veel super ägeda lauamängu ja ONESIE! Olin seda viimast niii kaua endale otsinud!

Mina kinkisin Kristole "scrapbooki". Kleepisin sinna ka meie kõige esimesed vestlused facebookis, omavahel vahetatud sõnumite screenshotid, pildid, ürituste piletid, hotellide uksekaardid, õiekese lillekimbust, mille Kristo mulle kinkis, maksekorralduse maja ostu jaoks tehtud sissemaksust jnejne. Ühesõnaga, üks mälestusi täis raamat. Tegin selle veel kronoloogilises järjekorras, täitsa suhte algusest peale. Nii vahva oli seda koos vaadata ja neid toredaid mälestusi meenutada. 


Järgmisel hommikul hakkasime Kristoga kiiresti, kiiresti sebima, sest 25.12 olime planeeritud sõprade ja perega veeta. Kutsusime nad kõik endale Kõrgemäele külla. Laua katsime "low budget" stiilis kahekümnele inimesele. 

Kingituseks meisterdasime kõigile nimelised tassid. Sellega oli muidugi tükk tegemist, sest meil on imepisike ahi ja kõiki tasse tuli ju veel küpsetada. Lisaks ei teinud loomad ka meisterdamist eriti kergeks. Iga paelakese ja sildikesega tuli vahepeal mängida. Aga lõpuks kukkus kõik mõnusalt välja. Palusime, et kõik tuleksid kodustes mugavates riietes (eelistatavalt dressid või tudukad) ja tegime omavahel loosipakid. Kõik sujus imeliselt. Kokkasime koos, jagasime kingitusi ja veetsime lihtsalt ühe toreda ööpäeva. 


Kusjuures.. Eriti ägedad said need purgikesed, mille sees juua serveerisime. Saime need klaasist purgid koduekstrast mingi 60 sendi eest tk. Kristo tegi trelliga kaane sisse augu ja sutskasime sealt kõrred läbi. Need topsid on nii mõnusad. Mahutavad palju, näevad ägedad välja, on piisavalt rasked, et ümber ei kukuks ja isegi kui peaksid.. Siis tuleb kõrre jaoks tehtud august vaid mõni tilgakene välja. 

Aga ega mul siia jõulujutule rohkem midagi lisada ei olegi. Küsiks, et kuidas keegi need veetis, aga oleks vist kuidagi kohatu. Soovin Teile lihtsalt suurepärast nädalalõppu!

Thursday, February 25, 2016

THE DRESS!


Mul on Teile niii vinged uudised! Nimelt saab minu pulmakleit käsitsi õmmeldud Birgit Kooli poolt. Kes teda veel ei tunne, siis saab tema tegemiste kohta natukene rohkem lugeda siit : http://birgitkool.com. Mulle nii meeldib see mõte, et kleit saab olema südamega tehtud ja täiesti unikaalne! Täna põrgatasime omavahel mõnigaid ideid ja tundub, et meie nägemus on täitsa sarnane. 
Kuna Birgit ise on hetkel Taanis, siis kokku saame me esimest korda aprillis. Juuniks peaks olema tema sõnul kleidi põhi valmis ja siis saame juba detailidesse minna. 

Täpselt nii kaua kui ma mäletan, olen alati olnud ühte konkreetset stiili pulmakleitide austaja. Mulle meeldib kui kleit istub taljesse ja alles reie juurest hakkab langema. Mulle meeldib natukene "lohisev" kleidisaba ja vahukooresed sitsid, satsid. Siit mõningad näited ka : 


Millised pulmakleidid on Teie lemmikud? On äkki kellegil mingeid ilusaid ideid pinteresti kogutud? :)

Pulmade planeerimine - koht "check"


Kui ma peale eilset postitust Teie kommentaarides seda hoolivat murenooti nägin (lühikese ajaraami kohta), siis hakkasin ise ka natukene pabistama. Samas teadsime ju, et kõik loksub paika ja meie pulm saab olema meie jaoks imeline! Saime sellele täna ka kinnitust, kui Saku mõisalt suurepärase pakkumise saime. See on midagi täpselt sellist, nagu oma vaimusilmas oleme ette kujutanud. Nüüd tundub see kõik veel reaalsem! Ka soovitud kuupäevad olid vabad. Valisime 19.08 ja 20.08 vahel. Kuna 20.08 oleks rakendunud topelt tasu, siis jäi valituks 19.08. Esmaspäeval saame Saku mõisas korraldajaga kokku ja hakkame seda lõngakera vaikselt harutama. Mulle meeldib vist kõik selle hoone ja ümbruse juures!


Tseremoonia toimub meil õues ja registreerimise teeme kohe tseremoonia ajal. Notariks valisime Rainis Int'i. Temaga olen ma sõlminud vist juba sadu kinnisvaraga seotud lepinguid ja usaldan teda täielikult. Täna kella kaheteist paiku saimegi kokku ja lõime käed. Hurh.. Ka sellega on nüüd korras :) Kõik on hetkel kuidagi niii sujuvalt läinud ja ma ei teagi.. Tunne on hea. Kristo just kirjutas mulle, et ta ei jõua juba ära oodatagi, et suvi kiiremini kätte jõuaks. Vot just selliste asjade pärast ma selle noormehega abielluda soovingi!


Edasi liigume külalistega ballisaali. Ballisaal on meie päralt ligikaudu 6-8 tunniks. Umbes kella üheksa/kümne paiku, saame kasutada ka palmisaali. Seal mängib bänd ja saame jalga keerutada. Hinna sees on meil ka majutus 43 inimese jaoks. Kuna me juba teame, et paljud ööseks kindlasti ei jää, siis see sobib meile kenasti. Külaliste arv on veel lahtine, aga eks ta kuskile 70 kanti jääb. Juba ainuüksi Kristo perekond on juba päris suur! 


Naljakas on see, et meie eelarve juures, poleks ma iial arvanud, et saame seda mõisas pidada. Aga unistustel on kombeks täide minna! Saku mõisal on hetkel eripakkumise raames päris soodsad hinnad.. Kes huvi tunneb, saab lähemalt lugeda siit : http://www.sakumois.ee/et/uritused/pulmad-ja-peod

Nüüd on vaja veel kiiresti leida mõnus pulmaisa ja ülejäänuga on natukene rohkem aega. Neid asju saame jooksvalt koos oma pulmakorraldaja Reanaga planeerida. Tegemist on minu endise kolleegi ja Kristo sugulase elukaaslasega. Ta oli nii heldelt nõus meile kohe appi tõttama ja ma võin käsi südamel vanduda, et tegemist on ühe kõige armsama ja südamlikuma inimesega maamunal. Tema kodulehte saate piiluda siit : http://www.disaindipity.com/ ja facebooki lehte siit : https://www.facebook.com/disaindipity/. Aitäh Sulle armas Reana abikäe eest! (:

Kui mul midagi siit nimekirjast puudu on, siis kindlasti ootan kommentaarides Teie head nõu ja oleme selle eest juba ette tohutult tänulikud! Ja kõik soovitused on samuti vägagi oodatud. Päikest Teile sellesse neljapäeva ja suur, suur aitäh kõikide nende imearmsate õnnesoovide eest!

Koht
Kuupäev
Notar
Kutsed
Kleit
Ülikond
Sõrmused
Pruudikimp
Tort
Tagasihoidlik catering
Bänd
Lilleseaded
Dekoratsioonid
Jumestaja
Juuksur
Pulmaisa
Fotograaf
Pulmavideo

Wednesday, February 24, 2016

We got engaged!


Ja täpselt nii ongi! Seda kõike kirja panna on kuidagi imelik, sest ega mitte ükski foto ega sõna ei suuda päris täpselt edasi anda seda, mida ma sisemiselt tunnen. VAU!

 Meil on selles mõttes vedanud, et meie aastapäev on sattunud 23.02 kuupäevale.. Niimoodi on meil alati järgnev päev vaba olnud ja tänu sellele tähistamine imelihtne! Sellel aastal sai Kristo omale aastapäevaks vaba päeva ka,  mina olin poole päevani tööl. Kui koju jõudsin, ootas Kristo mind suure kimbu valgete liiliatega (minu lemmikud!) ja isetehtud koduse lasanjega. 


Sõime oma kõhud täis ja pakkisime asjad. Seadsime sammud swissotelli poole. Meile oli broneeritud 27'ndal korrusel asuv sviit. See vaade on seal muidugi hingetuks tegev! See oli meie jaoks teine kord selles hotellis.. Selle voodi, voodipesu ja teeninduse pärast läheksin iga kell tagasi! Sviiti külastavatele inimestele on mõeldud ka executive lounge. Seal saab siis süüa ja dringitada täpselt nii palju, kui süda lustib. See on nii mõnus, et seal on alati privaatne! 


Sõime oma kõhud täis ja läksime tuppa tagasi. Panime peale oma kõige lemmikumad lood ja veetsime lihtsalt teineteise seltsis aega. Ma tõesti ei aimanud midagi.. 

Kuna ma olen hästi suur massaaži sõber ja ma olin tegelikult selleks hetkeks juba päris unine, siis otsustas Kristo mulle head meelt valmistada ja aidata mul lõõgastuda. Massaaži tehes pajatas ta mulle nii palju ilusaid sõnu ja valas mind komplimentidega üle. Ohkasin endamisi ja mõtlesin just sellest, kui õnnelikuks ta mind igapäev teeb! Siis üks hetk ütles ta mulle, et "kallis, keera ümber palun.. " ja haaras oma pintsaku taskust musta värvi karbikese, laskus ühele põlvele ja palus mind naiseks. Mu süda jättis ausalt kohe mitu, mitu lööki vahele ja silmad kiskusid vesiseks. Kallistasin teda ja sosistasin talle kõrva "Jaaaaa". Nii ma siis nuuksusin seal suu kõrvuni veel tükk aega. Minust saab Triinu Liis Epner! Päriselt või? Kas see ei juhtugi ainult muinasjuttudes? 

Siis tegime videokõned kõikidele oma lähedastele sõpradele ja peredele, et ka nendega uudist jagada. See oli nii vahva ja võib vist öelda, et saime nende kõigi "õnnistuse" :) Hetkel plaanime pulmad pidada selle aasta augustis. Kuupäevaks oleks ideaalne 20.08, sest siis oleks see taasiseseisvumise päev ja jälle vaba! See oleks otseses seoses meie eelneva kohtumise kuupäevaga ja saaksime seda alati täpselt sama lihtsalt edasi tähistada. Kuna ma ei ole kunagi ühegi pulma korraldamisega seotud olnud, siis ma päris täpselt ei teagi, mis oleksid järgnevad kõige olulisemad sammud. Eks selle juures tulete äkki Teie appi? 

Loo juurde natukene nalja ka.. Kuna Kristo mulle selle ettepaneku üsna ootamatult tegi, siis käis televiisoris (mute peal õnneks) "Võimalik vaid venemaal" saade :D :D
 Ma ei vaata seda saadet enam kunagi vist sama pilguga! 


Milliseid kohti pulmadeks soovitaksite? Milline oli Teie pulmade eelarve? Kes toitlustas? Kes pildistas? Kes filmis? Kust kleit ja smoking leida? Milliseid traditsioone pulmas jälgisite? Küsimusi on mustmiljon! Igasugune abi ja nõu on teretulnud! 

Ja veelkord.. APPPPPPI ma olen kihlatud! 

Monday, February 22, 2016

Update : Majast, kolimisest ja muust


Niiih, lõpuks saan kergendatult hingata. Mul on Teile nii palju rääkida ja ma kohe ei teagi kuidas seda kõike siia ühte postitusse kirja panna. Alustan kõige, kõige paremast uudisest! Meie majake saab tänu IF kindlustusele uuesti korda! Super suur kummardus minu toredale kindlustusmaaklerile ja kahjukäsitlejale, kes aitasid mul IF'iga suhtlemisel nii palju kaasa. Sain just kätte ka teostavate tööde nimekirja ja kompenseerimisele lähevad kõik tööd. Meie tasuda jääb omavastutus 190 eurot. Te ei kujuta ette milline kivi mu südamelt langes..  Kõige suurem töö on katlaruum. Välja vahetatakse katel, paisupaak, tsirk.pump, veepump ja radiaatorid. Kogu maja veetorud lähevad vahetamisele ja samuti ka vannitoa segistid. Magamistoas tehakse ka alla kukkunud lagi korda. Ehitusmehed said meie käest võtmed ja juba tuli märguanne signalisatsiooni süsteemist, et nad alustasid töödega. Halleluuuja! Me saame varsti jälle oma kodukese kätte! 

Panen kõikidele koduomanikele südamele, et kui vähegi võimalik, kindlustage oma kodu! Me kunagi oska ette aimata, et midagi sellist just meiega juhtuda võib. Ka meie ei teadnud. Parima lahenduse leidmiseks kasutage kindlasti kindlustusmaakleri abi. Selle suureks eeliseks on see, et nemad on Teile nii enne, kui ka pärast kindlustusjuhtumit abiks. PS! Kindlustusmaaklerile Teie tasuma ei pea. Neile maksavad kindlustusfirmad, seega on Teie jaoks nende teenus tasuta. Ilmselt ei oleks meie protsess ilma nendeta pooltki nii sujuv olnud. Aitäh Selle eest!

Majaga toimunu oli suureks ehmatuseks meile ja natukene ajendas meid ka järgmist sammu tegema. Mõtlesime oma kulusid kokku tõmmata, et edaspidi oleks taoliste juhtumiste puhul meil ka seljatagune rohkem kindlustatud. Kes mind instagramis jälginud on (https://www.instagram.com/triiinuliiis/) , need juba teavad.. Me kolisime! Leidsime omale oluliselt soodsama korteri Kalamajas (tegelikult vist Pelgulinn). Säästame sellega ligikaudu 200 eurot kuus. Lisaks on uus korter hästi hubane, armas ja mõnusa planeeringuga. Meil on lõpuks piisavalt panipaiku, garderoobe ja kapikesi, et oma asjad ilusti ära mahutada. Loomad tunnevad ennast ka uues kodus hästi. Meil on seal muidu gaasikatel, aga lisaks saab kütta ka ahju. Kassikestele on tänu maamajale väga koduseks saanud ahju ees põõnamine ja see neile meeldib. Kuna me oleme alles kolimas ja päris, päris sisse seadnud ennast veel ei ole, siis saan Teile näidata vaid üksikut pilti magamistoast. Oleme oma asjad sinna juba sisse viinud ja päääääääris mõnus on!

Enne

Pärast

Aga jätkates totaalselt teisel teemal. Plaanin teha fotoepilaatori kohta küsimused/vastused stiilis video. Selle tarbeks ootaksingi antud posituse alla küsimusi, millele koostöös Hairfree meeskonnaga vastata saaksime. Ühtegi rumalat küsimust ei ole olemas :) Eelmised postitused leiab siit : 


Aga praegu soovin Teile ilusat alanud nädalat! Hoidke oma tervist, sest ka minul õnnestus eelmisel nädalal täiesti siruli olla. Ilmad on niiiii petlikud!

Wednesday, February 3, 2016

See saatuslik päev - Meie vaene pisike majakene!


Ma isegi ei tea kust alustada. Ma olen ennast nii pikalt kogunud, et sellest kirjutada, aga lihtsalt täielik motivatsiooni puudus on olnud. Mul on valmis visandatud juba mitu, mitu postitust, aga see kõik tundub praegu kuidagi.. Vale. Ma tahaksin Teiega jagada endiselt postitust meie toredatest jõuludest, fotoepilaatorist, meie inglismaa reisist.. Aga enne jagan Teiega midagi traagilist. Meiega juhtus õnnetus. Tegelikult mitte meiega, vaid meie majaga. 

Kõik algas tegelikult peale uut aastat. Nagu Te teate, siis viibime meie maakodus iga nädalavahetus st. reedest esmaspäevani. St. Esmaspäeval ärkame kella viiest ja vurame linna poole. Seal on lihtsalt nii hea olla, et see poolteist tundi sõitu ei tundu sugugi pikk. Ka loomad armastavad maakodu idülli. Reeglina on nii, et alustame kütmist pliidi ja ahjuga ning hiljem hakkame ka katlasse tuld tegema. Katel on ühendatud radiaatoritega ja see kütab kogu maja kenast soojaks. Kui korra katla ära kütame, siis püsib maja 3 päeva soe ja kütma rohkem ei pea. Tavaliselt oligi nii, et reede/laup kütsime katelt ja pühapäeval veel ahju. Soojamüür hoiab kenasti majas samuti temperatuuri.. Nii võisime rahuliku südamega esmaspäeval lahkuda ja nelja päeva pärast tagasi minna, teades, et torud ära ei külmu.

Ühel toredal jaanuarikuu nädalavahetusel läksime jälle maale. Alustasime kütmist.. Kuna see juhtus olema just see nädalavahetus, kus näitas -25 kraadi külma, siis juhtuski meiega õnnetu lugu. Hakkasime kütma tasa ja targu.. Alguses soojendasime korstent vaid mõne ajalehe põletamisega, hiljem lisasime mõned 30cm pikkused puud ja kõige lõpuks siis 50cm pikkused puud. Läksime ise elutuppa ja pugesime pleedi alla filmi vaatama. Kui Kristo uuesti katlaruumi läks, et puid alla panna, vaatas meile vastu halb üllatus. Katla sees olev jahutustoru oli lõhkenud ja katla alumisest luugist voolas vett välja. Hakkasime siis ruttu põrandat kuivatama. Seni kuni toast rätikuid ja ämbreid otsisime, hakkas järsku tuletõrje alarm tööle.. "OKOU" oli ainus mida mõelda jõudsin. Tormasime kohale ja katel oli hakanud ülekuumenema. Tuli oli ju all ja jahutustoru ei toiminud. Õnneks oli meil tulekustuti ja Kristo haaras kohe selle järele. Meie suure katla jaoks oli see, aga täiesti mõttetu. Tuli ei kustunud. Ainus variant oli helistada tuletõrjesse ja samal ajal proovida tuld kontrolli all hoida. Kogu maja oli vingu täis juba, sest katla kaane all olev kivivill tossas meeletult. Seni kuni tuletõrjet ootasime, viskasime katlasse kühvliga lund, nii oli lihtsam. Õnneks tulid nad ligikaudu 7 minutiga kohale ja selleks hetkeks saime asja stabiilsemaks. Tuletõrje kustutas tule lõplikult ja tegi kuumus kaameraga kindlaks, et kõik on ohutu. 


Sellest õhtust peale me enam katelt kasutada ei saanud. Me pidime kolima kõikide oma kodinatega elutuppa ja ahju/pliidiga hakkama saama. Mainin, et sellel hetkel oli meil toas ainult 4 kraadi. Me pidime peale tule kustumist ju vingu majast välja saama ja aknad lahti hoidma. Mõtlesime, et paneme voodi teise magamistuppa, sest seal on soojamüür ja öösel läheb soojemaks. Mõeldud, tehtud. Ise ronisime diivanile tekkide sisse ja proovisime sooja saada. Kuna ehmatus oli nii suur, siis tänu pingelangusele ja noh.. hilisele kellaajale (kell oli mingi 3-4 juba) tikkus uni peale ja otsustasime, et jääme ikkagi diivanile magama. Thank god! Öösel kukkus kõrval toas voodi kohal lagi alla! Kas te kujutate ette? Niiskuse/sooja ja külmaga olid paneelid klambritest lahti tulnud ja otse voodi kohale alla sadanud. Mõelda vaid, kui me oleks seal all maganud?

Okei.. Stoori goes on. Helistasin kohe hommikul oma kindlustusmaaklerile, kes nii vastutulelikult ka laupäeval mu kõne vastu võttis. Meie maja on klassik paketiga kindlustatud IF kindlustuse poolt. See peaks katma siis kõiki juhtumid. Kuna meil puudus nüüd katel millega maja soojas hoida ja põrandaküttest vannitoas, pliidist ja ahjust ei piisa, siis külmus ära ka vett sisse toov pump ja kõik ülejäänud veetorud majas. Lõhki külmusid ka radiaatorid, kõik seina sees olevad torud, segistid ja kraanid. Kuna suur osa torudest on ka seina taga, siis ei olnud meil veel päris täpselt aimugi, kui suure kahjuga on tegu. Õnneks õnnestus enne radiaatoritest nii palju vett välja lasta kui tuli. Esmaspäeval helistas meie kindlustusmaakler kohe kindlustusse ja meiega võttis ühendust kahjukäsitleja. Käisime temaga kohe ka kohapeal ja fikseerisime olukorra. Nüüd oli kahjukäsitleja soov, et kui nüüd eksperdid tulevad, et kahju suurust hinnata, oleks maja soojem. Et me prooviksime saada siiski võimalikult palju temperatuuri sisse, et torud soojeneksid. Rääkisime oma ülemustega ja võtsime esmaspäeva vabaks. Kütsime maja laupäevast esmaspäevani ja siis tulid töömehed. Nad tulid juba kella üheksast hommikul ja olid seal kuni kella kuueni õhtul. Seinad said lahti võetud ja kõik võimalik kahju kirja pandud. 

Täna helistasin kindlustusse uuesti, et teada saada kas kindlustuselt on mingisuguseid uudiseid ja mida edasi teha? Hetkel ei osatud veel öelda. Praegu pannakse kokku pakkumist kindlustusele, et kui suures mahus töid (ja mis hinnaga) teostada tuleb, ning siis langetab kindlustus lõpuks otsuse.

Mu süda tilgub verd, kui mõtlen sellele, mis meie armsa kodukesega juhtus. Ma ei oska enam midagi teha. Aga mul on hea meel, et saan selle nüüd lõpuks südamelt Teile ära rääkida ja koos on ju ikka kergem! :(  

Igasugune nõu on oodatud! Kas Teil on olnud selliste asjadega kogemusi? Palun, palun saatke meie poole positiivseid mõtteid, et saaksime oma majakese jälle korda. Ma ei oska isegi sõnadesse panna, kui armas see kodu meie jaoks on. See on täpselt selline paik, kuhu kõige eest põgeneda ja ennast "kodus" tunneme ja nüüd kõik see.. Seda on kuidagi liiga palju :(

Ma tean, et see postitus on hirrrrmus pikk ja ma ausalt isegi ei suuda seda üle lugeda, et kirjavigu parandada. Vabandan juba ette! Aga loodan, et postitus annab natukenegi aimu sellest mida hetkel läbi elame. Leian, et kuidagi niii raske on hetkel keskenduda ja selle olukorraga leppida.