Tuesday, June 23, 2015

Põhja Küpros (juuni) - osa 1 - Aaretejaht, lend ja esimesed emotsioonid


Ja ongi poolteist päeva meie reisist läbi! Mainin uuesti.. Enda reisi ostsime Cherry.ee (LINK) vahendusel. Meie reisikorraldajaks oli WOW Travel (LINK). Reis maksis 399€ ja tegelikult broneerisime me selle juba tükk aega tagasi. Reisil olen Kristo õe Triinega ja tegelikult reisin esmakordselt niimoodi sõbrannaga. Seekord otsustasime mitte All Inclusive paketti võtta ja esimese asjana soovin ära mainida, et tõepoolest.. Siin ei kehti eurod nagu wikipeedia väidab. Kohalikus rahas on palju odavam ostelda! 


Meie reis väljus Tallinnast kell 10:30. Lennujaamas pidime olema juba 2h varem. Uuuuuuuh, see hommikune ärkamine oli raske! Lennujaama saatsid meid Kristo ja tema vanemad. Lennuk tuli õigel ajal, aga Türgis pidime küll olema kauem kui planeeritud - 50'st minutist sai poolteist tundi. Kohale jõudsime nii umbes natukene peale kella kuute. Tegime check in'i (mis muide võttis jube kaua aega, sest järjekord retseptsioonis oli meeletu) ja seadsime sammud oma toa poole. Meie tuba on ilus, puhas ja asukohalt suurepärane! Meil on imelin mere vaade ja suur rõdu. Toas on meil kaks voodit ja üsna luksuslik vannituba. Tegelikult meenutab meie tuba mingis mõttes sviiti. Lai voodite valik ja elutoa osa on kordades etemad kui näiteks hotell Strandi "juuniorsviit"!


Esimesel päeval võtsime kohe ette Malluka (LINK) poolt valmis pandud aaretejahi! Järgmisi vihjeid ei olnud üldse nii kerge leida kui me arvata oskasime. Meil läks esimese vihjega oma tunnike aega! Eks videos näeb lähemalt. Aaretejahi järgmist osa näeb juba teises vlogis, sest siin jäi see poolikuks. Üks vihjetest oli kaduma läinud. No problemo, helistasime Mallule ja asi korras!


Järgmisel hommikul pikutasime basseiniääres ja läksime kohalike külasid vallutama. Sellest kõigest juba järgmises postituses! Stay tuned!

PSPSPSPSPSPS! Mallluuuu... See aaretejaht on niii awsm! Tänks mus! Ja Triine palus ka tänada ühe asja eest mida ta oma telefonis as we speak kasutab!

Ja lõppu siis kõik need emotsioonid videos : 
(ps (vol2)! Jätke tähelepanuta kuupäeva viga, see tuli kogemata ja siin niiiii halb nett, et ma never ei viitsi seda videot uuesti laadida. Praeguse ülesse laadimisega läks täpselt kaks ööpäeva!) :D

Parima kvaiteediga vaatamiseks vali 720p!

Mida ägedat ette võtta? On kellegil toredaid ideid? Mida näha sooviksite? :)

Thursday, June 18, 2015

Üks üsna jälk kogemus - Uus Wok to Walk Aasia restoran!


Läksin siis täna elevusega lõuna ajal proovima sellist uut söögikohta Tallinna vanalinnas (Veenuse kõrval) nagu "Wok to Walk" (LINK).

Kogu sisustus oli väga äge, woki sisse saad ise komponentid välja valida ja wok valmistatakse sinu silme ees. Hinnad täiesti normaalsed ja teenindajad sõbralikud. Võtsin siis oma take away näppu ja läksin kontorisse. Kui sööma hakkasin siis alguses oli kõik okei.. Mingi hetk tundsin hamba all midagi väga krõmpsuvat. Sobrasin natuke pulkadega toidu sees ja leidsin kogu woki kohta umbes tervest munast poole jagu koori. Hurhhhhh! 

Uus toidukoht omale kindlasti sellist asja lubada ei saa. Olgugi, et tegemist on lihtsalt munakoortega, siis keegi oleks võinud sellise omale kurku tõmmata ja ausalt öeldes, ega mul peale seda väga isu enam ei olnud ja punane pappkarp lendas prügikasti.

Kas keegi on veel antud söögikohas käinud? Millised on kogemused?

Tuesday, June 16, 2015

Arvustus - Kohvik Kohalik - Menüü, toit ja hinnad


Kohvik "Kohalik" asub Koidu 82 aadressil, Uue Maailma asumis. Sattusingi kusjuures sinna esimest korda eelmise aasta Uue maailma tänavafestivali raames. Nüüd olen kokku käinud seal kolmel korral.

Asukoha poolest on minu jaoks antud kohvik natuke ebamugava koha peal, sest ma tõesti ei satu sinna eriti. Esimese asjana ei osanud ma ka välja mõelda, et millise bussi või trolliga oleks sinna kõige parem minna. Mina ise elan Pirital. Töö juurest on sinna muidugi lihtne minna, sest pesitsen kesklinnas. Hindade poolest on kohvik pigem keskmine. Odav ta ei ole, aga kallis ka kindlasti mitte. Võibolla ongi kõige lihtsam alustada toitudest millest lähemalt rääkida oskan : 

"Hiidkrevetid kohaliku majoneesi, mee ja tšilliga"

Ohhh! Mu lemmikud! Ma jumaldan selliseid tšilliseid eelroogasid. Kohaliku kohviku menüüs on antud eelroa hinnaks 8€. Minu meelest võiks siiski eelroog natuke odavam olla. Mulle lihtsalt tundub natuke naljakas ja veider maksta eelroa eest sama palju kui pearoa eest?! Valikus oli ka odavamaid eelroogasid, aga mina näiteks reeglina midagi muud peale sinimerekarpide, tartari või krevettide ei soovigi. Eelroogade hinnad algasid alates 3.50€ (oliivid). 

Muidu roog ise on imemaitsev ja tegelikult võiksin ma neid krevette vist lõpmatuseni süüa. Niii, nii head! Must try!

"Grillribi marjakastme, kohaliku kartulilaastude ja värske salatiga"

" Grillitud veiselihaburger cheddar juustu ja kohaliku kartulilaastudega"

Pearoogade valik on üsna suur. Mina olen söönud nii ribisid kui ka burgerit. Mõlema roa hinnaks on 8.50€ ja kõrvale serveeritakse Kohaliku tuntud kartulilaaste (chipsid). Tean rääkida, et just ribid on näiteks Leenu lemmikud! Ka minu meelest on need mõnusalt küpsed, mahlased ja maitsvad! 

Burgeriga on selline imelik lugu, et peale Toits'is saadud Cheddar Burgerit ei ole minu jaoks ükski teine enam võrdväärne (soovitan, soovitan, soovitan)! Samas on nii, et kui võrrelda seda teiste söögikohtadega, siis on ta praktiliselt samasugune nagu mujal. Pihv on hea ja loomulikult kohapeal valmistatud. Burgeri vahelt leiab maitsva majoneesi kastme, hapukurki, tomatit ja viil cheddar juustu. Minu jaoks võiks tegelikult burgeri vahel olla natukene rohkem rohelist. Sinna sobiks hästi näiteks coleslaw salat (muide seda serveeritakse burgeri kõrvale ja kes käsi mustaks teha ei karda, siis saab selle ise burgeri vahele salaja sokutada) või kapsas/salatilehed. Ma olen vist natuke rohkem selline vanakooli mahlase burgeri armastaja. Aga ärge saage valesti aru, ka Kohaliku burger on maitsev!


Kuna ma ise suur magusasõber ei ole, siis ma reeglina magustoitu ei telli. Ma olen täpselt seda sorti inimene kes igast magustoidust ainult ühe ampsu võtaks. Õnneks on mul Kristo ja ma saan alati tema magustoidust ampsu võtta! Viimane kord proovisimegi Kohalikus pakutavat maasikasuppi. See oli super hea ja värske! Mmm,  maasika toormoos! Paneb kohe tibu järele igatsema :) Hinnaks oli sellel u 4€. 

Kokkuvõttes tegelikult mulle see kohake väga meeldib ja ma lähen sinna kindlasti veel mitmeid, mitmeid kordi tagasi. Küll aga leian, et sinna peaks minema mõnel soojemal päeval. Selle koha võlu ongi minu meelest see mõnus, suur ja avar terrassikene. 

Millised kohvikud on teie lemmikud? Kes on Kohalikus käinud? Kuidas meeldis?

Saturday, June 13, 2015

Salapäevik aastast 2002 - Oh mind!


Leidsin ka mina oma salapäeviku ülesse. Seal on täidetud vaid mõned üksikud lehed aga puhta kullaga! See konkreetne päevik on vist aastast 2002 ma eeldan.  Iga postituse kohale on kirjutatud aastaarv aga veider on see, et need oleks nagu hiljem juurde kirjutatud. Ei tea kas on usaldusväärne või mitte, aga lähtun siis hetkel sellest.

Minul erinevalt paljudest teistest tüdrukutest oli lasteaiast kuni neljanda/viienda klassini ainult üks silmarõõm. Kui ma neid sissekandeid loen, siis tekib endalgi pisut kriipi tunne, et ühele piiiiiisikesele tüdrukule juba sellel ajal nii palju tundeid südamesse mahtus ja üldse.. Millised sõnad? Jumal siin ja jumal taga. Ma mäletan, et ma isegi palvetasin! Vanavanaema õpetas, et siis lähevad kõik soovid täide! Ma usklik ei ole kunagi olnud, aga need sõnad läksid mulle hinge ja nii ma siis koguaeg proovisin. Ka salapäevikus! 

Päevik ise on kulunud, kahjustada saanud, aga ikkagi täpselt sama naljakas nagu siis kui me Ekkega üheksanda klassi lõpus seda koos vaatasime ja naerdes pisaraid valasime.


Selle pildi puhul pole sõnu vaja. Vigane inglise keel ja meeletu kunst! Taolised karvased kleepsud olid mu lemmikud! Ma imestangi, et ma olen raatsinud selle siia kleepida, sest kleepsude vahetamises olin ma kindlalt kõva käsi!


"Kui ma oleks loll, siis Ekke ei meeldiks mulle aga ma pole loll ma armastan Ekket väga väga"

"Madonnat kuulates meenub mulle Ekke ma ei tea mis minuga juhtunud on olen Ekke pärast hulluks läinud ma märkasin 1999a et ma meeldin talle. Se on mulle hea sest Ekke meeldib mulle ka. Uvitav mis selles edasi saab. tahaks et mu unistused täituksid seda ma tõesti soovin et se täide läheks se oleks tõesti väga hea."

"Mulle tundub, et Liisile meeldib ka Ekke ma tahaks et mina saaks Ekke endale se on mu suurim soov ongi se. ma loodan et jumal võtab mind kuulda ja täidab mu soovi se võiks olla jumala kink mulle sünnipäevaks siis oleks ma õnnelik isegi nii väga õnnelik."

"Täna ehk 30.01 ütles Ekke mulle et ma meeldin talle se on mulle väga hea uudis mul on öelda et äitäh jumalale hea et täitsid mu soovi olen jumalale tõesti väga tänulik."

Vahemärkusena pean mainima, et ma vist tõesti ei tundnud ÜHTEGI kirjavahemärki :D


"Ma olen Ekkese väga kiindunud et ma lausa armastan teda tõesti väga väga väga väga."

On Teil ka mõni salapäevik lapsepõlvest alles? Mul peaks tegelt üks hilisem ka kuskil olema. Proovin selle millalgil ülesse leida. See oleks siis sellest ajast kui hirmsasti Tokio Hotel'i fännasin :D


#EBA2015 - Eesti blogiauhinnad


Ma pikemat postitust sellest ei hakkagi tegema, sest eks terve meedia on selle ürituse kohta juba infot jaganud. Ma lihtsalt mõtlesin jagada teiega oma siirast tänutunnet! Sain nomineeritud nii paljudes kategooriates ja seda kõike ainult tänu Teile! Sügav, sügav kummardus ja pikad paid! Ilma Teieta ei oleks see pesa siin pooltki nii hubane ja tore!

Ma olen aus.. Ma ennast ise küll kindlasti spordiblogiks ei liigitaks vaid jääksin pigem selle elustiili blogi juurdel. Ma kirjutan ju kkõigest. Küll aga on mul super hea meel, et minu "Teekond tervislikuma Minani" ja CostanyFitness grupp tunnustatud sai. Minu jaoks oli 8 kilo kaotamine tegelikult päris pikk ja raske teekond. Ilma Teie toetuse ja nõuanneteta ei oleks ma seda iial saavutanud. Aitäh!


Minu diplomil seisis : 

Spordiblogi 3 koht
Elustiiliblogi 4 koht
Moe- ja ilublogi 4 koht
Stiilseim blogija 5 koht

Kõikide tulemustega saate tutvuda siin : LINK. Mul on hea meel, et Leenu ja Mallu otsustasid topelt hääli (ühe ja sama ip aadressi alt) mitte lugeda. Nii on ausam. Mul on tohutult hea meel iga tiitli üle, sest tegelikult on meil Eestis nii, nii palju toredaid blogisid! Aitäh!

Jagan Teiega mõningaid toredaid emotsioone õhtust : 


Tuleviku jaoks küsin Teilt siia lõppu veel, et millest TEILE kõige rohkem meie pesas lugeda meeldib? 

Thursday, June 11, 2015

Üks kodukootud, südantsoojendav ja pisarateni liigutav aaretejaht


Kuna eile õhtul oli Kristol jalgpalli trenn, siis mina otsustasin Leenuga õhtusöögile seniks minna. Koju pidime jõudma ühel ajal. Tulen ma koju ja keda ei ole.. Kristot! Ainus mis mind laua peal ootas oli see pisike kirjake. Oh, mulle meeldivad üllatused! Mulle meeldivad mõistatused!

Mul on ikka niiiiiii vinge mees, et ma ei jõua ilmselt seda kõike kunagi siin blogis edasi anda! Aitäh, aitäh, aitäh kallis, et oled minu vastu nii hea!

Mõtlesin jagada Teiega neid pisikesi geniaalseid juhtnööre. Kes suudab ära arvata mis asukohtadega tegu oli?


Viimane oli eriti geniaalne idee! Tõttasin siis sügavkülma juurde ja mind ootas täpselt selline pisike pits. Kõige naljakam selle juures oli see, et pisikesse kilekotti oli pandud siis järgmine vihje. Kilekott oli kõvasti teibiga kinni pandud ja see siis omaokrda pitsi asetatud ja jäätuma jäetud. Sulatasin pitsi ülesse ja hakkasin siis teipi lahti nokkima. See oli ikka tükk tegemist! Sain selle kirjakese siis lõpuks kätte ja guess what.. See oli kaa ikkagi jääs! Vot seda oli raske niimoodi ülesse sulatada, et vihje kahjustada ei saaks. 


See oligi siis viimane vihje. Voodi kõrval oleva fotoraami taga oli üks ümbrik..


Selle sees oli peidus minu elu kõige esimene armastuskiri. See oli peaaegu 2 A4 pikk. VAU! Ma olen siiani sõnatu! See oli niii liigutav, nii siiras nii ilus! 

Vot see on mees kellega ma tahan küll terve oma ülejäänud elu koos veeta!

Tuesday, June 9, 2015

Ops munchib



Kuidas ma õpetan sellele pisikesele tüübile, et kraapida tuleb mitte süüa? :D

Monday, June 8, 2015

Pärnu - Villa Wesset, Hotell Strand ja Juurimaa tall


Nagu ma juba viimases postituses mainisin, siis käisime sellel nädalavahetusel kahekesi Pärnus. Ainus mille me ette planeerisime oli laupäevane koht ööbimiseks. Sain sünnipäevaks hotelliveebi (link) 100 eurose kinkekaardi ja see hetk tundus just sobiv selle realiseerimiseks. Panin siis otsingusse, et 05.06 minek ja 07.06 tulek. No ühtegi vastet ei tulnud.. Vastuse sain ainult siis kui otsingusse ühe päeva paketi valisin. Kuna me reedel jõudsime üsna hilja, siis mõtlesime, et oleks totter see kinkekaart ainult paari tunni peale raisku lasta. Ostsime siis laupäevaks enda arust vinge "juuniorsviidi paketi" Strand Hotelli (link). Paketi hind oli 88€ ja ootused tegelikult suhtelised kõrged.. Olenemata sellest, et ma eriti eeltööd teha ei jõudnud.

Esimese öö pidime mööda saatma siis väheke spontaansemalt. Meil läks selles mõttes hästi, et sõbranna Käta oli nõus meile Pärnusse umbes üheksa paiku vastu tulema ja juhendas meid Villa Wesseti (link) juurde. Sealt saime õnneks kohe toa (65€). Tegemist oli küll kõige pisema toaga hotellis ja sellel oli hämmastavalt nutikas (loe:naljakas) planeering aga me jäime uskumatul kombel väga rahule!


Paremat pilti sellest toast teha ei olnud võimalik, sest see lihtsalt oli niiiiiiiiiii pisike! Tegelikult oli toas kõik olemas : garderoob, külmkapp, voodi, wc ja duššinurk. Nagu pildilt näha, siis saab voodis lebotades teise inimese tegemisi dušši all näha. Päris hea suhte vürtsitamiseks?! 

Hotell oli hubane ja armas, teenindus suurepärane ja voodi mõnusalt pehme! Mulle meeldis see, et sai lõpuks normaalselt kaisus magada, sest tegemist oli päriselt ka ühe suure voodiga. Tavaliselt on need tihtipeale kahest kokku lükatud. Me kõik oleme ilmselt sellises maganud ja teame täpselt kui ebamugav on sinna vahesse vajuda..


Hommikusöögile me Wessetis ei jõudnudki. Selle kohta ei oska ma kahjuks kommentaare jagada. Teised teadsid aga kiita küll! Suures tuhinas tormasime kaubamajakasse, et mulle bikiinid osta. Suutsin need maha unustada ja lootsime Strandi pisikeses spas siiski natukene mullivannis lebotada ja massaažidesse minna. Kella kahest tegime check in'i. Meid teenindas väga üleolev teenindaja retseptsioonis! Rääkimata sellest, et ta meie broneeringut ei näinud ja arvutist ülesse ei leidnud, siis ei vaadanud ta mulle vestlemise ajal isegi kordagi silma. 

Läksime siis "juuniorsviiti" ja esimesena tundsime sellist "seisnud toa lõhna". Okei, okei.. Tegime akna lahti. Kuna tegemist oli läbi kahe korruse toaga, siis läksime ka ülesse korrusele uudistama. Meil oli kaks eraldi voodit! Helistasin siis alla retseptsiooni ja uurisin, et ehk saab kuidagi ümber vahetada.  Ei saa! Lükkasime siis voodid kokku ja palusime tuua ühe teki lisaks, et see siis voodi keskele laotada. Tuju oli endiselt hea. 


Uurisime siis toas olevaid juhendeid mis kõik kenasti kilekaante vahele olid pandud. Seal seisis telekapuldi juhend, konditsioneeri juhend, tuppa toidu tellimise juhend (7 euri tuppa toomise eest), kilekott, ümbrik ja tagasiside jaoks mõeldud ankeet. Hoolitsuste kohta midagi öeldud ei olnud. Telekas oli neil uhke süsteem, et sai lugeda hotelli kohta ja konverentsisaalide kohta jnejne. Ka sealt ei leidnud me selle kohta infot. Kui helistasin, et uurida, et kas spa eksisteerib, siis sain teada, et taolisi asju tuleb lugeda all retseptsioonis. Tubades seda infot ei ole. Otsimise käigus leidsime garderoobist näiteks eelmiste külaliste poolt tühjaks joodud Gini purgi. Õõõõh.

Me marssisime siis wellness centerisse sisse ja küsisime lihtsalt seal olnud teenindajalt, et kas mõnda hoolitsust tänase/homse päeva jooksul on võimalik saada? Ükskõik millist! Saime praktiliselt kohe omale klassikalised massaažid ja seda siis üksteise järel. Oh, super mõtlesin mina! Massöörid olid seal tõesti head! Niiii mõnus ja lõõgastav oli! Peale seda suundusime siis spasse. Nonii. Esimene pisem bassein oli täiesti okei ja inimesi oli üldse spas vähe. Tundus nagu selline koht, et võiks lebotada küll. Enamus inimesi olid mullikas, sinna me ei mahtunud. Läksime siis suurde basseini. Appikene kuidas see haises kanalisatsiooni järgi! Me tulime jalamaid basseinist välja ja tegime minekut. Ainus mida ma spa juures kiita julgen on aurusaun! See oli mõnus.

Hiljem käisime väljas söömas ja kui hotelli tagasi jõudsime, siis kiikasime ka üleval korrusel olevasse vannituppa. Kõik oli täitsa okei. Ainult konditsioneer puhus nii külma õhku ja kinni ei osanud me ka seda kuidagi panna. Sai kõik "off" nuppu meenutavad nupud läbi klõpsitud aga ei miskit. Üleval korrusel oli soe ja all nagu külmkapis. Läksime sooja dušši alla ja siis pugesime põhku. 

Hommikul saime ärgata mõnusa kanalisatsiooni haisu peale. Seda muideks eelmisel õhtul ei olnud! Mulle tundub, et seda dušši ei olnud lihtsalt pikka aega keegi kasutanud ja sellest see ka tekkis. Aknad jälle lahti ja tuulduma! 

Tegime juba enne viimast check outi aega sellest hotellist minekut. Ainukesed keda ma kiita saan on massöörid ja siis see teenindaja seal wellness keskuses. Nemad olid tõesti super!


Keegi blogi lugejatest soovitas meile sellist toredat kohvikut nagu Komfek. Sinna me siis sammud seadsimegi. Peale seda oli päev kohe palju, palju parem! Seal oli kõik paigas : äge interjöör, teenindus ja toidud! Soe terrass ja kodused tervislikud toidud tõid naeratuse suule. Meie tellisime siis hommikusöögiks mandlijahust pannkooke ja omletti. Need olid juba nii kenasti serveeritud! Ja need kohvitassid.. Oeh!


Kõik oli imemaitsev! Aitäh Sulle soovituse eest armas lugeja ja aitäh Komfek suurepärase võõrustamise eest!

Kui olime kõhud täis söönud, siis oli aeg see kuidagi "maha raputada". Tekkis idee minna ratsutama. Natukene guugeldamist, kõnesid ja plaan paika saigi. Me läksime Juurimaa Talli (link). Telefonile vastas hästi tore ja sõbralik naine kes meid hea meelega külla ootas! Muide.. Samas tallis käivad ratsutamas ka Kiku ja Kaku. Üllatuseks saingi mina just Kaku võistlushobusega sõita. 


Loomade eest oli nii kenasti hoolitsetud, tall oli puhas ja sealsed lapsed tundsid kõiki hobuseid läbi ja lõhki. Ka paisid ja musisid said nad palju!

Võtsime siis igaüks tallist omale hobuse, viisime platsile ja seadsime ennast üksteise järele ritta. Me läksime metsa tunnisele matkale. Ausalt öeldes oli see sellel korral natuke hirmutav, sest teised hobused jooksid meile poole tee peal hirnudes metsa vahelt järgi. Nad pidi omavahel sõbrad olema ja väidetavalt tahtsid meiega kampa lüüa. Minu hobune oli kõige kiirem ja ta pidigi olema selline kes tahab alati kõige ees kõndida. Sellepärast oli natukene keeruline teda teiste sabas hoida. Äge oli ikka!

Aga ega mul väga rohkem lisada ei olegi. On natuke selline viu, viu, vu postitus aga tagasi Strandi ma küll ei läheks!

Mis oli kõige spontaansem asi mida Teie viimati tegite?

Friday, June 5, 2015

Be spontaneous - Pärnu!


Täna peale tööd tegi Kristo üli vinge ettepaneku minna kohe peale tööd kaheks ööks Pärnusse! Lihtsalt niisama.. For fun! Seda siis nii, et peale tööd pakime asjad, jooksutame loomakesed, viime Kristo vanematele meie kodu võtme ja TULD! Me isegi ei tea kuhu me esimesel õhtul ööseks lähme. See kõik selgub kohapeal. Teiseks õhtuks broneerisin just hetk tagasi Strandis oleva juuniorsviidi. Sünnipäevaks sain ühe 100 eurose hotelliveebi kinkekaardi ja praegu sattus olema ideaalne olukord see ära kasutada.

Valituks sai siis see : LINK - 88€

Piltide järgi tundub, et tegemist on täitsa mõnusa pesaga! 

Siit mõtlesingi küsida kolme asja.. Kuidas on Teie kogemused selle hotelliga? Mida Pärnus teha võiks? Kui spontaansed olete Teie?

Aaa ja ps! Ma ei tea miks aga blogger ei lase mul eelmise postituse all mitte ühelegi kommentaarile vastata. On kellegil veel nii olnud? Kõikide teiste alla saab.

Tuesday, June 2, 2015

Eneseületamine - hirmud - ekstreemsus



Sattusin just seda video vaatama ja ma pidin minestama! Tegemist on Tartust pärit noortega kes telemasti tipus käisid. Eks vaadake ise videot.. Mul hakkas iiveldama!

Selle kõigega meenus mulle see, et mulle on sellel aastal kaks taolist kogemust kingitud. Need tuleb aasta jooksul realiseerida. Üks neist on teletorni servakõnd ja teine langevarjuhüpe. Mul tulevad judinad peale kui selle peale mõtlen!

Kas keegi Teist on saanud kummagi nendest kogemusest? Kas olete ise soovinud või kingiti? Mis emotsioonid valdasid Teid enne ja pärast toimunut? Kuidas hirmust jagu saite? Igasugune tagasiside on oodatud! Loeksin hea meelega teie kogemustest.

Malluka Tüdrukuteõhtu


Päev hakkas korraldajate jaoks juba nii umbes kella neljast. Me üürisime Viru keskuse peale penthouse korteri ja hakkasime seda Mallu tulekuks ette valmistama. Kätu tegi imeilusa sildi, Leenu tõi kolm kasti uusi saku star kokteile, Berit küpsetas koogi, Gerda tegi ise küpsiseid ja ühiselt sai kaetud laud. Mallule organiseerisime mitu paari riideid, sest plaanis oli selline lahe traditsioon nagu "Trash the dress".


Mallu sai kohale toimetatud suure võimsa tsikliga. See kõik oli Mallule suur üllatus, sest tegelikult arvas ta, et me ise üllatame teda hoopis tema juures. Noormees võristas siis mallu ukse taga kõvasti mootorit ja lasi signaali. Seejärel suundusid nad pooleks tunniks mööda Tallinn-Tartu maanteed kiirendama ja vuhisesid läbi linna meie juurde.

Selleks ajaks olime meie ja fotograaf ( www.dwlagentuur.ee ) juba kõik valmis seadnud ja ootasime ärevusega pruudi saabumist.


Korteris lasime Mallul riided ära vahetada ja panime talle selga valge kleidi ja loori. Tegime pilte, jutustasime niisama ja andsime Naistejuttude poolt saadetud kingi üle. Peale seda suundusime linna, et Mallule burgereid sebida ja ettevalmistatud ülesandeid täita.

Leenu valmistas ette pisikesed pakitud kingitused ja Mallu ülesanne oli need maha müüa. Igaüks maksis täpselt nii palju kui südametunnistus lubas. Kogu õhtu sai ka mu goproga jäädvustatud.


Hiljem sai kleit omale uue ilme tänu soojas vees lahjendatud guaššidele. Leenu pulmas tehti kunagi sama asja. Kleidist jääb päris vinge mälestus! Ka loor sai omale uued värvid. Pärast sõitsime jalgratta taksoga tagasi korterisse, vahetasime riided ja dringitasime veidi.


Kell 22:30 ootas meid Viru hotelli ees juba limusiin ja nii me sõitsime Pirita poole, et Mallu saaks oma 1,4 meetri pikkuse vande anda. Jõime shampust ja rokkisime limusiinis tulnud muusika saatel.

Mallul õnnestus kuidagi õnnetult mereääres kukkuda ja põlv veriseks saada. Tohterdasime, puhusime peale ja liikusime edasi linna. Kuna kõigil olid kõhud tühjad, siis sai Tommi grillis teenitud raha eest kõigile suupisted tellitud ja peale seda suundusime juba lõplikult tagasi korterisse. Linna peale me ei jaksanudki minna, sest päev oli olnud pikk ja täis ülevoolavaid emotsioone.

Tore oli koos nii armsate inimestega midagi sellist korraldada! Aitäh (:

Eelmises postituses sai näha pisikest video treilerit tüdrukuteõhtust : LINK