Sunday, February 3, 2013

What a wonferful life it is : At this point it doesn't seem so wonderful.


Ma tundsin, et pean seda videot teiega jagama, sest see šokeeris mind täiesti südame põhjani. Ma isegi ei oska siia midagi lisada. See video võttis mind sõnatuks. Ainus millele ma tähelepanu tahan pöörata on see, et püüame ise olla inimeste suhtes tähelepanelikud, püüame märgata abivajajaid ning olla üksteise vastu sallivad, sest tegelikult ei tea me kunagi mida üks või teine inimene on läbi elanud ja kui väga mõni üksik õhku visatud sõna võib haiget teha ja millised võivad olla tagajärjed.


27 comments:

  1. Täiesti haige minu arvates. Need emad on ju ise kõik mingi häirega. Nii emad kui lapsed vajavad siinpuhul abi, parem oleks nad ilmselt teineteisest nii ruttu kui võimalik eemaldada.
    FB-s on kah üks "nalja pilt" levimas hetkel, mis mind ärritab, laps on seina külge teibitud. See ei ole lihtsalt naljakas vaid haige.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Ma olen sinuga 100% nõus. Minu mõistus ei küündi sellisele tasemele mis mõistaks, miks ja kuidas saab üks ema niimoodi käituda? See on nii šokeeriv.. Õnneks ma seda pilti näinud ei ole. Usun, et see ärritaks mind veelgi!

      Delete
  2. Seda videot vaadates tundub,et minu ema sarnaseid inimesi on veel.Kurb.Ma üritan kõiki mõista,ka teda,kuid mitte kellelgi pole õigust ennast teiste peale välja elada.Veel enam nende peale,kes tegelikult süüdi pole.Kõige hullem on see,et lapsest kasvab (ennast hävitav) arg,madala enesehinnanguga kodanik.Haavad hinge jäävad igaveseks.
    Vabandan,kui midagi kahe silma vahele jätsin,sest ei suutnud videot lõpuni vaadata,tundub liiga sarnane minu eluga.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Kurb on kuulda selliseid asju. Väga tihti ongi nii, et selliseid probleeme ei pea me otsima üldse kaugelt ja need toimuvad igapäevaselt ka inimestega meie ümber. Ole tugev ja ma loodan, et mingi hetk suudate suhteid parandada. Võibolla veidi personaalne ja ebamugav küsimus, aga kui kaua see kestnud on? Kas olete sellest rääkinud? Oled sa abi otsinud?

      Kui vajad tuge ja abi siis olen olemas ja minule võib alati kirjutada triinu@epicenter.ee kui tunned, et tahaksid lihtsalt rääkida.


      Kallid sulle!

      Delete
  3. Ma ei saa aru miks antakse sellisetele (vabandan nüüd väljenduse eest aga) värdjatele lapsi? Ja need kes tõsiselt soovivad lapsi, need kes on ülimalt toredad, suurepärased ja armastavad, need ei saa? No mis kuradi mõttes? Ausalt, kui ma teaks sellist inimest, kes käitub oma lapsega niimoodi, siis annaks korraliku keretäie talle, sest ta on selle ära teeninud!!!! LAPS EI OLE SÜÜDI, ta on kõigest laps ju.
    Õõh, sain väheke end välja elatud, nõmedal moel küll aga nii ei ole õige...

    ReplyDelete
    Replies
    1. Jällegi .. Sinuga täiesti ühel nõul. Sellised inimesed väärivad karistust ja peaksid olema ühiskonnast eraldatud kuni nad paranevad. Neil peab olema vaimselt midagi korrast ära ja nad vajavad tõsist psüholoogilst abi. Kahju on lastest kes tänu sellistele vanematele peavad tulevikus komplekside ja probleemidega vastastiku seisma. Mitte ükski laps maamunal ei vääri sellist kohtlemist ..

      Delete
  4. Aitäh,võibolla millalgi kirjutan. :)
    See olukord on kestnud põhimõtteliselt nii kaua,kui ma ennast mäletan.Laps arvab ikka,et ta emal on õigus ja kui maast madalast korrutatakse,et oled väärtusetu ja saamatu,siis jäädki seda uskuma ja kui täiskasvanuna hakkad mõistma,et ehk polegi sa ise tegelikult süüdi,siis on üsna keeruline oma arusaamasid muuta.Inimesed on muidugi erinevad,kuid mina elan iga päev meeletu süütundega.Ma olen püüdnud enda tunnetest jms rääkida,kuid tal jääb õigust ülegi.Niimoodi ma siis kannatan teda ja püüan endale sisendada,et mina pole süüdi,kuid enamasti see ei aita.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Muidugi kirjuta! Usun, et mitte ükski inimene ei pea elama kellegi teise haiguse tõttu süütunde ja väikese enesehinnanguga. Seda ei vääri mitte ükski laps ega täiskasvanu. Ma imetlen su julgust sellest kõnelda siin ja seda, et sa oled endale juba teadvustanud, et sa ei ole selles olukorras süüdi ning tegelikult on tegemist abi vajava inimesega. See on uskumatult suur samm! Eks haavad jäävad alati kuid nad paranevad ja leebuvad. Kui su ema on kunagi nõus abi otsima ning sa suudad talle andestada jäävad armid küll alles aga haavad paranevad.

      Delete
  5. Abi otsimisest nii palju,et ema võtab igapäevaselt unerohtusid,rahusteid ja mida kõike veel ning usub,et ainult see aitab.
    Ma ise olen nüüd mõned korrad psühhiaatri juures käinud,et kui mul olemine väga hulluks läheb,oleks mul võimalik mingi tableti abil pisut magada öösiti,kuigi ma tablette ei poolda.
    Võibolla sellise elu pärast ma ise vahele enamasti astungi,kui mingit vägivalda kuskil näen.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Ma eeldan, et see mis ta võtab on ilmselt midagi Xanaxi sarnast? See on üks kohutavalt sõltuvust tekitav rohi ja see pigem peidab probleemi kui aitab seda lahendada. Aga kas ema sinuga koos oleks nõus tulema psüholoogi juurde? Kui rääkida ei saa siis ehk võiksid kunagi talle kirja kirjutada. Sellest kuidas tema käitumine sind tundma paneb? Sellest millised on su tunded ja kuidas sa tahaksid, et teie suhe välja näeks? Äkki see koputaks ta südamele ..

      See tagajärg on muidugi üks ainukesi positiivseid asju selliste läbielamiste juures.. Oskus märgata abivajajaid ja julgus neid aidata. See on imetlusväärne!

      Delete
  6. Ega ma viha ei peagi,see ei muudaks midagi.Paremuse suunas vähemalt mitte,ainult mulle endale teeks kahju.Tänu nendele alandamistele ja arvamusele,et olengi nii saamatu nagu tema arvab,olen jäänud temaga ühise katuse alla elama,makstes siiski oma osa elamiskuludest ja kõigest muust ning kannatades vaimset terrorit.Alles nüüd olen hakanud teadvustama,et selline terror pole olnud õigustatud,kuid paraku pole võimalik ka kolida hetkel,sest praegune sissetukek seda ei võimalda.Loodan ainult,et iga uus päev on parem.Peagi lähen taas psühhiaatri juurde ja mõtlen isegi haiglaravi peale,sest pool elu olen võidelnud depressiooniga.Vähemalt tean,milliseid iseloomuomadusi ma endale kunagi ei taha.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Sa oled ääretult tugev noor naine ja ma imetlen seda väga! See, et sa tahad sellega võidelda ja elus edasi minna näitab nii mõndagi ja usun, et see sul ka tänu sellele õnnestub!

      Ole tubli ja kallid sulle!

      Delete
  7. Xanaxit võtan ma ise nüüd mõnikord õhtuti,sest mul pole sellega kõrvalmõjusid.Enamasti püüan ikka niisama hakkama saada.
    Olen talle ka läbi pisarate püüdnud ennast arusaadavaks teha ja siis mõnikord tundub,et võibolla isegi mõjus.Nendel hetkedel olen ma alati arvanud,et saame edaspidi hästi läbi.Mõnikord ta suudab hetkeks olla täiesti tavaline ja rahulik inimene,kuid paari minutiga võib ta tühja koha pealt olla vastupidine.Samas suudavad ka padujoodikud ja füüsiliselt vägivallatsevad inimesed mõnikord olla suht normaalsed.Olen juba aru saanud,et tegu on vaimselt ebastabiilse inimesega ja sisendan endale positiivseid mõtteid,et hakkama saada.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Kas ta ise teadvustab seda viga? Kas ta ise teadvustab, et vajab abi?

      Delete
  8. Selles asi ongi,et ta ise ei saa aru,et ta midagi valesti teeb.Ja sellist inimest,kes oma vigasid ei tunnista,pole võimalik aidata.Ma olen püüdnud korduvalt,kuid ei näe mõtet enam ennast tema aitamisega väga piinata.Ma usun,et kõik saavad kunagi karistuse ona tehtud tegude eest.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Oeh.. See on tõesti raske juhtum! Eks kõik tuleb elus ringiga tagasi ja ma usun, et ka su emal on toimunud midagi drastilist elus mis sellist käitumist põhjustab ning just see on see mis peab talle kohale jõudma, et ta saaks paraneda ja oma lähedastega normaalselt jälle suhelda ja näidata neile, et ta neist tegelikult hoolib.

      Delete
  9. Jah,ega tal endal pole ka lihtne elu olnud,kuid samas on kõigil probleeme ja ei see ei anna õigust teiste peale välja elada ennast.Kahju,et ta ise seda ei mõista.Nüüd ma olen vähemalt mõistnud,et tema kritiseerimine jms peegeldab teda ennast eelkõige.Ise olen ma otsustanud otsida igasugust pakutavat abi ja lõpuks ometi aidata iseennast,sest lapsena ma ise ennast kaitsta ega aidata ei suutnud. Küll tulevad paremad ajad. :)

    ReplyDelete
    Replies
    1. That's the spirit! :) Tead, kui julged mulle anda oma kodu aadressi näiteks meilile triinu@epicenter.ee siis ma tahaksin sulle väga ühe kingituse teha!

      Delete
  10. Issanda loomaaed on kirju ja päris kohutav.
    Iga kord kui ma midagi sellist kuskilt kuulen, olen ma südamest tänulik oma emale ja isale kes on andnud mulle ideaalse lapsepõlve ning toetavad mind nii kuidas saavad siiani.
    Mul on sõbranna kelle ema viskas ta kodust välja niipea kui ta sai 18. Kuidas saab üks ema öösel magada, kui ta laps on lageda taeva all? See on minu jaoks nii vastuvõetamatu ja uskumatu, et selline inimene saab veel olla ema.

    Anonymous, kes iganes sa ka ei oleks. Hoia pea püsti, sa oled rohkem väärt kui see mida sulle koguaeg on sisendatud.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Ma olen sinuga täiesti nõus ja samuti ei saa aru kuidas saab ema süda lubada midagi sellist .. Huvitav kas tõesti südametunnistus ei koputa? Kuhu on kadunud emalik kaitse instinkt mis on meile looduse poolt antud?

      Delete
  11. aitäh sulle Kaia Kersti ja aitäh sulle ka Triinu! :)

    ReplyDelete
  12. Mina seda videot ei vaadanud, kuna tegelen igapäevaselt lastega ja ei tahaks näha midagi, mis võib lastele haiget teha või et keegi teeb liiga.

    Eelnevalt kommenteerinud isikule ütlen seda, et igas olukorras pea püsti ja tea, et on inimesi kes toetavad alati :)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Eks seda ongi tõesti raske ja ebameeldiv vaadata..

      Delete
  13. Mulle lihtsalt ei jõua kohale, kuidas see võimalik on. Väga jube lihtsalt.
    Nagu Kaia Kersti juba mainis, pean ma mina väga tänulik oma vanematele olema, kes on mind igati toetanud ning armastanud.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Minu mõistus samamoodi ei küündi sinna tasemel, et kübekestki mõista taolist käitumist.. Uskumatu!

      Delete