Monday, August 28, 2017

Kiri Krisile: Kolm kuud armastust!


Tereeee meie 3-kuune nööp! Sa oled juba nii asjalik. Igapäev avastad midagi uut ja paned meid vaikselt ahhetama. No ikka maruvinge on vaadata sind kõrvalt kasvamas ja arenemas. Eks see vastab täiesti tõele, et ega enne ei mõista seda rõõmu, kui endal lapsi pole. Oma lapsega on tõesti kuidagi hoopis teistmoodi. Ega ma varem oskasin ju ainult aimata.. Eilse seisuga oled sa 7,5 kilo. Ülejäänud ilunumbrid saame alles 06.09. Kahjuks oled sa oma tänasel sünnipäeval natukene tõbine.. Tegelikult juba viimased kolm päeva. Ma siin olen sind inhalaatoriga 4x päevas piinanud ja ainus viis, kuidas sa sellega nõus oled, on nii, et paneme su bb-tooli ja seniks teleka tööle. Nii on su tähelepanu hajutatud. Muul moel võin ma iseendale ainult auru teha. Nutma sa ei hakka, pigem lihtsalt kaebled veidi ja keerad nägu eest ära koguaeg. Ega kellele ikka meeldiks, kui silmad, suu ja nina kõik mingit jahedat tossu täis on. 

Kolme kuuselt oskad sa päris paljusid asju juba teha.. Näiteks keerata. Esimest korda keerasid sa tegelikult kaks nädalat tagasi, aga seda ainult kahel korral. Siis sa mõnda aega ei viitsinud/tahtnud/osanud enam ja nüüd üleeile avastasid sa selle oskuse enda jaoks uuesti. Sind ei kannata enam isegi külili magama panna, sest mõne minuti pärast oled sa ennast juba kõhuli keeranud. Sind ei saa enam kuskile üksi ka jätta, sest kohe, kui sind diivanile/tegelustekile asetame, siis su elumissioon on ainult keerata ja keerata ja keerata. Iseendal on selline muhe nägu peas.. 

.. Sõrmedel oma vanuse näitamine tuleb sul ka juba peaaegu välja. Ainult ühe sõrmega läks puusse. Ikka juhtub. Mina olen ka ennast mingil põhjusel alati aasta vanemaks öelnud. Perekonnaviga!?
Viimase nädalaga on sul päris palju muid oskusi ka juurde tulnud.. Näiteks avastasid sa oma hääle. Sa nimelt õppisid ühte konkreetset häälitsust tegema ja nüüd veedad sa kõik päevad seda praktiseerides. Eks kordamine on tarkuse ema, eksole. Kõige rohkem meeldib sulle seda praktiseerida näiteks tegelustekil lamades ja ühe värvilise koerakesega jutustades. See on üldse hetkel su lemmik mänguasjaks. Teine lemmik on oballi sarnane "hantel". Seda on sul hea lihtne käes hoida ja enamasti üritad sa seda lihtsalt suhu toppida. Ta küll ei mahu, aga no.. Proovida võib ju ikka. 

Selle toreda haaramise oskusega on kaasnenud ka see, et sulle hirmsasti meeldib meid juustest või näost näpistada. Sa haarad absoluutselt kõike, mis ette satub. Praegu meeldib sulle mind takistada, kui ma rhinomeriga su nina puhastada üritan. Sa lihtsalt võtad sellest läbipaistvast juhtmest kinni, pigistad kokku ja mul ei jää muud üle, kui oma tegevus lõpetada, hehe. No eks see on üks päris ebamugav värk ka, täitsa arusaadav. 

Viimasel ajal on sul kombeks veidi rohkem naeratada.. See on päris tore, sest enamasti oled sa tegelikult sellise skeptilise pilguga ja kulm natsake kortsus. Kahel üksikul korral oled sa ka häälega naernud, aga see oli rohkem kogemata ja paar "kõkutust" ainult. Sa oled selline tõsine mees. Ainult läbi une on sul kombeks häälega naerda. Ärkvel olles naeratad sa nagu "mute" peal. Aga küll jõuab.. Sa oled meil veel nii pisike ja isegi hirmus tubli. 

Tänase päeva veedame me tegelikult koduselt. Meil on külas su papsi sõber Miko. Ma küpsetasin eile koogi ja täna pistame selle hommikusöögi asemel pintslisse. Tegin sellise traditsioonilise juustukoogi.  Eks paistab, kas see sulle ka tulevikus maitseb, kui sa seda päriselt kunagi mekkida saad. See sünnipäeval koogi küpsetamine on nüüd väikest viisi traditsiooniks saanud. Esimesel eluaastal juhtub see lausa 12 korda.. Su paps on muidugi päris õnnelik selle üle, sest ta on paras maiasmokk. 


Järgmisel nädalal läheme kolmekesi esimest korda ka beebikooli. Tundub päris põnev. Lähme kaeme üle, et mida sellises kohas täpsemalt tehakse. Siiani olen selle Miku ja Manni beebikooli kohta vaid kiidusõnu kuulnud. Toimub see 1 kord nädalas ja 60 minutit. Äge. 

Igatahes.. Kasva sama usinalt edasi ja ma loodan, et sa tead, et me armastame sind iga päevaga aina rohkem.

Kallistan,
Emme

20 comments:

  1. Kõige enne Palju õnne kutile :)
    Väga vahva kutt,teeb päeva kohe paremaks :)

    ReplyDelete
  2. Palju õnne pojakesele!
    Lihtsalt märkuseks: 3-kuune või kolmekuune.

    ReplyDelete
  3. No ei meeldi mulle need "kirjad beebile" postitused. Ma ei ole suur blogidelugeja- aeg ajalt sirvin ka malluka oma ja temal mäletan ka selles stiilis kirjutisi. Miks neid teha? See pole sulle, su lapsele ega perele vaid tervele ilmale lugemiseks. Pigem nagu show offer. Hakkab silmale ja hingele. Kui tahad, et ta kunagi su "privaatseid" kirutisi näeks, pane sahtli.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Tänan tagasiside eest. Kurb, et nii tunned. Kui ma tahaks sahtlisse kirjutada, siis ei peaks ma ju blogi.
      Siin ei ole ju absoluutselt midagi sellist intiimset, mis ei võiks olla minu oma blogi seinal. Sama hästi võiksin kirjutada postituse "Kris 3-kuune. Kuidas meil läheb?" See on formuleerimise küsimus. Siin kirjutan ju tegelikult lihtsalt üldiselt oskustest ja sellest, kuidas meil läheb :)

      Aga ega iga blogipostitus saagi kõigile meele järele olla. See on okei :) Ehk järgmine on midagi sellist, mis sulle ka meelt mööda on.

      Delete
    2. Kuidas kellelegi...lugedes mõtlesin, et küll on kahju, et ise selliseid kirjakesi ei kirjutanud. See raamatusse nupukeste kirjutamine ei ole ikka see ja isegi praegu, kui laps alles 1a4k, ei mäleta ma juba, mida ühe või teise "vihjega" mõtlesin. Sellist kirja lugedes aga on palju enamat meenutada :)
      Palju õnne tervele perele. See esimene aasta on nende minisünnadega kuidagi erilisem.

      Delete
  4. Out of topic aga olen märganud, et piltidel on tihti hortensiad - mida sa nendega pärast teed, kui nad on ära õitsenud? Ostsin endale ka hiljuti tuppa ja nüüdseks hakkab närtsima ja uurisin netist, ning soovitatakse aeda istutada! Tõenäosus, et uuel aastal õitsema hakkab ei ole väga suur, on väga külmakartlikud (aga võimalus on) ja kuna teil on neid nii tihti, siis hea õnnestumise korral oleks teil varsti mõnus hortensiapesake aias :) Proovi järgi, eks! Ja perele palju õnne!

    ReplyDelete
    Replies
    1. Siiani ei olegi midagi teinud. Peaks proovima! :) Aitäh!

      Delete
  5. Minu kaks pônni ka "kooliteed" alustanud Miku-Mannis. Tore koht, saab saatusekaaslastega jutule, muljeid vahetada ja ehk iaegi jalutada-kohvitada 😊

    ReplyDelete
  6. Loen blogisi päris palju, aga kommentaari kirjutan esmakordselt. Mis mind siis pani kirjutama? Tead, mulle kohe meeldib väga, kuidas Sa suudad alati kriitikat vastu võtta ja samas seejuures ka omapoolset külge vagustada nii, et keegi ennast pahasti ei peaks tundma! Kohe heldimus tuleb peal :D

    ReplyDelete
  7. Miku-Manni mängukool on väga vahva koht! Õpetaja Eda on superarmas inimene! Käisin seal oma pojaga kaks hooaega ja julgen seda soojalt soovitada. Ma sain sealt nii palju häid nippe, mis laule lapsele laulda, missugused mänguasjad ja pillid võiks pisikesele meeldida. Seniajani laulame Eda õpetatud laule ja loeme luuletusi. Nii armas on kuulata, kuidas poja ise loetleb oma varbaid (vaarikas, jõhvikas, murakas, mustikas ja maasikas :)) või laulab patsu-patsu, kus on pann, kooki tahab meie Mann :))) Vahva on ka mängukoolis jõulude ja sünnipäevade pidamise komme.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Oii, kui tore seda lugeda on! Ootan juba põnevusega :) Aitäh Tea!

      Delete
  8. 3-kuune teleka ette?
    Miks küll nii varakult?
    Tal terve elu aega seda telekat pärast vaadata...

    ReplyDelete
    Replies
    1. Sa võtsid sõnasabast kinni, ei ole ju tegelikult niimoodi kirjas :) Loomulikult me ei näita oma 3-kuusele telekat. Ma kirjutasin, et see oli ainus võimalus talle inhalaatoriga auru teha, mis on tema tervisele hetkel vajalik. Usu, me proovisime igat moodi. See oli lihtsalt juhuslikult ainus asi, mis ta tähelepanu hajutas. Kogemata avastasime selle ja kasutasime võimalust.

      Usun, et see 3-4minutit ei tee talle midagi hullu, kui ta tänu sellele korralikult auru sisse hingab ja oma nohust/rögast lahti saab.

      Delete
  9. Olles ise Miku-Manni mängukooli vilistlane (kui nii võib öelda :)), siis kiidan taevani! Olen praegu 24-aastane ja nii vinge on vaadata 1997.aastal filmitud mängukooli tundi. Usu või mitte, aga see oli hirmnaljakas ja samas nii südantsoojendav. Minu perest on kaks põlvkonda (mina ja minu õe-ning vennalapsed) käinud mängukoolis. Vinge on videotest vaadata, kuidas me kõik mängukooliga koos kasvasime ning esimesed laulusalmid selgeks õppisime :)

    PS! Tulevikus tasub kindlasti ülesfilmitud videoid näidata ka Krisile, sest minu väikvennale meeldis väga ennast laulmas vaadata :)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Hehehehe, nii äge! :) Ootan põnevusega!

      Delete
  10. Käisin samuti oma pojaga kaks hooaega Miku-Manni mängukoolis. Eda on fantastiline!
    Ja poja nüüd samas lasteaias, kus mängukool toimus. Eda seal lauluõpetaja.
    Soovitan veel beebiujumist. Üks füsioterapeut teeb tunde Männimäe lasteaias. Sinna raske kohta saada, kuna tahtjaid palju ja aegasid vähe. Aga uurida võib. Kiidan. pirett@vmh.ee, 5358 4741 :)

    ReplyDelete