Saturday, November 11, 2017

Kuidas meil maal läheb?


Nagu te teate, siis otsustasime mõneks ajaks Kõrgemäele kolida.. Esialgu oli plaan pooleteiseks aastaks. Siis selguvad mõningad detailid tuleviku osas ja seejärel langetame edasisi otsuseid. Seniks naudime seda oma pisikest pesa metsade ja põldude vahel. 

Nüüd vist oleks juba õige aeg natukene muljetada ka, et kuidas siin maal elada ka on. Eriti arvestades, et me mõlemad varasemalt terve elu linnavurled oleme olnud. Meil on sellesmõttes lihtne, et Suure-Jaani keskus on 4km kaugusel. Seal on kaks poodi, apteek ja isegi väikene pubi/söögikoht olemas. Viljandi kesklinn on samuti päris lähedal, kõigest 15 minutilise sõidu kaugusel. Seega tarbeesemetest ega söögikohtadest meil puudust ei tule. Viljandis on olemas nii pitsatoidukohad, aasia toidukoht ja sushi restoran. Isegi kinos käisime alles hiljaaegu. 

Kuidagi on läinud nii, et kui võrrelda meie elu linnas ja maal.. Siis siin käib meil oluliselt rohkem külalisi. Meil on peaaegu iga nädal keegi külas ja tihti jäädakse lausa ööseks. See on nii vahva, sest linnas oli meil väga pisikene korter ja me ei saanud eriti oma sõpru ja pere võõrustada. Pigem läksime ise teistele külla. Siia Kõrgemäele tulevad inimesed alati pikemaks ajaks, mitte lihtsalt tunnikeseks ja oleme tänu sellele palju rohkem sõpradega kvaliteetaega veetnud. Meil on olemas külaliste jaoks eraldi magamistuba, seega saavad sõbrad seal mõnusalt ka ööbida. Ka täna on külalist oodata. Nimelt läheb Kristo Tallinnasse, sõbra sünnipäevale ja mulle tuleb sõbranna ööseks külla. Mõtlesin, et me võiks ju mõnda ägedat videot filmida? On kellelgi mõnda head ideed? 

Ka Tallinnasse satume päris tihti. Ühes kuus ikka mitu, mitu korda. Tänu sellele on poja kenasti pika sõiduga ära harjunud ja autosõidud mööduvad kergesti. Olenemata sellest, kas ta on ärkvel või magab. Kui me linnast tagasi koju jõuame, siis on alati selline mõnus tunne, nagu oleks koorem turjalt maha raputatud. Kuidagi nii pingevaba on siin olla. Oma maa, oma voli. Ma ei pea vist mainimagi, kui mõnus on üle hoovi hommikumantlis ja rätik peas saunast tuppa jalutada või suvaliste plätudega kohaliku poodi minna. Päris äge vaheldus kiirele linna elule. 


Kõige suuremaks plussiks on muidugi see, et ruumi on palju! Me olime nii harjunud kitsikuses elama ja praegune suur maja on täielik luksus. Loomadel on mõnus kamina ees lösutada, laps saab oma ööund rahulikult maja teises otsas asuvas magamistoas magada ja meie rahulikult jalad laual õhtul kahekesi filmi vaadata. Meie eelmise korteri seinad kostusid nii hullult läbi, et kui keegi midagi maha pillas, siis oli magamistoas selline tunne nagu keegi lööks su kõrva ääres trummi. Hästi mugav on ka see, et kassid saavad õues olla ja mööda puid turnida. 

Ega me ju ei tea praegu, kui kauaks me siia jääme, kas jääme jäädavalt või otsustame aasta pärast üldse Itaaliasse kolida. Never know. Elame päev korraga ja hetkel naudime oma poolteist aastat seda maaelu. Siis vaatame edasi. Hetkel oleme igatahes oma otsuse üle õnnelikud ja ei oskagi millestki puudust tunda. Isegi interneti kiirus on jumala timm, hehe. 

Aga esitan küsimuse veelkord. Mis ägedat videot/väljakutset võiksime täna sõbrannaga filmida? 

4 comments:

  1. Kas Itaaliasse kolimise mõte on alles tekkinud või juba ammu-ammu mõtteis olnud?

    ReplyDelete
  2. Mingit challenget :)

    ReplyDelete
  3. chit-chat, küsi instas ja fb et me küsimusi esitaks ja let it flow.... kõige mõnnam on nii... nii teile kui meile :D laiv võib ka olla!!!

    ReplyDelete
  4. Mis saab lapse lasteaiakohast kui praegu ei tea ette, kus te aasta-pooleteise pärast elate? On koht kirja pandud või äkki hoopis õnnestub hoida 1,5-st veel kodus kes tegelikult on ju nii pisike veel alles? (:

    ReplyDelete