Friday, December 14, 2018

Random küsimused - vol 1


Eile küsisin oma instagramis teie käest vahvaid küsimusi millele vastata.. Kuigi ma plaanisin vastamist video formaati, siis päris nii see ei läinud. Aga ega see ei takista mul kirjalikult vastamast. Nii palju vahvaid teemasid tuli millest rääkida ja patt oleks seda edasi lükata. Aga hakkakski kohe pihta.

1) Mitut last omale soovite/Kas tahaksite kunagi veel ühte last saada/Millal plaanite uut last?

Ma võin vanduda, et seda küsimust küsitakse kõige tihedamini. Me kindlasti plaanime ühte last veel. Aga millal? Vot seda ma ei oska öelda. Ma olen alati arvanud, et sellist asja ette planeerida on kuidagi raske. Selleks peab tekkima see õige tunne. Praegu me naudime kolmekesi olemist ja kui ühel hetkel see õige tunne/isu peale tuleb, küll te siis kindlasti ka teada saate!

2) Kuidas selliseid lokke juustesse saad? Millega oma lokke teed? Kuidas viitsid juustega nii palju jännata? Kas see juukseid ei riku?

Tegelikult ei jända ma üldse palju oma juustega. Sellised lokid keeran ma omale ca 5-10 minutiga ja teen seda enamasti sirgendajaga. Piisab vaid kolmest lokist kummalegi poole ja juba on selline ilme, et oleksin hullult vaeva näinud. Tavaliselt keeran ma esimesele kahele salgule väikese loki sisse ja ülejäänud koolutan lihtsalt natukene ülesse poole. Lokid püsivad juustes kaks päeva kindlasti. 

3) Kas sa kunagi kurb ka oled? 

Eks ma ikka olen vahel kurb ka. Seda muidugi pigem harva. Ma olen selline inimene, et kui ma olen hästi rõõmus, siis jagan seda maailmaga ja kui ma olen kurb.. Siis kindlasti paistab ka see välja. Ma olen väga emotsionaalne inimene ja endale tundeid ei hoia. Alles üleeile nutsin peatäie. Seda muidugi üle pika aja, aga ikkagi. Ma arvan, et me ei tohiks tundeid enda sees lõksus hoida. Meil on õigus olla vahel ka õnnetu. 

4) Kas sul on mõni foobia? Mida sa kardad?

Ma väga, väga, väga kardan herilasi. Ma ei kannata suvel väljas istumist, sest herilased alati tiirutavad ringi ja see ajab mind paanikasse. Lisaks ei ole ma just kõige suurem varvaste fänn. Mu meelest on need alati koledad. Ma ruumist lahkuma ei pea ja mul ei ole tülgastust, aga ma eelistan inimesi sokkides :D

5) Mis on Teie pere unistuste reisi sihtkoht?

Mina unistan reisist Itaaliasse. Oleme kokku leppinud, et sinna lähemegi järgmisena! Ma jumaldan Itaalia toitu, muusikat, keelt.. Oeh ♡

6) Kas laps oli planeeritud? Miks abiellusid nii kiiresti, miks said lapse nii ruttu ja kas soovitaksid teistel oodata?

Laps oli meil vägagi planeeritud. Tegelikult proovisime last saada lausa 8 kuud enne kui ma rasestusin. Ma ei arva, et ma oleksin kiiresti abiellunud. Ma arvan, et täitsa paras aeg. Me oleme Kristoga nüüd 5 aastat koos olnud ja sellest 2 aastat abielus. Me olime 2a koos olnud, kui abiellusime. Ma usun, et see ei ole liiga ruttu. Mu meelest ei tohiks sellel üldse mingeid reegleid olla, et kui ruttu on ruttu ja kui kaua peaks nagu ootama. Ma arvan, et sellega on samamoodi nagu laste saamisega.. Tunne peab peale tulema. 

7) Mis oleks su viimane eine siin elus?

Kindlasti mõni minu vanaema valmistatud roog. Ta teeb kõike nii hästi, et ma ei oskagi valida. 

8) Kõige kummalisem kompliment, mida on sulle öeldud?

"Sa oled nii väike, sa mahuksid mulle taskusse".. Ega midagi kummalist meelde ei tulegi. Mallule ja Krissule meeldib mulle öelda, et "Sa oled ikka nii russ" :D

Vot nii! Oleks äge ka teie vastuseid antud küsimustele lugeda, kellel aega on, siis SHOOT! Ilusat nädalavahetust! 

3 comments:

  1. Ma ei soovita seda russi asja teistel kasutada, on 50/50 võimalus, et istute pärast Saaremaa eri otstes ja mossitate :D

    ReplyDelete
  2. Tean, et sul on loomulikud pikad ripsmed aga millist ripsmetuši sa kasutad? Ja kas koolutad ripsmed igapäevaselt? :)

    ReplyDelete
  3. Lugesin sinu keisrist postitust ja samuti lugesin erinevate emade lugusid seal all. Olles ise juba teismelise tütre ema, võin öelda, et päeva lõpuks ei ole tähtis, kas laps sünnib loomulikult või keisriga, vaid see, millise inimese sa temast kasvatad. Siiras, soe, sõbralik, viisakas ja lahke inimene - see on see, mis loeb. Siira naeratuse ja viisakusega avab inimene elus palju uksi. Kindlasti tuleb last õpetada väikesest peale sõna pidama, teisi ja ennast kuulama. Kui kohtume täiskasvanutena, siis me ei küsi inimestelt: kas sa sündisid keisriga või ilma? See on tõesti viimane asi, mis pähe tuleks. Just siis loeb see, et inimene oskaks piltlikult öeldes astuda ja istuda ning oleks igati empaatiavõimeline. Samas tuleb osata enda eest seista ja kõiki neid oskuseid saame lapsele õpetada. Sinu asemel ma isegi ei mõtleks enam selleks, et laps sündis keisriga, sest nii läks ja kõik on kokkuvõttes hästi. Lugedes sinu blogi, olen enam kui kindel, et kasvatad oma lapsest sama armsa ja siira inimese nagu sa isegi seda oled. Palju edu Sulle kõiges ja ilusat jätkuvat aastat

    ReplyDelete