Tuesday, May 1, 2018

Kas ma hakkan oma lapsega vene keeles rääkima?


Me siin minu sünnipäeva lõpetuseks istusime Kristoga diivanil ja jäime juttu rääkima. Esialgu rääkisime maailmaasjadest, muljetasime sünnipäevast ja jutustasime niisama. Lõpuks jõudsime oma jutuga sinnani, et Kristo tegi mulle ettepaneku. Nimelt arvas ta, et ma võiksin hakata siiski lapsega rääkima vene keeles. Ma olen sellest varasemalt blogis rääkinud ka, aga mina olen pärit vene perekonnast. Minu kõik emapoolsed sugulased kõnelesid alati ainult vene keeles ja mina ka. Ema siiani räägib tööalaselt ja tuttavatega vene keeles, aga minuga eesti keeles. Ma isegi ei oska öelda, et millal me omavahel ainult eesti keeles rääkima hakkasime. Ilmselt oli see peale vanavanemate surma, sest muidu oli ikka nii, et kui me kõik koos olime, siis rääkisime ainult vene keeles. Tänu sellele on mul see eelis alati olnud, et ma oskan peaaegu puhtalt ja aksendita vene keeles kõnelda. Minu jaoks on see mõte muidugi jube võõras. Kuidas ma hakkan nüüd päeva pealt lapsega vene keeles rääkima? Mida see tema arengule teeb? Esiteks on see minu jaoks kuidagi nii.. Imelik? Ja teiseks, kuidas Kris sellele reageerib? Kas see oleks üldse õige otsus? Kas see tekitaks ainult segadust või tooks ka kasu? 

Sellepärast mõtlesingi natukene oma mõtteid kirja panna. Esimese asjana helistasin empsile ja ütlesin, et lõpetame selle omavahel eesti keeles kõnelemise ära. Asume tagasi oma juurte juurde ja räägime edaspidi vene keeles. Nii nagu vanasti. Ema oli muidugi kohe päri ja nii me oma tunnikese telefonis vestlesimegi. Vene keeles. Palusin ka seda, et ka tema Krisiga edaspidi vene keeles kõneleks. Ühtpidi on mul nagu super hea meel, et meil see võimalus on, aga teistpidi olen natukene mures ka. Seetõttu uuringi teilt, kellel veel ehk kakskeelsed pered. Kas leidub teie seas inimesi, kes hakkasid lapsega suhtlema natukene hiljem kahes erinevas keeles? Kuidas see kujunes? Kas lapsed jõudsid kiiresti kohaneda? Või tõi see hoopis muresid? Kindlasti tuleks vene keele oskus Krisile tulevikus palju kasu ning tal oleks nii suur eelis. Ma ei kahtlegi selles. Pigem ma kardan seda, et kuna ma seda algusest peale teinud ei ole, et kuidas ta reageerib? Kuidas alustada? Kuidas edasi minna? 

Mida Teie teeksite? Kas läheksite mõttega kaasa ja prooviksite lapse ülesse kasvatada kakskeelses keskkonnas või pigem mitte? Miks? 

Minul endal on muidugi alati olnud hea meel, et oskan rääkida nelja keelt ja see on mulle tohtult eeliseid/kasu andnud. Ma räägin puhtalt eesti keelt, vene keelt ja inglise keelt. Lisaks oskan ka veidi viipekeelt, sest mu isa on kurt. Eks ma olen end alati krantsiks kutsunud.. Ema on venelane ja isa on viipekeelt kõnelev eestlane (viipekeel on muide kõikides keeltes erinev). Ma endale ei oskagi ühtegi silti külge panna. Eelkõige pean end siiski eestlaseks. Aga kuidas kasvatada oma last? Millised mõtted teil tekivad? Hea meelega arutleksin sellel teemal ja kuulaksin teie kogemusi. 

52 comments:

  1. Minu elukaaslane oskab vene keelt. Kuigi vanematega alati eesti keelt rääkinud. Aga vanaema on venelane ja elukaaslasega pisikesest peale just vene keeles suhelnud.
    Võimalik, et Krissile jääks ka keel nii külge ja sina saaks enamuse ajast siiski eesti keeles suhelda. 🙂

    ReplyDelete
  2. Kuna te ju peres tavaliselt räägite eesti keelt, siis mina eripedagoogina küll ei soovitaks lapsega teises keeles rääkida. Teine lugu oleks siis, kui sa oleks seda sünnist saati järjepidevalt teinud.
    Laps saab juba sellest väga hea keelekooli kui ta ainult vanaemaga vene keeles räägib ja hiljem koolis õppides saad sina teda väga hästi abistada.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Kui spetsialistina sõna võtta, siis tasub alati põhjendada enda seisukohta, et inimene saaks teha teadliku otsuse, mis ei ole ainult mõjutatud sellest, et end spetsialistina esitlev inimene võtab sõna. Spetsialistid, kelle hariduslik taust sisaldab ka üsna tugevat psühholoogiaalast väljaõpet, peaksid seda eriti silmas pidama/hästi teadma.

      Delete
  3. Mina kakskeelsest perekonnast otseselt pärit ei ole. Mul on samuti ema poolt perekond, kes räägib vene keelt ja nad räägivad omavahel põhimõtteliselt ainult vene keeles (tegelt on mu vanaema pärit ukrainast, aga terve elu Eestis elanud ja kõik tädid ja onud käinud siis venekeelses koolis), kuna vanaema oskab eesti keelt väga halvasti. Minu ema mainis kunagi, et soovis õpetada mulle väiksena mõlemat keelt, aga kuna mu isa ei oska seda nii hästi, siis ta põhimõtteliselt mattis selle idee maha. Ma oleksin aga soovinud, et nad oleksid võinud ikka õpetada, sest vene keelt on siiski vaja.
    Kuidas lapsele seda aga õpetada, ma sulle öelda ei oska, kuna endal pole ühtegi last :) Küll aga on mul tuttavad, kus mees on pärit Portugalist ja naine Eestist ning oma tütrele õpetavad nad mõlemat keelt - ütlevad sõna eesti keeles ja siis kordavad portugali keeles. Ma muidugi ei tea, kuidas see õnnestunud on, aga selline viis tundub üsna hea :)

    ReplyDelete
  4. Mina olen kakskeelsest perest. Isa venelane ja ema eestlane. Täpsemalt on tegelikult ema ka juba segavereline, aga pigem eestlane. Minuga otsustati, et ei hakata kahte keelt kõnelema, vaid esmalt eesti keelt. Kui siis ühel hetkel hakati vene keelt “õpetama” ei võtnud ma seda omaks. Sellesmõttes, et keelest hakkasin aru saama, aga absoluutselt keeldusin rääkimast. Siiani. Vajadusel räägin, oskan, aru saan kõigest (olen 22.a). Aga lihtsalt mingi blokk on ees, ei ole soovi perekonnas rääkida (ma hullult häbenen ka, sest mul jube aktsent küljes). Noorema vennaga otsustati aga teisiti- kohe kaks keelt. Parim otsus! Ta oskab kahte keelt, usun, et tänu sellele oskab ta oma noores eas ülihästi ka inglise keelt. Mingit segadust temas ei tekitanud, väiksemana esines lausetes nii vene kui ka eesti keelseid sõnu segamini, aga see on mööduv :D

    ReplyDelete
  5. Muidugi! Ära üldse muretse, üldjuhul kohanevad lapsed väga kiiresti keeltega. Mul on kahe ja poole aastane tütar, minu mees (ja mehepoolne suguvõsa) on vene rahvusest ja kõnelevad temaga vene keeles, mina eesti keeles. Laps orienteerub juba väga hästi mõlemas keeles ja mängleva kergusega lülitub ühelt teisele. Lisaks hakkas kaheaastaselt käima vene-saksa lasteaias ja vaikselt lisandub juba ka saksa keel. Küll ma muretsesin algul, et laps satub segadusse selles keelte virvarris, aga ei, hoopis vastupidi - ta on üliõnnelik iga uue õpitud sõna üle.
    Ma arvan, et kasutage ära see võimalus, vähemalt proovige. Eks ta võib olla alguses pisut segaduses, aga ma usun, et selle pärast liialt muretsema ei pea :)

    ReplyDelete
  6. Lapsed õpivad kiiresti. Piisab ma arvan, kui ainult vanaemaga vene keelt rääkida. Näita vene multikaid näiteks lisaks. :)
    Kakskeelsed lapsed võivad (aga ei pruugi) hiljem rääkima hakata.
    Me elame lapse synnist saati Soomes. Kodus räägime eesti keelt, lasteaiast ja mujalt tuleb soome keelt. Laps (3.5a.) räägib segamini kahte keelt. Minu hinnangul on rääkimine tulnud hiljem ja raskemini kui teistel tema ealistel.

    ReplyDelete
  7. Meie pere on kolmkeelne... elame Norras...paps on norrakas ja suhtleb lapsega norra keeles, mina siis ainult eesti keeles ja papsiga omavahel suhtleme inglise keeles...ja oleme aru saanud et laps saab isegi inglise keeles aru mida räägime vahel. Tûtar meil 3.5 aastane... alates 1.5 aastasest käib Norra lasteaias... ja minuga suhtleb ainult norra keeles...saab aru kôigest mida mina talle eesti keeles ytlen ja tõlgib isegi papsile. Ma enamasti ytlen kyll talle et palun räägi eesti keeles ja siis ta ikka oskab... ja kui mu perega Eestis koos on siis pika aja peale hakkab ikka eesti keeles suhtlema kaa nendega:) kui ta pisike oli siis oli raskem selgitada miks ta vanaema v tãdid temast aru ei saa...aga nyyd ta hakkab aru saama juba:)
    Ma arvan et see on lapse arengule väga hea kindlasti...ja tulevikule kaa..aga kindlasti harjumatu. Arvan et praegu on õige aeg selleks ka:)

    ReplyDelete
  8. Mina soovitan panna lapse vene lasteaeda, see igati toetab lapse keelelist arengut sest on loomulik keskkond lapsele keelt praktiseerida.

    ReplyDelete
  9. Laps vene lasteaeda sealt saab tugeva põhja alla ja edasi eesti kooli ikka ! Ja aitad teda kodus ka vähe kaasa vene keelega lihtne ju :)

    ReplyDelete
  10. Meil oli lasteaias rühmas 2 aastane poiss, kes pärit venekeelsest perest. Ta pandi teadlikult rühma ja nüüd räägib juba tublilt Eesti keelt. Aeg-ajalt oli küll nii, et laps oli lihtsalt vait ja ei teadnud, mis keeles tal kõnelda tuleks. Emalt saime teada, et ka kodus räägib Eesti keelt.

    ReplyDelete
  11. Mul poiss kakskeelne. Sünnist saadik räägitud temaga kahes keeles. Ja meil arstid jms ümber ringi rõhutasid, et keeli ei tohi segada - emal olgu oma keel ja isal omal. Laps satub muidu segadusse.
    On ka tuttav, kellel ema segas keeli ja lapse
    keeleline areng oli väga aeglane.

    Seega ma arvan, et kui sa praegu Krisiga hakkaksid vene keelt rääkima, tekitaks see lapses suurt segadust. Hoopis teine asi on kui vanaema jne seda teeb :)

    ReplyDelete
  12. Oma sõbranna pere pealt ma ei soovita. Laps on viiene hetkel.Emaga räägitakse eesti ja isaga kreeka keeles. Yritatakse tähti ja numbreid õpetada aga laps on lihtsalt nii segaduses et ei võta kinni. Vahepeal kui räägib võõra inimesega-nt minuga, siis eesti keelse jutu sisse poetab kreekakeelseid sõnu. See kõik paistab ajavat vaid segadusse.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Keelte omavahel segadusse ajamine on täiesti normaalne osa keeleõppest. Ka ühe emakeelega kasvavad lapsed ajavad sõnu tihtipeale segadusse, ütlevad valesti jne. Seda miskipärast peetakse hoopis nunnuks ja normaalseks, aga kui teine keel asja segatud, siis on hirmus ja keeruline.

      Ühesõnaga selles teemas kuula pigem ainult nende arvamust, kes tõesti kas ise mitmekeelsest perest või kelle lapsed on mitmekeelsed (eelistatult juba 4+). Igasugune "mulle tundub", "sõbranna pere pealt"...saan aru, et tahetakse head, aga paraku on sellised arvamused täiesti ebaadekvaatsed.

      Minu lapsed kasvavad ka mitmekeelsetena. Olen mitme siinkõnelejaga nõus, et tegelikult oleksid võinud alustada juba pärast lapse sündi. See-eest pole jälle nõus nagu praegu oleks hilja.

      Küll ütlen seda, et kui mitmekeelsuse kasuks otsustad, siis ole endas kindel ja mis peamine - järjepidev. Kui sa kodus räägid Krisiga vene keeles ja näiteks teiste seltskonnas eesti keeles, siis vot see ajab tõesti segadusse. Kui valid temaga vene keeles rääkimise, siis esialgu räägigi temaga ainult vene keeles. Vahet pole kus või millal. Hiljem, kui ta kõne on juba korralikumalt välja arenenud, siis võite olenevalt olukorrast juba keeli vahetama hakata ja olukorrale vastavat keelt kasutada. :)

      Delete
  13. Kakskeelsus on alati ju boonus! Küll aga on laps harjunud Sind kuulama eesti keeles, see võib natuke raskeks minna. Tegelikkuses oleks pidanud nii, et sünnist saadik siis kasutama kahte keelt- minu vennapere tegi nii. Kutt saab kohe 2a ja rààgib mõlemas keeles. Rohkem muidugi vene keeles.
    Ma soovitan sul lapse pealt vaadata, kuidas ta reageerib. Igal juhul peaksite olema järjekindlad ja enda otsuses 100% kindlad, siis laabub kõik :)

    ReplyDelete
  14. Mina olen kakskeelsest perekonnast pärit. ema on mul venelane ja isa on eestlane aga mu ema oskab väga hästi eesti keelt. Ta õppis eesti keele siis ära kui mina väiksena rääkima õppisin siis ta minuga koos õppis eesti keele ära. Kui ma pubkeas olin siis ema tahtis minuga venekeeles rääkima hakkata aga nagu pubekale ikka kombeks vaidlesin emale et ma ei taha ja see nii nõme keel, nüüd kahetsen et oleks ikkagist võinud kuna siis oleks venekeel puhtamalt suus. ma oskan vene keelt ja ma saan kõigest aru aga ei räägi perfektselt vene keelt kuigi võiks kui oleksin emaga venekeeles hakkanud rääkima kunagi 😁 Aga ma saan oma vene keelega ideaalselt hakkama , tuleb saada kuna ema poolsed kõik sugulased on venelased ning paljud elavad venemaal siis tuleb seda keelt kõneleda. Ja tööalaselt on ka väga väga palju kasu kui oskan vene keelt 😁 mina sooovitaksin küll venekeelt krisiga rääkida 😁😍palju edu teile ! ❤️

    ReplyDelete
  15. Lapse keelsuse areng toimub tegelikult palju varem, lalisemise perioodil 4-8kuud. Siis on see kui laps õpib oma emakeele hääldust ja kujuneb “aktsent”.
    Mida rohkem keeli, seda raskem lapsel keelt selgeks saada ja seda kauem ta õpib.
    Kui teie omavaheline suhtluskeel kodus on eesti keel, siis ma ei näeks põhjust lapsega vene keeles rääkida. Pigem hakka talle varakult keelt õpetama.
    Mina hakkasin lapsele varakult inglise keelt õpetama.
    Nt võtad ühe mängu ja see mäng on teil alati vene keeles. Klotsisorteerimne: saad rääkida värvid, kujundid, numbrid, järjekorra numbrid, sõnad oota;pane sisse; võta välja; anna; palun; aitäh jne.
    Lisaks vene keelsed raamatud ja multikad.


    Ma oleksin väga tänulik kui ma oleks vene keele selgeks saanud kooli ja ülikooliga, aga ei :(

    Minu mõtted ei ole ainus tõde :) aga soovitan seda otsust veel kaaluda

    ReplyDelete
  16. Minu elukaaslase vanemad on ka teisest rahvusest (üks vene ja teine kaukaaslane). Hakkaksime ka kakskeelseks, kui issi oskaks ilusti vene keelt rääkida :D aga ta ei oska. Vanavanematega nii palju kahjuks kokku ei trehva, et laps vene keele selgeks saaks :(

    ReplyDelete
  17. Minul oli ka kakskeelne perekond. Minuga rääkis ema vene keeles, isa eesti keeles. Samuti minu ōega. Mina ja mu õde räägime ilusti vene keeles, kuigi kirjapilt ei ole just kiita, sest koolis ei puutunud mina vene keelega kokku. Nüüd on mul veel üks noorem vend ja üks noorem õde. Nemad räägivad ainult eesti keelt, kuid saavad vene keelest aru. Nendega räägib ema palju eesti keeles, sest tema enda eesti keel on tohutult paremaks läinud. Mina kiidan küll teie mõttele takka, et hakata lapsega ka vene keeles rääkima. Mida nooremalt alustada, seda kiiremini ta uue keele omaks võtab :)
    Aa, mainin ka selle ära, et mul õel oli näiteks nii, et tal oli eesti ja vene keel segamini, kui ta alles rääkima hakkas. See kestis umbes aastakese, siis hakkas vaikselt aru saama, et need on kaks erinevat keelt ��

    ReplyDelete
  18. Mul küll kogemus puudub isiklikult, aga keeled on üks ja kindel asi mis elus võib ikka meeletult kasuks tulla. Vaikselt äkki saab õpetada alguses piltide abil ja rääkida õhtuti unejuttu vene keeles ning siis ise jälgida, kuhu asi viib. :)

    ReplyDelete
  19. Minu tuttava laps pandi vene lasteaeda, kodus räägiti ikka eesti keeles oma vahel. Aga laps oskab nüüd mõlemat nii eesti kui vene keelt soravalt.

    ReplyDelete
  20. Minu vanemad mõlemad rahvuselt venelased, suhtlesid minuga lapsena ainult vene keeles, kuid otsustasid panna eesti lasteaeda, kus ma õppisin ära eesti keele, sealt edasi läksin eesti kooli ja üleüldse tekkisid eestlasest sõbrad jne ehk pean end rohkem nüüd eestlaseks kui venelaseks :D täiskasvanueas suhtlen nüüd ka vanematega enamasti eesti keeles, kuid vene keel on puhtalt suus. Olen väga tänulik vanematele, et selline otsus vastu võeti, seega jah, kui vähegi võimalik, pigem lapseeas keeli õpetada, täiskasvanuna või suuremana on see palju raskem.

    ReplyDelete
  21. Kodus ikka üheskoos kolemekesi eesti keel. Kuidas see Krisile ühel hetkel tunduks, kui emme räägib issiga eesti keelt, igal pool mujal (poes jne) ka eesti keelt, aga temaga vene keelt? Kakskeelsus kodus on omal kohal siis, kui üks vanem tõepoolest seda keelt ei oska, mis lapse emakeeleks saab. Vene keele lapsele õpetamine (ka vanaemaga kõneldes) on muidugi väga õige mõte. Aga kodune keel, mida emme ja issi mõlemad räägivad, võiks ka lapsel sama olla.

    ReplyDelete
  22. Ei valiks seda vene keeles rääkimise varianti. Tundub liiga järsk, sest laps juba peaaegu aastane. Küll jõuab selle vene keele ka selgeks saada.

    ReplyDelete
  23. Superidee! Meie suguvõsas oli pere, kus isa venelabe, ema eestlane. Võimuka ema soov oli ainult eesti keeles suhelda, kahjuks need lapsed ei oska absoluutselt vene keelt ja ei tea ka oma juuri. Kurb!!

    ReplyDelete
  24. Meil on kahekeelne. Kodus eestikeel ja vanaema-vanaisa juures venekeel ( rahvuselt venelased-mehe poolt). Laps saab aru ja räägib vastu. Vahest laps küsib,kas mina saan aru kuna pole õppinud.��Lasteaias õpetab teisi( 6.a). Kuna ma ise väga ei oska siis olen tänulik,et tal see võimalus ja pole tulevikus keele probleeme. Nii,et kodus jätke eestikeel ja vanaema juures venekeel. Suuremaks saades tahab nagunii kodus ka harjutada ja siis saad toeks olla��

    ReplyDelete
  25. Mul sama. Ise pärit vene perest aga mees eestlane. Hetkel minu poolne pere siiski räägib lapsega venekeeles. Laps saab kõigest aru aga ise räägib eesti keeles vastu. Vahepeal harva vastab venekeeles aga põhiline on see, et ta saab kõigest aru!!! Ei jõua ära oodata millal laps ei häbene enam rääkida teises keeles (4a poiss)

    ReplyDelete
  26. Arvan et praegu on selleks viimane aeg :)
    Endal elukaaslane samuti eesti-vene segaperest, olles kakskeelne andis see talle suure eelise teiste keelte õpingul. Nüüd oskab emakeele tasemel rääkida 4keelt ja keskmisel tasemel veel 2-3 keelt.
    Ise töötasin lapsehoidjana Hollandis, 3 aastane poisslaps mõistis 4 keelt - ema rääkis temaga prantsuse keeles, isa tšehhi, mina inglise ja lasteaias hollandi keeles.

    ReplyDelete
  27. Meil on ka kolm keelt perekonnas kasutusel, tütar on 10 kuune hetkel. Mina räägin tütrega eesti keeles, mees (tihti ta siiski laisk ja ikka kasutab inglise keelt ka) ja tema vanemad afrikaansi keeles ja omavahel mehega räägime inglise keeles. Nii on see käinud meil sünnist saati. Oleme arvestanud, et kõne võib hiljem tulla, kuid usun, et kolme keele oskus kaalub selle kõvasti üle. 😊

    Kergem oleks teil kindlasti olnud alustada sünnist, aga kui sa ikka nüüd järjepidevalt temaga ainult vene keeles räägid, siis ma usun et ta harjub ruttu ära. Sa ei tohiks väga segamini rääkida, muidu tal läheb kõik sassi ja ei saa lõpuks aru mis keeles sinuga rääkima peaks. Keele õpe pidi lastel kergemini tulema kuni mitu mitu esimest aastat, nii kindlasti ei ole hilja nppd alustada. Kuulake vene muusikat, multikaid, lugege raamatuid jne.
    Eks see reegel on et üks vanem üks keel.

    Edu teile! 😊😊

    ReplyDelete
  28. Meie pere on kakskeelne. Mine räägin sünnist eesti keeles ja isa teises. Nüüd on juba väga lihtne, esimesed nädalad oli mul raske, sest igapäevane keel on ju teine. Järjepidevus on asja võti. Sinu olukorras ei teagi mida teha. Absoluutselt olen nõus et mitut keelt osata on väga hea. Ja mida väiksemana nad erinevate keeltega kokku puutuvad, seda lihtsamalt see tuleb. Teie on ju olnud eestikeelne keskkond Krisi jaoks ja kui sa nüüd järsku ainult vene keeles hakkad rääkima siis ilmselt ongi segadust kui palju. Arengut see ei mõjuta, laps areneb ju kogu aeg, lihtsalt siis teistmoodi. Aga ilmselt oleks mõnda aega segadus. Küll aga võib ju alustada natukese haaval: vene laulud, raamatud, ütlete koos sõnu jne. Räägi emaga palju nii et Kris kuuleks ja näeks ja järkjärgult mine üle. Ei näe ühtegi põhjust miks see ei peaks õnnestuma ja kuidas see peaks olema kahjulik. Aga kui see otsus vastu võtta siis tuleb olla endas kindel, vastata lapsele ainult teises keeles, isegi kui olete seltskonnas, poes, lasteaias jne. Kui kirjeldada edasi tagasi siis ei saa sellest asja ja tekitabki segadust. Jõudu.

    ReplyDelete
  29. Muidugi, ärge kahelge. Tean perekonda, kus nüüdseks 6 a tüdruk oskab nii eesti, soome kui inglise keelt soravalt. Ema on eestlane, isa on soomlane ja kuna ema ei oska soome keelt ja isa ei oska eesti keelt, siis nad omavahel räägivad inglise keeles. Laps emaga eesti keeles ja isa soome keeles.

    ReplyDelete
  30. Õpetan alates 2aastastele lastele inglise keelt ja lapsed õpivad tõesti väga ruttu. Juba pärast poolt aastat õppimist saavad nad aru millest jutt (tunnis räägime ainult inglise keeles ja tund on vaid korra nädalas). Lisaks arendab kakskeelsus ka laste muid oskusi ja uuringud on tõestanud, et hiljem on nendel lastel kergem ka muudes ainetes, nt matemaatikas. Seega mina soovitan 100% seda tegema hakata :) Minu kolmeaastane vend õpib samuti selles koolis inglise keelt ja oli pea aasta ka vene lasteaias. Keeli ta segamini ei aja :)

    ReplyDelete
  31. Meil räägib mehe ema, vanaema ja vanaisa lastega venekeeles. Ma ei tea kui hästi veel väike arusaab aga poiss saab küll juba aru. Ütleb vahest veneleelsei sõnu ka mulle, aga kahjuks ma aru ei saa 🙈. Minu arust tuleb see väga kasuks, seda elus ikka vaja. Siis hea kui juba oskab :)

    ReplyDelete
  32. Mina elan soomes ja mul kaks last, mees soomlane. Mees räägib lastega soome keeles ja mina eesti keeles.

    ReplyDelete
  33. Mina olen tegelikult vene perekonnast, aga vanemad said kohe algusest aru, et eesti keelt on mulle väga vaja. Nii mind pandigi kahe aastaselt kohe eesti lasteaeda, ema vähesel määral nii palju kui oskas proovis ka natuke minuga eesti keeles rääkida. Juba lasteaia lõpuks olid kaks keelt täiesti selged (isegi varem) ja hetkel suhtlen isegi eesti keeles vabamalt, kuna kool ja sõbrad ja tuttavad kõik räägivad eesti keeles.

    ReplyDelete
  34. tean peret, kes kolisid siia ameerikast. Nende laps oli siis vist kahene. Alguses oli neil kõigil väääääga raske eesti keele selgeks saamisega. Kõige lihtsamini läks see aga siiski nende tütrel, kes lasteaia eelviimases rühmas juba teatas, et tahab nüüd vene keelt õppima hakata. Kindlasti tekitab see mingil määras arusaamatust ja probleeme. Väiksel lapsel oli vahel raske end väljendada, kuna tema ei osanud eesti keelt ja teised (eriti just lasteaia eakaaslased) inglise keelt.
    Aga osata 8 aastaselt puhtalt eesti ja inglise keelt ning praegu õppida vene keelt on minu meelest ülimalt võimas ja mina oma lapsele hakkan kohe inglise keelt õpetama. Nagu enne mainisin, siis see kindlasti toob mingil määral raskusi ja arusaamatusi ja segadust aga lapsena on uut keelt õppida ja vastu võtta tunduvalt lihtsam, kui suurena.

    ReplyDelete
  35. Mina olen ise elanud lapsest saati soomes ja lasteaias soome keele puhtalt kätte saand. Eesti keeles oli mul vahepeal juba suur aksent aga kui lapse isa leitsin kes ka eestlane sis hakas eesti keel paranema. Vöin öelda et miski pole nii suur eelis kui puhas keele oskus, see et sa saad kahes riigis köigest aru on juba super lux. Ise olen pealmiselt lapsega synnist saati eesti keelt rääkinud, aga kuna enamus tuttavaid on soomlased ja beebiringid jne soome keeles sis on mu 2,5 aastasel juba praegu puhtalt suus soome ja eesti keel (muud kui käib ringi ja korrutab "eesti keeles on lind soome keeles on lintu" ja nii edasi"). Mind ennast on väga yllatand see kui hästi oskab nii väike juba kahel keelel erinevust teha, ta teab täpselt kus ja kellega kummas keeles rääkida. Hilja ei ole kunagi, soovitan venekeelt könelevate seltsis lapsega venekeelt rääkida ja sis koduselt ja eestlastega eestikeelt, siis öppib laps ära kus/kellega kumba keelt rääkida.

    ReplyDelete
  36. Minu kogemus keelte segamisega kahjuks on see, et käin lapsega nüüd logopeedi juures ja konkreetselt soovitati jääda ühe keele peale. Sest lapsel läks kõne sassi. Ei näita enam ka teistes keeltes multikaid. Ja ma kahetsen, et lubasin mehel ka venekeeles lapsega rääkida. Mul mees eestlane aga räägib puhtalt venekeelt.

    ReplyDelete
  37. Kui juba teist keelt õpetada, miks siis mitte inglise keelt, mis on "maailmakeel" ja mida väidetavalt valdad vabalt. Lapse tuleviku koha pealt kindlasti kõige kasulikum.

    ReplyDelete
  38. Mina hakkaks küll Krisiga vene keeles rääkima, usun, et ta pole veel nii vana, et väga segadusse satuks. Lapsed õpivad kiirelt. Ma ise olen samuti pooleldi venelane aga ma ei oska vene keelt ja sellest on jube kahju. Mu ema on venelane,mu vanemad õed-vennad oskavad vene keelt aga kui mina sündisin,siis oskas mu ema rohkem eesti keelt ja kodus suheldi rohkem eesti keeles. Seega ma vene keelt suhu ei saanud. Olen koolis õppinud aga no väga minimaalsel tasemel oskan. Piinlik lausa tunnistada vahel, et mul ema venelanna,siia kõik kohe eeldavad,et mul ka venekeel suus. Oma lapsega palusin ka emal venekeeles rääkida aga samas nad näevad u kord kuus aga ehk miskit ikka külge jääb. 😊

    ReplyDelete
  39. Mu parim sõbranna oli Norras au-pair 2a. tüdrukule, kelle ema oli venelanna ja isa vist norrakas? ühesõnaga, kodus oli alati kaks keelt ja tüdruk mõistis mõlemat. ainult, et lapsel endal rääkides olid keeled tsut sassis, tuli mõlemat korraga.
    sama lugu on mu enda peika väikese vennaga, kes elab vanematega soomes. kodune keel on eesti keel aga ümberringi on soome keel. seega laps moistab mõlemat aga väga pikalt ta ei rääkinud väga. mina kohtusin temaga, kui ta oli kolmeseks saamas ja siis ei tulnud pmst sõnagi välja. kuskil neljanda eluaasta kandis hakkas siis vaikselt tulema MÕLEMAT korraga ja väga palju :D:D aga nüüd viimase aastaga on tohutu areng toimunud ja poiss räägib juba kolme keelt! soome, eesti ja inglise! ja nüüd teeb teadlikult juba kõigil vahet ka :)
    ja lisaks, mina ise käin hoopiski ühe 9-kuuse tüdrukutirtsu juures kord nädalas, et temaga ca tund aega jutustada/mängida. räägin samu asju, mida ema talle muidu(ntks et “seal on koer” ja “tee emmele heihei” ja “kukkus maha!” (kui mänguasi kukub) ja vahel siis näitan näpuga kehaosadele ja ütlen mitu korda prantsuse keeles nimetust. võiks ju arvata, et mida paganat see 9 kuune sellest saab ja see mõttetu aja raiskamine aga just sellises vanuses on nad nagu švammid, imavad kõikke sisse.
    ehk ma soovitan 100% seda vene keelt harrastama hakata. võib-olla natuke siis venib see rääkima hakkamine aga Kris on õnnega koos, kui ei pea kunagi koolis igavates tundides tuimalt tuupima seda keelt..
    mina olen väga tänulik, et mu ema mind kunagi vene lasteaeda pani ja ka kodus vahel vene keelt rääkis :) ja kindlastiii kavatsen oma lapsega hakata prantsuse keeles rääkima!

    ReplyDelete
  40. Mu parim sõbranna oli Norras au-pair 2a. tüdrukule, kelle ema oli venelanna ja isa vist norrakas? ühesõnaga, kodus oli alati kaks keelt ja tüdruk mõistis mõlemat. ainult, et lapsel endal rääkides olid keeled tsut sassis, tuli mõlemat korraga.
    sama lugu on mu enda peika väikese vennaga, kes elab vanematega soomes. kodune keel on eesti keel aga ümberringi on soome keel. seega laps moistab mõlemat aga väga pikalt ta ei rääkinud väga. mina kohtusin temaga, kui ta oli kolmeseks saamas ja siis ei tulnud pmst sõnagi välja. kuskil neljanda eluaasta kandis hakkas siis vaikselt tulema MÕLEMAT korraga ja väga palju :D:D aga nüüd viimase aastaga on tohutu areng toimunud ja poiss räägib juba kolme keelt! soome, eesti ja inglise! ja nüüd teeb teadlikult juba kõigil vahet ka :)
    ja lisaks, mina ise käin hoopiski ühe 9-kuuse tüdrukutirtsu juures kord nädalas, et temaga ca tund aega jutustada/mängida. räägin samu asju, mida ema talle muidu(ntks et “seal on koer” ja “tee emmele heihei” ja “kukkus maha!” (kui mänguasi kukub) ja vahel siis näitan näpuga kehaosadele ja ütlen mitu korda prantsuse keeles nimetust. võiks ju arvata, et mida paganat see 9 kuune sellest saab ja see mõttetu aja raiskamine aga just sellises vanuses on nad nagu švammid, imavad kõikke sisse.
    ehk ma soovitan 100% seda vene keelt harrastama hakata. võib-olla natuke siis venib see rääkima hakkamine aga Kris on õnnega koos, kui ei pea kunagi koolis igavates tundides tuimalt tuupima seda keelt..
    mina olen väga tänulik, et mu ema mind kunagi vene lasteaeda pani ja ka kodus vahel vene keelt rääkis :) ja kindlastiii kavatsen oma lapsega hakata prantsuse keeles rääkima!

    ReplyDelete
  41. Kõiki kommentaare ei jaksa läbi lugeda, jagan enda kogemust. Ise kakskeelsest perest, vene keele oskus on elus palju aidanud. Selle emotsiooni pealt panin lapsed venekeelsesse lasteaeda ja seni on see küll olnud minu kõige targem tegu lastekasvatuse vallast. Vanem (koolieelik) mitte ainult ei räägi vaid ka loeb, noorem saab päris kindlalt aru. Küll aga pean rõhutama, et väga palju sõltub siiski lapsest. Vanem laps rääkis juba aastaselt mõlemas keeles ja on nüüd multikast inglise keele ka nii endasse imenud, et ma polnud keskkooli lõpus sel tasemel - ma küll ei õppinud koolis inglise keelt ja see kooliaeg toimus üldse väga-väga ammu, enne internetti jne. Noorem laps aga on hakanud alles nüüd enam-vähem arusaadavalt rääkima, kohe varesti saab kolmeseks. Ehk siis mul on raske nende keelelist arengut venekeelse lasteaiaga seostada, pigem siiski indviduaalsued omadused on võtmesõnadeks. Keeli kumbki kodus ei seda, noorem ainult vahest karjub "mama prishjol!". Eks ma siis parandan teda :)

    ReplyDelete
  42. Kindlasti on see teema, kus soovitan pöörduda põhjalikule logopeedi konsultatsioonile :). Näiteks oskaks siinkohal anda suurepärast nõu just selle teemaga kursis olev logopeed Merit Hallap, kes on ka Tartu Ülikooli õppejõud.

    ReplyDelete
  43. Olen ise kahekeelsest perest. Ema venelanna, isa eestlane. Esimesena sain selgeks vene keele. Isa ja ema mõlemad suhtlesid ühes keeles minuga, aga vanaema omal ajal ütles, et Eestis peab laps rääkima kindlasti eesti keelt ja viis mu 4 aastaselt 3-ks nädalaks maale, kus vaid vajadusel tõlkis mulle sõnu. Lapsed ümber, mängud päevad läbi ja selge mul keel oligi. Sama aasta sügis läksin eesti lasteaeda, mis toetas samuti ja isa hakkas kodus ka päevapealt eesti keeles minuga rääkima. Toonitan, et olin siis juba 4-aastane ja kõik, mida vaja läks oli keele keskkond.
    Hetkel kasvab mul kaks last. Esimene (3,5a) räägib kenasti eesti keeles ja üsna kiiresti õppis ka. Juba pooleteise aastasena jutustas lausetena. Teisega mõtlesin, et räägin sünnist vene keeles, aga keskkonnas, millest ta kasvab pole mitte kedagi, kes räägiks vene keelt peale minu. Ta sai aastaseks ja ma nägin, et laps on kuidagi eriti närviline, kui soovib midagi näidata või öelda. Tal oli nagu blokk ees ja ta hakkas lihtsalt nutma. Mõtlesin tükk aega ja otsustasin, et esmalt õpetan talle ikkagi eesti keele. Meie peres lihtsalt ei toimi kõige paremini see kahe keele õpe. Ja 2 nädalaga räägib laps juba 10 sõna eesti keeles nagu võluväel. On väga rahulikuks muutunud, sest suudab ennast väljendada vähehaaval. Lisaks on ju eesti keelsed sõnad lühemad ja kuidagi lihtsamad (pall, puder, kiik, liiv, käru jne vene keeles on hoopis raskemad). Just need kõige vajalikumad ja kasutatavamad sõnad hetkel :)
    Lisan nii palju juurde, et mees ei räägi ja ei saa kuigi palju vene keelest aru. Ja esimese lapsega ma kuidagi lihtsalt ei suutnud ennast sundida vene keeles temaga rääkima, see ei tulnud loomulikult ja siis ka otsustasin, et ma ei hakka juuksekarva lõhki ajama.
    Ema on lapsele ennekõike hool ja armastus, mitte keeleõpe. Kui see tuleb loomulikult ja lihtsalt, miks mitte. Kui on toeks vanaemad vm sugulased - super. Asi toimib. Mina enda puhul näen, et esialgu õpetan eesti keele, siis hakkan kasutama abi väljaspoolt. Lasteaias on kohe peale sõimerühma venekeele ringid. Lapsed vaatavad mul multikaid vaid vene keeles. Laulud, kõne raadios, samuti vene keelne. Mina isiklikult loodan, et see natukenegi aitab. Küll nad selgeks saavad!
    Isiklikult soovitan lihtsalt istuda ja kuulata sisemist häält. Proovida rääkida Krisiga vene keeles, mis tunne on, kas õige või vale. Asi loksub iseenesest paika. Ja usun, kui vanaema räägib lapsega vene keeles, siis saab laps selgeks. Minu vanaema sai hakkama :)

    ReplyDelete
  44. Mina olen olnud Au pair ühes Austraalias peres, kus ema oli taanlane ja isa austraallane. Igapäevaselt kõneldi üksteisega inglise keeles, aga emal oli traditsioon, et igal õhtul laste vannitamise ajal rääkis ta nendega taani keeles. See oli rohkem selline mänguline. Poiss oli tol hetkel 3-aastane ja tutar 1-aastane. Ma ei ütleks, et see oleks poisi arengut kuidagi aeglustanud, sest 3-aastaselt rääkis poiss suurepäraselt inglise keelt. Küll aga olid tal teatud sõnad külge jäänud taani keelest, mida ta kunagi inglise keeles ei öelnud. Nt. Moe-mom, legeplads-playground. Where is 'moe'? (Where is mom?), I wanna go to the ĺegeplads' (I wanna go to the playground). Nii et alguses oli mul tükk tööd arusaada, millest ta vahepeal rääkis või öelda tahtis, sest ta ei kasutanud inglisekeelseid sõnu. Ma ei oska öelda, kui hea või halb see on, aga nii oli.
    Ma arvan, et ma soovitaks lapsega ikkagi edasi rääkida eesti keeles, sest laps on sellega harjunud ja lasta vanaemal temana suhelda vene keeles ning lisaks näidata venekeelseid multikaid või mängida mõnda mängu rääkides venekeeles, aga kindlasti mitte igapäevaselt, sest eesti keel peab saama selgeks kõige pealt. Vene keel võiks tulla järgi teise keelena natuke hiljem.

    ReplyDelete
  45. Olen kakskeelsest perest - isa venelane ema eestlane. Kodune keel oli vene keel, lasteaias ja koolis eesti. Ise tunnen end eestlasena ning emakeeleks pean ikkagi eesti keelt (nt vene keeles kirjutamise õppisin alles nüüd, 26 a. selgeks).

    Rääkides keelelisest arengust siis tõesti, rääkima hakkasin mõnevõrra hiljem kui teised ning vajasin ka logopeedide abi. Hiljem aga niiöelda kasvasin sellest lihtsalt välja ning kõik. Nüüdseks kasutan igapäevaselt nelja keelt - eesti, vene, itaalia ning inglise. Tulevikus tahaks kindlasti veel kolm keelt selgeks saada.

    Abikaasa on mul itaallane ning oleme juba kokku leppinud, et oma juulis sündiva lapsega hakkame rääkima oma emakeeles (tema itaalia, mina eesti) ning omavahel inglise. Minu vanemate poolt lisandub veel vene keel. Eks vaatab kuidas läheb, vajadusel pöördume professionaalide poole :) sul soovitan ka pigem asjatundjalt nõu küsida :)

    ReplyDelete
  46. Ei, sest siis oleksid pidanud seda tegema juba alates sünnist saati. Ja keeli ei tohi segada - ema räägib enda keeles lapsega ja isa enda keeles lapsega.

    ReplyDelete
  47. Heihei :) Mina olen pärit vene keelsest perest ja minul toimis see küll vastupidi, aga minuga räägiti alguses ainult vene keeles ja siis mingi hetk, kui ma olin natukene juba kasvanud (ema väidab, et ma olin 1.5?), siis vanavanaema hakkas minuga enne magamaminekut eesti keeles rääkima. Siis mingi hetk rääkis kogu pere minuga pigem eesti keeles. Ja kui tuli aeg kooli minna, panid vanemad mu algselt eesti kooli, aga kuna mu lapsepõlvesõbranna läks vene kooli, siis ma ei jätnud jonni, et tahan ka ja nii ma siis hoopis vene koolis kolm esimest kooliaastat veetsin. Siis me kolisime ja vanemad otsustasid mind jälle eesti kooli ikkagi panna. Seega, ma olen päris mitu korda seda eesti-vene switchi teinud, ma ei usu, et see kuidagi halvasti lapsele mõjub :) Lapsed on nii vastuvõtlikud uute asjadega, niiet ma arvan, et sul pole põhjust muretsemiseks.

    Pigem just tublid, et selle peale varakult mõtlete. Kui ma kooli lõpetasin ja pealinna kolisin, siis 50% töövestlustest kuhu mind kutsuti, olin ma vestlusele oodatud ainult sellepärast, et mu CVs oli kirjas vene keel heal tasemel nii kõnes kui kirjas. Ja mulle ka öeldi mitu korda, et neil on palju tugevamaid kandidaate, aga vene keel on puudu. Välismaal on ka üldiselt nii, et kui inglise keel ei tassi siis vene keel tassib ikka ja alati :)

    Ma loodan, et mu pudru ja kapsad vastus oli kuidagi kasulik :)

    ReplyDelete
  48. Kindlasti räägi! Su laps on kunagi selle eest väga tänulik, et tal on ema keel ja isa keel olemas. tean perekonda, kus tugeva aktsendiga aga grammatiliselt korrektset eesti keelt rääkiv ema rääkis oma lapsega ainult eesti keeles, isa oli eestlane, tema rääkis ka eesti keeles. Praegu on lapse eesti keel samuti aktsendiga ja vene keelt ei oska ta üldse. Tavakoolis hakkab vene keel ka alles 6 klassis ja praegused metoodikad on sellised, et lapsed on selle õppimisega püsti hädas ning tänapäeva noored ei oska üldse vene keelt. Aga selle keele oskus on Eestis väga paljudes töökohtades vajalik.
    Olena arvamusel, et oma lapsega peaks rääkima oma emakeeles. Lihtsalt punnitamise pärast väikese lapsega selles võõrkeeles, mida emakeele tasemel ei vallata, rääkimist ma ei poolda. Laps võib õppida midagi valesti. Enne ikka oma perekonnas igapäevasena kasutav keel ja siis alles võõrkeeled. Arvatavasti on päris raske alguses teil mehega kahekesi nii lapse kuuldes rääkide, et kumbki teise keelele üle ei lähe aga eks see ole harjutamise asi.

    ReplyDelete
  49. On reegel - üks vanem, üks keel; üks keskkond, üks keel.
    Et siis sina räägid alati lapsega vene keeles, mees eesti keeles. Kui olete kolmekesi, siis suhtlete eesti keeles.

    ReplyDelete