Thursday, September 28, 2017

Krisi neljas minisünna + sünnakoogi retsept + käisime kinos!


Meil on täna kodus üks minisünnalineeee! Ei vähem ega rohkem, kui 4 kuud vana, 7,82 kilo raske ja 64cm pikk väikene mees. Tänaseks oskab ta üle oma parema külje kõhuli keerata (mida ta absoluutselt igal võimalusel ka praktiseerib.. eriti külili magama pannes), kenasti kõiki oma mänguasju haarata, logistada ja suhu toppida. Üleüldse tahaks ta absoluutselt kõike siin ilmas maitsta. 

Aga natukene poisi unest ka.. Kui esialgu tudus Kris kaks esimest elukuud öösiti ainult meie kaisus, kolmandal elukuul tudus pooled oma unedest meie kaisus, siis tänaseks tudub ta vaid viimase ööune tsükli meie vahel, sest ma ise tahan temaga lihtsalt kaisutada ja uneleda. Muidu magab ta juba suure poisi kombel praktiliselt terve öö oma võrevoodis, meie voodi kõrval. 

Kui esimesed kaks elukuud kiigutasime, paitasime, hüppasime pallil ja aitasime poissi unele, siis tänasel päeval jääb ta täitsa ise tuttu. Annab silmade hõõrumisega märku sellest, et on unine ja kui siis õigel ajal reageerida, laps voodisse panna, jänku kaissu anda, siis paneb ta silmad kohe kinni, sudib oma jänksi kõrvu sõrmede vahel ja uinub. Vot, kui suur kontrast ja seda kõigest paari kuuga. Niiet, mina võin küll lohutada neid lapsevanemaid, kes algul oma lapsi kussutama peavad (näiteks gaasivalude tõttu, nagu meil oli), et ei ole alati nii, et nüüd aastaid niimoodi tegema peate. Meie poiss sai gaasidest jagu ja sellega kadus ka magama aitamise vajadus. Eks loomulikult on ka erandeid ja lugusid, mis lõppevad hoopis teisiti, aga ma räägin meie pere kogemusest. Ka meile rääkisid ju paljud, et me jumala eest last ei kussutaks, sest teeme endale sellega karuteene. Mina ütlen seda, et jälgige iseenda sisetunnet.. Kõik lapsed on erinevad ja see, mis toimib ühele, ei pruugi sobida kellelegi teisele.


Sünnipäeva puhul on meil kombeks kooki küpsetada ja nii ka sellel korral. Valituks osutus üks imelihtne kahekihiline juustukook. Kuna paljud instagramis: https://www.instagram.com/triiinuliiis/ retsepti küsisid, siis mõtlesingi selle kirja panna. Siit ta tuleb:

Vaja läheb: Põhi - 1 pakk šokolaadiküpsiseid ja 70g võid.  Täidis - 1 pakk vahukoort, 200g toorjuustu, 1 suur tahvel piimašokolaadi, 1 suur tahvel valget šokolaadi ja kaks peotäit vaarikaid.

Koogi põhjaks purusta küpsised ja sega sulavõiga. Kata ümmarguse lahtikäiva koogivormi (u 20cm läbimõõduga) põhi küpsisepuruga, suru lusikaseljaga tugevalt vastu põhja. Aseta külmikusse ootele. PS! Jäta natukene küpsisepuru alles ka koogi kaunistamiseks!

Vahusta mikseriga koor, lisa toasoe toorjuust. Jaga vahukoore-toorjuustu segu kaheks osaks. Sulata valge šokolaad veevannil ja lisa see ühele osale täidisest. Nüüd sulata veevannil piimašokolaad ja lisa see teisele osale täidisest. Sega hoolega. 

Vala esimesena koogivormi valge šokolaadiga täidis. Kata see vaarikatega. Nüüd vala ettevaatlikult vormi ka piimašokolaadiga täidis. Kõige peale raputa järele jäänud küpsisepuru. Tõsta kook külmikusse üleööks tahenema.


Vot täpselt nii lihtne ongi. Isegi küpsetamist ei vaja. Kui keegi järele proovib, siis andke teada kindlasti, kuidas maitses! Aga täitsa teisel teemal.. Me käisime poisiga esimest korda kinos! No teate küll, see beebiga kinno üritus. Ma olin esialgu nii skeptiline. No, et kuidas ja mismoodi.. Olin üsna veendunud, et kindlasti on see üks õudusunenägu, sest kuidas üks beebi peaks umbes 2,5h vastu pidama (uinuma ja ärkvel olema) täiesti võõras ja rahvarohkes kohas. Aga meie kogemus sai sootuks positiivsem, kui ma arvanud olin. Me  käisime Viljandi kinos, kus ilmselt on see natukene äkki teisiti, kui Tallinnas?! Ega ma ei tea ka, ma pole Tallinna üritusel käinud. Igatahes oli kinos peale meie äkki 7 inimest? No praktiliselt tühi saal.. Kõige ülemisel real olid veel sellised "duo" istmed ja pileteid müüdi üle ühe koha. Ruumi oli tohutult. Filmi ajal ei läinud saal pimedaks ja volüüm oli veidi vaiksem. Siinkohal ütlen küll, et tegelikult võiks see volüüm ikkagi veel vaiksem olla. Kohati oli nagu natukene too much. See on ikkagi "beebidega" kinno üritus. 

Sellesmõttes oli jube mõnus, et Kris ja ta sõber Niko esialgu uudistasid omavahel, mängisid mänguasjadega, turnisid meie otsas, naeratasid teineteisele ja vahepeal piilusid ekraani. Teise poole filmist magasid nad maha. Mõlemad kustusid rinnale ära ja magasid tunnikese. Kes oleks osanud arvata? Tublid poisid! Peale nii positiivset kogemust, tahaks kohe uuesti minna! Täitsa mõnus oli tuulutada ja beebidel oli tegelikult täitsa tore, sest omasuguseid ei näe ju tihti ja nii palju põnevat oli avastamiseks! 


Vaatasime seda lego uut filmi. No mida huumorit. Ei jäänud alla eelmisele.. Hehe. Soovitan vaatama minna küll. Aga ega mul praegu rohkem lisada ei olegi.. Ma ei tea, kuhu see aeg kaob ja kuidas ma siia viimasel ajal nii harva jõudnud olen. Piinlik! Eks selle postituse peategelane on ilmselt selles süüdi. Aga seda kõige paremas mõttes. Lapse kasvatamine on nii põnev.. Eriti nüüd, kui Kris igapäevaga aina rohkem matsu jagab. Nii põõõneeev on näha teda arenemas. Saan aru küll, miks öeldakse, et oma last võiks tunde jälgida.. Võiksin jah! 

Kuidas teil läinud on? Mida vahvat teie viimati tegite? Kas kellelgi on äkki mõnda head kooki retsepti, mida järgmisel minisünnal käiku lasta? :) 

22 comments:

  1. Hahah tegin just sama kooki ilma vaarikateta ja glasuuriga teiaipäevaks kui plika kuue kuuseks sai

    ReplyDelete
  2. Tegime kirjukoera suure koogina ja siis tiramisut. Pühapäeval on kolmas minisünna ja siis vist tuleb Key lime pie. ☺

    ReplyDelete
  3. Just a tip! Mina surun küpsise põhja tühja ümmarguse joogi klaasi põhjaga kinni - saab kiiremini :)

    ReplyDelete
  4. Niinii vahva postitus! :)
    Mul on aga teemaväline küsimus ka, millele väga vastust ootan. Olen küll lugenud Sinu keisrist taastumise postitust, aga tahaksin juurde küsida. Kuidas peale oppi keisrist taastumine oli, just haava ja enesetunde poole pealt? Kas algul olid intensiivis ja siis said tavapalatisse? Kui kiirelt jalgadele said ja kui hulluks hindad haavavalu? Kas opetatsiooni ajal ei tunne absoluutselt mitte midagi? Kas paigaldati kateeter? Oskad ehk ise mingeid soovitusi või tähelepanekuid jagada? Vabandust, et nii palju küsimusi, aga kuna see võib ees oodata, siis oleks tore lugeda ka teiste kogemusi ja ehk saan mõne näpunäite /teadmise juurde. :)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Ma loodan, et vōin siia ka oma kogemuse kirja panna ;) minul oli plaaniline keisrilōige just 20-ndal septembril. keiser vōttis kōik kokku täpselt aega 30 minutit. Kogu see protsetuur ei olnud valus ega midagi, hästi ōrnalt oli tunda kuidas selga tuimestav süst tehti aga peale seda muutus keha (jalgadest kuni rindade alla) täiesti tuimaks. Jalgu oli vōimatu liigutada😀 See tunne pidi kestma 4-6 tundi aga intensiivis olles hakkasin ma suht kiiresti jalgu ōrnalt liigutada saama. Keisri ajal oli selline naljakas tunne, sa nagu ei tundnud midagi aga samas sa tundsid kuidas keegi sul kōhus nö ringi jookseb😀😀 valus polnud üldse, see oli tōesti minu arust naljakas tunne🙂 Beebit ngin ainult korraks, sest beebi viidi issiga kaasa. Mees sai terve aja kōrval olla. Kui mind ōmmeldi kokku siis viidi mind intensiivi kus ma olin kaks tundi ja siis viidi mind mu palatisse mehe ja beebi juurde. Oma palatisse jōudes hakkas haav suht kiiresti juba valutama ja tilgutati mulle paratcetamooli. Opp oli mul hommikul 10 ajal ja liikuda tohtisin alles järgmine päev kella kolme ajal. Alguses liikuma hakkamine oli kohutavalt valus ja ma reaalselt tund aega üritasin ennast voodist püsti saada ja paar sammu teha. Aaa kateeter paigaldati enne keisrit ja enne liikuma hakkamist see eemaldati. Paigaldamine ei olnud valus aga alguses oli nii ebameeldiv tunne ja mul kipitas see natuke. Keiser ise polnud midagi hullu aga kōik see valu mis järgnes oli minul ikka väga hull, kuigi ma sōin koguaeg valuvaigisteid. Täna, kaheksa päeva hiljem on juba väga hea olla, haav annab veel pisut tunda aga see kōik oli seda väärt.😊

      Delete
    2. Ma võin jagada enda kogemusi :)
      1. Esimestel päevadel oli konkreetselt trammi alla jäänu tunne, aga mul langes ka hemoglobiin väga madalale ja see oli ilmselt sellest tingitud. Haav valutas mul väga, aga mul vist sai mingi närv kuidagi halvasti õmmeldud kuhugi ja see oli kõige suurem probleem. See oli siis üks koht terve haava peale, aga tegi põrguvalu. Samas - see on jälle erandlik. Enamasti ei juhtu midagi sellist. See valu kestis umbes kuu aega, jäi muidugi kogu aeg järjest väiksemaks.
      2. Alguses on ikka intensiiv, mina olin 24 tundi seal. Mõned saavad kiiremini välja, aga mul just selle hemoglobiini pärast hoiti seal kauem.
      3. Püsti kästi tõusta siis, kui intensiivist tavapalatisse saadeti. Siis veel seda haavavalu eriti ei tajunudki, seda tundsin järgmisel hommikul ja hindan päris hulluks, aga noh, miks see nii oli, sellest juba esimeses punktis kirjutasin.
      4. Operatsiooni ajal valu küll ei tunne, kui seda mõtled. Tunned sikutamist, kui laps välja võetakse. Anestesioloog on kogu aeg juures ja jälgib olukorda ja kui peaks sul mingeid kaebusi olema, siis nad reageerivad kohe.
      5. Kateeter paigaldatakse jah, mul võeti see ära siis, kui intensiivist välja sain. Jällegi, selle paigaldamist ei tundnud, äravõtmist samuti mitte.
      6. Mina soovitan küll kindlalt kuulda võtta soovitust hakata liikuma nii pea, kui selleks luba antakse. Mida kiiremini ennast kokku võtad, seda kiirem on taastumine. Samuti soovitan kindlasti küsida mitut erinevat arvamust sünnitusjärgse bandaaži kandmise kohta. Minule ütles üks medõde, et ei või kanda keisriga, ja ma ei kandnud. Kuna ma sain kaksikud, oli kõht üsna välja veninud ja ei tõmmanud ilusti tagasi, kõhul on siiani volt. Bandaaž oleks ilmselt aidanud ja pärast kuulsin, et tegelikult oleks tohtinud kanda küll, keisrist hoolimata. Aga ära omapäi kandma hakka, ikka uuri täpselt järele, muidu võid äkki haavale kurja teha.

      Pabistad kindlasti palju, usun, mina küll närveerisin, aga tegelikult käib see ruttu. Mul läks opisaali jõudmisest kinniõmblemise lõpetamiseni 45 minutit. Selle sees siis seljasüst ja kõik jutud.

      Delete
  5. Nii vahva, et poiss teil öö läbi magab! Tavaliselt on see pigem erand kui reegel (saan aru, et ka ei söö öösel?). Ei taha üldse tilka tõrva meepotti lisada, aga aasta jooksul muutuvad unemustrid veel korduvalt, nii et võtke praegu sellest viimast;)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Poiss sööb ikka öösel.. lausa 4 korda! :D Aga ta ei tee selleks isegi silmi lahti mitte. Kaabib ruttu piima sisse ja magab edasi

      Delete
  6. Minu kogemus-erakorraline keiser.
    Paigaldati kateeter, mille paigaldamine ei olnud sugugi hull. Ehk ei tundnud kõik need eelnevad protseduurid seetõttu hullud, sest ma olin rohkem kui 24 h oma valudega mööda seinu roninud enne kui keiser otsustati. Iga järgnev samm keisrini oli justkui pääsemine. Seljasüsti ka väga ei tundnud, kohe mõjus ja ma mäletan, et tänasin arsti, et viimaks valu kadus. Opilaual hakkad jalg ära vajuma tajusin seda ja siis tõmmati rihmadega kinni. Operatsiooni ajal ei tundnud valu aind tajusin, et keegi miskit toimetab. Last nägin ka vaid hetkeks. Kell 2 sündis laps ja mind jäeti intensiivi ja öeldi, et varsti saate lapsega kokku aga tegelikult sain lapsega alles hommikul kell 10 kokku. See oli kõige jubedam,et terve öö ootasin last ja meest. Ma pm ei maganud silmatäit ka. Hommikul kl 8 tuli üks intrnsiiviõde ja aitas korrastada end ja eemaldas kateetri ja palus proovida korraks tõusta. Sain ideaalselt. Lapse juurde kärutati ratastooliga aga perepalatis liikusin juba ise ilma probleemideta. Paar päeva oli kogu ihu valus ja eriliselt kael. Aga valuvaigisti aitas. Üldiselt läks minul väga kergelt taastumine. Tänaseks omades ka loomuliku sünnituse kogemust, võin väita, et iga kell on loomulik sünnitus parem. Sünnihetk ja see, et sa saad lapsega kohe koos olla on ikka nii väärtuslikud. Ma nii õnnelik, et sain teise lapse ise sünnitada.

    ReplyDelete
  7. mina ootasin postitust selle kohta,kuidas teil laps ise magama jääma hakkas. kahjuks ei olnud kirjas, kuidas see ühel hetkel juhtus ja muutus. kas tegite/muutsite selle jaoks midagi? kas laps öösel üldse ei söö?

    ReplyDelete
  8. Oi minu jaoks nii aktuaalne teema see beebi magama saamine. Samamoodi tunnen, et ta tahab minu süles olla ja seal ta uinubki. Aga saan samuti kommentaare, et kasvatan omale sülelapse, rikun ära, mis ma tast tassin jms :(. Ometi ta veel 2,5 kuune! Oleksin väga tänulik, kui teeksid postituse, kuidas saite valutult beebi ise magama? :)

    ReplyDelete
  9. Heihei, küsiks koogiretsepti kohta:) Kui suur pakk vahukoort? Ja suur tahvel šokolaadi, mitu grammi? :)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Täpselt samad küsimused tekkisid ! :)

      Delete
    2. Mina tegin 200g šokolaadidega ja väikse paki vahukoorega. Tort ei tulnud üldse nagu pildil, ei olnud nii õhuline ega kõrge, kuigi oli väga hea rammus amps. Tuleks ilmselt kasutada suuremat pakki vahukoort, äkki isegi kahte pakki toorjuustu.

      Delete
  10. Oeh minu pliks praegu 1,5 kuune ja oleme gaasidega nii hädas. Laps nutab hommikust õhtuni ja nii ma siis teda kussutan terve päev. Lõpuks kui magama jääb siis ka ärkab valu peale üles hakkab punnitama ja enam magama ei jää. Mis teil kõige paremini aitas? Mul siuke tunne et ei jaksa enam ja nagu lõppu polekski sellel. Kas tõesti kestab see trall neljanda kuuni....

    ReplyDelete
    Replies
    1. Tere,gaasirohtusid kasutate? Meil espumisan aga teisi veel..võivad olla koolikud( suured gaasivalud) siis parim variant on toitumine üle vaadata,et endal kergem oleks😊kuid jah alates neljandast kuust lapse seedesüsteem parem ja ei tee liiga. Meil mõjus toiduvaliku muutmine,mis meile ei sobi:banaan,tomat,suhkrused adjad,tsiturilised,õunad ja kindlasti vältida gaasilise jooke jne. Armastan värskeid salateid aga suurt valikuid pole. Proovi ja kindlasti sobib teile ka midagi😉

      Delete
    2. Tere,gaasirohtusid kasutate? Meil espumisan aga teisi veel..võivad olla koolikud( suured gaasivalud) siis parim variant on toitumine üle vaadata,et endal kergem oleks😊kuid jah alates neljandast kuust lapse seedesüsteem parem ja ei tee liiga. Meil mõjus toiduvaliku muutmine,mis meile ei sobi:banaan,tomat,suhkrused adjad,tsiturilised,õunad ja kindlasti vältida gaasilise jooke jne. Armastan värskeid salateid aga suurt valikuid pole. Proovi ja kindlasti sobib teile ka midagi😉

      Delete
    3. Tere,gaasirohtusid kasutate? Meil espumisan aga teisi veel..võivad olla koolikud( suured gaasivalud) siis parim variant on toitumine üle vaadata,et endal kergem oleks😊kuid jah alates neljandast kuust lapse seedesüsteem parem ja ei tee liiga. Meil mõjus toiduvaliku muutmine,mis meile ei sobi:banaan,tomat,suhkrused adjad,tsiturilised,õunad ja kindlasti vältida gaasilise jooke jne. Armastan värskeid salateid aga suurt valikuid pole. Proovi ja kindlasti sobib teile ka midagi😉

      Delete