Meil oli täna Kristoga mähkmevahetuse protseduuri ajal selline "diip" vestlus.. (like you usually have onju), et ma pean seda jagama. Nimelt on kuidagi juhtunud nii, et mul on enesele teadmata küljes üks parasiitväljend, mille tähendus pole minu jaoks absull see, mida ta tegelikult tähendab ja ma kasutan seda nii uisa-päisa, et isegi ei mõtle sellele. Tema on aga seda tähele pannud ja alles nüüüüüüüüüüüd sain ma teada, et mul selline tobe komme on. Nimelt on nii, et ükskõik millest jutt parasjagu ka ei käiks.. On seltskonnas jutt, Kristo räägib midagi või keegi teine.. Vahet pole. Kui keegi ütleb näiteks, et "Mulle kunagi ammu täiega meeldis see bänd" (see keegi oli Kristo mõned päevad tagasi), siis ütlen ma "Hehe.. Jepp. See meeldis kõigile tol ajal". Või Kristo ütleb, et "Mulle maitseb jäätis", siis mina automaatselt ütlen vastu "Kõigile maitseb jäätis"! Nagu mida vile.. Kust mul selline rumal komme tulnud on? Kes on need müstilised "kõik" koguaeg? Ma ise pole seda üldse märganud ja Kristo sõnul olen ma seda pikemat aega juba teinud. Päris piinlik, sest see kõlab umbes täpselt nii nagu see, mida sina/tema/nemad/kes iganes ütleb, ei ole üldse big deal, sest paljudel on nii. Jumala nõme tegelikult, kui nii mõelda. Aga ma absull ei pane tähelegi, et ma sellist väljendit kasutan ja veel vähem mõtlen ma selle taga midagi sellist inetut. See on pigem selline, et "Jaaaaaaaaa, nõus! Kellele ei meeldiks" või "Jaaa, mulle ka meeldis ja ma tunnen paljusid, kes olid veel samas paadis" släng. See tuleb kuidagi nii kiiresti üle huulte ka, et ma ei jõua ennast kontrollida. Nüüd, kui Kristo sellele tähelepanu pööras, siis see on lausa naljakas. Seda juhtub nii tihti lihtsalt, et me mõlemad plahvatame naerma juba. No on koomiline, tegelt ka. Samas veits kurb, sest ma väga loodan, et ma niimoodi kedagi kuidagi solvanud ei ole. Eelkõige Kristot. Nüüd on sellest saanud muidugi selline inside nali, mille kallal mind hea nokkida on. Iseennast ajab ka naerma noh. No midaa? Miks ma nii ütlen? :D
Ma siis peale seda jutuajamist hakkasin mõtlema oma tuttavate peale, perekonna peale, et kas minu ümber olevatel inimestel ka selliseid veidraid kombeid leidub. Leidub küll! Kõige esimesena tuli kohe meelde Mallu. Sorts Mallur, et ma sinust kirjutan, aga noh.. Kes ei kirjutaks? Mallul on selline komme, et ÜKSKÕIK mida ma talle chatti ka ei kirjutaks või telefonis ei räägiks, siis vastab ta mulle esimese raksuga "EI". Tegelikult on see samamoodi ka näost-näkku. Siis me naljatleme sellel teemal mingi paar minti ja siis räägime tõsisel teemal edasi. Every single time :D
Või näiteks on mul sõbranna Krissu. Temal on kombeks öelda vestluses väga tihti "Oot, sul on laps vä", "rase olid vä", "sünnitasid vä". No nagu naljaga.. Lihtsalt keset kõige lambisemat vestlust. Ja siis me naljatleme mõnda aega ja jätkame lõpuks oma vestlusega.
Ja ma olen nüüd jumala kindel, et nii Mallu, kui ka Krissu hakkavad enda puhul seda märkama.. Sellest teemast ajendatuna.. Kas Teil on mõni parasiitsõna? Või väljend? Või nali? Huvitav, et kuidas sellised imelikud ja veidrad asjad meile külge jäävad ning me ise neid ei märka?
ei, ma ei märka seda iial!!!!
ReplyDeleteMida??? Poleks arvanud??!?!!
Delete:D :D :D
DeleteVäga tihti kasutan sõna "kena", ja seda mitte omadussõnana. Keegi ütleb näiteks, et näeme varsti ja mina vastan nõustuvalt "kena" 😆
ReplyDeleteHaha :D :D
DeleteJaa mul sama lugu😀
DeleteMul oli kunagi väga palju parasiitsõnu/slängi kõnes ja kirjas. Peale seda kui otsustasin suheldes korrektsem olla, jäi parasiitsõnu vähemaks.
ReplyDeleteEi oskagi öelda kas ja kui palju mul parasiitsõnu on, sest ise pole ma midagi märganud ja keegi pole midagi öelnud ka 😊😊
Külge jäävad parasiitsõnad ilmselt selletõttu, et need on catchid ning paljud kasutavad neid. Levib nagu haigus sügisel 😀
Nagu põhimõtteliselt võiks ju öelda, et pole selliseid sõnu. Aga põhimõtteliselt siiski nagu on 😂 kindlasti on neid väljendeid mul veel, ise ei pane tähele lihtsalt.
ReplyDeleteNagu on mul väääga pikalt olnud. Olin 13 aastat tagasi Rootsis laagris, kui mulle üks kasvatajatest selle välja tõi. Hakkasin jälgima ja ka koguaeg peale sõna ütlemist hakkasin naerma - no ei saanud ilma sellega nagu kuidagi oldud lihtsalt. See tuli iseenesest ja siiani pole sellest lahti saanud.
Põhimõtteliselt kasutan vägaaaa paljude lausete esimese sõnana, kuigi see isegi ei sobi sinna, kui nii mõelda.
Ma usun, et sinu parasiitsõna on näiteks põhimõtteliselt :D
DeleteKirjakeeles olen ammu korrektuure teinud. Bogipidamine ja aeg-ajalt selle üle lugemine aitab väga hästi aru saada, milliseid väljendeid võiks pigem mitte kasutada ning milliseid mõttetuid sõnu liiga palju on. Suhtluskeeles tulid aga suuremad korrektuurid, kui laps sai 2-aastaseks ja õppis rääkima. Ning muidugi vanemate kõne matkima ja nende maneere, väljendeid, miimikat jne üle võtma. Asi ei pruukinud üldse olla ropp vms, kuid lapse suust öelduna saab ikka väga ilusti aru, kuidas ei ole just kõige parem viis midagi öelda või rääkida.
ReplyDeleteHahahaa..... ma ka pea iga küsimuse peale vastan EI. Ja siis alles uurin mida soovis v kas saan aidata :D
ReplyDeleteKuskil paar aastat tagasi oli ka mingi parasiitsõna mul, sõbranna mees alati noris sellega mind, aga hetkel ei tule kohe üldse meelde mis see oli. :P
Minul on sõna “vaata”.. räägin mehele pika jutu maha ja lause lõpus on “vaata”.. löpuks kui mees sellele tähelepanu hakkas pöörama ja küsima mu käest “mida ma vaatama pean”, siis nüüd üritan seda küll vältida, aga ikk tuleb..lipsabki üle huulte :D
ReplyDeleteMul juhiti tähelepanu faktile, et mul on, vaata, ka üks parasiitsõna. See, vaata, tuleb rääkides niimoodi sisse, et ma, vaata, ei saa ise arugi. Aga nüüd, vaata, peale seda, kui tähelepanu juhiti, vaata, siis ikka saan vahepeal sellelt vaatalt sõnasabast kinni ja siis on jälle nõme tunne. 😂
ReplyDeleteMul mehel oli jumala nõme komme, mis muutus ka naljaks meil omal aga ta tegi nii, et kui keegi mingi jutu rääkis oma juhtumst, siis ta vastas - see pole midagi, mul oli....
ReplyDeleteJa nii iga kord. Alles siis kui ma ütlesin, et see pole eriti ilus nii öelda sai ta teada, et teeb seda:)
Minu oma ütleb samamoodi. Ma ei arvanud, et teisigi veel leidub 😀 aga kui tore vestlus neil kahel oleks 😂
DeleteSee sinu "kõigile" sõltub tegelikult ju mis intonatsiooni ja tooniga seda ütled - kui ikka positiivselt ja nö tõusva tooniga siis ei saa seda ju halvana ega sellise vähemaks pidavana võtta. Kui "allamineva" tooniga, siis võib jah välja lugeda et "pohh, et sulle, sa pole üldse tähtis, kõigile ju, pole sa mingi eriline oma tunnetega..." :D :D Kel kõrvad peas saab sellest erinevusest ju aru ega solvu asjatult. Jah, chatis on seda erinevust keeruline näha :D
ReplyDeleteMul oli vahepeal "haige jänes" iga jama asja peale või enda või kellegi teise kohta, kui miski jama korraldas või mulle arusaamatult käitus (nt kui valasin kohvi tehes vee filtrisse purule selga - "haige jänes" kraaksatasin üle saali, nii et kliendid ehmatasid :D )... Ahh mis ma seletan, on praegugi käibel :D
Mul on ka EI.
ReplyDeleteEi tähendab et...
Ei ma tean seda ise ka...
Ei ma olen ka sellele mõelnud...
Ei ma arvan ka samamoodi...
Mu ema naerab, et ma olen nii eitavas faasis.
Hhahaha, see on nii hea teema. Mina ütlen kogu aeg jutu sees "mingi". Mul ka kutt hakkas seda tähele panema ja nüüd teeb juba ise ka minu üle sedasi nalja, et kasutab ise ka jutu sees hästi palju sõna "mingi". :D Ma ise ei pane seda kusjuures üldse tähele. :D
ReplyDeleteMul on "kled ve" ja isegi silmast silma rääkides ütlen samamoodi, mitte kuuled või vaid just kled ve :D mees alati ärritub kui talle nii ütlen/kirjutan :D
ReplyDeleteHahahah see oli nii LOL praegu; ta vastas mulle, LOL; sellest oli nii hästi aru saada LOL
ReplyDeleteEhk siis mul pea iga lause lõpus väljend LOL, olen selle külge saanud endale vist vahetusevanemalt sest tema kasutab seda koguaeg😃 teine parasiitsõna on vaata.. Lause ees, lause keskel ja lõpus koguuuaeg, ennast ajab ka juba naerma 😃
Minul on selleks sõnaks ‘kuule’. Kõik
ReplyDeleteMu laused algavad ‘kuule’ga ja näiteks chatis on lausa naljakas, et tahaks kirjutades ka alustada nii, aga kirjapildis see häirib mind, samas ilma selleta lauset mõttes läbi lugedes tundub lause naljakas. See on minu jaoks nagu jutu sissejuhatus :’D
Oi mul neid parasiit väljendeid palju olnud - nagu, vaata, onju jne. Lisaks kasutan ma ühte sõna "tüüne", ma isegi ei tea kust see tulnud on või mida see täpselt tähendab, aga mina kasutan seda sünonüümina sõnadele vinge, äge, lahe jms :D Keegi veel seda sõna selles tähenduses kuulnud on? :D Minul enamus tuttavad igatahes ei ole :D
ReplyDeleteHaha, ma kasutan sama sõna tihti, aga pigem just asjade kohta, mis on puised, igavad, tavalised vms. :D
DeleteKasutan tihti ka sõnu 'issand' 'täiega' või 'tra', see viimane just nii lühendatult. Neist võiks küll lahti saada. Aga väljendite puhul on mu sõbrad ja tuttavad harjunud, et võivad kõike huvitavat mu suust kuulda. Nt 'näeb välja nagu supikana', mis on mu vanematelt külge jäänud.
Ma olen avastanud,et kui ma töötan lastega,siis kui nad kaua uimerdavad,siis ütlen:"Päriselt vä?
ReplyDeleteMinul on loll komme öelda korraga "ja-ei". Mees alati küsib, kumb siis ja või ei :D Ja ma ei saa aru, kust see mul külge tulnud on aga see viimase aja värk. Sammuti ütlen ma kõne lõpus tihti "ole tubli". Pärast kui mu kaasa ütles, et ma seda teen üritan vältida :) (teda häirib, et mis tubli :D )
ReplyDeleteJa pojal (7a) meil on selline komme, et kui midagi seletab.. siis on parasiitsõna "ja siis" ja seda võib ta korrutada ühes jutus lugematul arvul kordi. Meeletult ajab naerma kui ta meile mingit päeva sündmust räägib ja seda korrutab, kusjuures ise ta saab vahel siis nii vihaseks, et ta seda teeb, et pisarad tulevad silma(samas ajab teda naerma ka samal ajal) , aga noo lihtsalt on nii naljakas kui koguaeg on "ja siis" (meil raske naeru tagasi hoida)
Ma vahepeal ütlen "hopsti", kui teen liigutuse, mis nõuab suuremat pingutust. A la - teen suurema sammu üle lombi vms. Ja minu arvates see kõlab nagu vanamammi, aga ma ei saa midagi parata :D
ReplyDeleteMul on koguaeg igalpool vaata sõna :D
ReplyDeleteNo ja siis vaata oli nii
tegelt vaata..
Mees tihti ütleb siis sellepeale : näita ?
siis ma algul vahpeal ei saa aru ,et misasja ma näitan sulle :D
Jaa, mul on selleks "vist". A'la "Ma vist ei saa tulla", kuigi ma tean, et ei saa, või "Ma homme lähen vist vanaema juurde", kuigi ma tean, et on minek :D
ReplyDeleteMul on ämmal parasiit öelda “ole aus”. Näiteks “ole aus, on ju nõme käitumine” ja mul tekib tunne, et kui vastupidist ütlen, et siis ma justkui ei ole aus. Aga saan tegelikult aru, et ta üldse ei mõtle sõnapaari tähendusele :)
ReplyDeleteMul on parasiitsõnaks "ikkagist". Igati vale, aga kogu aeg lipsab kõnesse. Kirjutan seda väga harva. Kirjutamisel vist... sõnad "tubli" ja "what" :)
ReplyDeleteMinul on kombeks küsida enne, kui keegi minupoole pöördub "ah?".
ReplyDeleteNt: Sõbrannaga oleme poes ja ta vaatab mulle otsa ja küsib kas on vaja pirne ka osta? ja ma vastan talle "AH?"
Ma ise ka ei tea kust see tuleb.
Vahel mees jõuab mulle öelda: "Eile käisime.." ja mina vahele "AH?" ja siis räägib uuesti Eile käisime seal ja seal.
Varem ma ei pannud ka seda tähele, aga peale seda kui sõbrants ütles, et mul on nii loll komme vahele segada enda "ahhiga" häirib see mind ennast ka.
Õudne. Miks keegi varem seda mulle pole öelnud-.-. Väga tüütu!
Triinu ütleb päris tihti ka "why notsu" 😀
ReplyDelete