Thursday, December 28, 2017

7 Kuud!


Ja ongi meie väikesest alles sündinud beebist saanud juba 7 kuune pätu, kes on uudishimulik, täis energiat, pealehakkamist ja krutskeid. Kui muidu oli Kris siiani rohkem ametis hammaste kasvatamisega, siis nüüd hoopis füüsilise arenguga. See kõik juhtus nii järsku.. Ilma eelnevate märkideta. Kõigepealt hakkas Kris roomama, siis paari päeva pärast käputama ja siis juba järsku end pepu uppis püsti ajama. See viimane on tegelikult päris hirmus oskus, aga hetkel on Krisil justkui elu missiooniks ennast absoluutselt kõige najal püsti ajada. Endal jalad tudisevad all ja mina hoian hinge kinni. Tal endal on muidugi hirmus vahva ja suu on pidevalt kõrvuni. Noh.. Kuniks enam ei jaksa ja gravitatsioon mängu tuleb. Julge hundi rind on rasvane küll, aga eile sai Kris esimest korda ka suurema kukkumise osaliseks. Ajas end samamoodi ikka muudkui püsti, kuni kukkus niimoodi, et parema silma all on punane ja veidi paistes mälestus sellest. Nii me käime ja turvame teda Kristoga koguaeg. Aga ega teda ju põranda külge kinni ei saa siduda ja noh.. Kuidas muudmoodi õpib onju. Ka istuma õppis ta hiljaaegu.. See on paras nuhtlus, sest nüüd on vaja keset ööd ka istuda. Aga kuna niimoodi ju magada ei saa, siis tuleb emps appi kutsuda, et tagasi tuttu saaks. 

Kuna viimase kuuga on Kris saanud liikuma, siis on seda ka kohe kaaluiibes näha. Sellel korral võttis ta tavapärase 1-1,5kg asemel juurde 640g. Vaikselt on hakanud pikkust juurde viskama ja kaal pidama jääma. Eilse seisuga kaalub Kris 9,66kg ja on 69cm pikk. Ka pea ümbermõõt on sellel kuul 3cm suuremaks läinud.. Ja seda sama peakest on katmas juba õhkõrn siilisoeng. Nii vahva! Juuksed!


Nagu piltidelt aimata võite, siis on pisikese härra fotografeerimine järjest raskemaks muutumas, sest ta ei püsi absoluutselt paigal. Krisi kõige lemmikumateks tegevusteks on hetkel näputoidu uurimine/söömine, kõkutamine selle peale, kui mina või Kristo teda ehmatame, meie hammustamine, kõige najal ülesse ronimine, kasside taga ajamine, torni ümber lükkamine ja kraanikausi kohal käte pesemine, ise samal ajal pead paremale/vasakule kallutades (nagu kutsikad seda teevad) ja ennast peeglist jälgides. Ma ausalt ei tea, kust ta selle õppis?! Aga imearmas on see küll. 

Aga sama palju on ka asju, mis Krisile ei meeldi.. No näiteks hammaste pesemine. See on nagu mingi  piinapink tema jaoks. Kuna hambaid on tänaseks suus juba 8 (kohe, kohe on lõikumas ka kaks järgmist hammast (loodame, et hästi ruttu)), siis peaksime seda hoolega tegema, aga see on suht mission impossible. Silikoonist sõrme otsa käivat hambaharja ei saa me juba ammu kasutada, sest Kris lööb oma hambad nii kõvasti kokku, et hirrrrmus valus on ja tavalise hambaharja peale ei tee ta suud lahti. Hoiab selle tugeva kriipsuna kinni ja põikleb peaga eemale. Eks tal ju igemed teevad haiget ja on hellad hammaste tulekust ning seetõttu ei taha ta meid ligi lasta. Õnneks saame hambaharja talle kätte anda ja siis ta seda natukene närib. Vahepeal laseme vee alt läbi ja anname uuesti talle kätte. No vähemalt midagigi! Nippe?

Kas Teile ei tundu, et Kris Stefan järjest rohkem Kristoga ühte nägu läheb? Hehe.

Veel ei meeldi Krisile millegipärast tema punane pealeistumiseks mõeldud auto.. Ta hakkab selle peale nutma. Mitte, et ta sellega veel üldse ringi liikuda saaks, see seisab meil lihtsalt toas ja vahel me oleme seda talle niisama näidanud ja rooli katsuda lasknud. Lisaks ei meeldi Krisile ka kiilakad mehed. Neid võõrastab kõige rohkem. Kõige naljakam on see, et nii minu isa, kui ka Kristo kasuisa just peaaegu kiilakad ongi. Ehk läheb varsti üle see värk. 

Aga kokkuvõtvalt võib öelda, et mida aeg edasi, seda ägedam on olla lapsevanem. Olla ema. Krisiga koos kasvamine on olnud nii suur õppimise teekond ja seda kõige positiivsemas mõttes. Ma absull ei kujutaks meie elu enam teisiti ette. Ma saan aru küll nüüd, et miks tehakse teine laps ja kolmas.. Ja neljas. Mu süda naeratab, kui ma näen Krisi rõõmsana ja see tunne on kirjeldamatu. Kirjeldamatu on ka mure ja valu lapse pärast, kui tal on paha. Vot need on kaks asja, mille päris tähendust ei osanud ma ennem ettegi kujutada. Ei ole maailmas midagi, ega kedagi keda ma rohkem armastaks ♡

Kuhuuuuu see aeg küll lendab? Don't grow up, it's a trap! 

13 comments:

  1. Minumeelest on Kris koguaeg olnud Kristo nägu 😂😂

    ReplyDelete
  2. Tere! Olen teie suurfänn😌Mul endal on väike poeg ühe aastane ja hambapesu on samamoodi piinapink temajaoks. Kuid äsja oleme saanud kompromissile nii et mina pesen tema ees hambaid, siis ta näeb,et hambaharja tuleb liigutada ja vaatab suu ammuli pealt ja laseb mul tema hambaid pesta. Siiamaani on see meid aidanud.🙏

    ReplyDelete
    Replies
    1. Nii armas! 😍 Me ka proovime ise ka samal ajal pesta, et ehk hakkab matkima. Lootus sureb viimasena!

      Delete
  3. Ma vaatasin vlogidest juba, et Kris on niiiiii Kristo näoga! :D Aga väga tubli poja on teil! :)

    ReplyDelete
  4. Minu arvates ka väga issi nägu poiss. Varsti on need beebivoldid kadunud ja poiss sale nagu viiner :P

    ReplyDelete
  5. Alla aastasena on suht keeruline nagu seletada ja selgeks teha ka, et kuule, ikka vaja on hambaid pesta. A ma esimese lapse puhul väga ei muretsenud, sest noh, beebitoidud.. Mis seal ikka niivga hullu on. Hiljem (1,5 a ja nii) olin küll järjekindlam ja puhastasin vahel lausa nutuga hambaid. Siis hakkas peirooditi käima, et vahel lasi, siisj jälle mittte. KAsvas suuremaks, siis mõnda aega toimis see sööbiku ja pisiku jutt. Nüüd on suurem 2,5 aastane. HEa meelega hambaid pesema ei tule, aga laseb ikka ilusti pesta. Umbes aastasena tõi edu see Jack&Jilli hambahari, kus mingi loomapildike peal. Tollega lubas kohe pesta. ma ei tea. Müstika :D

    ReplyDelete
  6. Kuna teil poiss juba piisavalt suur, siis kas olete mõelnud ka uuele beebile?

    ReplyDelete
  7. Mul ka varakult hambad kasvatanud laps. Erinevalt esimesest lapsest, kellel.sai ka kisaga pestud, on seekord õnnestunud positiivse emotsiooniga läheneda nii, et vehime enne harjaga kõigi tema mänguloomade hambaid, kõrvu jne mängult pesta ja siis ta lõpuks ja väikeste juppide kaupa laseb endal ka teha. Ja tuleb kogu aeg hästi entusiastlik ja rõõmups ise olla.

    ReplyDelete
  8. Laliseb ka juba? Vahva poiss :)

    ReplyDelete
  9. Ma ei tea miks, aga mulle tundus pikalt, et Kris oleks nagu terve igaviku juba teiega olnud. Olin päris kindel, et ta on meie Liisust vähemalt pool aastat vanem. Samas ju teadsin küll, millal su tähtaeg oli, mõistus lihtsalt ei suutnud arvutustehet ära teha. :D

    ReplyDelete
  10. Meie võtsime kasutusele Huble Brush bambusest hambaharja ja hambapesu muutus kategooriliselt. Siiamaani ei teinud suudki lahti kui hambaharja nägi aga nüüd teeb rõõmuga. Harjade osa veidi suurem kui tavapärasel beebi hambaharjal ja harjased üli pehmed et igemetele haiget ei teeks. Soovitan kindlasti proovida :)

    ReplyDelete