Friday, June 2, 2017

Sünnilugu: Kuidas meie pisike prints - Kris Stefan Epner siia ilma tuli


Uuuh, judinad. Aga kirja see sünnilugu nüüd sai. Hetkel on kõik veel nii värskelt meeles ja seetõttu tegin seda hästi detailselt ka. Kogu selle tähtsa päeva südameks oli ämmaemand Minni-Triin. Tema oli meie kalju ja ta jättis meie südametesse väga sügava jälje. Ma ei oleks mitte kedagi teist meie kõrvale tahtnud. Minni on imeline. See oli ainuõige otsus ja kui ma kunagi peaksin uuesti sammud sünnitusmaja poole tõstma (loe: hetkel on veel liiga värsked haavad, et üldse sellele mõelda), siis kindlasti ainult tema juurde. Aga, et see postitus liiga pikaks ei veniks, siis hakkan parem kohe pihta.

Kuigi 29.05 kuupäevaks (raseduse suurus 40+4) oli määratud mulle esilekutsumise tähtaeg, siis otsustas meie pisikene prints päev varem siiski ise tulema hakata. 28.05 hommikul kell 05:39 ärkasin selle peale, et mul tulid voodisse looteveed. See ajas mind nii naerma ja äratasin Kristo ka ülesse. Vesi lihtsalt ei jäänud pidama. Tõi härra siis mulle suure froteerätiku, mille rulli keerasin ja omale jalgevahele panin ning siis üritasin kuidagi voodist vannituppa end ukerdada. Istusin siis vetsupotile, itsitasin omaette ja ootasin, et veed lõpuni voolaks. Kristo hakkas seni hommikusööki valmistama, et kui minek on, siis on kõhud ikka ilusti täis. Mäletan, et tegi veel smuutit ja võikusid. Reaalselt ma kahjuks nende söömiseni ei jõudnudki, sain vaid paar lonksu võtta, kui juba valud peale hakkasid. Sellega oli ka igasugune isu pühitud. Valud hakkasid kohe väga tugevalt peale ja käisid üsna regulaarselt  kohe 3-5 minuti tagant ja kestsid ligikaudu 40 sekundit. Saatsin meie ämmaemandale sõnumi, et nüüd läheb asjaks. Esialgu arvas ta, et meil läheb ikka aega ja olimegi plaaninud võimalikult kaua kodus valutada ja alles hiljem haiglasse minna, sest tegemist ikkagi esimese sünnitusega, enamasti läheb kauem ja kodus on kergem valutada. See plaan läks suht ruttu aiataha, sest möödus vaid tunnike, kui helistasin tuhu ajal juba Minnile ja ütlesin, et me nüüd stardime haigla poole. Minni reageeris kohe ja seadis samuti suuna ITK suunas. Jõudsime valvelaua juurde ja minul sattus just üks kõvem tuhu olema. Toetasin ennast siis mugavalt valvelaua tädi laua najale ja kukkusin uutama. Sõnagi ei rääkinud. Kristo ulatas kõik mu dokumendid ja rasedakaardid vastuvõttu ja mind suunati kohe edasi sünnitustuppa. Ka Minni ootas meid seal juba. Avatust oli 3-4cm ja tuhud käisid endiselt regulaarselt. 


Tehti KTG, mis nad kõik ka ülesse võttis iga 3 minuti tagant. Valu number oli esilagu 70 aparaadil, aga väga kiiresti muutus see 100-ks. Sellest hetkest peale olidki kõik tuhud 100 peal.  Järgmise ülevaatuse ajal oli avatust juba 6 cm (mingi 2 tundi hiljem). Siis olid valud juba päris väljakannatamatud ja istusin duši all ca 2,5 - 3 tundi. Kristo oli terve selle aja minu juures ja pakkus mulle vett ja tuhu ajal hoidis duši otsikut minu eest, sest valu ajal ma vett naha vastas ei kannatanud. Ainult puhke momendil. Üks hetk tundsin duši all olles, kuidas kogu mu jõud on vaikselt otsa saamas. Ma olin saanud eelneval õhtul 5 tundi und ainult ja hommikusöök jäi ju ka vahele. Kuna tuhud olid iga 2,5-3 minuti tagant, siis ei saanud ma eriti hetke puhkamiseks ka. Kontrollisime avatust – 6cm. Palusin epiduraali, kuna nii pikk maa oli veel minna ja avanemine aeglane. Samas tuhud mega intensiivsed. Ämmaemand kutsus anestesioloogi ja sain oma doosi ca 30min hiljem kätte. Nüüd oli teistpidi probleem.. Kuna me lootsime, et saan epiduraali ajal natukene puhata, siis tegelikult nii ei olnud. Epiduraal mõjus ainult ühele poolele minu kehast. Vasakut jalga/kõhtu/selga ma ei tundnud, aga parem see-eest tegi oma tööd väga usinalt edasi. Nüüd oli valu ainult ühes pooles minu kehast. Tuhud käisid täpselt samamoodi edasi 2-3 minutiliste vahedega. Minni ütles, et paneme teise doosi veel ja siis niimoodi, et ma laman natukene aega külili, et tuimestus ka paremasse keha poolde jõuaks. Aga enne pidime ootama poolteist tundi, et eelmise doosi mõju üle läheks. Valutasime seni edasi. Ainult, et ühe küljega mu kehast. Pikali olla ma ei saanud, sest siis läks tuhude vahe lühemaks (ca 5min peale) ja seda me ei tahtnud. Pidin istukil olema või ringi liikuma. 

Lõpuks sain järgmise doosi, KTG ja ootasime, et ehk nüüd saan puhata natukene. Epikaga täpselt sama lugu. No ei kadunud need valud paremast küljest. Aga natukene leebemaks läksid küll. JUMAL TÄNATUD! Aga nüüd kadus mu vasak jalg alt ära. Ma ei saanud seda enam eriti tõsta. Pole lugu. Tuterdasin ja tuhutasin ikka ringi. Minu eesmärk oli selle naaaaaatukene õrnemate valudega perioodil ikka lõpuni välja avaneda. Kõndisin järiga ringi, kükitasin vetsupoti kohal, istusin voodi äärel ja valutasin. KTG näitas endiselt valusid 100 juures.


Nüüd hakkas epika mõju üle minema ja valud läksid tihedamaks (1,5 minutiliste vahedega). Arvasin, et okei.. Ilmselt on lõpp on lähedal, sest valud olid juba täiesti väljakannatamatud. Kontrolliti uuesti avatust ja 8cm! No ei ole võimalik. Minni küsis, et kas paneme emakat turgutava tilga, et siis ehk läheb kiiremini või anname kehale veel tunnikese. Otsustasime, et anname natukene veel aega. Võtsin eesmärgiks ikka ringi tuiata ja kükikil/istukil tuhudele kaasa aidata. Tunni pärast vaatasime avatuse uuesti üle.. 9,5CM! Minni uuris, et kas ma presse ei tunne. Noo hästi vähe surus pärakule, aga kahjuks mitte eriti. Lihtsalt samasugused tugevad tuhud käisid (1,5min vahedega). Kompis ta siis seda kaela ja ütles, et oleme nii lähedal. Minni ütles, et paneme nüüd selle turgutava tilga külge, et emaka kokkutõmbed muutuks veel tugevamaks ja saaksime ka viimase 0,5cm kätte ja pressima hakata. Pandi see siis külge ja oi jumal.. KREISI. Tuhude vahel ma olin täiesti laip ja kontaktivõimetu juba. Proovisime valude ajal pressida. Pressid tulid kenasti välja, sain kiita. Pea liikus, aga laps ei tahtnud ikkagi ühest piirist edasi laskuda. Minni kutsus arsti. Ka tema vaatas olukorra üle. Palus korduvalt pressida ja hoidis samal ajal kätt tita pea peal. Ta ütles, et pea on väga suur ja mingi vaagna nurk ka natukene takistab liikumist. Kuna sünnitus oli kestnud juba nii kaua (16h), mina nagu laip ja näha oli, et väljutusperiood iseseisvalt on praktiliselt võimatu, siis küsiti, et kas olen nõus keisriga. See on minule ja lapsele kõige parem ja ühtlasi ka ainus variant. Nii mind viidi erakorralisele keisrile. Kristo kaasa tulla ei saanud ja jäi sünnituspalatisse ootama. Minni tuli kaasa. Hoidis mu kätt ja rääkis minuga samal ajal. Tehti mulle siis seljasüst,  käed seoti voodi külge kinni, tõmmati kardin ette ja hakkaski kõik pihta. Ei möödunud isegi kümmet minutit, kui tita mulle rinnale pandi (kell oli 21:46). Mina muidugi kukkusin kohe nutma. Nii me seal kahekesi üksteisele silma vaatasimegi ja kutt üritas mulle kätt suhu toppida. See oli kuidagi nii idülliline. Ühel hetkel ütles Minni, et “Nii.. Nüüd hakatakse emakat tagasi panema. Ma võtan nüüd teie imeilusa kuti ja viin ta issi juurde kaaluma/mõõtma/tutvuma. Siis saamegi enam-vähem ühel ajal valmis ja saadan poisid su juurde intensiivi”. Nii jäin mina opisaali ootama, et mu organid tagasi kõhtu paigutataks ja mind valdas tohutu õnnetunne. 

Sekundi pärast olid platsis ka need hirrrrmsad vapruse värinad. Mind mässiti selle soojahoidva fooliumi sisse ja kärutati intensiivi. Seal toodi pisike Kris mulle kohe küljealla ja ta jäi sekundiga magama. Minuga oli palatis veel 3 naist.  Siis tulid Minni ja Kristo mu juurde ja öeldi, et vot.. 152cm pikkuse naise sees tihti 4058g kaaluvat ja 54cm pikka last ei näe. Korralik vägilane! Pole ime, et me pressidel hätta jäime ja tegelikult oli see ainuõige otsus, sest ise ma teda ära ei oleks sünnitanudki. Muidu poleks neljal kilol isegi viga midagi, aga kuna pea oli niiii suur (pea 37cm ja rindkere 38cm), siis see mängis rolli. Aga lõpp hea, kõik hea. Mina magasin terve öö poja kaisus ja hommikul tuli juba Kristo minu juurde. Lõunaks saime peretoa ja seal me siis kolm päeva elasime. Vot selline oli minu lugu – 16h, peaaaaaaaegu täisavatus ja erakorraline keiser.

Aga jutu võtan kokku sellega, et mitte miski ei suuda kirjeldada seda õnnetunnet, kui sa hoiad päris oma last enda kätel. Selle hetkega kaob ka kõik eelnev.. See kõik on selle väikese ime kõrval lihtsalt tühine. No ikka VÄGA ÕUDNE on see sünnitus küll, aga tühine. 

Ja kõige lõppu lisan ma siia nüüd hunniku pilte meie pisikesest printsist. Õnneks mul on blogi, kus ma ei pea pabistama, et beebipilte liiga palju ülesse laen, hehehe. No vaaadake, kui imetabane ta on! Meie poja! ♡ Ta on lõpuks siin! Suur, suur aitäh Mallule ka, et ta meile haiglasse külla tuli ja need pildid tegi. See on imearmas meenutus meie 2 päeva vanusest printsist.

"Hei maailm! Ma olen täna kahe pävane"
Tädi Malluri süles

Ja siia täitsa lõppu panen meie enda poolt telefoniga tehtud esimesed fotod, mis haiglas tehtud said. Oeh. What a ride it was! Ja milline on veel ees.. ÄGE!

132 comments:

  1. Palju õnne imeilusa poja puhul. Kuidas taastumine on ?

    ReplyDelete
    Replies
    1. Kirjutan sellest millalgil eraldi :) aitähh!

      Delete
  2. Appi, ma ootasin seda postitust NII kaua! Ja see on siin, juhhei! *lugedes ja pilte vaadates tuli isegi pisar silma!

    Poiss on nii ilus ja ema hirmus tubli! :)

    ReplyDelete
  3. Ta on niiiiii ilus ja armas laps ja sina oled lausa imeline naine! Lugesin ja pisardasin hirmsasti! Oeh, vägev! Jõudu ja jaksu teile :)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Aitähh nii ilusate sõnade eest!! :)

      Delete
  4. Palju õnne! :)
    Sama siin, lugedes tuli pisar silma.

    ReplyDelete
  5. Oeh Triinu!!! Vapper ja tubli naine, et lõpuni üritasid ikkagi aktiivne olla ja aidata kaasa lapse sünnile! Mul ka varsti tähtaeg lähenemas, ja sinu lugu tekitas külmavärinaid ja pisaraid! Naised on võimsad, pole midagi öelda. Aga sinu sünnituse kulg on minu suurim hirm - vaevelda tundide viisi valudes ja lõpuks lõpetada ikka keisriga.. paid teile sinna!!

    ReplyDelete
    Replies
    1. Oii! Kiiret ja kerget sulle! Uuuuu'ta täiega! See aitab 😊😊

      Delete
  6. Tohutut õnne teile!!!! :')

    ReplyDelete
  7. Hehe, samal päeval sünnipäev, ainult et 22 aastat on vahet 😊
    Palju õnne pisiperele! 🎉

    ReplyDelete
  8. Ohsaa, kus on alles armas noormees! Palju õnne värsketele vanematele, rohkelt lusti ja naeru ning imemõnusat kooskasvamist!

    Sünnituslugu oli ka tore lugeda, omad kogemused tulid meelde ja võttis pisarad silma. Ise ütleks, et 16h on ju päris hea tulemus, noh, oma omaga võrreldes :D 4a hiljem veel ette ei kujuta, et kunagi veel sünnitada julgeksin.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Issi ju kaaa meil "vägilane" :D eks ikka temasse!

      Delete
  9. Nii vapper oled! Aitäh, et meiega poja sünnituslugu jagasid. Palju palju õnne teile :)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Aitähh sulle heade soovide eest! :)

      Delete
  10. Oi, tuli oma sünnitus meelde 31h ootasime avatust. Siis pandi tilk, et kiiremini läheks. Aga sain hakkama, teisega läks ainult 6h.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Uskumatu, kui erinevad vôivad sünnitused olla, eksju :)

      Delete
  11. Sa oled imeline!

    ReplyDelete
  12. Tead minu poja juba varsti 1a2k ja siiani ei suuda seda unustada. Mul oli samalugu ainult, et kõik algas peale päeval ja kestis kogu öö hommiku 5ni. Söömata magamata lihtsalt kohutav ja mina ei saanud ka ühtegi valuvaigistit kuna avatus oli kogu selle aja ainult 1,5cm ja valud KTG enneolematud mida kogenud arst veel näinud polnud. 100 langes 70-80ni ja läks kohe 100 tagasi.
    Palju palju õnne teile! Härra on teil üks armas hurmur!

    ReplyDelete
    Replies
    1. Mul ka üks vahe ei kadunudki valu àra.. langes ca 25'ni ja tagasi sajale! Aga see oli ca 30 minutit ônneks ainult. Hiljem làks ikka vahepea nulli.

      Aitähhh!

      Delete
  13. Miks Kristo keisri juurde tulla ei saanud? Palju õnne kõigile asjaosalistele, endal ootab see mõne nädala pärast ees :)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Erakorralisele keisrile ei lasta :( ta ootas sünnitustoas

      Delete
  14. Issand sa kirjeldad mind .. aasta tagasi .. pisarad tulid silma - mul jooksid veel 12 öösel ära ja valud olid iga 2'3 minuti tagant .. noo koguaeeg lihtsalt .. ma ise kujutasin synnitust teisiti ette et oh algab 10minutiga jne . Ja avatus ka ikka iga h j2rel kasvab aga ei järgmise päeva ôhtuks 20h valutasin haiglasse minnes oli 2cm ja 20h hiljem 6cm ainult -
    ja siis lapse sydame t66 halvenes ja ka mul vererôhk oli juba liiga kõrge ja 6eldi et max paar h v6ivad veel lasta valutada aga siis enam ma.ei pruugi pressidel midagi teha .. kuna verer6hk k6rge jne. Siis otsustati kiirelt et keiser .. mul oli veel.yldnarkoosis ja oli kui raske mul oli sellest k6igest välja tulla .. aga nyyd aasta hiljem oma pisi poissi vaadates oli see kôik seda väärt !
    Palju ônne ja jôudu teile !

    ReplyDelete
  15. Palju õnne pisikese sünni puhul :) Sünnitasin pool aastat tagasi ja mõõdud olid väga sarnased ( 4060g ja 56cm pikk, pea 37cm). Saime loomulikul teel hakkama,aga tean kui raske see on. Ise olen ka pisike/keenuke ja arstid tänaseni imestavad, et nii suur laps tuli. Aga oled väga tubli ja palju õnne veelkord :)

    ReplyDelete
  16. Nii armas kutt, palju edu ja õnne teie perele!

    Kuidas peale keisrit enesetunne on? Kas kõht valutab, on valus kõndida?

    ReplyDelete
    Replies
    1. Kirjutan taastumisest peagi :)

      Aitähh!

      Delete
  17. Appiii kuinunnu, issand ma ei või.... palju-palju õnne teile veelkord! :)

    ReplyDelete
  18. Suured õnnesoovid!

    ReplyDelete
  19. Niiiiiii armaaas poja! Palju-palju õnne teie perele! :)

    ReplyDelete
  20. See meenutas mu esimest sünnitust v.a keiser :) teisega oli juba haiglasse jõudes 8cm avatust (sünnitustoas olin 15min enne sündi) ja kolmandaga 5cm ja 20min hiljem täisavatus (sünnitustoas 5min enne sündi) :)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Ooo, siis sul eriti kiire teine sünnitus! Nii uskumatu, et kõik sünnitused nii erinevad on 😊

      Delete
    2. Väidetavalt jah järjest sünnitades lähevad aina kiiremini ja kergemalt ja minu puhul vastab küll tõele :) viimased kaks sünnitasin üksi, sest teise lapsega mees jäi koju lapsehoidjat ootama ja ma saatsin smsi et laps käes kui itks autot parkis :D kolmas kord oli teadlik otsus juba et jääb koju kuna ma saan ise hakkama :)
      Beebid on nii armsad :) minu oma saab homme 3 kuuseks :)

      Delete
  21. Palju palju õnne! Jõudu ja jaksu kooskasvamisel!

    ReplyDelete
  22. Palju õnne pisipoja puhul. Jutt liigutas väga. Isegi pisarad tulid silma. Meenus enda keiser.

    ReplyDelete
  23. Imearmas beebi ja müts maha emme ees! Ajas veel rohkem isu ka oma esimese lapse peale mõelda :) Palju õnne teie perele!

    ReplyDelete
  24. Nii armas pisike hurmur. Emme oli väga tubli.
    Tuleb enda esimene sünnitus meelde. 30h ja erakorraline ja põhjus sama, seega tean mis tunne see olla võis.
    Kiiret paranemist sulle. Ja palju palju õnne kogu perele :)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Uuuh, 30h on ikkka eriti karm! Tubli!!

      Aitähh sulle heade soovide eest!😊

      Delete
  25. Meenutas nii palju oma sünnitust mis kahe kuu eest oli. Kuigi mulle nii lahkelt avanemiseks midagi ei antud. Pidin 30h lõpuni ise hakkama saama, kui lõpus appi tuldi ja veed avati :D

    Väga tubli ja ilus noormees. Ja pilte pole kunagi liiga palju. Pigem hiljem kahetsed et neid rohkem ei teinud :D

    ReplyDelete
  26. Vaau niii tubli oled :) Ja uskumatu kui suur laps oli :O Palju õnne teile :) ja ilusat koos kasvamist teile :)

    ReplyDelete
  27. Hästi palju õnne Teile ja kiiret kosumist emmele !! :)

    ReplyDelete
  28. Oeh, tuli kohe enda lugu meelde, mis oli 1kuu tagasi.. see protsess on tõesti õudne aga tãiiega vãärt seda! Tubli oled ja ilmselgelt oleks sa lõhki synnitanud ennast. Suur ja tugev poiss! Palju õnne!!

    ReplyDelete
  29. Niiiiii imearmas! Palju palju õnne! Kui imeline elu on, eks :)

    ReplyDelete
  30. Väga tubli :)
    Mulle meeldib täiega see viimane pilt kus issi kõhu peal. Niii nunnu :)
    Tahan ka veel titat :D

    ReplyDelete
    Replies
    1. Ihihii.. õnnelik isss jaa 😄 Esimene selfie pojaga, hehe

      Delete
  31. Appi, sa oleks nagu minu 2 aasta tagusest päevast kirjutanud😂 Mu beebipoiss sündis 28.mai 2015 ja ka erakorralise keisriga. Ja tundsin ka neid vapruse värinaid. Kohutav tunne- keha väriseb aga ise ei saa midagi teha, et ei väriseks 😞 Aa ja mu mehe nimi ka Kristo 😂

    ReplyDelete
    Replies
    1. Ohhoo.. see on tõesti korralik kokkusattumus 😄😄😄

      Delete
  32. Oi mis ponsu numpsik. Näeb välja nagu kahekuune beebi mitte vastsündinu :D ilmselt kuna ta mõõdud olid sündides nii eeskujulikud :)
    Palju õnne pisiperele!

    ReplyDelete
    Replies
    1. Ta jah selline.. suuure tita nägu :D ihi

      Aitäh sulle!! :)

      Delete
  33. see alt kus ta su kõhul rinnal magab põsekil nii numpsik :P:) vapper olid ja üllaim kingitus käes :) tubli oled igati

    ReplyDelete
    Replies
    1. Heheh.. Ja uskumatu, et ta on pikkuselt 1/3 minust 😄

      Delete
  34. Tubli oled. Mina olen 157cm ja poeg oli 4244g ja 55cm. Lõpetasin ka keisris. Ilusat koos kasvamist Teile

    ReplyDelete
  35. Läks minulgi sarnaselt, olen 158 cm pikk ning poja kaalus 4200 ning 54 cm, lõpetasin samuti keisriga.
    Sina aga oled uskumatult tubli ning pojake on Teil väga armas just nagu vanemadki :)
    Palju õnne Teile :)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Uhh! Saatusekaaslased :) aitähhhh Sulle! 😊

      Delete
  36. Palju önne, nii armas prints ja nimevalik on ka printsile kohane, väga ilus nimi! 😊 Lugesin Su lugu ja külmavärinad käisid üle, peaaegu üks ühele nagu meie lapse sünd. Ainus erinevus, et läksimegi hommikul esilekutsumisele, mis aga ka venis 20h ja lõppes ikkagi keisriga, ja me poja nimi algab ka Kris-iga muide 😊 Igaljuhul soovin jöudu ja jaksu ja kiiret taastumist!

    ReplyDelete
    Replies
    1. Aitäh nende heade sõnade eest! 😊

      Delete
  37. Esimene kommentaar minu poolt.
    Mul pisar silmas lugedes, nii armas beebi.
    Ise 47kg ja 172cm pikk ja samuti sünnitanud ainult vägilasi. Õnneks küll ilma keisrit. Ehedalt tuli see sünnitusvalu meelde, aga imelik see juures see, et tahaks veeel...
    Just seda värsket beebit :)
    Jõudu ja jaksu ning
    Palju õnne ja imelisi hetki :)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Naised on veits masohistid :D :D hehe

      Delete
  38. This comment has been removed by the author.

    ReplyDelete
  39. Palju, palju õnne Teile! Sul läks hästi, et keisriga lõpetasid.. ma ise 158cm lühike ja esimene poja oli 3968g ja valutasin 17h kuni täisavatuseni..ja siis lootsin ühelepoole saada, aga oh ei, jäi ka kuskile taha kinni ja 2h hiljem kutsuti arst, et keisrit arutada. Kuid kuna laps tundis end kõhus hästi, siis otsustati veel oodata. Lõpuks kui olin üle 2h veel valutanud tuli beebi ikkagi välja :) et siis 17+4.5h kokku..No mina olin ikka täitsa läbi ja ämmakas veel oli arutanud, et ma kül pressida enam ei jõua, aga kui luba anti viimasteks pressideks, siis ärkasin ellu ja surusin nii nagu viimne päev oleks käes :D Väga hull oli :D See eest teine laps tuli nagu köhides välja 1.8 aastat hiljem :D

    ReplyDelete
  40. Ja muideks see 100 on lagi mida need masinad näitavad..ma ei taha isegi mõelda kui kõrge see reaalne valu on. Aga teisel sünnitusel avastasin, et naerugaasi kasutades langesid valud 70 peale :P

    ReplyDelete
    Replies
    1. Mulle naerugaasi ei pakutudki 🙄 Samas mul oli koguaeg süda paha ja ilmselt see oleks veel võimendanud seda

      Delete
  41. Palju, palju õnne ja toredat koos kasvamist! Nii nunnu beebi/ vägilane. :)

    ReplyDelete
  42. Oehh.. silmad märjad.. nii ilus lugu!
    Niii paljud sünnitused lõppevad keisriga. Ka minu teine laps tuli erakorralisekeisriga. (1.7a) tagasi ja siiani annab keisrihaav / kõht jne tunda. Loodan et Sinul läheb taastumine kiiremalt.
    Tere tulemast maailma väike prints!:)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Eks ma kosun praegu vaikselt jaa.. Proovin rahulikult võtta ja ilmselt kirjutan sellest ka mõne aja pärast. Hetkel veel vara :)

      Aitäh!!

      Delete
  43. Palju, palju õnne teile pisikese sünni puhul. Ma valasin ka ikka mõned õnnepisarad seda lugu lugedes. Ootasin kaua et midagi kuulda. Mul hea meel, et teil kõik hästi ja poja on üliarmas! Mind ootab see kõik ees oktoobris. Ei jõua ära oodata oma pojaga kohtumist!
    Jõudu ja päikest igasse teie päeva! :)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Aitäh Sulle Kristi! Ja kiiret ning kerget sullegi! 😊

      Delete
  44. Issand kui tubli Sa oled, Triinu! Ise kannatan päevade valu ja ei suuda kõndidagi ning tunnen, et varsti minestan ära, mõelda veel, mida see sünnitus siis endast kujutab. Kahju, et Sa nii kaua piinlema pidid ja valusid kannatama. Ilusat kois kasvamist ja taastu ruttu! Pisipõnn on endale vapustavalt head vanemad valinud. Palju jõudu ja jaksu teile ning püsige ikka terved! ❤

    ReplyDelete
    Replies
    1. Kusjuures.. mul ka alati päevade valu väga karm olnud.

      Suur aitäh Sulle imearmsate soovide eest! 😍

      Delete
    2. Kui ma veel noor ja lastetu olin (nüüd olen noor ja lastega ;)), siis päevade ajal oli ikka selline põrguvalu, küll oksendasin ja minestasin ja samuti polnud isegi suuteline kõndima, oleks kasvõi paljakäsi mööda seina üles roninud, et valu vaid kaoks. Valuvaigisteid kulus omajagu. Ema mul siis lohutas, et kord kui lapse sünnitad, kaob hiljem päevade ajal ka selline põrguvalu (omast kogemusest teadis rääkida). Ja tõtt ta rääkis :) Nüüd on päevade ajal nagu igal teisel päeval, vaid haruharva esimesel päeval korra tuikab ja siis kõik jälle korras. Nii et loodetavti toimib see ka teie puhul.

      Ja muidugi...Suured õnnesoovid tähtsa elusündmuse puhul! Pikka ja ilusat elu! :)

      Delete
    3. Minul olid noorema samasugused valud, mis ajasid oksendama, see oli õudne. Ema lohutas samuti, et peale lapsi kaob ära. Kaduski...kaheks kuuks. Nüüd jälle samamoodi nagu enne😫 Arvan ise, et võib-olla asi selles, et tehti keiser..

      Aga see beebi on imearmas! 🖤 Õnne ja edu kooskasvamisel :)

      Delete
  45. Sünnitasin 2nädalat enne sind ja sünnitus algas sarnaselt. 5ajal hakkasid veed nirisema ning haiglasse jõudes oli 4senti avatust. Mul aga läksid valud väga ruttu intensiivseks ning esimese ktg lõpuks oli pressi tunne juba peal ja 8cm avatust. Tunni pärast oli laps juba rinnal ja kõik valu unustatud. Aga väga tubli oled ikka, et nii kaua valutada suutsid! Palju, palju õnne sellise nunnuduse puhul!! :)

    ReplyDelete
  46. Härra on ikka nii nunnu :) ja emme väga tubli :)

    Aga sellest ühe poole edasi valutamisest rääkides siis mina ka valutasin peale epituraali ühelt poolelt (paremalt) edasi. Ja kui palusin veel ühte toosi (arst ütles, et saab) aga kui ta väljast (oli valve ämmaemand, sünnitasin öösel) tagasi jõudis siis oli asi niinkaugel, et toosi ei saanud ja tuli pressima hakata. Mõned minutid ja laps käes. Õnneks oli plika väike (3466g ja 37cm), endal pikkust 159cm.

    ReplyDelete
  47. Milline õnn, et pisi sai ise tulema hakata ja oli valmis ise teie juurde tulema :) Oled tubli ja vapper, nautige ja palju-palju-palju õnne (nagu teil seda juurde vaja oleks hehe) :)))

    ReplyDelete
  48. Eee... emakat... tagasi panema?! Ma sain kaksikud keisriga, aga emakas mul kusagil ära ei käinud selle käigus. Mis see täpsemalt tähendab? Kõlab väga kõhedalt :D

    Aga poiss on tõesti väga armas :) Palju õnne teile!

    ReplyDelete
  49. Nii tubli oled ja imearmas poja on. Palju palju õnne!

    ReplyDelete
  50. Palju õnne! Aitäh detailse sünniloo eest. Ma pole varem lugenud nii hästi kirjutatud sünnilugu, selles mõttes, et kuidas kõik need protseduuride otsused vastu võetakse. Oli informatiivne ja loogiline! Mitte hirmutavalt, et käib üks kärts ja prauh - tilk ja keiser nagu lambist tehtud järsku. :D

    ReplyDelete
  51. Malluka pildid on küll imeilusad, kuid need viimased enda tehtud pildid on just need, mis südame eriti soojaks tegid! 💙💙💙 Palju, palju õnne! Ta on imeline!

    ReplyDelete
  52. Esiteks südamlikud õnnesoovid!

    Minu esimene laps sündis ka 21.46 ja oli 54 cm pikk, 200 g raskem ainult. Kuid ka erakorraline keiser :)

    ReplyDelete
  53. Mulle meeldib et ta ise hakkas tulema. Vaatasin kohe ka oma essa lapse sünniandmeid...ma hästi suure kondiga ja laps oli neljakilone ka aga pea 35.5cm nii et jah õige otsus oli appi minna titale teil.

    ReplyDelete
  54. ootan väga vlogi :D tahaks näha kuidas liigutab ja naeratab ja kisab :)

    ReplyDelete
  55. Hästi sarnane minu sünnitusele. Mul läks küll 12h täisavatuseni, mis lõppes erakorralise keisriga. Epituraali sain ka, mis aitas(tehti sp, et mul olidki ainult tuhud, vahesid üldse polnud, mis mu nii ära kurnas. Samuti lapse isa opi juurde ei lubatud. Ka ITK-s. Ma ise 164 pikk. Siiski pisike naine :D laps 4295g ja 51cm tüdruk. See vägilane on koguaeg olnud peale sündi kleenuke ja siiani. Saab kuuaja pärast 9-aastaseks. Nüüd ma tunnen, et võiks teise saada :D keisrist taastusin evanormaalselt aeglaselt, õnneks haav paranes ülikiiresti. Aga inimesena tundsin mingi 3 kuud pärast sünnitust.

    Palju õnne kogu perele!

    ReplyDelete
  56. Mul esimene poiss sündis 36 tundi. Oii ma olin läbi. Tükiks ajaks kohe oli isu täis. Nüüd 3 aastat hiljem tuleb see tee uuesti ette võtta. Kuu lõpus on tähtaeg, jääb vaid loota, et teine natukenegi kiiremini tuleks :D
    Teil aga on väga armas poisipõnn! Tublisti saite kõik hakkama ja see imeline tulemus on tõesti kõike seda kannatust väärt. :)

    ReplyDelete
  57. palju palju õnne! enda sünnitus oli 6 kuud tagasi ja nii eredalt tuli meelde kõik.. ise sain kirja üle 15 tunni ja kuidagi tudisevate jalgade ja tundetu kehaga surusin lapse endast välja, uh.. Nüüd juba võiks uuesti :D
    imearmas poisu!

    ReplyDelete
  58. Maailmas ei ole mitte kedagi teist nii täiuslikku ja ilusat kui oma laps - sa teadsid seda kindlasti juba varem, aga enda pisikest inimest päriselt oma kätel hoida, see annab asjale ikka täiesti uue mõõtme, kas pole :)
    Palju palju õnne värsketele vanematele, tänu kellele see ilus beebi juba praegu täieliku õnnega koos on! :)

    ReplyDelete
  59. Palju palju õnne pisipoja sünni puhul. Jõudu ja jaksu printsi kasvatamisel :)

    Päikest 🌞

    ReplyDelete
  60. Ah, tahaks nutta lausa. Ma käisin laupäevast teisipäevani iga päev iga tunni aja tagant vaatamas, kas on uudiseid. Juba hakkasin kartma, et midagi on juhtunud.. Kirjutada ka ei tihanud, sest neid kirju oli kindlasti paaaaalju.
    Õnneks olid sa lihtsalt tegevuses ühe vägilase siia ilma toomisega. Palju palju palju õnne, ma olen nii rõõmus nagu oma sõbranna oleks lapse saanud. Imelik.. tegelikult ju võõras inimene aga ikka nii tuttav!
    Kallid teie perele!

    ReplyDelete
  61. Kas kirjutad veidi nimevalikust ja variantidest ka?

    ReplyDelete
  62. Palju õnne! Palun kirjuta aitäh korrektselt ühe h-ga. :)

    ReplyDelete
  63. 28.mai on ka minu sünnipäev. Ühel tuttaval sündis nüüd pühapäeval beebi ja ka sinul..ja veel peaaegu sama kellaaeg mil ma ise 😄 väga äge🤗 Palju õnne tita sünni puhul 👶

    ReplyDelete
  64. Ma arvan, et ma pole ainuke või üks vähestest, kes selle nädala jooksul päevas umbes kümme korda sinu blogi lehte refreshis ja rõõmusõnumeid juba lugeda soovis. Nii nii imetore on jälgida kõrvalt (blogi lugejana siis) kellegi rasedusteed ja lõpuks näha läbi piltide seda pisikest ilmaimet!
    Meeletult vahva! Palju, palju õnne emmele-issile lapsevanemaks saamise puhul ja otse loomulikult ka kutile endale, et ta nii vinged vanemad endale valida oskas ✌🏼️🤗
    Jõudu ja jaksu teile, olge tublid! ❤️

    ReplyDelete
  65. Väga ilus lugu ja lõpuks ongi kõige tähtsam, et pisike turvaliselt kohal on ;)
    Uskumatu, aga minu kehal KTG teisel sünnitusel vaevu registreeris kokkutõmbeid, valudest rääkimata ja siinkohal tegi ämmaemand vea usaldades masinat mitte mind, sest ma korrutasin pidevalt, et tegelt kaaa on valud juba suuuuured. Hängisin üksi siis KTG ruumis kuniks tundsin, et davaika pressid on kohal...hüüdsin ämmakat, aga ta oli jumala rahulik ja nii moepärast kutsus arsti vaatama. Noh siis läks kiireks muidugi, sest tita pea juba paistis ja ülikiiresti toimetati mind sünnitustuppa ja seal paar pressi ja tita käes!
    Ma isegi ei tea mis mu jutu mõte oli aga noh seoses KTG masina ja valude mõõtmisega tuli meelde :D
    Teile mõnusat kosumist ja tere tulemast armsale pisipojale!

    ReplyDelete
  66. Oeh, mina ootasin ka uudiseid, nagu ma ei tea mis asja.. No pole kunagi nii ärevil olnud ja klikkinud kõiki erinevaid lehti läbi, et mingeid uudiseid leida. Nagu mõne lähedase sünnitamine oleks olnud. Seda ma aimasin, et ilmselt läks pühapäeval asjaks, kuna ilmselt sa oleksid miskit esile kutsumise kohta maininud. :)

    Igatahes pikaaegse lugejana on mul siiralt hea meel teie perelisa üle ja te väärite kogu seda õnne kuhjaga. Natukene kahju oli lugeda sünnilugu.. lootsin, et Sul läheb sünnitus kergemalt, aga et kohe täie rauaga said kannatada.. vaesekene :(. Igaljuhul on see tehtud ja Sa oled super naine tõesti. Äärmiselt tubli teoga said hakkama.

    Samuti nõustun kommenteerijaga, kes ütles, et telefoniga pildid on siiramad. Minu meelest kah. Kristo silmis peegeldub täielik õnn ja seda on ilus vaadata.

    Kuhjaga rõõmu, kiiret paranemist ja megavahvat kasvamist! :)

    ReplyDelete
  67. Palju, palju õnne teile! Ma olen juba väga pikalt teie elule kaasa elanud ja nii tore on näha, kuidas kõik järjest paremuse poole läheb :) Jõudu ja jaksu! :)

    ReplyDelete
  68. Ma ei ole siiani siin sõna võtnud, aga see lugu pani kirjutama.
    Sa oled supertubli!
    Mina sünnitasin oma 3128g ja 50cm tüdrukut 26h. Väga vähe jäi keisrist puudu. Mul ei avanenud emakakael 9 tunni jooksul mitte sentimeetridki. Sain siis epiduraali ja kiirendava süsti. Olin selleks ajaks 16h valutanud iga 2min tagant ( esilekutsutud sünnitus, sellest ka nii intensiivne). Kui epiduraali sain, siis kolks magasin, aga kuna ma sellest tüsistuse sain ( miski vedelik lekkis ajju ja põhjustad peavalusid) ja lapse peal küljes andur oli, siis püsti mind ei lubatud. 3tundi oli täisavatus ja lõpuks toore jõuga pressisin lapse välja.
    Niiet ka pisikest last võib pääris keeruline sünnitada olla ja ta oli veel isegi ülekantud ��

    ReplyDelete
  69. Palju palju õnne teile! ❤️ Pean veel ära mainima, et mu nimi on Triin ja õe nimi Minni, what a coincidence :D

    ReplyDelete
  70. Olen ise kaks korda seda sünnitust läbi teinud, esimesega läks asi kiiresti teisega valutasid ikka korralikult, pluss tuli teha operatsioon kuna emakas tuli välja :( see oli kohutav ja ei soovi mitte kellelegi sellist läbi elamist. Loodan et nüüd kolmandaga läheb asi ludinal ja ei tekki probleeme. Aga teile sinna palju palju õnne! Sellel lapsel on vedanud et tal on nii vapper ema. :)

    ReplyDelete
  71. Nii tore, ehe ja aus kirjutis! Ootan põnevusega järgmiseid.
    28.mai on ka minu sünnipäev :)

    ReplyDelete
  72. Emme süles on selline nägu, et " olen kukupai!" , aga issi süles, et " nonii, paps, mis me siis nüüd korda saadame!?" :D

    ReplyDelete
  73. Mina ootan veel Kristo kirjeldust ka sellele päevale. Mis mõtted tal olid jne, alati küsitakse emalt seda, aga tegelikult vist isa jaoks paris emotsioonide rikas päev ja raske ju oma naist sellises olukorras pealt vaadata, sest aidata on tal ju nii raske...

    ReplyDelete
    Replies
    1. Kusjuures jaa! Kui Kristo vähegi viitsib ja tahab, oleks hàsti tore temapoolsest kogemusest ka lugeda :)

      Delete
  74. Pisarpisarpisar.. loomulikult suurest heldimusest:) palju õnne teile!!

    ReplyDelete
  75. Palju, palju õnne teile. Lugedes neid kommentaare ja sinu lugu siis ma ikka olin sünnitades õnnega koos. Esimesega ca 7t ja epiduraaliga mis mulle aitas väga hästi ja teisega 2t ja ilma valuvaigisteta. Lihtsalt nii kiireks läks😃

    ReplyDelete
  76. Palju-palju õnne imeilusa printsi puhul! :)
    Sa ikka hirmus tubli, et niimoodi hakkama said :) Mul endal tulid ka luges judinad peale ja elasin nii sulle kaasa :) Uuh, endal ka kõik see ees :) 37-s nädal jookseb...

    ReplyDelete
  77. Palju-palju-palju õnne ja toredat kooskasvamist! :) Tore on teie õnne blogi vahendusel jälgida :)

    Sünnituse kulgu ja kiirust ei tea keegi ette..kirjutan oma kogemuse neile, kes ehk liiga palju ette muretsevad sünnituse üle..
    Minu sünnitus oli 'vups ja valmis': sünnitama minnes olin 35aastane ja rasedusnädalaid 37+4, seega ajaline laps. Lõpus tekkis keskmise raskusega rasedustoksikoos, vererõhk kõrge, olin juba haiglasse jälgimisele võetud. kui uriini ka valk tekkis, otsustati esile kutsuda. tablett sisse ja 3 h pärast hakkasid tuhud käima, veel 2 h pärast hakkasid korralikud valud ja läksin sünnitustuppa. 45 min pärast oli laps rinnal. Laps oli pisike, 2800 ja 47 cm, ise olen pikk, 177, ja mitte väga kitsa puusaga, eks see kokku tegigi sünnituse lihtsaks. Ja praeguseks on sellest pisikesest sirgunud 5aastane tegus ja tragi piiga..

    ReplyDelete
  78. Palju palju õnne!!! Nii imeilus beebi!
    Mul oli väga sarnane sünnituslugu ka. Kestis mõned tunnid kauem ainult :)
    Mul on paar küsimust ka- esiteks, et mis epiduuralit teil Eestis antakse, et saab ringi kõndida ja puha? Kas saab valida siis nõrgema doosi, mis valu väheke vaigistab, aga siis mingi elu siiski jalgadesse jätab? Kui mina epoduurali sain, siis ikka kindlalt pidi selili voodis lamama, jalad nagu nuudlid. Oleksin ma teadnud, et on võimalik saada nõrgem doos vms oleksin seda eelistanud, kahju, et ei pakutud ja ise küsida ka ei osanud.
    Ja teiseks, miks käed kinni seotakse keisril? Meil AUs ei seota.. Huvi pärast :)

    ReplyDelete
  79. Palju, palju õnne teile! Imearmas poiss imekauni nimega!

    ReplyDelete
  80. Niii numpsik!!!!!!!! Mul tulid pisarad silma su lugu lugedes..kohe tuli meelde enda poja sünd 1a ja 4 kuud tagasi :) Beebid on ühed imelised tegelased!!!! Palju rõõmu teile!!!!

    ReplyDelete
  81. Ülimega ilus laps :) palju õnne teile :) mul omal kohe, kohe see sünnitustee ees ja no küll ajas vesistama kui sinu sünnituslugu lugesin :)

    ReplyDelete
  82. Seda postitust lugedes hakkasid pisarad voolama, eriti siis kui tead, et ei saa ise kunagi emmeks. Aga Sa olid tubli oma pisikese kasvu juures ning edu taastumisel ja uue elukorraldusega harjumisel. Poeg on Teil tõesti väga armas :) Edu Sulle ja Su abikaasale.

    ReplyDelete
  83. Suured suured õnnesoovid värsketele vanematele! 👏🏼 Ja kiidusõnad vaprale emmele, kes vastupidas, muud moodi ei saakski eks?! 😊Printsil on vanematega väga vedanud 😊
    Vahva oleks lugeda veel sama lugu Kristo vaatenurgast 😉

    ReplyDelete
  84. Armsad. Head kosumist!😊

    Ei jòua uut postitust àra oodata!😍😍

    ReplyDelete
  85. Suured õnnesoovid!! Tore on olnud jälgida sinu raseduse kulgemist ja lugeda sinu sünnikogemusest. Sünnitasin ise ITK-s 30.05 ☺️
    Samuti olin aeglane "avaneja" �� ja otsustasin teha epiduraali, mis küll õnneks võttis mult valu aga samuti ka jalad alt ja lisaks tüsistusena sain rämedad peavalud ja ei tohtinud pead tõsta 24h. Olen tänulik et naise aju on sellisena loodud et juba tänaseks enamus õudu sellest ööst on ununemas ja järgi on ainult see õnn ja rõõm mu kaisus ☺️☺️

    ReplyDelete