Sunday, August 12, 2018

Ei ole blogimise ametit maha pannud. TERE!


Issand, ma ausalt öeldes ei tea isegi kust alustada. Kuidagi on juhtunud niimoodi, et absoluutselt kõik suve sündmused on koondunud juuli lõppu ja augusti algusesse. Mul on ausalt selline tunne, nagu poleks saanud ühtegi hingetõmmet teha vahepeal. Lisaks sellele, et me kolisime, toimus samal ajal ka umbes sada pulma ja tüdrukuteõhtut. Mul on selline tunne, et ma oleks nagu maratoni maha jooksnud. Mitte, et see mind kurvastaks, aga lihtsalt.. Nüüd tahaks jalad korraks seinale visata. Seetõttu ei ole ma ka siia jõudnud. Esialgu ei olnud meil uues korteris lihtsalt interneti ja hiljem oli ajast puudus. Kui me parasjagu kaste lahti ei pakkinud, siis planeerisime sõbrannade tüdrukuteõhtuid ja Kristo poissmeeste oma. Hetkel on kaks naistekat ja kaks pulma edukalt peetud ja üks on veel tulemas. Mis seal salata, eks pulmapidu on see kõige vingem pidu ka muidugi. Tihti ikka nii mitu korda suve jooksul pulma saab. Ei kurda!

Aga natukene muud juttu ka. Paljud inimesed olid väga üllatunud, kui instagramis uue kodu pilte ja videosid jagasin. Ilmselt on lihtsalt mõni postitus vahele jäänud ja nii see segadus tekkiski. Aga tõesti, tõesti.. Kui mõned postitused alla kerida, siis leiab ka pikema põhjenduse, miks me kolisime. Kui viitsite, siis võite sealt lähemalt lugeda. Aga lühidalt ütlen, et meie majake leidis omale uued omanikud, kes selle eest väga head hoolt kannavad ja ma ei oleks osanud enamat tahtagi. Meie kolisime esialgu üürikorterisse, et natukene raha sissemaksuks juurde koguda ja hiljem kui oma kodu ostuks piisav raha koos on, siis see ost ka sooritada. Ma pean ausalt tunnistama, et olgugi, et maal oli hea.. Siis linnas on ka hea! Meie pere ja sõbrad on siin ja kuidagi lihtsam on. See pidev edasi-tagasi sõitmine oli päris kurnav. Kuna nii suur osa meie elust ikkagi jäi siia Tallinnasse, siis paratamatult pidime tihti siin käima. Juba ainuüksi bensiini peale kulus palju raha. Rääkimata ajalisest kulust. Aga ma olen siiralt õnnelik ja tänulik, et saime lapse esimese eluaasta metsade vahel veeta ja muretult kulgeda. See kogemus jääb meiega elulõpuni kaasas käima ja on südames tähtsal kohal. Muidu me ei oleks maja üldse müünudki, aga kahte kohta üleval pidada pole finantsiliselt lihtsalt võimalik. Küll me kunagi uuesti oma maakodu ostame ja siis jälle naudime. 

Paljud on uurinud ka selle kohta, et kuidas meid kassidega üürikorterisse vastu võetakse. Et enamasti on see raske. Veel enam, et meil on kaks kassi. Ausalt öeldes on meil kuidagi niimoodi õnnestunud, et igal korral on sattunud väga mõistlikud üürileandjad ja meie oleme algusest peale ausad olnud. Ei ole loomade kohta mingit häma ajanud. Eelmises korteris maksime näiteks lihtsalt suurema tagatisraha, mis hiljem tagastati. Sellel korral seda ei nõutud. Eks me ju teame, et kui kiisud tõesti peaksid midagi ära lõhkuma, siis meie selle eest ka vastutame. 

Aga pulmadest ka. Päris vinge on olnud näha, kui erinevad need olnud on. Kõigil ikkagi täiesti oma nägu ja tegu. Ühes pulmas käisime kolmekesi, koos lapsega ja jäime ööseks ka. Kõik sujus üsna ladusalt ja Kris jäi oma reisivoodis õhtul tuttu. Meie saime monitor käes lauas edasi jutustada. Teises pulmas käisin ma üksi. Kristo on hetkel laagris ja üksinda tundus päris keeruline lapsega pulmas hakkama saada. Kris jäi oma tädiga. Temaga on nad kõige rohkem koos olnud ja isegi magama panemine ei valmistanud raskusi. Õnneks magab Kris nüüd enamasti õhtust hommikuni ja vahepeal ei ärka. Seda tuleb ette pigem harva. Seega oli mul süda üsna rahul ja ma ausalt öeldes ei mäletagi enam, millal ma viimati nii pikalt jalga keerutasin. Äge! Sain Kristo õelt palju videosid ja pilte ning päris lahe oli vaadata, et nad kenasti klapivad.

Krisil on praegu täpselt selline vanus, et ta on õppinud jooksma ja tahakski igale poole koguaeg minna ning tormata. Teda ei hoia purgis ka paigal. Kuna ta veel ei räägi ka, siis on põhiliseks väljenduseks ikkagi selline "õõõõõõ ja ääääää", lihtsalt erinevatel hääletoonidel. Üks perekooli kägu mainis ka, et tal õnnestus ühel korral kohvikus meie kõrval istuda ja küll see meie laps on ikka ära hellitatud ja muudkui tormab/karjub. No olgem ausad.. Nii pisikest last on ikka päris keeruline panna söögitooli pikemaks ajaks istuma, kui tal juba kõht täis on söödud. Siis tahaks ju ringi vaadata ja eks teda ajab vihaseks, kui vanemad ei lase. Viimati käisime pitsat söömas ja seal oli näiteks nii, et restorani uksed olid pärani avatud. Muidugi juhtus see, et kui Kris enam toolis istuma polnud nõus, siis pani ta jooksuga ukse suunas, et õue minna. Nii me teda aina tagasi tassisimegi, kuniks kiirelt toidu sisse ahmisime ja ülejäänud kaasa lasime pakkida. Eks ta sai meie peale kurjaks, et me tal õue ei lase joosta ja väljendas seda ka häälekalt. Vahel on muidugi nii ka, et Kris väga rahulikult viitsib toolis istuda ja meiega koos süüa. Aga alati seda ei juhtu. Lihtsalt veider on mõelda sellele, et keegi istub kõrval lauas, aina piidleb ja hiljem läheb kirjutab perekooli, et küll see laps ikka ei oska käituda. Ega vahel ei oskagi. Aga ma leian, et see on okei. Igaüks kellel on lapsed, on olnud ilmselt sarnases olukorras. Mõnikord ei taha lapsed koostööd teha. Oleks Kris mingi viiene, siis saaks talle ju selgitada ja õpetusi jagada. Praegu 1,3 aastasena on see päris keeruline. Muidugi me õpetame ja suuname teda, aga eks ta ka katsetab piire. Kuidas on üldse kõige õigem nii pisikese lapsega restoranis käituda? Et tulevikus lihtsam oleks ja laps mõistaks,  et mida tohib ja mida mitte. Loomulikult tuleb rahulikult rääkida ja selgitada, see on ilmselge. Aga kuidas teie käitute? Kas lahendus ongi see, et üldse ei käi lapsega väljas? Või on seal mingid muud nipid? Ma siiralt tahaks teada. Kas kui teie näete restoranis mõnda perekonda kelle laps jonnib, siis arvate samuti, et laps On kasvatamatu või pigem mõistate muret? 

Rääkides perekoolist, siis ma enamasti üritan neid teemasid seal eirata ja vahepeal ei käi pikka aega lugemas. Viimati tegingi seda vist paar kuud tagasi. Siis kui veel see vana blogijate teema oli. Ega ma täpselt ei tea, millal see uus tehti. Mõnikord harva saab uudishimu minus võitu.. Nagu ka täna. Ja ma igakord saan aru, et see on viga. Klõpsan siis ruttu kinni ja heidan sõnad peast. Ega ma kõiki lehti läbi ei kliki, ma nii masohistlik ei ole. Eks sealt jooksevad ikka samad jutud läbi nagu alati. Et küll ma olen maitsetu ja käin lapse ema kohta inetult riides. Viidati konkreetselt sellele instagrami fotole. 


Et kas ühel emal on ikka sobilik niimoodi riides olla. No, et naba paljas, rinnahoidjad paistavad ja püksid on olematud. Ma ütlen teile päris ausalt.. Ma oleks tahtnud sellel päeval vapsjee paljas olla, kui oleks võimalik olnud. Õues oli üle 30 kraadi :D 

Ega ma tõstan käed ülesse ja ütlen, et eks ma panen oma riietusega tõesti tihti pange. Vahel rohkem, vahel vähem. Ma pole stilist ja ilmselt pole mind selle riiete sobitavuse andega õnnistatud. Mis seal ikka.. Ega ei saagi olla nii, et kõik inimesed maailmas on super stiilsed. Ma lihtsalt olen see variant, kes ei ole. Ma lihtsalt imestan, et seda aina teemaks võetakse. Kas see ei ole juba vana teema ja teada värk? :D andke mulle andeks no. Või andke siis stiilialast nõu! Kuidas on okei emana riides olla? Milliseid reegleid peab jälgima, et outfit sobiks? Ja ma ausalt ei räägi siin seda sarkastiliselt, vaid mind tõesti huvitab. Kas on siis tõesti nii hull mu olukord või? :D Eile käisin niimoodi pulmas. Endale tundus nagu suht okei. Et vahel äkki õnnestub ka? 


Aga ärge mind päris maha kandke veel. See tohuvapohu ja üritused on hakanud lõpusirgele jõudma. Viimased pingutused ja saame rahulikumalt võtta. Esmaspäeval stardime perega Lätti ja augustisse mahub veel üks tüdrukuteõhtu ning septembrisse veel üks pulm. Aga kuna korraldusega on peaaegu klaar, siis ei röövi see enam eriti aega.  Ma olen kõikidel tüdrukuteõhtutel enda peale võtnud enamasti sellise meisterdamise poole. Karolini omal tegin seinale sildi, Merlise omadel kujundasin, trükkisin ja raamisin vanded ja muud ülesannete lehed, mida täitma pidi. Näitan teile ka, ehk saab keegi siit ideid ammutada :) 

Aga ega mul praegu polegi vist rohkem midagi lisada. Aitäh, et olete endiselt minu kõrval. Isegi, kui ma vahepeal mõneks ajaks ära kaon. Te olete mulle tegelikult endiselt sama tähtsad ♡

36 comments:

  1. Ja mina just imetlesin instas, kui hea sa välja nägid selles "maitsetus" riietuses ja kui ilus keha sul väikse lapse emana on. Ja olen aastaid imetlenud kui hästi riides käid, oskaks ise ka :D

    ReplyDelete
    Replies
    1. Eks see vist olegi teada tõde, et kõigil on erinev maitse onju :) Aitäh komplimendi eest!

      Delete
  2. Hahahah! Ei tea, mis emad arvaksid, kui nàeksid kuidas ma riides kàin.. väljad káies ma löön end tàiega üles, nàen vaeva jne jne.. + suvel kindlalt lyhikesed teksad-nabapluusid jne, jumala poogen! Tavaliselt need emad, kellel miskit öelda on paksud, ei viitsi midagi endaga teha, lihtsalt söövad kodus ja vinguvad.. ning on kadedad 🙄

    ReplyDelete
    Replies
    1. See ka natuke äärmuslik liialdus, et ainult paksud nii arvavad või on kadedad. Olen 30a 2 väikese lapse ema ja välja näen nagu 20. Nabapluused sellegi poolest minu selga ei rända. Nii palju ilusaid ja maitsekaid kleite on, mida saab ideaaselt ka 30 kraadise kuumusega kanda. Tuleb lihtsalt leida ilmale vastav materjal, millest kleit tehtud on. Nabapluused ja "pool kanni väljas" lühikesed püksid ei ole ainukesed valik selliseks ilmaks. Ja olgem ausad, higistad sa nagunii samamoodi. Ilusa kleidiga aga näed viisakam välja lihtsalt.

      Delete
    2. Üks 30a maitsekas ema peaks teadma, et on nabapluusid, mitte nabapluused 😉 Ja kui need nabakad sinu selga ei rända, ei tähenda see automaatselt, et teised neid kanda ei võiks. Väga tore kui inimesel on nii palju enesekindlust, et nabapluuse kanda.
      Rohkem tolerantsust naised! 🙂

      Delete
    3. Ma siiralt vabandan oma väga suure kirjavea pärast. Kindlasti läks su päev kohe asja ette, et said selle ära parandatud. 😊

      Laste käitumise kohta tahtsin ka enne midagi öelda. Kris on veel nii väike ja see täiesti normaalne, et ta pikalt paigal ei püsi. Meie 2a6k tüdruk alles alustas enese kehtestamisega. Paar poes maas püherdamise hetke oleme ka juba üle pidanud elama. Püsimatusest pole mõttet rääkidagi. Sööb kõhu täis ja läinud ongi. Meie käime kord nädalas väljas söömas. Väiksem laps saab kuu lõpus 5k. Pole lihtne aga samas teistmoodi ju laps käituma ei õpigi avalikus kohas. Harjutamine teeb meistriks. Oluline on see, et ise närvi ei läheks. 😊

      Delete
    4. Ma ise arvan ka, et kõige tähtsam on ise rahulikuks jääda. Närvi minek muudab asja veeeeel hullemaks :D

      Delete
    5. Just. Neid piinlikke ja ebameeldivaid olukordi lastega tuleb elu jooksul omajagu ette. Lihtsam on varakult juba ennast koolitada ja stoilise rahuga asja lahendada.
      PS. Meil täna tüdruk jälle puhastas riietega poes põrandaid. Aga tundub, et ta pole nii järjepidev kui mõni teine laps, sain talle üpris ruttu jalad alla tagasi. 🤣 Ütlesin, et püherda ja karju edasi, kõik veel ei kuulnud/näinud. Selle peale tõmbas tagasi, hakkad vist piinlik, kõik vaatasid ju. 😁

      Delete
  3. ju siis emad peavad kartulikottis ringi käima. Mina emana käin ikka nii riides nagu ma ise tahan ja ei huvita mida teised arvavad. :D Aga sa oled nii ilus naine, et patt oleks sulle sellist ürpi selga panna.. :D

    ReplyDelete
  4. Sooviks postitust, kus räägid, kuidas nii vormi oled saanud. Mida teed selleks ja kuidas motiveerida end? :) Tõesti tervislik ja väga sportlik näed välja.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Kirjutan alla 100%, videona/laivina kus sellel teemal räägid oleks veel parem :)

      Delete
    2. Uii!! Aitähh armsad! Panen selle posituse töösse! 😊

      Delete
  5. Hmm...see perekooli kommentaar kasvatamatust lapsest oli ju ühe endise blogija (Marina) lapse kohta, mitte sinu pihta.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Noooh, vb ma siis silmadega lasin valesti üle. Aga noh, eks ma tundsin end puudutatuna :)

      Delete
  6. Ei tea kas sellest abi on aga kui me väljas söömas käime siis valime kohad kus on mängunurgad või siis jalutab üks meist lapsega ringi, muidu oleks ka koguaeg kisa lahti, sest terve see aeg lauas ta küll vaikselt elu sees ei istuks. Meie laps kuu noorem kui Kris, nii et täitsa samastume. Lisaks sellele me oleme valinud leebe kasvatusstiili, ei karista ega karju lapse peale, nii et ma juba kujutan ette mis pilke me veel tulevikus saama hakkame. 😁😁

    ReplyDelete
    Replies
    1. Me ka proovime tavaliselt niimoodi valida 😊😊

      Delete
  7. Ahjaa, minu arust näed ka alati väga hea välja!! Keep it going. 😊

    ReplyDelete
  8. See PK kommentaar lapse käitumisest ei olnud ju teie pere pihta!

    ReplyDelete
  9. Mina enamasti kommenteerimas ei käi,aga sel korral pean küll ära märkima, et kui ühe aastase lapse ema on nii suurepärases vormis, alati kenasti sätitud ja nõnda kenasti riietatud siis see annab ainult tunnistust, et naine austab ja väärtustab isend... Ja just nii peakski ju olema!

    ReplyDelete
  10. Annan nõu siis, kui küsiti. :)
    Lapsega restoranis söömise õppimine algab kodust. Tegelikult kõige esimesest korrast, mil laps söögitooli pannakse ja sööma hakatakse. Iga toidukord kodus peaks olema samasugune nagu restoranis. Süüakse viisakalt laua taga, laud on kaetud, salvrätid (kodus muidugi paberist, kes see jaksab riidest pesta) jne. Lapsele hakatakse kohe õpetama, et toituga ei mängita, seda ei loobita jne. Arusaadav, et väikelaps mäkerdab, see on täiesti ok. Aga toitu laiali loopida - kindel ei. Ja kodus saab hästi lapsele õpetada ka seda, et isegi kui kõht täis, siis kui teises veel söövad, istub laps ka rahulikult ja kas näksib leiba veel või ampsab puuvilja vms. Kui laps iga kord kodus lauast ära tõsta ja mängima saata, ise veel edasi süües, kuidas peaks laps restoranis teistmoodi käituda oskama. Ja iga kord nii. Järjepidevus on võti. Loomulikult ei saa niimoodi 3-tunniseid dinnerpartysid ette võtta, aastaselt lapselt seda on võimatu nõuda. Aga 20 minutit, pool tunnikest peaks suutma puhanud ja heatujuline laps koos oma söömisega lauas istuda küll. See on minu arvates eakohane ja seda võiks lapsest oodata küll.
    Endal Krisist veidi vanem laps ja sellise meetodiga on meie restoranikülastused lapsega väga mõnusad. Jah, vahel on ikka veidi raske ka, aga siis on alati viga olnud meis: väsinud ja pahas tujus lapsega ei tasu üldse restorani minnagi.

    Aa, mingit telekavaatamist või telefonivaatamist ei ole meie peres ühelgi söögi ajal. See on sama kindel no-no, nagu toidu loopiminegi.

    Riietuse kohta ütlen nii, et jah, superfiguur on sul, kadedaks teeb (ei ole muidu ise ka paks, aga kadedaks teeb ikka), aga sinu stiil on veidi tõesti nii “20 a tagasi”. :) Mitte paha pärast, aga rõhuta pigem üht: miniseelik+kampsun, dekoltee+pikad püksid, õlapaelad maani suvisel lendleval kleidil, minikleidil varrukad jne. Liibuvad minikleidid on minu silmis okeid ainult ja ainult siis, kui dekoltee kaetud ja pikkad varrukad ka kleidil.

    ReplyDelete
    Replies
    1. 30 kraadiga üks kehapool kaetud? lololol

      Delete
  11. Pean nõustuma pk kommentaaridega. 25+ ei tohiks küll välja näha,või noh riietuda nagu sa seda teed.

    ReplyDelete
  12. Jah, minu kogemusega ka on õhuline kergest riidest mitteümber kleit, mis "väga kehaga kokku ei puutu" :D kuuma ilmaga kordades mugavam, kui ükskõik kui napp ümber asi ja teksad, isegi lühikesed on ikkagi niiii paksust materjalist ja umbsed et oeh.... need pigem natuke jahedama ilmaga ja pusaga ilus.

    Näiteks nii nunnud: https://notyourstandard.com/easy-summer-dresses/

    https://www.revolve.com/marietta-dress/dp/TULA-WD352/?d=Womens&sectionURL=undefined&srcType=dp_recs

    http://designersoutfits.com/summer-outfit/elastic-waist-short-jumpsuit-ideas-for-summer.html



    kleidid ja pükstükid on ses mõttes ka kindlam valik alati, et ei ole vaja mõelda, kas ülemine ja alumine osa klikivad või ei kliki :) + tagasihoidlikud jalanõud (tennis või nahavärvi rihmik/baleriina/plätu) ja ilma kulinateta või sellistega, mis põhiriietusega ei konkureeri silmapaistvuselt. Üks põhiline nipp, mida mulle kunagi öeldi, on et iga järgmine asi peab teisest tagasihoidlikum olema. Nt kui midagi on mustriga, siis rohkem mustrit ei lisa; värvidega sama - toon toonis või n. langevas erksuses; kui värvitu/mustritu riietus, siis sobivad suured ja silmapaistvad ehted jne. Pmst nagu toodete pildistamisel, et ei pane tooteid konkureerima värvimustrilise taustaga.

    Lõpuks, nippe ja inimeste maitseid on erinevaid ja palju ja end of the day: kõige ülemaks peab jääma alati see, kuidas sa ise ennast nendes riietes tunned. Sest kui ise sisemiselt hästi tunned ja särad, siis ületab see igasugused riidefopaad. Vähemalt sinu enda jaoks :D

    ReplyDelete
  13. Üldiselt ei ole ma suurem kommenteerija ja arvustaja aga seekord tundsin küll, et tahan sõna sekka öelda. Olen ise kahe lapse ema ja tean kui raske lastega vãljas sööma käia. On ju üsna loomulik, et sellises vanuses laps tahabki liikuda ja uudistada. Kõik on ju uus ja piiride kompimine kãib asja juurde. Kasvatamusest ei saa sellises olukorras küll rääkida.
    Ning mis puutub sinu riietustiili, siis minu meelest on see maitsekas ning stiiline. Hoolitsetud välimus ning kaunis figuur, miks peakski seda kuidagi varjama, eriti suvel kui ilmad soojad.

    ReplyDelete
  14. Mis kuradi kommentaar? Mida mu silmad nägema peavad? ''25+ ei tohiks küll välja näha,või noh riietuda nagu sa seda teed.'' Mis mõttes nagu? Mis ajast on üldse kellegi teise asi kommenteerida sellist asja? Sa nõme parastaja, mida see sinu tagumikku torgib, kuidas üks inimene riides käib, ei ole vahet kas see inimene on ema, 25-aastane, 50-aastane või kesiganes teine. Triinu on niiii noor ja kaunis naine, et ei ole mitte kellegi asi, mida ta (või keegi teine) kannab. Ja miks emadus üldse mingit konservatiivsemat riietust nõuab? Et kui naine on sünnitanud, siis katku keha kinni et jumala eest kellelegi liigset ihulappi ei näitaks? Te vingujad vaadake enda elu kriitilise pilguga üle enne kui hakkate kellegi teise kallal nii mõttetu asja pärast näägutama. Häbi sul olgu.


    ReplyDelete
  15. Mind häiriks selline riietus siis, kui inimene poleks vormis ja kõht ripuks inetult üle ääre. Sinu puhul küll pole midagi kobiseda, mis siis et juba ema. Ei tea mina, mis nunnarüüs emad ringi peavad käima :D

    1a 3k laps ei saa eriti ärahellitatud olla, nad ju ei oska veel käituda, lihtsalt tulebki rahulikult soovimatu tegevus katkestada ja seletada, karjuda ei maksa ja närvi ei maksa minna - ei aita lihtsalt :D Minul oli nii ükskord, et ühel päeval käisime restos (laps oli umbes sama vana) ta viskas toitu maha, tahtis söögitoolist alla ronida, kisendas kui keelasid jne. Järgmisel päeval käisime restos, laps istus rahulikult toolis ja sõi, ei teinud mitte üks piiks ka :D Mingi tädi läks mööda ja kiitis, et oi näe, kui ilusti kasvatatud laps :D Siis ma omaette naersin, et nii noort laps pole mingil juhul kuidagi hästi või halvasti kasvatatud, lihtsalt oleneb tujust.

    ReplyDelete
  16. Ma ütleks, et inimestel on liiga palju vaba aega kui teiste riietust foorumites kommenteerivsd 😀 nad peaks hobi endale leidma vms. Igaühel on õigus panna selga seda, milles end hästi tunneb. Kahju kui ei osata oma aega paremini kulutada kui teisi kritiseerida.
    Ja lapsega väljas söömise kohta: endal lapsi pole ja teised lapsed ei häiri kui vanemad neil silma peal hoiavad 😊

    ReplyDelete
  17. Ma just mõtlesin seda Instagrami pilti vaadates, et jumala tubli töö tehtud vormi saavutamiseks pärast lapsesaamist ja näed fantastiline välja. Ehk on asi selles, et ma 23 alles, aga olles ise pooleteiseaastase poisi ema, ei arva ma et selline riietus lapsevanemale kohatu on. Tavaline nooruslik suvine outfit. 50-aastaselt enam sellist asja selga vast ei pane, seega milleks kammitseda end nooruses "daamirõivastega", mida on hiljem aega küll kanda ja mis teevad väljanägemise poolest vanemaks kui oled.

    Kui ma teismeline olin siis vaatasin ka vahel harva viltu röökivate laste vanemate peale, aga need kisajad olid eelkooliealised, mitte paar kuud tagasi kõndima õppinud pisid. Praegu on mul pigem kahju nendest vanematest, kellel väike laps jonnib, sest nüüd tean ise ka mida tähendab maailma avastav põnn. Keelan ja üritan suunata, aga sõimama või lööma ei hakka. Lapsest ei saa kujuneda innovaatilise maailmavaatega isiksust, kui teda kogu aeg ainult taltsutada.

    ReplyDelete
  18. Kas teed ka postituse oma uuest kodust?

    ReplyDelete
  19. Mulle väga meeldivad erinevad äärmused riietumises, aga seda jälle inimeste seljas kes need äärmused välja kannavad. Kõigile kõik ei sobi ja ei hakkagi sobima, sinu puhul, aga olen alati vaadanud, et nii kena ja enesekindel noor naine, seda ka sinu Instagrami pildi puhul, väo, oleks ise nii vormis siis käiksin samamoodi uhkelt ringi ja üldse ei muretseks!

    ReplyDelete
  20. Kui ma instas seda pilti nägin, näitain seda oma mehele ka ja ütlesin, et VOT SELLINE TAHAKS MINA KA VÄLJA NÄHA! Ma olen ka lühikest kasvu ja hullult põen oma keha pärast, est lühikesel inimesel paistab iga liigne kilo kohe välja. ERITI, kui kõik koguneb kõhule. Sinu figuur on ideaalne! Ja miks peaks seda varjama?

    ReplyDelete
  21. Kuumaga saab keha jahutust, kandes õigeid materjale- linane ja siid jahutavad. Samuti just lohvakad riided, mis tuulutavad. Tasub just mõelda, kui lapsi riietada :).

    ReplyDelete
  22. Superäge, et nii palju pulmi toimumas :) .Kui aega leiad, võiksid kirjutada veidi pikemalt ka tüdrukuteõhtute korraldamistest - mida tegite jms?

    ReplyDelete