Friday, July 28, 2017

Kris Stefan - 2 kuud!


Seoses kolimisega olen siia blogi pessa kahetsusväärselt vähe sattunud. Kõik vaba aeg, mis beebi kõrvalt praegu alles jääb, läheb sinna. Augustist oleme mõlemad Kristoga kodused, kolimine on seljataga ja siis satun siia kindlasti tihedamini.. AGA vot tänast tähtsat päeva ei saa ma kuidagi kohe vahele jätta. Eriti veel sellepärast, et poja nii lahkelt eraldas mulle selleks ka vaba hetke just, hehe. Ta jäi esimest korda täitsa ise tuttu. Kui reeglina on ikka nii, et ma pean teda siiski unele aitama (vaikselt kiigutama, süles ringi kõndima, pallil hüpitama), siis täna oli ta nõus täitsa ise uinuma. Me ikka igapäev proovisime panna ta unisena oma voodisse/pessa, tema pead silitada ja lasta tal ise uinuda, aga seni kahjuks tulutult. Ta võis isegi üritada magama jääda, aga oli kõpsti iga paari minuti tagant kohe jälle ärkvel. Lõpuks pidin teda ikka natukene aitama, sest muidu tuli nutt ja peale seda oli tema magama panek (üleväsinuna) juba väga raske. Juu ta siis tundis ka, et nüüd on suur poiss ja võib ise magama jääda küll. Hurrrra. Jääks see nüüd ka nii. Fingers crossed! Aga nagu kombeks, siis ka täna tahan ma Krisile kirja kirjutada.. 

Meie armas suslik! Jah, nii su paps sind kutsuma hakkas ja kuidagi jäigi see külge. No, sest et sa oled kohe sellise kavala näoga koguaeg. Nii imelik on mõelda, et sa juba kahe kuune oled. Alles sa tulid ju meie perre. Samas on täpselt selline tunne, et sa oled meiega juba terve igaviku olnud. Kõik on nagu paika loksunud ja muud moodi ei oskakski ette enam kujutada. Täna hommikul ma kaalusin sind ka -  6,6kg meheilu. Pikkust ma kahjuks ei tea, sest arsti juurde läheme alles 02.08 ja ise sind mõõta oleks võimatu. Sünnikaalule on lisandunud 2,5kg. Tublilt kosud mu väikemees! Aga ma räägiks võibolla natukene sellest ka, mida sulle teha meeldib, mida mitte ja mida sa tänaseks teha oskad. 


Sulle väga meeldib mööda mind või papsi ülesse roomata. Või noh, sa vähemalt üritad. Kuna see sul veel eriti ei õnnestu, siis see ajab sind hirmsasti marru ja siis sa peaaegu nagu uriseksid. Täpselt selline "mhhhhh, miks ma ei saaaa" lalin tuleb sealt. See on nii armas! Pead hoiad sa ka täitsa kenasti, aga süles olles kipub see vahel siiski lääpasse vajuma. Harjutame veel natukene ja ilmselt paari nädala pärast on sul asi ehk juba täitsa käpas. Kõhuli magamine meeldib sulle ka.. Nii rinnal, kui ka voodis. 

Alles hiljaaegu avastasid sa oma käed. Proovid neid väga usinalt omale suhu toppida. Korraga muide. Ausõna poja, need kahjuks ei mahu! Proovime sulle ikkagi enamasti pigem lutti anda, sest lutist on oluliselt lihtsam lahti saada, kui pöialde imemisest. Pöidlaid on vähe raske "haihtuma panna" hiljem. 

Nüüd oskad sa juba niii kenasti meile suure suuga naeratada ja jumaldad seda, kui me sulle nägusid teeme ja veidrate hääletoonidega räägime. Selle peale sa enamasti vaatad meid oma suurte siniste silmadega ja naeratad suu kõrvuni. See on kõige, kõige kihvtim osa päevast. Vaikselt üritad sa meiega suhelda ka ja "aguuuuuu" on sul sulaselge. Ükskõik, millist häält ma sulle ka ei teeks, siis vastad sa mulle pooleldi naeratades ja väga kelmikalt "aguuuuuu".


Me avastasime, et sulle tegelikult väga meeldib vannis olla.. Lihtsalt mitte selles pisikeses, vaid ikka päris vannis! Eelmisel nädalal saime me vanaema Inguna juures seal mõnusalt sulistada. Nüüd on meil eesmärk ka oma koju tulevikus vann paigaldada. Vankriga meeldib sulle ka jalutada. Sa võid seal julgelt 3 tundi jutti magada. Selle pisikese nüansiga, et vanker ei tohi jumala eest seisma jääda. Siis oled sa plõks üleval ja silmad on sama suured nagu tõllarattad. Ka autoga on sama lugu. Valgusfoorid on saatanast ja need ajavad sind marru. Maanteel on aga hoopis teine lugu. Selline kiirem sõit sulle meeldib ja enamasti magad sa nagu nott. Tulevane ralliäss?

Veel meeldib sulle oma tegelustekil jalgadega siputada ja ühe rippuva karuga juttu rääkida. Mõnikord räägite te omavahel nii entusiastlikult, et su hääle volüüm läheb iga hetkega järjest valjemaks. No millest me räägime.. Sa oled ju kuke aastal sündinud, nagu minagi.

Sul on juba päris palju lahedaid sõpru ka. Käime nendega tihti koos suve nautimas. Näiteks eile käisime Stroomi rannas jalutamas ja jäätist söömas. Meil on ikka tõsiselt vedanud, et su sõprade mampsid/papsid ka nii ägedad on, et nendega saame veel pikalt, pikalt koos tšillida ja kasvada. Koos on ikka kergem ja vahvam. 

Täpselt nii sa praegu mu kõrval tudud ja vaikselt, vaikselt nohised.

Ja täitsa lõppu ütlen lihtsalt, et ma niii, nii, niiiii armastan Sind ♡ 

Emme

8 comments:

  1. Pisike kosub nii armsasti! Ja juba kaks kuud suur! Nunnumeeter täitsa laes. 😊
    Aitäh mõnusa blogi eest! 💗

    ReplyDelete
  2. Nii tubli kosuja!! 6,6 kilo 2-kuuselt on ikka päris pontsu poiss! Tahaks kohe pikkust ka teada, ootan põnevusega teie perearstilkäiku. Mul endal kodus 5-kuune 6,5 kilo. :)

    ReplyDelete
  3. Tead see käte värk las olla ta ju alles avastab oma keha, see kindlasti pole veel pahe. Ja kindlasti pole ka patt teda rinna otsas magama panna, see loob turvatunde kõige kiiremini ja õpetab just kiirelt uinuma. Annad tühjemat rinda uinumiseks. Ja eemaldad nibu kui on unes. Vahel mitu korda vaja nibu ära võtta aga nii ta õpib et nibu suus siiski ei magata. Nibu eemaldamiseks on vaja sõrme abi või kui tunned et haare lõtv saab ka ära napsata.

    ReplyDelete
  4. Palju õnne pisikesele nunnule! Meil on kodus kolmekuune Norbert, kes paneb ka pidevalt käsi suhu ja lutist pole tal sooja ega külma. Aga mina pahaks ei pane, sest meil peres on ka enamasti esimesed hambad kuuendaks elukuuks suus ja see käte lutsimine ning närimine aitab nende tulekule kaasa. Eriti veel kui nad nii pisikesed on ja ei oska veel mänguasju haarata, suhu panna ja neid seal hoida. See, et beebi pöialt lutsima jääb on nii väike võimalus ja aga hetkel on see nende arengu üks osa.

    ReplyDelete
  5. Palju õnne kutile! 🎁🎊🎉🎂
    Veidi teemast välja küsimus, et kas Mallukaga enam ei suhtle, tal ju ka alles pisike Lende.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Mul sama kusimus meeles molkunud, pole teist midagi kuulnud olnud.

      Delete
  6. Sellest käte lutsimisest tõesti midagi pole, iseasi oleks, kui tõesti pöidla suhu paneks ja seda imeks. Minu lapsed pole saanud ei lutti ega piimapudelit, ainult rinnast pidingi neid võõrutama, seda said nad päris kaua. See oli mugav :D Mina sinu asemel ei muretseks käte suhutoppimise pärast üldse, see jääb järele, kui mänguasju suhu toppima hakkab :) Väga nunnu poiss!

    ReplyDelete
  7. Loodame, et tulevane ralliäss ikka roolis magama ei jää..

    ReplyDelete