Sunday, October 28, 2018

Meie uus kodu


Kogu see postitus näeb ilmselt välja nagu üks suur RE/MAX-i reklaam, sest ma kasutan kuulutusest võetud pilte ja noh.. Seal on logod peal, aga tegelikult ei ole. Ma mõtlesin ja plaanisin küll, et teen ikka uued pildid, sest noh.. Kui oma isiklikud asjad sisse tuua, siis on kodul hoopis teine ilme, aga alati on midagi ette tulnud ja ma otsustasin, et ideaalset momenti nagunii ei tule. Saate ka nendest pilitidest aimu. Eks kunagi, kui peaks selline sobiv moment tekkima, siis näitan ka reaalset seisukorda. Tegelikult oli nii, et kui me sisse kolisime, siis tegin instagrami storydes ka roum touri. Aga eks see on juba kuskil internetis "kadunud". Kes ei näinud tol korral, siis teie jaoks just see postitus ongi. 

Nagu te teate, siis me unistasime sellest, et meie uus kodu hakkab asuma Viimsis. Seda lihtsalt sellel põhjusel, et me mõlemad oleme sealt pärit, käinud ühes koolis ja tunneme iga tänavat. Mina käisin Viimsis ka lasteaias näiteks. Ka Kristo vanemad elavad Viimsis ja minu tibu ka (uuemad lugejad ehk ei tea, aga tibu on siis minu vanaema). Kahjuks ei olnud tol momendil seal ühtegi meile sobivat korterit ja siis otsustasime kolida Piritale. Me ideaalis tahtsime 3-toalist korterit, kuid ka nende pakkumiste seas ei leidnud midagi, mis meie hinnapiiriga sobiks. Kuna Kris magab meiega endiselt ühes toas, siis ei olnud sellest tegelikult nii suurt probleemi. Meile sobis ka vähe suurem 2-toaline korter. Me nagunii ei plaani siin super kaua peatuda ja ideaalis sooviks ikkagi oma kodu osta. Praegu valisime üürikorteri, sest enne laenu taotlemist peaksin mina uuesti tööpostil vähemalt 6 kuud käima. Nii saaksime me võimaldada omale sellist kodu, mida me sooviksime. Me tundsime, et meil pole pointi mingit vahepealset asja osta ja otsustasime, et parem kogume raha ning ostame hiljem juba midagi püsivamat ja suuremat. 


Meie uue kodu vahendas meile muideks mu armas sõber Margus Mölder. Sellega on naljakas lugu, sest kunagi kui mina RE/MAXis oma kinnisvara karjääri alustasin, siis töötas ta Ober Hausis. Ma mäletan kuidas me Jüriga hullult pinnisime teda, et ta meie firmasse RE/MAX-i üle tuleks ja saaksime kolleegid olla. Siis oli ta ikka oma firmale väga truu. Hiljem, kui ma Endoveri tööle läksin, siis otsustas Margus, et ei.. RE/MAX on ikka äge, ostis oma frantsiisi ja avas täitsa enda kontori. Sellesmõttes oli see eriti vahva kokkusattumus. Korter on ligikaudu 56m2 suur. Nendel kahel fotol on näha esik. See roheline uks on meie välisuks. Paremat kätt jääb walk in garderoob ja vasakut kätt köök. See garderoob on ausalt öeldes täielik õnnistus. Me vahetasime pildil oleva kummuti välja veel suurema vastu. See, mis meil Kõrgemäel elades teleka all oli. Antud kummuti viisime panipaika. Garderoobi mahutasime kõik oma jalanõud, mütsid/sallid, joped ja ühte nurka panime ka pintsakud rippuma. Lisaks mahub sinna ka meie tolmuimeja ja vajaduse korral hoiustame ka vankrit (enamasti on ta meil autos)

See vaade on siis tehtud esiku poolt.. Meie elutuba ja kööki eraldab üks vahesein, mille ümber Krisile ringiratast joosta meeldib. Antud roosa lille pildi asendasime fotolõuendiga, mis on meie pulmapildist tehtud. Kui te mäletate veel, siis see fotolõuend on see samune, mis meil kõrgemäel söögilaua kõrval seinas oli.


Köök on sellesmõttes üsna pisikene, aga mulle hullult meeldib, et meil on eraldi korralik söögilaud. Külmkapp oli korteris päris pisike ja selle asendasime enda omaga. Me olime alles hiljaaegu omale uue suure külmkapi ostnud ja see sobib antud külmkapi asemel nagu valatult. See praegune oli selline metalli värvi ja pisike. Meie oma on musta värvi ja põhimõtteliselt laeni. Olemasoleva külmkapi viisime omaniku loal panipaika (jah, panipaik on õnneks üüüüüüratult suur).

Elutuba on praktiliselt praegugi samasugune nagu piltidelt nähtub. Lisandunud on ainult televiisor ja riiulitele mõned meie pildid. Aaa.. ja diivani kõrval on meil nüüd arvutilaud, kus on meil lauaarvuti. Seal saame me mõlemad Kristoga tööd teha või mina blogida. Täpselt nii, nagu ma praegugi teen. Läpakaga on see probleem, et Krisi ärkveloleku ajal seda kindlasti kasutada ei saa.. Nii põnev on ju kõiki nuppe katsuda. Sellesmõttes on kõrgemal asuv lauaarvuti elupäästja, kui tähtsad asjad kiirelt tegemist vajavad. 


Aa.. See valge vaip, mis viimasel pildil millegipärast akna all on.. See on meil nüüd diivani ees, selle pisikese laua all. Ma ausalt öeldes ei teagi, miks see pildistamise jaoks sinna akna alla tõstetud on. Kui on üks asi, mis mulle siin korteri juures üldse ei meeldi, siis on see laelamp. See ausõna on kohutav ja see valgus, mida ta edasi annab on ka jube. Kristo ostis nüüd uued LED pirnid ja nüüd vähemalt ei ole edasi antav valgus silmale ebamugav. 

Esmapilgul häiris hullult, et vastasmaja nii lähedal on ja elutoa aknast vaatame me põhimõtteliselt teise kortermaja akendesse. Peale mõnda aega saime aru, et me ei pea tegelikult üldse ruloosid ees hoidma. Kõikidel teistel on aknad koguaeg kardinatega kinni ja ei olegi seda muret, et keegi meile aknasse vaataks. Me vist reaalselt oleme ainukesed inimesed, kes koguaeg kardinaid ees ei hoia. Paneme need ainult õhtuks ette. 

Aknalaud on elutoas päris madal ja Kris arvab siiralt, et tegemist on tema turnikaga. Ta vinnab ennast ise ülesse ja meie peame koguaeg jälgima ja keelamas käima. Eks seal peab akent ka pidevalt pesema, sest see on koguaeg Krisi näpujälgi täis. Tegelikult on seal prantsuserõdu ka, aga me ei saa seda kunagi kasutada. Meie kassid paneksid kohe vehkat.


Vannituba on praktiliselt muutumata. Hullult mugav on see, et nüüd on meil lõpuks vann! See on lapsega minu meelest asendamatu ja olgem ausad,vahel on päris mõnus ka ise seal lõõgastuda. See oli meie jaoks hästi oluline. Lisaks on vannituba mõnusalt suur ja kraanikausi kohal olev valgustusega  peegel on meikimiseks praktiline. Saingi kõik oma ilukraami sinna alla kappidesse ära mahutada. Aga kahjuks on antud korteris väga pisikene pesumasin. Meil on ju enda isiklik pesumasin ka olemas, aga selle pidime Tibu juurde suvilasse hoiule viima. Meie 7kg mahutav pesumasin ei mahuks mitte mingi valemiga antud korterisse. See pealtlaetav variant on tegelikult ikka päris ebamugav. Pisikese lapsega kulub riideid päris palju ja nii peame me väga tihti pesumasinat kasutama. Õnneks saime mõned päevad tagasi Electroluxilt pesukuivati ja noo.. HALLELUUJA! Hüvasti pesurestid. Pesukuivati on nagu mingi kingitus kuskilt kõrgemalt. Aga ma räägin sellest mõnel teisel päeval pikemalt. Kusjuures pesukuivati panime me üldse kööki. Meil ei olnud seda kuskile mujale paigutada, aga ükskõik kui imelik see seal köögis välja ka ei näeks, siis ta on nii praktiline ja mugav, et see kompenseerib kõik. 

Magamistuba on antud korteris pigem pisikene. Või noh, tegelikult ei ole, aga kui me lapse voodi sinna panime, siis muutus ta natukene ebapraktilisemaks. Aga midagi pole teha ka. Praegu ärkab Kris nagunii öösiti mitmel korral ja see tundub kõige mugavam lahendus. Õnneks on magamistoas super suur garderoob riiete jaoks ja ega me seal muud ei teegi, kui ainult magame. Aga kui te panete tähele, siis antud magamistoa juures on ka midagi veidrat. See on ainukene tuba, kus on teitsmoodi põrand. Mingil põhjusel on seal valge põrand. Lisaks on seal selline tapeet, mida ma ise iialgi ei kasutaks. Aga tegelikult pole üldse midagi hullu. Seda ei pane me enamasti enam tähelegi. 


Aga vot nii me elamegi. Hetkel oleme oma valikuga rahul ja eks kunagi.. One day! Ostame endale ka selle enda päris kodu. Aga ega mul rohkem midagi pikemalt lisada polegi. Kris just ärkas lõunaunest ja mina hakkan kohe kokkama. Kristo tuleb alles viie paiku koju, seniks oleme pojaga kahekesi :) Ilusat pühapäeva teile!

14 comments:

  1. Nii tore et sa tagasi oled!
    Ma käisin tihti klikkimas, et äkki olen fb kahesilmavahele jätnud et sa oled blogisse pstituse lisanud :( aga ei.. nii kaua vaikust... :( :(
    Ära jäta meid enam :D

    ReplyDelete
  2. Oodatud postitus, aitäh. Oli huvitav lugeda. Ilus korter.

    ReplyDelete
  3. Mul on ka kuivati köögis, vannituppa ei sobinud kohe üldse mitte. Nüüd olen nii harjunud, et ei pane seda seal nurgas tähelegi. See tuletab meelde, et võiks vahepeal kuivatit kasutada ka :D

    ReplyDelete
  4. Nii tore, et tagasi oled :) Olen sulle ikka läbi aastate kaasa elanud. Kohe turgatas pähe ka kaks küsimust. Mis tähendab su blogi nimi Costany Sparkles? Ja miks sa ei soovi endale autojuhilube teha? Kas on mingi kindel põhjus? (Sa oled ju nii tragi ja õnnestud kõiges mis ette võtad) Igaljuhul kõike mõnusat teie pisiperele :)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Kui armas! Ma nägin seda nime unes muideks 😊😊😊 tuhat tänu!

      Delete
  5. Oi kui kena korter. Kuidas kassid tubase eluga harjunud on? Mäletan, et Kõrgemäel käisid nad vist päris vabalt õues ringi. Kas peale kolimist ka on natuke segaduses olnud, et mismõttes enam välja ei lasta?

    ReplyDelete
  6. sul on parasiitsõna, mida enne postitustes märganud pole :) aga jah, tänapäevase korteri kohta suhtkoht hea - köögi saaks eraldada ja on garderoob ning vann.

    ReplyDelete
  7. Mul oli ühes üürikas nii pesumasin kui kuivati köögis, väga mugav variant, üldse ei härinud :).
    Aga meigikraami vannitoas siiski säilitada ei soovitaks - vannitoa niiskus ja temperatuur ei mõju neile hästi.

    ReplyDelete
  8. Täitsa põnev on kohe oma maja teisi kortereid ka näha. 😂

    ReplyDelete
  9. Ma ei usu oma silmi, see on minu esimene päris oma korter, mingi hetke müüsin selle maha ja peale mind on seal vist veel 2 v 3 omanikku olnud. Lahe äratundmisrõõm:)

    ReplyDelete