Wednesday, February 6, 2013

What a wonderful life it is : Snapshots


Natukene elust, olust ja tegemistest .. Nagu te teate olen ma viimased kaks päeva käinud hambaarsil ja lähen ka homme kell 09.30. Mõtlesin teiega jagada oma lugu ja miks on sellest saanud minu suurim hirm. Tegelikult kartsin juba väiksena hambaarste ja kippusin hambaarsti hammustades ja röökides minema tormama sealt toolilt.. Seega tõmmati mu tagumised hambad välja kunagi üldnarkoosiga! 

Kui vanemaks sain siis mõistsin kui oluline on hammaste tervis ning käisin ( küll nutt kurgus ) aga regulaarselt hambaarstil kuni ühe päevani mil mu kahel esihambal tekkis närvipõletik ning valu oli TAPPEV! Käisin siis arstil ja ta tegi mulle niii, niii, nii palju haiget, sest põletikuga ei ole tuimestus piisav ning kui juba keelega hambaid katsudes valus oli siis võite ette kujutada kui valus oli puurimine. Isegi arstil oli minust kahju ja õel ei olnud muud teha kui mu pisaraid pühkida ja sõnadega lohutada. Peale seda on tekkinud mul jälle selline hirm mida taltsutada on suhteliselt raske. Õnneks olen suuteline end kokku võtma ja ilusti augukesed ära likvideerima.. Millised on teie suhted hambaarstidega?


Üks päev kui töölt koju tulin siis blokeerisid pardid kõnnitee ära ja ma ikka mitu minutit seisin ja jälgisin neid.. Tulid aina lähemale ja lähemale ja kui liigutasin siis astusid kaks sammu tagasi. Meil on maja kõrval täpselt väike ojakene kus nad pidevalt käivad ja seekord mõtlesid ka kõnniteele uudistama tulla. Lõpuks pidin neid ehmatama, sest kaua ma ikka seisan ja külmetan? :D Ei väga vahvad tegelased on.


Meie tuhkrupoisid magavad öösiti ilusti puuris, sest öörahu on öörahu. Ja enamasti nad magavad rahulikult terve öö ( keskmiselt magab tuhkur päevas kuni 18-20 tundi ). Üks hommik oli Atukas juba enne meie ärkamist valmis välja saama. Kui siis ennast ülesse ajasime ootas meid ees vahva kino! Paks magas veel sügavat und ja rippus täpselt niimoodi pea alaspidi kiigest välja. Kuidas niimoodi magada saab? Ebanormaalne tüüp. Atukast saime ka hea pildi kui ta meie tähelepanu üritas püüda hammastega puuri ust kangutades. Mainin siia igaksjuhuks uutele lugejatele, et ülejäänud päeva on meie loomad vabalt toas ja ainult tudutakse puurides :)


Ka Frankie poseeris ilusti üks päev.. Tal on nüüd peale kestavahetust kõik korras. Sööb jälle isukalt ja teeb akrobaatikat! Ja mulle tundub, et ta on ikka palju suuremaks kasvanud kui ta enne kestumist oli. Lugesime internetist, et sõltuvalt tingimustest võivad nad lausa 20cm suuruseks kasvada kuigi enamus neist seda ei tee. Ei tea kas varsti peab talle vanni ostma?


Aga praeguseks ilusat õhtut ja kes veel seda teinud ei ole siis võtke kindlasti osa ka minu Giveaway'st!

43 comments:

  1. Mul on oma hammastega vedanud, kunagi pole ühtegi auku olnud ehk hambaarsti juures olen ma alati max 4 minutit, mis on alati nii kurb. Kunagi ei tehta mitte midagi. :D kuid samas võin väga õnnelik olla. ning väike unistus on hambaarstiks saada :D

    ReplyDelete
    Replies
    1. Oeh kuidas sul on vedanud.. Ma võiks sinuga vahetust teha, siis saad ikka tunnikese seal puuri all istuda homme kell pool kümme! :D

      Delete
  2. Minul on ka homme hommikul hambaarsti juurde minek, peab kokku võtma ennast :)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Ma polegi ainuke! Ma hoian sulle pöialt, sa mulle.. Diil? :)

      Delete
  3. Hey! Kui ma veel väike laps olin siis karstin ka jubedalt hambaarsti. Ma ei tahtnud selle ameti nimegi kuulda. Mäletan, et kord viis mu ema mind hambaarsti juurde. Mäletan just seda korda kõige paremini sest see oli tõeline piin. Mul oli mitmes hambas auk ja need oli vaja korda teha. Ma nutsin juba siis kui hambaarst mulle oma peegli suhu torkas. Mõne aja möödudes rahunesin maha aga just siis oli vaja hakata puurima. Kui puur juba mu suus oli krabasin ma hambaarsti käe ja hoidsin seda koos puuriga oma hambast eemale. See kõik nägi välja nagu tal oleks nuga ja ta tahaks mind sellega pussitada. Täpselt nagu mõnes märuli filmis. Mäletan ka seda,et pärast hambaarsti juures käimist ostis ema mulle alati mõne raamatu. Praegu ma enam hambaarsti ei karda sest tavaliselt on mul ikka kõik hambad korras olnud. :D

    ReplyDelete
    Replies
    1. Tõesti vahva mälestus.. Kurb on see, et ma tean täpselt mida sa tundsid, sest olin ka ise selline kaak ja isegi hammustasin väiksena hambaarsti. Ega neil vist ka kerge elu ei ole :D Aga see, et sa igakord raamatu said on lahe strateegia!

      Delete
  4. Üldiselt ei karda v.a puurimine.. Aga kui peab minema kuskile mujale hambaarstile, kus pole varem käinud ja kokku puutunud sellega, kuidas teised arstid hambaid parandavad siis on ikka hirm sees..

    ReplyDelete
    Replies
    1. Olen sinuga nõus.. Minule kusjuures on puurimine meeldivam kui selle metallist oraga ( selline kõver ) kraapimine ja torkimine.

      Delete
  5. Olen ka siiani õnnega koos (sülitan üle õla) ja minu 23,5 eluaasta jooksul pole ühtegi auku olnud, kuigi perekonnas on teistel üsna palju probleeme hammastega. Kardan ma hambaarste sellegipoolest ja igal korral kontrolli minnes süda peksab :D

    ReplyDelete
  6. Kui täitsa pisike olin, siis ei kartnud hambaarsti. Vanemaks saades (u 12a) soovisin arstilt tuimestust ja ta ütles, et pole vaja ning nii ma siis kannatasin valu ning seda kuni Tallinnasse kolimiseni. Uus arst tegi alati süsti, kuid, et mind sinna saada oli juba oma jagu tegemist. Lõpuks käin vabatahtlikult, kuid värisen igal korral toolil.

    ReplyDelete
  7. Mina käisin terve oma elu ühe hambaarsti juures ja arvasin, et mul on hambas korras. Kui olin 17 läksin olude sunnil teise hambaarsti juurde. Selgus, et minu eelmine hambaarst oli ainult plomme toppinud. Ei mingit ravi ega migagi. Terve aasta käisin nii hambaarsti juures, et mõlemalt poolt tehti ühte hammast korda. Kaks tuimestavat süsti, kaks juureravi jne...Iga kord arsti juurest tulles oli mokk töllakil. Aga sain oma hambad aastaga korda. Selle arsti juurde pole kordagi enam läinud, kes mulle selle jama kokku keeras. Isegi uus hambaarst ütles, et see vist oli põllumajandust õppinud....

    Tegelikult tahtsin sinult uurida tuhkrute kohta. Endal on juba kolm aastat soov olnud seda nunnukat omada. Kas teie ostite enda omad poest või Eesti aretajalt? Müügiportaalides on ka neid müügil, aga sealt osta ei julge. Olemas on kodus Ferplast Jenny puur, kus enne elas vöötorav. See peaks tuhkrule ju sobima ööseks? Olen ka lugenud, et isased tuhkrud pidid vähem lõhna eritama, kui on kastreeritud, aga kas emasel ja isasel loomal on väga suured erinevused iseloomus ja käitumise? Tunnen, et peale kolme aastat uurimist ja puurimist on tuhkur 100% see loom, keda lemmikuks tahan.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Jumal tänatud see kõik juhtus sellel ajal kui sul hambaravi veel tasuta oli.. Vastasel juhul oleks päris valus löök rahakotile.

      Tuhkrute kohta nii, et minul on sattunud peaaegu kõik tuhkrud nö "pääste objektidena" va üks. Minu esimene tuhkur Pätu sattus minu juurde nii, et üks proua pöördus tuhkrute liidu poole, et temal pole aega tegeleda ja võtku keegi ta endale, et temal on ülehomme lend ja muidu ta paneb ta magama. Kuna olin aretaja ootejärjekorras uue tuhkru saamiseks olin mõtlemata valmis tuhkrupoisile kodu pakkuma. Ta oli väga halvas seisus.. Vale toit ( endine omanik andis talle kartuleid, võid ja muud kraami mida tuhkrule kunagi anda ei tohiks ). Pesi teda iga nädal inimestele mõeldud duššigeeliga ja hoidis teda imepisikeses küülikute puuris. Ta hambad olid kohutavas seisus ning üks kihvadest murdunud. Hoolitsesin tema eest hästi ja ta oli täielik süleloom. Kahjuks lahkus ta vikerkaare taha peale aastat minu juures elamist kuna tal oli mingi kohutav hingamisteede haigus mis ta kahe päevaga võttis. PS! Siinkohal mainin, et tuhkru võtmisel peab arvestama, et nad haigestuvad kergesti ja ka läbi geenide pärivad nad erinevaid halbu haigusi. Minu teine tuhkur Paks tuli natukene aega peale Pätu võtmist, sest kaks tuhkrut on alati parem kui üks! Nad mängivad kahekesi koos ja armastavad koos magada. Kahe tuhkruga on ka sinul lihtsam, sest üksik tuhkur vajab kordades, kordades rohkem tähelepanu ja on üksinda väga õnnetu. Paks on siiani mul alles ja üks rõõmsamaid tuhkrupoisse keda tean! Kuna Paks oli harjunud jagama ja peale Pätu surma oli ta väga kurb ja üksik siis kinkis Jüri mulle sünnipäevaks uue kahe kuuse tuhkrupoisi ( Tema on võetud aretajalt ) ja oli Stardust'i pesakonnast. Ta oli niiiiiiii armas tüüp ja siin blogis oled kindlasti tema pilte ka näinud kuid tema suri mõnda aega tagasi ja seda väga noorelt. Nimelt oli tal pärilik neerupuudulikus ja seda on väga raske avastada ning sümptomid ilmnevad alles haiguse lõpus. Ta oli meil nädal aega meie usaldusarsti Triinu usaldusväärsetes kätes, sai rohtusid, süste kuid mitte miski ei aidanud. See haigus on viimasel ajal tuhkrute seas väga levinud. Sellest teavitati ka aretajat, et ta saaks inimestele kes tema pesakonnast pojad võtsid öelda, et nad pidevalt kontrollis käiksid. Siis jäi meie paksu jälle üksi.. Ja nagu ma enne juba ütlesin siis loodus tühja kohta ei salli ja paksu nukrad silmad mis pidevalt pärdikut otsisid olid südantlõhestavad. Atuka võtsime loomapoest ( kuigi ma seda tegelikuses ei poolda ). Me võtsime ta sellepärast, et muidu oleks paks pidanud 8 kuud üksi olema ja Atukas oli poes olles juba päris vana.. 7 kuune + tal oli kohutav, kohutav jooksukas. Ta oleks magama pandud, sest poest ei osteta täiskasvanud loomi vaid ikka pisikesi kutsikaid. Nüüd on paks ja atukas kahekesi koos väga rõõmsad!

      Aga rääkides sellest, et kust looma võtta siis soovitan kindlasti aretajalt. Hind on enam-vähem sama kuid sul on teada sugupuu ja sugupuus levivad haigused. Nii saad olla ettenägelik ja käia loomaga kontrollis, et ennetada selliseid õnnetuid traumasid. Varajases staadiumis on paljud haigused ravitavad. Aretajalt võttes on veel see eelis, et loomakesed on enamasti juba harjunud liivakastil hädal käima ning on saanud ka esialgse hammustamise treeningu. Poetuhkrud on tihti agressiivsed, sest nad ei ole inimestega harjunud, ning häda satub peaaegu alati sinna kuhu juhtub. Hiljem kui oled tuhkrutega juba kogenud võid samuti võtta ka nö "lapsendatud" tuhkruid, sest siis juba tead kuidas neid õpetada, kantseldada ja ei karda nende hammustusi.


      Kui rääkida tuhkrute soost, siis mina eelistan alati poisse! Poisid on sellised mõnusad mõmmikud ( mitu korda suuremad kui emased tuhkrud ), enamasti sõbralikumad ja üldse sellised veidi "aeglasemad". Nendega on kergem ja kui ikka sülle võtad siis tunned, et mitu kilo tuhkrut! :)

      Loodan, et said mõningaid vastuseid ja kui neid veel tekkis võid julgelt siia kirjutada.

      Delete
    2. Vabandan kirjavigade pärast .. Tulistasin nii kuidas tuli :D

      Delete
    3. Loodan, et Triinu Liis ei pahanda,kui paar asja veel lisan siia tuhkrujuttu. :)
      Aretajalt võttes on veel ka see hea pluss, et kutsikas on enne uude koju minekut vaktsineeritud ning tal on kiip. Ning mis minujaoks suureks plussiks on veel see, et jääb kontakt kasvatajaga, kes erinevatel probleemidel alati aitab nõu ja jõuga.
      Päris huvitav on lugeda, kuidas Triinu Liis eelistab isaseid.. Minul oli näiteks kohe alguses kindel plaan, et loom peab olema kindlasti emane, mitte isane :D Mulle on tundunud isastega just raskem. Ja iseloomu erinevust ei saagi vist nii võrrelda, sest loomi on nii erinevaid oma iseloomudega.
      Soovitan omaltpoolt hoopis Sul minna kellelegi tuhkruomanikule külla ja enda loomi näidata.
      Kui elad Tallinnas, siis võin sulle oma emaseid tuhkruid tutvustada :)

      Delete
    4. Tsauki, tsau Marilin! Muidugi ei pahanda.. Sinu nõu on ju igati usaldusväärne :) Me võiks poistega ka sulle ükspäev külla tulla! Omale võtaks muidugi veinipudeli kaasa!

      Delete
    5. Aa.. ja PS! Minule võib ka tulla külla isaseid tuhkruid uudistama! :)

      Delete
    6. Jätan meelde ja võtame millalgi plaani! :)

      Delete
  8. Ka minule ei meeldi hambaarsti juures käia, aga kui vaja siis siiski teen seda. Kõige rohkem kardan tuimestus süsti, sest ma kardan jubedalt igasuguseid nõelu ja süstlaid. Alati värisen seal toolil ja arst peab mind rahustama. Ja ka see puurimise heli on jube vastik :(

    ReplyDelete
    Replies
    1. Aiiii, see süst on tõesti vastik! Kunagi mul tehti suulakke see.. APPPI KUI KOHUTAV! :D

      Delete
  9. Väiksena sai oii, kui palju hambaarsti kardetud, lõppes siis sellega, et hammustasin hambaarsti näppu ja läksin Tartusse, narkoosi alla ja tehti korda :D Siiani väldin sinna minemist, aga kui väga hull käes on, nagu nüüd sügisel oli, suur hambapõletik ja käisin vist 4-5 korda selle sama hambaga arsti juures, 2 korda nendest kordadest oli niii valus, et ei taha mõeldagi, aga kui juba käima hakkasin, siis teiste aukudega käin ikka ära, kui ta uue aja juba pannud on. Enamus kordadel teeb süstiga nüüd, siis ei ole midagi tundnud, v.a. see süstitorge, eriti esihammaste parandamiseks. Õnneks olen 15-aastane ja ei pea maksma midagi, muidu oleks päris kalliks läinud see jant. :) Vahel olen ikka ise ka enda üle uhke, et julgen käia lõpuni, mitte ei hüppa alt ära.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Siis me ühesugused hammustajad, et lõpuks vaja narkoosiga teha! :D Mul sama asi, et kui esimene minek on siis on pabin NIIII HULL aga kui juba käidud ja uus aeg pandud, siis on lihtsam. Uhkust tunnen ka mina kui käidud saan, vahest lausa premeerin ennast millegi heaga! :D

      Delete
  10. Hambaarstiga ei olnud mul enne mingeid probleeme kui üle-eelmisel aastal tarkusehambaid käisin eemaldamas. Läksin siis rahulikult konsultatsiooni, mille käigus arst teatas, et tema kavatseb ühe kohe välja tõmmata. Ma olin täiesti shokeeritud, kuna ei olnud selleks vaimselt absoluutselt valmistunud. Nii ma seal siis vedelesin, kõik kümme küünt stressipalli surutud ja süda rinnus tagumas! Õnneks läks kõik väga kiiresti ja valutult. Teine kord oli märksa hullem, kuna hammast tõmmata ei olnud võimalik ja pidi nö opereerima. Kogu see ragin ja muud jubedad hääled, mida ma selle aja jooksul oma pea sees kuulsin, olid täiesti kohutavad. Paranemine sellest kõigest oli ränk, kuna ühe põse sisekülg oli lihtsalt kolm nädalat igeme külge õmmeldud ja suud ei saanud nii paljugi lahti, et lusikas hammaste vahelt sisse oleks mahtunud.
    Tänaseks on kõik siiski korras ja ega ma enam ei mäletagi seda tunnet eriti, mäletan ainult, et väga haöb oli! :D

    Ja muide, sul on nii toredad ja ebaharilikud koduloomad! :)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Uuuuuuuh kui jubedalt see kõlas.. KOHUTAV! :D Judinad tulid peale. Küll sa oled alles vapper!

      Aitäh sulle! Nad on jah sellised vahvad tegelinskid :)

      Delete
  11. Mina armastan hambaarste! Kaks põhilist hambaarsti on mul nii ägedad, alati kui lähen siis neil juba nägu naerul, isegi kui pole neid aastaid näinud. Olen ka mõned korrad puurimise ajal magama jäänud, aga siis hambaarst õrnalt toksanud ja öelnud, et ära maga, et suu vajub kinni :D Mul alles oli ka see tarkusehamba operatsioon ja olin ka nädala üpris õnnetu, aga siiski hullem asi mu elus olid breketid. Siis ei saanud kaks nödalat süüa ja suu oli mega valus. Aga jah, mulle hambaarstid meeldivad, sest mulle meeldivad ilusad hambad :D

    Aga jaaaaa, Sul on ägedad tuhkrupoisid! :)

    Keep up the good work!

    ReplyDelete
    Replies
    1. Ohhh sind õnneliku! :D Kuidas on võimalik hambaarsti toolil magama jääda? Ma ei mõista..

      Aitäh Sulle Agnes!

      Delete
  12. Oii, mul hakkas nii kahju sinust :(. Endal on mul hammastega vedanud, auke on küll olnud, aga midagi väga hullu mitte. Enne 19-aastaseks saamist käisin hambaarstil ära, et kõik mis veel vaja, tasuta korda teha. Siis selgus, et mu tarkusehambad kasvavad ikka totaalselt metsapoole, täpsemalt siis otse teistele hammastele peale, paralleelselt keelega pm. Kolm tuli välja tõmmata ja see ragin oli tõesti kohutav. Kuna nad olid nii halva nurga all, siis arst sikutas neid kahe käega ja oli praktiliselt küünarnukini mul suus, aga valus ei olnud kordagi :).

    PS! Viru hambakliinikus on Dr. Martin Lauk - esiteks, kuku pikali mis kompu ta päriselus on, teiseks mängib tema kabinetis alati väga hea muusika ja kolmandaks on ta supertore, sõbralik ja vapustavalt hea arst.

    Emal ei ole mul hambaarstidega hästi läinud. Ta töötas taksojuhina kunagi ja seal olnud tööstressist tuli tal ka miski põletik ning nüüdseks on tal vist enamus oma hambad juba kroonide vastu ümber vahetatud. Siinkohal pean kõigile ütlema, et Sõpruse pst'l Dr. Rausi kliinikusse ärge keegi oma jalga vabatahtlikult tõstke, sest vähe sellest, et ta ei vaheta kindaid kui ta patsiente vahetab, ei ole ta ka kuigi kompetentne arst. Ema on ühe hambaga käinud tema juures tema enda tehtud viga parandamas kolm korda ja kui ma ta siis lõpuks enda arsti juurde saatsin, selgus röntgenpildist, et ta on ka süstlaotsa jätnud emale igemesse, ära suretanud täiesti korraliku ning terve hamba ja lappinud hammast mille all on põletik. Mulle tundub sellise "arsti" tunnistuse päritolu väga kahtlane, rohkem on nagu tegu väga saamatu n.ö. asjaarmastajaga.

    ReplyDelete
    Replies
    1. APPPPPPI KUI KOHUTAV! Googeldasin just veidi ja sellel kliinikul on varemgi patsientidel taolisi probleeme olnud kus hambaarst tuli paljaste kätega, toasussid ( tutikestega ) jalas ja sikutas põletikus hamba välja. Jumal tänatud, et ema normaalse arsti juurde viisid ja asi korda sai! Sellised tohtrid tuleks kohtu kaudu maksma panna.. Nad ju tekitavad reaalset rahalist kahju inimesele!

      PS! Ka Citymed'i hollandlasest mees arst on vägagi kompu! :)

      Delete
    2. Ema on nüüd tema juures käinud ja pakkunudki varianti, et kas lahendame selle omavahel ära või on vaja kohtukutset. Arst on siiani üsna mõistlikult käitunud ja mingi kompensatsiooniga ka nõus olnud, niiet ehk saab tema tehtud töö, korraliku arsti juures, tema enda rahadega ikka korda tehtud :)

      Delete
  13. Ma nii mõistan seda esihammaste närvipõletiku valu! Mul tekkis see, kui ma olin 10-aastane. Mäletan kuidas pidin poolteist tundi järjest suud lahti hoidma ja närvid n-ö "suretati" välja vms. Nüüdseks on mul kaks esihammast surnud. Nüüd see talv tekkis mul sinna põletik. Praegune hambaarst ütles, et arvatavasti sellepärast, et siis ei ravitud mu hambaid korralikult... See valu, mis ma pidin kannatama need nädal aega oli ikka meeletu. Neli päeva ei saanud mitte midagi süüa, kuna nii valus oli, kõik oksendasin välja, magada ei saanud öid. Käisin kolm päeva järjest hambaarstil. Pole vist elusees nii palju nutnud valust :D Ühel päeval tegeleti lausa kolm tundi mu hammastega, puuriti ja sorgiti seda põletikku sealt välja. Kahe päeva peale sain 10 tuimestussüsti! Aga nüüd on vist kõik korras! Ütleme nii, et hambavalu ei sooviks isegi suuremale vaenlasele mitte. Väga õudne. Nüüd on ka minul hambaarsti foobia :))
    Tuhkrud on küll nunnukesed :)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Otsaa vaeseke.. Mul tulid judinad peale kui seda lugesin ja ka see valu mida minagi tundsin tuli eredalt meelde! Jumal tänatud, et nüüd korras on ja tõesti.. Hambavalust hullemat mina ei tea.

      Reeglina tekib see hirm täpselt selliste äärmuslike juhtumite korral ja sellest lahti saada on väga raske.. Ise istun siin just alumine huul töllakil tuimestusest ja kirun kui väga mulle ikka hambaarsti juures käia ei meeldi kuid õnneks on Citymed'is see eelis, et seal ei ole üldse seda hambaarsti uksetaga istumise tunnet. Seal on vaibad, telekad, raadio, siseviimistlus on ilus värviline. Kui sisse astud võtab sekretär ilusti su mantli ja üldse on klienditeenindusele palju rõhku pandud. See aitab rahustada ja ka minusugusel patsiendil on seal palju mugavam olla :)

      Delete
  14. Mul on väga-väga kehvad hambad. Hambaarsti juures kontrollis käies peab alati midagi parandama.
    Kartsin ka alati hambaarsti täiesti meeletult, kuid peale Tartusse kolimist leidsin siit ülihea hambaarsti, kes oskab alati maha rahustada ja väga õrnalt ja ettevaatlikult puurida (minu suurim hirm hambaartsi juures on puurimine, varem olid juba sellest, kui arst käe puuri järgi sirutas, pisarad suurest hirmust silmas). Nii et, hambaarsti kartust annab täitsa ravida :)

    Kuigi, kui siit ära kolin, siis vist hakkan kasvõi teisest Eesti otsast Tartusse hambaarsti juurde käima, sest ega ei julge küll ühegi teise arsti juurde minna enam.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Mul on ka hambad nii nõrgakesed ja vajavad pidevalt lappimist. Kunagi oli minul sama lugu, et käisin Viimsis koguaeg ühe ja sama arsti juures kuni ta lõpuks pensionile läks. Siis tuli suur auk sisse, sest ei julgenud ühegi teise arsti käe alla minna :)

      Delete
  15. Ka minul on olnud hambaarstidega ebameeldivaid kokkupuuteid. Kui noorem olin siis oli ikka päris tihti tarvis hambaarsti külastada nüüd õnneks vähem - piisab ainult kontrollist. Kõige rohkem on meeles see kord, kui mul üls tagumine hammas oli väga nukras seisus. Nimelt oli mingi jama, et seal pidi närvid ära suretama, et hambast üldse asja saaks. Enne seda aga puuriti, tehti röntgenit ja mida kõike veel. Mäletan, et mulle pandi ka mingi prooviplomm ja siis pidin koju minema ja paari päeva pärast tagasi, et vahetavad ära. Aga see prooviplomm oli vist mingi praak, sest kui ma koju jõudsin oli ta lagunenud ja ma põhimõtteliselt katsusin keelega oma hamba sees olevaid närve ja vat see oli valus. Mul lõpuks valutasid kõik hambad, ma ei saanud enam arugi milline see nö haige oli. Väga kohutav oli see valu. Võtsin vist päevas mõni 3-4 valuvaigistit. Samal päeval ei saanud enam hambaarstile ka tagasi minna nii et pidin kuni järgmise päevani seda vau kannatama. Õnneks oli see kõik ka siis kui olin alaealine, sest muidu oleksin end vist rahast lagedaks pidanud maksma.
    Nüüd olen olnud korralik ja igal aastal kontrollis käinud ja õnneks on seni kõik enam-vähem korras olnud - ptüi, ptüi, ptüi.
    Kui neist esihammastest rääkida siis ükskord oli mul nende vahel pisike auk ja arst ütles, et see on kõige valusam koht kui puurida.
    Mul on mingi kompleks, et ma lasen alati tuimestuse teha. Ma pigem kannatan selle süstimise ära kui puurimise :D
    Igakord kui ma hambaarstide majast möödun, tunnen seda puurimise lõhna ja tekivad külmavärinad :D
    Pikk ja segane tekst tuli :D
    Aga edu sulle ja terveid hambaid! :)
    Toredad loomad on sul! :)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Õõõõõõõh, õudukas! Ära räägi, mind ootab 19'nendal ka üks juureravi ees! Tuimestuseta ei lase mina arsti üldse millegiga ligi.. Ka mitte selle konksus kaabitsaga millega nad tavaliselt uurivad ja vaatavad enne puurimist :D

      Delete
  16. väiksena lausa jumaldasin hambaarste. tahtsin iga nädal minna, kuigi hambad olid kõik korras. Aga kui kooli läksin, muutus kõik, lihtsalt pole soovi sinna kabinetti astuda.
    aga su koduloomakesed on tõsiselt armsad :) lihtsalt pidin mainima

    ReplyDelete
    Replies
    1. Issand kui naljakas see minu jaoks tundub, et keegi saab jumaldada hambaarste :D:D

      Aitäh Sulle! Sõbrakesed saadavad sinu suunas pikad, pikad haigutused ja ringutused!

      Delete
  17. Ka mina kardan hambaarsti. Huumorit ma armastan, aga hambaarstitoolis mitte ja kahjuks/õnneks on minu hambaarst väga suur killuviskaja. Nii ma ei lasnud tal ükskord põletikus hambaga ka midagi ette võtta, sest tema naljade hulka kuulus ka "ma ei tee sulle süsti". Paningi tookord jooksu kabinetist (ise olin juba 18), kui hammas suures põletikus oli. Põletik oli aga nii hull, et olin kohe seal tagasi ja sain ka süsti. Siiski oli hirm nii suur, et vältisin kuni oktoobrini hambaarstile minekut. Siis aga murdis lagrits selle sama ravitud, kuid surnud hamba nii pooleks, et jube vaadata. Nüüd jäin hambast üldse ilma. Oleks varem läinud, oleks see veel alles ja ei peaks implantaadi jaoks raha koguma. Ka enesekindlusele oli paras põnts 23selt hammas kaotada. Tühjus on õnneks taga ja suure naeratusega ka ei paista. Nüüd on mõistus koju ka tulnud, et ei saa venitada niimoodi. Käin ka järgemööda auke ravimas. Arsti hoiatati ka mu hirmu suhtes ja nüüd teeb igal juhul süsti ära ka. Nüüd tagasi vaadates saan ise ka aru kui mõttetu see pimestav, kurdistav ja judinaid tekitav vastikustunne hambaarstile mineku suhtes oli... Tore, et ma pole ainuke argpüks olnud! =D Tervitused meie näriliste poolt!

    ReplyDelete
    Replies
    1. Hei Anete!
      Ai, ai, ai.. See kõlab ebameeldivalt! Eks ilus naeratus on tõesti üks oluline asi, sest nagu sa juba ütlesid mõjub see enesekindlusele üsna tugevalt. Ka see kui inimene hambaid peidab/varjab, ei naerata mõjub vähem usaldusväärse ja ebakindlana.

      Tervitused sinu närilistele vastu! :)

      Delete
  18. Replies
    1. Frankie sööb külmutatud sääsevastseid! :D

      Delete
  19. Kuna ma hambaravis töötan siis olen täheldanud, et tihti on pisikestel hirm suurem kui valu ise. Juba see kui arst tahab artikulatsioonipaberi suhu panna siis röögitakse nii et vähe pole :D. Tänapäeval on hambaravi ikka päris kõrgel tasemel, enamasti on ta ebamugav just igasuguste helide ja põrutamiste pärast, aga eks valu esine ka aga jah tänapäeval on ikka päris tipus see tase. Ei pea kartma seda hambaarsti nii hullusti :)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Ma kuulsin jah, et sa juba täitsa tööpostil :) Väga vinge!
      Eks hirmul on suuuuuuured silmad tõepoolest :D Jumal tänatud ma nõuka ajal ei elanud, siis ma oleks ilmselt hambutu!

      Delete