Sunday, January 28, 2018

Kris Stefan - 8 kuud


Juhuuu! Kris Stefan on 8 kuud vana! Järgmise kuu seisuga on Kris sama kaua meiega olnud, kui ta mu kõhus end peitis. Äge. On aeg teha enda jaoks pisike kokkuvõte ja vaadata tagasi eelnevale kuule. Viimase kahe nädala jooksul on toimunud järjekordne hüppeline areng. See vist käibki neil niimoodi.. Kris on hakanud end absoluutselt kõige najal ülesse vinnama ja ükskõik, kui palju me teda ka põrandale mängima ei suunaks, siis see ei huvita teda. Palju ägedam on diivani najal kõõluda, laualt asju maha tõmmata, söögitooli või mänguasjakasti najal mööda tuba ringi kõndida ja igale poole ronida. Nagu.. Kastide otsa ronida näiteks, et aknalauale näha. Lisandunud on ka kapiuste avamine ja nendega paugutamine. See meenutabki, et peame ruttu, ruttu ehituspoest lapselukke juurde muretsema, et need pisikesed sõrmekesed ukse vahel ei lõpetaks. Hulljulge on Kris ka.. Rahumeeli käputab tubadest tuppa, jälitab kasse või tuhkrut ja teda absoluutselt ei huvita, et meie teise tuppa jääme. Mulle tundub, et Kris lausa eelistab vahepeal üksi chillida. Õhtuti aga tuleb suur kaisutamise tuju peale ja siis võiks ainult süles turnida, suure suuga meie nägu musitada, enda pea meie rinnale pannes magama jääda ja lihsalt kaisutada. See on nii vahva, kuidas Kris tuleb käputades mu juurde ja paneb oma pea mu sülle ning lihtsalt on. Vaatab mulle vahepeal otsa, ütleb "PFFFFFFFFFFFF", naeratab ja asetab pea sülle tagasi. See on üldse viimase aja lemmik häälitsus. Lalisema pole Kris veel hakanud ja pigem on ta selline vaiksem tüüp. Kõlavad ikka rohkem sellised "aaaa", "õõõõõ", "ffffff", "brrrr" häälitsused. Ei mingit emmet, aitäh-i või tadadadadaa-d. Aga küll ka need tulevad. Omal ajal. Krisike ei ole lihtsalt pika jutuga tüüp. 

Hambaid on hetkel endiselt 8, sest viimased kaks purihammast tulevad juba NÄÄÄDAALAAIIID. Ige on nii paistes, aga mitte ei taha nad ära lõikuda. Seetõttu on ka ööd endiselt rasked. Kuid varasema öise 6-8 toitmise asemel on neid juba 4. Juhuu! Mis muidugi ei tähenda seda, et ta vahepeal ei ärkaks. Vahepeal tõuseb täiesti püsti ja kõõlub võrevoodi najal. Või käputab läbi une peaga vastu võre ja siis kutsub mind appi, sest püsti/käpuli ju tududa ei saa. Õnneks uinub ta enamasti kohe, kui pea jälle madratsit puudutab. Vahel sipleb mõnda aega, kuid siiski on uuesti magamajäämine pigem kiire protsess. Lihtsalt jube tihti tuleb seda ette. Magab Kris oma voodis, meie voodi kõrval ja magama jääb õnneks ise. Selle mööndusega, et me peame seni voodipervel istuma ja vahepeal käest kinni hoidma. Kris siis vaatab meie poole, sudib meie sõrmi ja mõne aja pärast paneb oma silmakesed kinni. Üleval jaksab ta olla 2,5-3h. Enne ööund vahel lausa 4-4,5h. Uinakuid on enamjaolt 2tk päevas, vahel 3. Esimene uinak on 30-40min ja teine 1,5-2,5h. Sõltub päevast. Kui lõunauni liiga üürikeseks jääb, siis teeb Kris veel kolmanda 30-40min pikkuse uinaku. 


Päeval Kris piimast enam eriti ei hooli.. Pigem armastab ta lisatoitu, mida me 2-3 korda päevas  pakume. Istumegi kolmekesi lauataga ja sööme.  Nii on Krisil hea meid matkida ja tänu sellele on ka lusikaga söömine kuidagi selgeks saanud. Nii äge, sest see ei olnud meil üldse mingi taotuslik õpetamine. Läks lihtsalt kuidagi nii. Rinda pakun talle ka pidevalt, aga enamasti keerab ta pea lihtsalt ära või naerab mu üle. Konkreetselt lükkabki kätega end mu süles olles eemale, mõõdab silmadega korraks mu "partiid" ja itsitab. Siis keerab end istukile ja käputab oma mänguasjade juurde. Ei tea, kas plaanib end ise võõrutama hakata? Või on see mingi mööduv faas? Eks paistab. Ma annan seni rinnapumbale valu. Öösel muidugi teeb need toidukorrad tasa. Võiks ju vastupidi olla? Paar päeva oleme tahkemat toitu ka beebikahvli otsa pannud ja tundub, et ka sellega saab ta õige pea hakkama. Seda ilmselt tänu sellele, et Krisile väga ei meeldi kätega süüa. Kui tema ees olev kandik saab plögaseks või lusikalt voolab putru tema kätele, siis hoiab ta neid enda kõrval laiali ja teeb mega haput nägu. Naljatleme omavahel, et meie perre on tulnud vist esteet. See on nii veider, sest tegelt me ei ole üldse sellised, kes igal võimalusel oleks lapse käsi pestnud. See on vist temaga kaasa sündinud isikuomadus. Päris naljakas. Mu ühe sõbranna laps oli ka selline, kes paari aastasena praamil peale aknalaual turnimist emalt asepti küsis, sest käed said mustaks. Ei tea, kas Krisist võib sama oodata? Heh. Juua meeldib Krisile täitsa tavalisest tassist. See on ta jaoks nii põnev. Lutist/nokaga tassist ei hakanudki Kris kunagi jooma. Ta alati pigem näris neid silikoonist otsi ja lõpuks me loobusime ja proovisimegi hoopis tavalist tassi. Kuna Krisil nüüd tassist vee joomine selgeks sai, siis vahel leiame teda oma mänguasjakasti juures ümmargustest kopsikutest "joomast". No nendest, millega tegelikult torni ehitame. Aga noh, tops on tops. Äkki saab sealt vett, eksole? Proovima peab.

Arstivisiiti pole meil pikalt olnud, seega saame ilunumbreid vaid oletada. Viimane kord oli Krisil väike nohu ja me pidime kuise ülevaatuse edasi lükkama. Alles seitsmendal veebruaril on minek. Koduse kaalu järgi peaks Kris kaaluma hetkel ligikaudu 10,4kg ja olema 74-75cm pikk. Noh, nii palju, kui me teda ise pehme mõõdulindiga mõõta saime.


Me igapäev Kristoga õhtuti arutame ikka, et kui väga meil vedanud on ja kui mõnuuuus, et me selle suure otsuse tegime. Krisi kasvatamine on olnud nii äge teekond ja igapäevaga muutub see veeeeel lahedamaks. Ta on nii vahva isiksus, temaga saab nalja ja loomulikult on ta meie enda jaoks see kõige nunnum, ilusam, parem ja armsam laps maailmas. Nagu iga lapsevanema jaoks tema enda lapsed on. Ise tehtud, hästi tehtud öeldakse selle kohta! Ja kui palju me ise õppinud ja arenenud selle aja jooksul oleme.. Meie päevad täis nii palju rõõmu, et paratamatult mõtleme sellele, et kunagi ka teine laps saada. Uskumatu.. Hakkabki see sünnitusevalu ununema ja asenduma beebiisuga. Mitte kohe muidugi. Kunagi hiljem, kaugemas tulevikus. Aga, et Kris päris üksi ei oleks, siis võib selle teekonna millalgi uuesti ette võtta küll. Mallu on tihti kirjutanud, et kui lapsed nii mõnusad välja kukuvad, siis tekib isu neid aina juurde teha. Saan aru küll nüüd sellest lausest, hehe. Aga palju, palju, palju õnne sulle meie suslik! Sa oled parim asi, mis meiega juhtunud on! ♡

16 comments:

  1. Ma ei tea.. sorry, aga kui palju peab ühele inimesele ütlema,et 8-kuune/8-kuusega? 😂😁

    ReplyDelete
    Replies
    1. See ei ole muidugi paha pärast :)

      Delete
    2. Sulle on mingi eraldi ülesanne antud kirjavigu otsida? Paha pärast ei ole, aga tahaks muudkui käia ja kommenteerida sama asja onju!? Vaevalt et blogipostitused on orienteeritud õigekirjale..katsu see teine point üles leida ja sellele keskenduda.

      Delete
    3. Ei ole, küll aga torkab selline asi silma, kui sellele on ennegi tähelepanu pööratud ja inimene väidab, et võtab selle küll teadmiseks, kuid järgmine kord... jälle :D sama ka tänase vlogiga :D

      Delete
  2. Nii vähe annate Lisatoitu? Me anname oma nelja kuusele 4-5 korda püreesi päeva jooksul ja rinnapiima peale iga kord.

    ReplyDelete
    Replies
    1. 4-kuune ju alles hakkab lisa saama. Alguses antakse isegi lusikatäie ainult ja mitte rohkem kui 1-2x päevas. Ma pigem ütleks, et just teie annate liiga palju.

      Delete
    2. Pigem annate teie liiga palju. Vaata kui nunnu ja pontsu Kris on, tal küll millestki puudust pole. Mina oma kohe 6-kuusele lapsele annan püreed 2x päevas üldse.

      Delete
    3. Teie annate liiga palju lisatoitu hoopis! Nelja kuuselt ju alles heal juhul alustatakse vaikselt lisatoidu maitsta andmisega! Eks iga ega tunnetab ja teab muidugi ise oma last, aga tundub ulmepalju anda nii pisikesele 4-5x päevas püreed.. Kui suured kogused siis? Millal üldse alustasite lisatoiduga?

      Delete
    4. Krisi vanused lapsed peaksidki 2-3x päevas lisatoitu sööma. Lisatoit on ikkagi "lisa" ja rinnapiim on põhitoiduks.

      Aga jällegi.. Eks igaüks peab vaatama vastavalt oma lapse vajadustele ja ise tunnetama, et mis on tema pere jaoks õige :)

      Delete
    5. Nelja kuuselt hakkasingi andma, yhe tuubi sööb korraga ära ehk siis 100g vist oli see tuubi pyree. Nii jah 4-5 korda päevas, laps sööb väga hästi juba alguses peale, Kaka tuleb iga päev, ei ole midagi häda. Talle nii meeldib.

      Delete
    6. Muidugi teab iga ema, mis on tema lapsele parim, aga nii väikese lapse kohta on seda ikka liiga palju. Näiteks 6-kuune laps peaks saama 50-100 grammi päevas seega jahm... Kas eelnevalt on ikka perearstiga läbi räägitud? Ma pakun huupi, aga teades seda valikut, mis 4-kuustele poes pakutakse tean, et need on pigem magusad. Kui tegemist on magusa püreega (mustikas/banaan, mango, pirn jne), siis laps loomulikult laps sööb selle ära. Hiljem köögiviljadele üle minnes võib tulla probleem, et seda ei taheta. Muidugi kui perearst ongi seda näidustanud, siis vabandust.

      Krisile palju õnne! 4 kuud veel minna, et aasta täis saaks.

      Delete
  3. Hea arutelu selle rinnapiima vs lisatoidu kohta. Olen ise ka alati mõelnud, millal siis rinnapiim enam põhitoit ei ole? Mu laps kaotas ka u sama vanalt kui Kris rinnapiima vastu huvi ja sisuliselt võttiski päevas vast 3-4 lonksu rinda. 3x päevas + väike vahepala andsin siis lisatoitu. Kuidas aga sellisel juhul rinnapiim ikka põhitoit on? Kui laps enam rinda ei võta, kas siis ei peaks ka lisatoitu rohkem pakkuma, eriti kui ta seda isukalt sööb? Kuidas seda rinnapiima põhitoiduna anda, kui laps seda enam ei söö? Pole sellest aru saanud.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Tekkis sama mõte, et miks pidada rinnapiima põhitoiduks, kui seda saab vaid öösiti..

      Delete
  4. Ta sööb nii magusat kui ka soolast mis tema vanusele poes leidub

    ReplyDelete
  5. Hehe. Alles Su poeg sündis ja mina ootasin beebit. Nüüd Su poeg tundub niiii suuuur mu beebi kõrval :D saab kohe kahekuuseks. Nii äge beebidega seonduvaid postitusi lugeda! :)
    Palju õnne ka muidugi! <3

    ReplyDelete
  6. Tegelikult ei ole see ka ikka nii, et "iga ema teab mis ta lapsele hea". Ise lähtusin ka soovitustest lisatoidu andmisel nagu Triinu Liis, sest mina ei ole ise nii tark, et teaks kndlalt kui palju alguses ja mida. Oma tarkusest võib lapse kaalule/tervisele ja seedimisele tulevikus hoopiski kahju teha. Pigem näitab selliste soovituste eiramine rumalust. Argument, et nii mu lapsele meeldib on pehmelt öeldes täiesti lollus. Keegi meist pole emaks sündinud ja on asju, mida tõesti oma peaga välja mõelda ei tohiks.

    ReplyDelete