Monday, June 5, 2017

Esimese nädala mõtted - Kuidas meil läheb?


Heihoo, heihoo! Seni, kuni üks kutt oma piimakoomat välja magab Kristo rinnal, tegin mina omale tassikese teed ja leidsin tee siia ka. Ausalt öeldes olen ma praegu üldse väga kesine sotsiaalmeedia kasutaja, sest noh.. Meil on kodus nüüd nii mõnuuuuuuuuuuus beeebi, keda koguaeg vaadata tahaks ja aeg lendab justkui meeletu kiirusega. Mul on hormoonid ka muidugi super laes ja ma olen kuidagi nii armastust täis. Ja seda mitte ainult beebi vastu, aga Kristo vastu ka. No niimoodi pisarateni armastust täis. 

Kusjuures, ma alles nüüd panin tähele, et monteerides avafotot, olen ma jumala pange pannud. Poja on küll tänase päeva seisuga juba nädalane, aga kodus oleme me sellest olnud ju tegelikult alles 4 päeva. Heh. Ega ma praegu eriti oma mõistusega ei hiilga nagunii. Eile toppisin maitseaine purke külmkappi, et neid hiljem väga tähtsa näoga mööda korterit otsida. Kui rasedus viis osa mu mälust, siis imetamine ülejäänu. Aga.. Kuidas meil siis läheb?

Haiglas pidime olema üsna rangel režiimil ja äratama last iga 2 tunni tagant, et teda toita. Seda lihtsalt sellepärast, et päev peale sündi oli kaalulangus natukene suur - 4058 pealt 3850 peale. Aga õnneks see kutti ei heidutanud väga, söödetud ta sai ja magas rahulikult edasi. Haiglas viibimise viimasel päeval oli kaal juba oluliselt parem ja saime kiita ka. Nüüd suunati meid vabale režiimile, ehk, et poiss saab kauem magada, kui soovib ja toitmine käib vastavalt tema soovidele. Oluline on lihtsalt see, et toidukordasid tuleks kokku kindlasti vähemalt 8. Kui tuleb rohkem, on suurepärane. Me hakkasime väikest viisi märkmiku pidama, et ülesse märkida kõik söögikorrad, uneajad ja mähkmete vahetused. Nii on meil endal natukene selgem ülevaade asjadest ja ma ei tea.. Põnev on ka! Esimene öö kodus oli väga raske. No selline, et ikka korraks läks seest õõnsaks. Hirm on selle nimi. Kutt ärkas iga 45min - 1,5h tagant ja oli selline õnnetu. Tissi tahtis muidugi palju, kaisus olla ja seda me kõike pakkusime ka, aga ikka oli tal kuidagi paha. Mähkusid sai vahetatud, lauldud, kussutatud ja lõpuks jäi ta minu rinnale imetamispadjal magama. Nii ma siis 3h püstises asendis kell 3 öösel "magasin". Suhtlesime ämmaemandaga ja eks see oli suuresti keskkonna muutusest tingitud stress ja oma tunnete välja elamine ka. Lisaks tekitas ta endale selle pideva rinnale küsimisega piima. Järgmine päev oligi rindades päris piim platsis ja sellega läks kõik palju rohkem vonksu. Lihtsalt nii kurb oli teda niimoodi vaadata. Nii, et kuidagi aidata ei oska. Vanemaks olemise rõõmud, eksole? 

PS! Vasakul pildil olev sleepcarrier Najell Eestilt (https://www.facebook.com/beebiase/) on mu totaalne lemmik toode beebile. Sellega on nii mõnsa laps vankrisse ja vankrist välja tõsta ning tita saab tuppa tulles/külla minnes seal mõnusalt edasi magada.

Nüüd, kui piim platsis, on kutt pidevas piimakoomas ja põhiliselt on meil selline magan-kakan-peseme-sööme-magame režiim. Tal eriti sellist nutmise kommet ei ole, ta rohkem nagu ägiseb (justkui lausudes "ehehehehehee"). Suurem kisa on ainult siis, kui mähet tuleb vahetada. Pesemine ja pepu puhastamine kutile meeldib. Ka riietumine ja naba puhastamine on täitsa okei.. Aga vot ilma mähkmeta olla on hirmus! See ei meeldi kohe üldse. Selge on see, et nudisti sellest mehest ei tule. Päeval on poisil sellised 2-3h pikkused uned. Täiesti sõltub. Mõni tunnine satub ka vahele. Osad neist magab ta meil beebipesas, osad minu või Kristo rinnal. Öösel magab ta meie juures kaisus. See on meile kolmele kõige mugavam lahendus hetkel. Hälli meie voodi kõrvale kahjuks panna ei mahu ja teise tuppa ei suudaks ma teda jätta. Öösiti poisile õnneks magada meeldib. See oli juba raseduse ajal nii.. Öösiti ei liigutanud ta kõhus ka peaaegu üldse, ainult siis, kui ma pissile läksin. Hetkel on nii, et me saame ca 7-9 tundi magada. Muidugi mitte järjest. Esimene sügav uni on tal tavaliselt selline 3,5-5h (see viie tunnine juhtus ühe korra, enamasti on see ikka 4), siis me vahetame mähkme, sööme ja magame edasi. Siis tuleb reeglina selline 2-3h pikkune uni ja siis me korra sööme (otse külili voodis) ja poiss vajub uuesti unne. Viimane uni on selline 1,5-2h ja siis me juba ärkame. 

Ma enda taastumisest kirjutan millalgi täiesti eraldi. Hetkel olen veel natukene hellake ja eriti ringi tuterdanud ei olegi. Nii vähe on ju tegelikult aega möödas. Käisime kahel korral vankriga pisikest tiiru jalutamas ja see on hetkel kõik. Muidu ei olegi nii hullu, aga haav on hirmus valus. Ta on ju nii paha koha peal, et tõusta/külge keerata on paha. Nüüd eile-täna on juba palju parem, aga eelnevatel päevadel oli ikka päris keeruline.

Piima lahmab kahte lehte.. TMI, aga nii on. Kui ma hommikul tõusen, siis enamasti suures piimaloigus ja vetsu kõndides niriseb piim mööda kahte jalga alla. Ka imetades lekib teine rind pahinal ja kõik kohad on märjad. Ei aita see rinnapadi ka eriti, sest see saab üsna ruttu piima täis. Ma ennast lüpsnud veel ei ole, sest ma tegelikult tahaks, et rinnad end ise paika reguleeriks. Samas ei taha ma päris paisuga ka riskida. Dilemma täielik. Hmh. 

Ja täiesti viimaseks.. Mida nüüd EBA-ga teha? Me siin mõtlesime Kristoga pikalt ja kui ma esialgu arvasin, et ma ei lähe kohe kindlasti sellel aastal, siis nüüd mõtlesime, et äkki ainult korraks saan minna. Sellesmõttes, et ma läheks kohale ainult meie kategooria ajal ja Kristo saaks kutiga vankriga ringi jalutada seal ürituse toimumiskoha lähedal ja kui selle 1h jooksul SOS olukord tekib, siis ma olen oma tissidega kohe lähedal. Ma ei tea.. Teistpidi ma kohe üldseee ei raatsi ja ei julge. Juba mõte sellest paneb mu südame valutama! Kuidas ma lähen nii? Olgugi, et ma ju tean, et poiss on oma isaga ja mulle reaalselt ju väga, väga lähedal ümbruses (no max kilomeetri raadiuses) jalutamas. Selle 1,5-2h magaks ta meil kodus ka naguniii. I get it. Lihtsalt.. Kuidas ma lähen niii? Ma ei saa ju minna.

Millal Teie esimest korda lapsest eemal käisite/olite? Ma ei räägi kuskile külla/peole minemisest, vaid ala tunnikeseks/pooleks poodi, arstile (või nagu mina praegu tahaks minna, tunnikeseks üritusele)? Kuidas läks? Kuidas selleks ennast/last/lapse isa ette valmistasite? Mida pikemalt ma siin seda kirjutan, seda vähem ma vist ikkagi tahan minna. Mul juba praegu pahisesid mõttest tissid piima täis ja süda hakkas klopsima. 

AA, ja ps, ps! Super suur aitäh kõigile TEILE nii armsate soovide eest poja sünni puhul. Me oleme õnnega koos! See oli maaailmaarmas! ♡

150 comments:

  1. Ma küll ei tea, millal see eba üritus on, aga no paarinädalase lapse juurest tunniks ära minna... big no!!!

    ReplyDelete
    Replies
    1. Miks big no?
      See paar tundi võrdub sama nagu sa läheksid poodi vōi juuksurisse.
      Ega ta peole ei lähe.

      Delete
    2. Eieiei, jutt ei ole mingist peost minu jaoks, issand, ei.. Ma lihtsalt olen seal nomineeritud ja kohale läheksin ainult selleks auhindade jagamise ajaks konkreetses kategoorias.

      Aga ma ei tea.. Äkki ikka saata Kristo enda asemel :)

      Delete
    3. Ma küll väga ei leia, et see tunnike nüüd big no-no oleks, kui laps eelnevalt tissitatud ja ilusasti issiga värskes öhus ringi kärutab ja niikuinii magab ? Kui köik ok on ja pisikesel gaase ja muid hädasid mida parema meelega kodus emme issiga koos üle elaks, siis ma leian, et ka paari näedalase lapsega vöib issi üksinda ilma emmeta tunnikese jalutada.

      Delete
    4. Ma ei saa ka aru miks big no, kui laps kodus magab siis ta ka ju terve see aeg lapse kõrval ei istu ma arvan?! Kristo võib ju kasvõi edasi-tagasi paarisaja meetri kaugusel vankriga jalutada või ukse taga seista, laps vankris magab. Ja see isegi ei oleks kindlasti paar tundigi mil ta seal üritusel käib.

      Delete
    5. No tekib selline tunne, et iga naine, kes lapse saanud on, peab ilmtingimata 4ja seina vahele püsima jääma oma lapsega.Kui beebsul kõht täis ja ta issiga saab olla, siis miks mitte.
      Mul ka pisike soovitus :) playpoes on täitsa äpp olemas, et saaksid söögiajad, mähmevahetuse ja magamisajad kirja panna. :) Mina kasutan ja no niii mõnus ning lihtne.

      Delete
    6. Mine muidugi 😊 minu arust kui laps on rahulik ja jääb oma issiga, kes on sulle väga lähedal, pole ju probleemi. Mina käisin nädalase lapse kõrvalt ripsmete hoolduses 1,5H. Laps magas nii kaua kodus, koos issiga 😊🤗

      Delete
    7. mis selle äpi nimi on?

      Delete
    8. Kõigepealt soovin teile palju-palju õnne, kannatlikku meelt ja armastust pisikese ilmakodaniku kasvatamisel! Meie perre sündis poeg kaks kuud tagasi ja eriti tore on olnud teile kaasa elada :) Minu "mälu" eest on hetkel äpp nimega Glow Baby, kus saab siis imetades taimeri tööle panna vastavalt kas parema või vasaku tissi kohta ja soovi märkida kõik mähkmevahetused, beebi tervisenäitajad jms ning seal on ka põnevaid artikleid jm infot. Super äpp, soovitan! Ja teine, mille tõmbasin emaks saades on The Wonder Weeks, mis informeerib, millal lapsel arenguhüpped on ja mis need endast kujutavad. Edu teile!

      Delete
    9. Mine ikka! Laps saab ideaalselt issiga ka hakkama. Rasedana sa ju oleksid sinna läinud, seljuhul oleks see olnud nagu lapsega koos minemine.. nüüd lihtsalt jalutab tema oma issiga värskes õhus ja kuulab linnulaulu. Tundub ju parem variant!? 😊 musid-kallid-paid väiksele põnnile.

      Delete
    10. Baby care on minul selle äpi nimi :)

      Delete
  2. Proovi Medela rinnapiima kogujaid. Kui imetada ühest tissist ja teisest samal ajal purskab siis see piim koguneb kõik kenasti sinna koguja sisse ja saad tühjaks pärast valada. Lisaks nibud ei haudu märja padja sees.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Ooo.. Uurin selle kohta! Aitäh!

      Delete
    2. Tahtsin ka seda soovitada!
      Väga head asjad. Ma tegin nendega pidevalt endale "õhuvanne"

      Delete
    3. Tahtsin kaa seda soovitada. Kalla jääkuubiku vormi sisse ja pane sügav külma - mõnikord lähed nt. juuksurisse/poodi/kuhuiganes saab issi rinnapiima pudelist anda :)

      Delete
  3. Ma läksin essat korda arstile kui poja oli 6nädalane, ilgelt pablasin. Nüüd on poiss 1a3k ja ära olen käinud max 5x (poes, juuksuris) köige kauem 2,5h mis oli alles hiljuti. Mkmm täielik tibuemme, ei usalda kellelegi oma pojakest

    ReplyDelete
    Replies
    1. Mul vuhisevad juba mõttest tissid piima ääreni täis praegu :D

      Delete
    2. Kellega sa selle lapse ometi tegid, et isale isegi 1a ja 3 kuust last ei usalda? Lihtsalt kurb...

      Delete
    3. Nii kahju kui kellelgi vööral on kurb. Mul endal küll kurb pole

      Delete
    4. Mina käisin ära vast 3- kuuse kõrvalt, aga pigem seetõttu et laps tahtis koguaeg minu süles olla.. 10-kuuse jätsin isaga koju ja läksin täiskohaga tööle! Imetamist jätkasin kuniks laps sai 2 :)

      Delete
    5. Tegelikult on ju kurb kui last isa või vanavanemate kätte ei usaldata vaid ollakse "minu ja ainult minu" mõtteviisiga. Emal on olnud aega üheksa kuud, et beebiga side luua, isa jaoks on see aga kõik uus. Tal pole sellist sidet ja lähedust ja kui ema seda ei võimalda siis tegelikult on kahju. Hiljem aga virisetakse, et isa ei oska lapsega mitte midagi peale hakata ja vanavanemad ei taha lapsega aega veeta.

      Delete
  4. Imetamise ajaks pane rätik purskavale rinnale 😁 ja mina nt läksin 2-nädalase kõrvalt 2 tunniks eemale ja poiss magas selle issi kaisus maha 😊

    ReplyDelete
    Replies
    1. No ma ise mõtlesin ka hetkeks, et ta ju issiga seal samas ürituse toimumiskoha lähedal vankriga ja ma saan iga kell kohe tissidega ja oma lähedusega platsis olla, kui kutt ärkab.

      Aga mulle tundub see ikka kuidagi nii.. Ma ei oska õiget sõna leida. Aga ma arvan, et sa saad aru, mis ma mõtlen :)

      Delete
    2. See on emainstinkt mis selliseid tunfeid tekitab :) mida varem hakkab vähese kaupa eemal olema seda lihtsam on tulevikus kui laps juba suurem. Ikka tuleb ette et on vaja käia ja ära olla ja kui ei ole kordagi käinud siis on ikka jube raske kyll. Ma esimese lapse körvalt käisin ära yldse esimest korda kui ta oli 8 kuune. Olin ära 6h. Laps oli vanaemaga. Ja mina paanikast hulluks minemas. Tegelt ju ikkaköik okei. Tuleb end maha rahustada ja issit usaldada ja vötta oma auhind vastu ja tunda veel uhkust et oled super emme. :) minu arust jumala okei möte on minna :) ise olen noor kahe lapse ema. Jöudu jaksu ja imelist kooskasvamist :)

      Delete
  5. Ära muretse,võta endale see aeg ja käi EBAl!Mina käisin suurema lapsega teatris (2h) kui beebi oli 2 nädalane. Chillis (loe:magas) issiga kodus!
    Oled küll ema aga ei tohi unustada ennast ega aega iseenedale.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Seda küll, ma olen täitsa nõus.. Ma lihtsalt kuidagi arvan, et äkki liiga vara? Ei? hmh.

      Delete
    2. Vaata selle pâeval oma sisetunnet, kui see üritus on...ja siis otsusta

      Delete
  6. Mina olen poole aastase kuti ema ja eemal käisin esimest korda nelja vôi kolme kuuselt ja see oli 2h ripsmetes :D süda valutas terve aja ja see jäi ka ainsaks korraks kui nii kaua eemal olen olnud. Nüüd on olnud max tund(hambaarstil käimine nt). Ei taha kuskile minna ja kui vaja ja saab, siis laps kaasas ikka :D Ma nii ära mammastunud kodus, arvasin küll, et käin ja teen aga peale lapse sündi ikka asjad nii teisiti :) Lisaks mul rinnapiima laps, kes lutti ei kasuta ja seega ka pudelit ei armasta. Ei saagi kaua eemal olla. Sa tee aga nii nagu süda tunneb, see emasüda on see mida usalda :) Ma varem ei mõistnud seda, aga emasüda teab :) Edu teile ja pojale, nii tore (ja samal ajal raske) aeg on ees! 💕

    ReplyDelete
    Replies
    1. Ma võtsin ka kõik maha.. Juba enne sündi :) Pikendused, ripsmed, geelküüned :)

      Delete
  7. Mina olin esimest korda 2 tunniks beebist eemal siis kui ta oli 10 päeva vana. Kutt oli samal ajal oma issiga lähedal ringi kärutamas. Aga see lapsest eemal olemine tundubki peale sünnitust täiesti kummaline kogemus. Kui mu titt oli nii 5 päeva vana siis mees jäi lapsega koju ja mina läksin kõrvalmajja toidupoodi. Ja kogu see poes olemise aeg oli kuidagi õõnes tunne, nagu midagi oleks puudu. Aga samas oli see 15 minutit ilma pidevalt reageerimisvalmis olemata ka mõnus ja meeldiv.

    ReplyDelete
  8. Minu beebi sündis kolmapäeva õhtupoolikul ja pühapäeval läksin 1,5 tunniks ripsmehooldusesse. Ei muretsenud mina ja ei muretsenud beebi isa. Laps magas rahulikult, andsin talle enne minemist süüa ja kõik oli ok. Muidugi mine sinna natukeseks. Toidad vahetult enne lapse ära ja võid vabalt kaks tunnikest ära olla. :)

    ReplyDelete
    Replies
    1. nagu woww :O

      Delete
    2. Ja kui beebi sai 2-kuuseks, siis hakkasin kolm korda nädalas trennis käima. Olen korraga umbes kaks tunnikest ära. Korra kuus käin ripsmehooldusesnja depilatsioonis ka. Hea meelega tekitan isa-beebi aega. Meil muidugi see asi ka, et kui vaja, siis beebi saab RPAd. Enamasti siiski pole vaja ja pugib ainult tissi:)

      Delete
    3. Sellesmõttes on sul õigus, et isa-beebi aega on ka vaja. Ma täitsa nõus!

      Lihtsalt, et kas nüüd just praegu on see õige hetk juba.. Ma mõistusega saan aru, et tegelt olen ma ju seal samas. Et nad ju lihtsalt jalutavad vankriga lähedal, aga ikka on kuidagi imelik. Ma vist selline pabistaja :))

      Delete
    4. Tee täpselt nii, nagu süda ütleb. :) See on hea argument, et laps ju niikuinii magab sel ajal, kui sa ära oleksid. Ja kui sind vaja peaks beebile olema, siis saad kiiresti reageerida. Ma olen kuidagi hästi tsill oma beebiga. Ma küll kipitan alati ruttu tagasi, kui olen kuskil eemal, aga samas on ka rahulik olla, sest ma tean, et beebil on issiga ka väga mõnna olla. :) Veel on sul variant piima välja pumbata ja pudeliga termokotti panna. Siis on veel kindlam, et sinu ära olemise ajal on kõik okei. :)
      PS! See muretsemine ja pabistamine on nii armas! ❤

      Delete
    5. Kaua vōib piima termokotis hoida?
      Ja kust seda osta saab?

      Delete
    6. Kust saab termokotti osta ja kaua võib ilma külmiku olla?

      Delete
  9. Ma läksin esimest korda ilma lapseta poodi (300m) kui ta oli 4k vanune. Aga see lõpuks tuli nii halvasti välja. Laps oli nii harjunud, et ma olen käeulatuses koguaeg, et oma beebiea ta yksi tekil ei olnud nõus olema. Ja selline klammerdumine.kestis kuni ta rinda sai. 1a8k. Ma ei taha targutada, aga loodan, et Teil õnnestub ta õigel ajal eraldi voodisse saada. Meil lõppes see sellega, et laps tahtis terve öö naha kontakti. Päev läbi rippus mul jala kyljes. Ja kui tööle läksin, siis töö ka ei meeldinud, aga oli kiiresti vaja. Lõpuks t9ö ahistas, laps ahistas ma lihtsalt ei tundnud end enam inimesena. Ma tean, kerge öelda, aga see tunnike ei teeks vist paha.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Sellesmõttes muidugi, et see ka paha, kui laps koguaeg harjunud ainult emmega olema. Me ka päevaseid unesid laseme tal pesas teha näiteks, et siis harjub natukene üksi ka magama :)

      Delete
    2. Mu 1a7k tütar on alates sünnist minu kaisus maganud, ning saab siiani paar korda päevas rinda. Käin nüüd juba teist kuud ka tööl ning esimene eemalolek lapsest oli siis, kui ta oli umbes 3-kuune. Käisime mehega kinos. Üldiselt on neid hoidmisi ja ära käimisi enne tööle minekut olnud kahe käe sõrmedel kokku loetud korrad. Ma ei ütleks, et need eemalolekud mu last traumeerinud oleks, pigem just teda harjutanud selleks, et ma nüüd rohkem eemal olen temast. Lapsed on väga erinevad ja kõik on nii individuaalne. Mina arvan, et kui Kris saab tund aega väljas vankris magada, siis tegelikult pole ju vahet, kes seda vankrit lükkab. Sinu tunded on täiesti mõistetavad. Enne tööle minekut oli mul iga kord värin sees, kui kasvõi 500 m kaugusele poodi läksin.

      Delete
  10. Hetkel tuleb meelde, et Kutt oli issiga kodus juba 2-nädala vanuselt, kui mina ise ülikooli aineeksameid tegema läksin, et alustatud semester löpetada ☺

    ReplyDelete
    Replies
    1. Väga hästi. ☺️ Kodus proovisime enne kas pudelit vötab, pumpasin piima välja ja kapis oli ka rpa, sest mul oli neli ainet ja möni eksam venis lausa 3tunniseks.... nüüd 23ndal saab poja 6-kuuseks ja on täielik issilaps tegelikult

      Delete
  11. Tore on kuulda, et kasvate ja kosute ilusti :) Mina käisin peale lapse sündi esimest korda küüntes peale 2 nädalat ja selleks, et need maha võtta ja mitte kodust eemal olla nii kaua. Käisin ka 3ndl peale sündi õega jalutamas väljas ja koolis mingi päev. Mõlemad korrad jooksin või tellisin takso ja läksin kiiresti koju tagasi, sest laps nuttis halastamatult. Vaesekene. Igaljuhul võtsin enda ripsmed, küüned ja kõik maha ja olin rahulikult kodus oma tibu juures.:)
    Igaljuhul, kui oled EBA-le tulemas, siis saab näost näkku õnnitleda sind emaks saamise puhul :) Olge tublid ja kiidusõnad kaasale. :)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Ma võtsin juba enne kui poja sündis kõik maha :)

      Delete
    2. Aaaa.. Ja suur aitäh ka! :) :)

      Delete
  12. Alguses vist väga ei saa jah ära käia, ma ei saanud alguses endale võileibagi teha :)
    Kui laps oli 4-kuune, siis mul ema hoidis last 1 tund, nii et ma magasin teises toas oma unevõlga...

    ReplyDelete
    Replies
    1. Seda ma saan ilusti, sest kutt magab osad uned oma pesas rahulikult.. Vahel lausa 3h! :)

      Delete
    2. Siis küll:) Muidugi mine, kui tervis lubab. Sa oled ka inimene.

      Delete
  13. Mina arvan, et mine kindlasti. Beebi on turvaliselt hoitud ja natuke ,,pai,, emale on ka vajalik. Lisaks saad end natukene sättida ja inimeste sekka tagasi vahelduseks :) Hea ema on õnnelik ema! Ema vajab ka aega, kasvõi seda tunnikest :) Ps! Piima kohta mäletan hästi alguses, et kandsin lapse mähkmeid rindade otsas kuna piima oli niiii meeletult hahah.

    ReplyDelete
  14. Mina läheks. Ma käisin poes juba vähem kui nädalase beebi kõrvalt üksi :D. Issi on sama palju lapsevanem ja usaldan teda 100%. Mõtle kui nemad tööle minnes iga kord muretseks ja mõtleks et appi :D. Pooldan just isa ja lapse kahekesi aega ka, kasvõi kõigest jalutades ja laps vankris magades :).

    ReplyDelete
  15. Küll rinnad reguleerivad end ise paika, mina ei pumbanud välja aga mingit hullu ka ei tekkinud kummagi lapsega. Kahe pisikese poja emana ütlen, et mine muidugi tuuluta ennast see tunnike-kaks. Jube raske on minna ja lapsest eemal olla, aga pärast on sul endal ka hea meel, et veidi režiimist välja said ja annab kohe värskema enesetunde. Ja eks poistele kulub ju ka see issi-poja aeg ära ;)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Mul lihtsalt täna juba pisike palavik 37,4 ja jubeeeedalt valutavad rinnad juba :(

      Delete
  16. Mul saab poja kohe nüüd kahe kuuseks ülehomme ja alles eile julgesin ühe pikema eemalolemise teha ja seda ka ainult mõeldes kas tal on ikka kõik ok kuigi kutt magas terve selle aja.a

    ReplyDelete
  17. Samal päeval kui haiglast välja saime, käisin ma hambaarst juures, sest mul oli vaja hammas välja tõmmata ja polnud probleemi eemal olla 2h. Enne kui läksin toitsin ta ära ja pumpasin igaksjuhuks piima välja mida polnudki vaja, sest põnn magas kuni ma jõudsin tagasi.

    ReplyDelete
    Replies
    1. No iseenesest on meie kutt ka päris hea magaja.. Hmh.

      Delete
  18. Meil laps oli nädalalne kui mul oli vaja poes kiiremad šopingud teha (beebi oli sündides nii pisike ja kõik riided olid suured). Söötsin beebil kõhu mõnusalt täis ja panime voodisse tuttu. Issi jäi muidugi koju valvama. Olin tunnike ära ja kui tagasi tulin tudus titake ikka veel ( siis juba issi rinnal kina issi lihtsalt tahtis teda rohkem nunnutada). Ära karda. Su laps jääb issiga jalutama ja kõik on korras. Algul ongi lihtsam korraks ära käia 😁 mul on nüüd laps 3kuune ja vot nüüd on need korraks ära käimised keerulised, kuna tissod on ju minuga ja pudeliga ma oma pisilest pole veel harjutanud

    ReplyDelete
  19. Ma mainiks hoopis, et kohvii ja muud kuuma jooki beebi kohal ei tohiks juua. Väga kurb õnnetus võib juhtuda. Üldse mitte paha pärast aga sellepeale ei pruugi lihtsalt ise tulla🙂

    ReplyDelete
    Replies
    1. See on 100% ära jahtunud kummelitee :D :D Muidugi ei võtaks ma kuuma jooki beebi juurde!

      Delete
  20. Isa on samamoodi lapsevanem nagu sina. Lase neil tekkida oma suhe.
    Kas sa kodu juures saadaksid issi lapsega õue jalutama? Igal juhul peaksid. Ja pole ju vahet, kas jalutab kodu kandis või EBA kandis.

    Ise jätsin mõlemad lapsed juba nädalasena vabalt issiga koju ja käisin paar tundi ära. Lihtsalt vajan omaette olekut ja laps vajab oma erilist suhet issiga.

    ReplyDelete
    Replies
    1. See kodu juures jalutama on päris hea võrdlus.. Kristo on ju tegelikult imetabane ja oleks ainult aus, kui usaldan teda ka lapsega üksi. Sul on täiesti õigus.

      Ma lihtsalt püüan oma emotsioonidega kuidagi toime tulla.. Raske on see ju ikka :)

      Delete
    2. Mida tähendab sõna "imetabane"? See vist kõikide blogijate lemmiksõna :D

      Delete
  21. Esiteks see sama hea, kui Kristo läheb lihtsalt beebiga jalutama, kui sa náiteks teed kodus süüa vôi koristad. Ja kui ta vankris ilusti magab, siis pole probleemi. Kui ta ehk jààks koju, siis oleks teine asi, et vôib kergemini üles àrgata ja tissi tahta ning sind pole nii làhedal. Aga kui sa veel vàga làhedal oled, siis pole üldse probleem. + hea kui mees ka saab beebiga oma nn aega vms.. :)

    ReplyDelete
  22. Mina ûtlen,et muidugi mine eba üritusele. Sa pole ju tervet pâeva ãra. Ja usu sul endal on veel parem meel kui saad hiljem nende juurde tagasi minna. Ma ise vist olin esimestkorda eemal kui poeg oli 1.5kuud ja siis olin terve òò ãra. Ju olen rongaema mône jaoks kuid enda aega on samamoodi vaja. Ja kui on inimene kellega saad oma kóige kallima varanduse jätta siis tee seda ja naudi iseenda aega :)

    ReplyDelete
  23. mul laps oli kolmekuune kui käisime soome reisil ööpäevaks, mina, elukaaslane ja sõbranna, laps jäi seniks ema juurde hoidu ja sõi piima pudelist ning usun et kindlasti sul on endale ka oma aega vaja ja natuke puhata. :) soovin jõudu ja jaksu ning harvasid unetuid öid, ja arvatavasti sa harjud nende öiste ärkamistega nii ära enne kui laps tervet ööd magab, ja see tuleb ootamatult!! päikest!!

    ReplyDelete
  24. Ei saa mina aru sellest BIG NO'st. Ega sa teda maha ei jäta. Ja samas kui Kristo on seal lähedal mitte kodus temaga, siis oled sa alati olemas kui peakski SOS tekkima. Vanemaid on kaks ja kui on issi valmis olema pisikesega, miks ei või emme end korraks valveseisakust lõdvaks lasta...muidugi vaid korraks. Beebid magavad ju kärus nagunii kogu selle 1-2h maha, vahel panevad mõnuga ka kauem...mina ei näe küll probleemi, miks sa ei võiks EBA'le minna. Esimest korda läksin kodust ära 45 minutiks (suuremale tütrele lasteaeda järgi) ja jätsin pesamuna issiga kui ta oli täpselt 1.kuud tutikas. Varem oleksin ka saanud aga issit ei olnud kodus , tuligi täpselt siis kui neiu sai 1.kuud nooreks. Ja mina ei näe küll selles mingit probleemi, mine kui sul võimalus on ja ära muretse...Kristo on sul super, kui poja peakski tegema häält, siis saab ta kindlasti ka sellega hakkama.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Selles ma ei kahtlegi, et Kristo hakkama ei saaks. Ta on suurepärane :) Ma isegi ei tea täpselt, millepärast ma muretsen

      Delete
  25. Ma käisin samuti ripsmehoolduses 4-päevase kuti kõrvalt. Kutt oli isaga sünnitusjärgses kontrollis ITK-s kaalumas. Ilmselgelt need, kes oma last ei usalda kellegagi ei usalda lihtsalt. Mul ei ole ühegi 3 lapsega selles osas probleemi olnud, usaldan oma mees 200% lapsega tema esimesest elupäevast alates. Ärge siis pärast vinguge, et isa üldse lapsega ei tegele ja kõik on emade kaelas, ise te ei anna ju võimalust (ei käi blogi autori kohta vaid eelnevatele kommenteerijatele).

    ReplyDelete
  26. Kui mu esimene laps oli nädalane/kahene (täpselt ei mäletagi) käisin ma paariks tunnikseks 12km eemal. Polnud midagi hullu. Laps oli samal ajal mu emaga. Toitsin ta enne ära ja hädaolukorraks lüpsin käega pudelisse ka veidike. Kui tagasi koju jõudsin, oli laps endiselt piimauimas :)

    ReplyDelete
  27. Mina olin sunnitud juba 5päevase kõrvalt 1,5h ära käima. Kuna oleme haiglas ja oli vaja teise lapse juures kodus käia. Kuna esimene kord läks meil hästi siis järgneval päeval käisin ka üksi poes omale süüa toomas ja ülejärgmisel päeval jalutamas. Sest palatis läheb lihtsat hulluks ja emme peab saama ikka värsket õhku ka. Beebi sõi enne kõhu täis ja magas terve aja mil ära olin. Tänaseks on ta 10p vana ja käisin kodus dušši all (kuna see haigla pesuruum on lihtsalt jube). Ära olin 2,5h ja beebi magas taaskord terve selle aja. Ma väga teda rinnal magamas ei hoia ka, et ta memmekas ei muutuks, muidu ei saa ju pärast üldse miskit teha ega vajalike käike käidud. Beebi oli muidugi issiga terve selle aja ilusti :)

    ReplyDelete
  28. Mina oli 2h eemal nädala aega vana beebsu kõrval ja kõik oli tibens-tobens. Issi sai meil superhästi hakkama ja beebs ka. Elukaaslane oli lausa solvunud, et ma üldse kahtlesin kas last temaga jätta või mitte. Tema ju ka lapsevanem. Nii et ma arvan kui Sa see tunnike oled, siis kõik ju oki-toki. :)

    ReplyDelete
  29. Mul laps 5 kuune ja alles hiljuti olin eemal niiet käisin juuksuris 1,5h ja mees eile andis mulle kodus tegutsemise aega 4h, korraks käis kodus, imetasin lapse ära ja läksid uuesti jalutama :) mõned korrad kui ta oli paari nädalane siis käisin kiiresti vaid kodu lähedal toidupoes ja siis juba jõudsin mehele helistada kas kõik ikka hästi :D
    Alguse kuudel lihtsalt endal oli kuidagi mure ja kartus, et äkki tal läheb kõht tühjaks ja muud võimalikud asjad. Ebakindlus oli ka, et äkki siis isa ei saa hakkama vms. Aga tegelt oli laps ise rahulik ja magas ainult,vankris magas lausa 3-4h.
    Ja tegelt andis korraks see 15min endale natuke uuesti väikest viisi refreshi ja sain uue hooga beebimajandusega edasi tegeleda :)
    Aga jah, need paar tundi saavad issid ka ilusti hakkama :) Aga see kripeldus mis südames on kui lapsest eemal olla jääb vist igavesti saatma :D

    ReplyDelete
  30. Play poes on selline äpp nagu Baby Daybook, ma kasutasin seda ja olin täitsa rahul. Seal kõik mässu vahetus, toitmine (nii rinnaga kui pudeliga), uneaeg, väljas kärutamine jne :) Kindlasti piilu seda äppi, hea mugav kasutada :) Ja muidugi käi seal ära, see tunnike v kaks teeb sulle head :)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Mul ka see ja väga mõnus on :) teise lapsega kasutasin üle aasta, kõik püree söömised läksid ka kirja :)

      Delete
  31. Ära pumpa! Pumbates tellid niiõelda piima juurde ja asi hullem. Rinnad timmivad end ise paika. Tahtsin ka haiglas meeletult pumbata.. nii paha oli.. palavik ja siuke tunne et kohe plahvatavad.. aga ei soovitatud kapsaleht peale ja super! Järgminepäev oli korras.. tuli lihtsalt üleelada. Siiski ükskord hiljem lõi paremasse rinda valu, sest pikk vahe jäi.. maseerisin ja imetamise ajal laps lausa tõmbas selle valu ära. Laps on mul 5 ja poole kuune.

    ReplyDelete
  32. Mina soovitan küll minna! Nii ema kui ka laps peavad harjuma siiski üksteisest ka veidike eemal olema. Seda enam, et jutt käib siiski vaid tunnikesest.
    Arvan, et ka isal ja pojal võiks nö oma aeg olla :)
    Enne minekut ilusti beebi kõht täis sööta ja võib ilusti tund või kaks ära olla.
    Minu beebi kes nüüdseks juba 3 kuune magas õues vankriga mega hästi. Vahest isegi 4h! :)
    Ehk, kindlasti mine! Eemal olles see armastus vaid kasvab!

    ReplyDelete
  33. Ma käisin esimest korda lapse juurest ära, kui ta oli 1,5k, käisin keskkoolis ja pidin eksameid tegema, mis kestsid siis 4h vist, sain veits vähemaga hakkama agajah. Laps oli vanaemaga, sest lapse issi käis kaugemal tööl, muud üle ei jäänud ja keskkooli sain samal aastal lõpetatud. Tissid ikka jooksid piima eksami ajal ja niimoodi pakitsesid et jube, koju läksin pmst joostes. :D Aga Sina mine muidugi EBAle, sellesmõttes, et see on ju nii vähest aega ja tõesti midagi muretseda pole, kui laps on seal samas, kui sind vaja läheb. Kui talle vankris magada meeldib, siis magab kindlasti selle aja maha ja ei saa arugi, et Sind pole vahest aega. :)

    ReplyDelete
  34. Mina kasutasin imetamise ajal medela rinnapiima kogujat (säästsin ennast rinnapiima märja t-särgi oludest) :D Ja see mis kogujasse tulin andsin lapsele kas süstla või lusika abil tema pisikesse suukesse :)Ega mina oma tegemisi ära ei jätnud. Läksin suht varakult äkki oma toimetusi ajama :) või siis mehega kvaliteet aega veetma kinno, SPAsse või midagi taolist. Ja poes käisin kas lapsega koos vankriga (ta algul magas enamus aja vankris, sai ära shoppatud küll. Aga siis hakkas hoidma last mees, ämm või äi - kui mina käisin poes, arstil, ilusalongis :) Valmistusin nii ette, et ütlesin mehele, et näed see kuupäev hoiad last ja ma lähen 2-3h minema :D ja ta oli nõus sellega, kuna mul oli ikka räige stress peal ja ta nägi, et ma vajan ka oma relax aega :)

    ReplyDelete
  35. Mina sinu asemel läheks, mul on kodus kahe kuune inimene ja korra või paar nädalas olen juba kuu aega ka koeraga trennis käinud. Diil on selline, et sööb kõhu täis ja panen vankrisse lõuna unne. Igaks juhuks pumpan piima välja söögikorra jagu. Ning kui tibu peaks varem ärkama, siis mees helistab ja ma tulen koju (ca pool tundi, et trennist koju jõuda) aga neil on esimeseks januks piim olemas ja kõik kontrolli all! (siiani vist vaid korra vaja olnud)

    ReplyDelete
  36. Palju õnne värsketele vanematele! Väga paljud sinu kirjeldatud tunded on mulle ka tuttavad.
    Ma olen mõlema lapsega maganud alguses öösiti topless + hunnik froteerätikuid voodi kõrval, sest piima tuli teinekord nii palju, et ärkasin poolemeetrises loigus. Juba tüütu oli, aga see aeg möödub ruttu ja rinnad saavad ka selle piimatootmise varsti käppa.
    Ma esimese lapse juurest julgesin vist üksi poeretkele minna äkki ca kuu vanuselt. Söötsin kõhu täis ja beebi jäi issiga koju. Teise lapsega olin juba julgem ja läksin esimest korda paariks tunniks ostlema juba nädalasena. Ja ka polnud lugu, issi ja lapsed olid kõik rõõmsad ja rõõsad, kui koju tulin. Beebi muidugi magas. Ma arvan küll, et mine ikka EBA-le. Saad ise veidi tuulduda ja muljetada ning beebi ju ka kõigest mõne minuti kaugusel :)

    ReplyDelete
  37. Ma läheks küll Ebale. Sa oled nii palju vaeva näinud ja väärid seal kohalolemist, kui sinu kategooria on nomineeritud. Mine kohale ja lase issil ka lapsega olla:)

    ReplyDelete
  38. Kui sul on lapsel tubli isa (ja sinu Kristo on), siis tunnike kindlasti kannataks käia. Seda enam, kui SOS-olukord, siis oled kohe tulekul.

    ReplyDelete
  39. Mis rinnapatju sa kasutad? Minu kogemuse põhjal Lansinoh ja Chicco on teistest ikka peajagu üle ja need olid ainukesed, mis öö üle elasid alguses. :D
    Ja ma arvan küll, et see tunnikeseks EBAle minek on igati ok ja pole põhjust üldse põdeda. :)

    ReplyDelete
  40. Kui beebil kõht täis,siis beebi ja issi saavad kindlasti hakkama.
    Pead mõtlema,kas sina suudaksid nautida või ainult mõtleksid ja muretseksid.Kas saad korralikult istuda,astuda ja kuidas muidu enesetunne.
    Kuula oma südant:)

    ReplyDelete
  41. Omg ma tean mida sa tunned :) see on esimest korda lapsevanemaks saamise tunded :) Mul esimene laps juba 9 aastane aga mäletan siiani kui mehega esimest korda poodi läksime ja laps minu õe juurde jäi. järsku keset poodi karjatasin kus laps on me kaotasime lapse ära. ja siis tuli meelde et laps on minu õe juures :)

    Aga ses mõttes et võta aega endale kullake ega alguses ei tahagi kusgile minna ja tahadgi lapsega koos olla. See on täiesti normaalne.
    Unustasin teile eelmine kord öelda et: Teie pojal on väga ilus nimi! mulle niii meeldib :)

    ReplyDelete
  42. Kui on kaks v6rdset vanemat, m6lemad hoolad ja usaldusv22rsed, siis minu meelest on elementaarne, et m6lemal vanemal on oma aeg koos beebiga ja oma aeg ilma beebita. Ma ei kujuta ette kuidas on yldse f66siliselt ja vaimselt v6imalik 24/7 yksinda k6ik enda 6lul hoida.

    ReplyDelete
  43. Ei mäleta täpset aega , aga suhteliselt varakult käisin juba kodust ära, laps oli isaga ja väga rahul. Ma mõtlen küll teiste arvamusele aga samas ka ei huvita , sest ka mina olen inimene ja pean saama enda aega , et olla parem inimene..aga muidugi kui enda sisetunne ei luba minna ja ennast halavasti tuntakse siis mitte minna sest see poleks nauditav .

    ReplyDelete
  44. Praegu kui ta pool päeva magades veedab ongi just kõige parem aeg ära käimiseks. Kui tahad, mine - põnn ei saa arugi, et sa vahepeal ära käisid. Samas - kui sa ei taha minna ja kohe tõesti tunned, et ei soovi ega suuda eemal olla - sa ei pea! See ei ole ka mingi häbiasi. Toimeta oma kõhutunde järgi ja täääiesti suva on, mida teised mujal mõtlevad. :)

    ReplyDelete
  45. Tibi oli nädalane kui jätsime tunniks vanavanematega. Magas kogu aja rahulikult vanaisa süles :)

    ReplyDelete
  46. Mina käisin juba nädalase lapse juurest tunni kuni kolme kaupa ära. Koolis oli enne lõppu vaja vahepeal kohal ka käia. Mees oli samal ajal lapsega kodus ja pumpasin igaks juhuks piima ka pudelisse valmis. Oli küll natukene raske, minul emotsionaalselt just, aga halva emana ma küll ennast sellepärast ei tunne. Kuu vanuse lapse kõrvalt läksin ka 3 tunniks juuksurisse süümekateta. Lapse isal peab ka ikka laskma lapsega koos aega veeta. Ja tund aega lapsest eemal ei tee kellestki halba ema! :)
    Kui tumned, et tahad minna, siis muidugi mine. Kriato saab kindlasti hakkama, ta on ju suurepärane isa. :)

    ReplyDelete
  47. Muidugi mine! :-)
    Esiteks on ema ikkagi inimene edasi ja kõiki plaane ei saa lapse sünniga võssa visata.
    Teiseks isa ja lapse omavaheline aeg ja usaldus on hindamatu olulisusega. See, et isa teab, et ta ongi sel ajal lapse eest vastutav ja temast sõltub selle imelise olevuse enesetunne ja hakkamasaamine. Lapsel on kaks vanemat ja kaks tundi suudab beebi kenasti tissita vastu pidada.
    Teine võimalus on minna kõik koos ja rohkemaks, kui vaid korraks. Laps linasse ja lähete kudrutate mehega käest kinni, titake ühe rinnal tudumas :-)

    ReplyDelete
  48. Ma arvan, et Kristo on nii tubli isa, et saab suurepäraselt hakkama ja tegelikult muretsemiseks põhjust pole. Mina ise andsin palju last esialgu isale ja kui ta oli paarikuune siis käisime ka juba "paarina" deitimas jälle - oi kuidas seda tegelikult vaja on! Pigem harjuta ennast mõttega ja lase endal puhata tunniks... õnnelik ema=õnnelik laps ja kui sa praegu seda jõudehetke ehk veel ei vaja siis mingi hetk kindlasti, parem siis on et väike kutt ikka korraks emast lahti ka lasta suudab :)

    ReplyDelete
  49. Johhaidi, mis jutt, et big NO NO ������ muidugi mine! Laps on ju seal samas lähedal, käe-jala ulatuses :) andke ikka issidele ka võimalust algusest peale issi-lapse hetkedeks :) ja ise saad ka korra hinge tõmmata. Seda nauditavam ja toredam see koos kasvamise aeg on :)

    ReplyDelete
  50. Palju õnne teile!
    Minul oli sünniga nii, et esmasp tehti esile kutsumine, neljap saime koju ja pühap sõitsime terve perega teise linna. Esmasp, nädal hiljem sünnitamist, istusin kell 10 koolipingis. Käisin iga natukese aja tagant lapsele süüa andmas. Pelgasin väga, aga sujus kõik hästi. Mul mees oli ja on super, saab endiselt suurepäraselt hakkama. Sellepärast ma vist selle hullusega hakkama saingi, et usaldan oma meest nii väga. Sinu ja lapsevaheline suhe ei muutu, kui sa käid vahepeal ära. Pealegi lapsel on isa ka olemas. Samas minu tütre ja isa vahel on väiksest saati imeline suhe ja arvan just sellepärast, et ma ei hoidnud last kogu aeg nn ainult iseendale. Võta see tunnine vaba aeg, sa vajad seda ka ise. Kristo saab nautida oma pojaga ideaalset kvaliteetaega. Sinu kirjelduste järgi saab sul Kristo ilusti hakkama, et mina sinu asemel üldse ei muretsekski. Laps teeb täiskõhuga vankris ilusti selle une. Pigem on nii, et sina ei saa ilma lapseta. Aasta hiljem on mul endiselt raske lahkuda. Väga paljude emade jaoks on see uskumatu, et minnakse paariks tunniks eemale, aga see ei ole vara. Enamasti lähevad ju mehed koheselt tööle tagasi. Arvan, et mõned isad soovivad ka neid kahekesi hetki. Ürituselt saad ju sama kiirelt lahkuda, kui sinna ka läksid. Pigem väike proovikivi teile see ettevõtmine. Suvi tulemas ja mõlemal tuleb soove, kuskil käia. Eks sa tunnetad paari päeva jooksul ära, mis on õige. Usalda oma sisetunnet ja tugevaid närve sulle. Mis puudutab last ja lapsega kaasnevaid valikuid, siis on kogu aeg inimesi, kelle jaoks sa teed midagi valesti. Endiselt usalda isennast ja üksteist. See kooskasvamine on imeline tunne. Muidu loodan, et EBA tuleb sinu jaoks edukas :) ps! selle tänava nunnum kutt.

    ReplyDelete
  51. Nii kummaline, et lapse ISAGA jätmine tundub inimestele mõeldamatu. Tegu on ju lapse lihase isaga! Ega Triinu ei öelnud, et ta oma pisikese jätab võhivõõrale inimesele, keda elusees näinud ei ole. Issi on samapalju lapsevanem, kui ema ja mina usun, et see tunnike ei tee midagi hullu. Peab lihtsalt lootma, et kukub ilusti välja ja poja tudub selle aja kenasti ;) Ning nagu Sa mainisid, siis laps on Sulle väga lähedal, seega kui miskit on, siis saate kohe kokku saada. Usun, et mine ikka ja ära süümekaid küll tunne :) Lähed ju nii korraks ja poja on Sulle lähedal.

    ReplyDelete
  52. Paljud siin kirjutavad, et ei saa sellest BIG NO'st aru. Mina saan väga hästi aru mida sa mõtled, keeruline sõnadesse panna. Ma soovitaks sul ära käia, siis saad teada mis emotsioonid sind sel ajal valdavad.
    Minul isiklikult on pärast lapsesaamist emotsionaalselt temast raske eemal olla. Eks see kõik olenebki kui tugev side sul beebiga on.

    ReplyDelete
  53. Aga mängige läbi see stsenaarium enne üritust juba, siis on teada, mis tunne on. Las isa viib poja mõni päev vankriga jalutama paariks tunniks, sina püsi kodus see aeg ja vaadake, kuidas on. :)

    ReplyDelete
  54. Mul on laps juba nii suur (7a), et lausa imelik on nii mõelda, et ei julge lapsest tunnikeseks eemalduda. Mine ikka, temaga ei juhtu mitte midagi.
    Aga kui pingsalt meenutada, siis ise olin lapseta tunnikese-kaks, kui ta oli umbes ühe kuune. Aga mitte nii, et varem ei julgenud, vaid siis oli see juba minu palve, et paaaluuun jalutage lapsega, ma tahan magada :)

    ReplyDelete
  55. Esimese lapse kõrvalt põdesin ka rohkem kui oli vaja korra ära minna.Seda alguses, aga hiljem kui hirmud vähemaks läksid sai mitu tundi ära käidud. Kui laps oli nelja kuune läksin autokooli ja sättisin sõidud lapse uneajale või peale sööki ajale. Teooria oli kolm tundi siis tagasi koju minnes oli lapsel ikka korralik isu ja pugis tissid tühjaks. Teise lapsega julgesin juba kinos ja teatris käia ja kui laps oli 1.5 k siis läksin sõbrannaga spaasse kaheks päevaks lastepuhkusele. Lapsed jäid issidega. Seda oli vaja ja tahaks täitsa veel,kuna laste kõrvalt ju endale jääb vähem aega. Kuid jah issidega on lapsed teistsugused, vahel paremadki;)

    ReplyDelete
  56. Ma jätsin oma 4 päevase tunniks oma emaga, sest oli SOS olukord ja pidin poodi rinnahoidjaid ostma lippama :D . Said ilusti hakkama ja üle põdeda ka ei tasu :)

    ReplyDelete
  57. Laps oli 2,5 nädalane,kuna keisri haav läks jamaks,pidin minema EMO-sse. Enne minekut söötsin lapsel kõhu täis ja mees jalutas temaga paar tundi.

    ReplyDelete
  58. Ma leian, et see 1-2h pole midagi hullu. Eriti, kui isa jalutab lapsega sealsamas lähedal.
    Ma olin totaalne titemamma, kui pliks sündis, no nats ikka hulluks läksin. Laps oli A ja O, endale mitte midagi ei lubanud. Koguaeg tundsin süümekaid ja otseloomulikult aitasid ümbritsevad inimesed sellele kaasa :S kui peaks veel lapsi saama, toimetaksin raudselt chillimalt.
    Lõppude lõpuks tee nii nagu süda ütleb, aga end sp halvasti tundma ei pea, kui lähed oma kategooria ajaks kohale :)

    ReplyDelete
  59. Mul oli ka esimese lapse juurest väga raske isegi poodi minna, kuid teise lapsega üritasin ikka vabamalt võtta, sest laps nkn magab selle 1-2h kui sina ära oled..milleks muretseda, ta ei saa ju su ära olekust midagi aru :) Tean kui raske see on, aga tasub jah lapse isa usaldada ja tema saab kindlasti suurepäraselt hakkama! Ma peale teise lapse sündi käisin pidevalt nii ära et söötsin kõhu täis ja laps tuttu, väga harva juhtus seda et ta üles ärkas ennem minu koju jõudmist, alguses muidugi jätad tüki südamest ka beebi juurde, ehk siis koguaeg muretsed, aga paar korda ära käid, siis saad aru, et kõik on sinu ära oleku ajal ka hästi! ;)

    ReplyDelete
  60. Päris esimene käik oli siis, kui laps oli 5 päevane. Olime haiglas endiselt ja arst käskis mul tuulutama minna või korra koju ( laps oli intensiivis). Arst lubas isiklikult me silmateral silma peal hoida ja helistada, kui miskit on. Võisime mehega ära olla 3h aga ma nii kaua ei suutnud ja olime 1,5h kodus asju toomas. Kokku olime haiglas 8 päeva. Ning kodus olles esimest korda jäi laps ilma minuta 10 päevaselt ja 2 tundi olin ära. Lapsel oli punkti pealt iga 3h tagant söögikord. Endal oli natuke halb tunne, et niimoodi ära olin aga nüüd, kui laps kohe aastane siis enam nii imelik ei tundu. Pigem loomulik :) ning esimene öö ilma minuta oli 7 kuuselt, kui ma haiglas olin.

    ReplyDelete
  61. Esiteks palju õnne!! 5
    Teiseks.. Ma tean, mida tunned. 😀 Meil Sinuga laste vahe täpselt aasta. Homme aga pean Geira (1a 1n) jâtma 10:00-12:00 tädi hoida.. imelik, eks. Ma ei taha enda aastastki maha jätta. :D Aga kuna mul on ka teine laps (Gerle 2,8a), siis temal on lasteaiaga tutvumise esimene päev... ma niii juba muretsen, kuidas pisemal on, kas tal on paha, kas ta on kurb, kas nutab, kas mângib jnee,..😀 jubejube. Ei imesta kui lõpuks ta ikkagi kaasa vōtan, 😀😀

    ReplyDelete
  62. Mul on 2 last, mõlemad on suured tissinautlejad olnud ning magasid 40 minuti kaupa. Esimese lapse juurest üritasin vist esimesel kuul minna toidupoodi, nii, kui auto poe ette parkisin, sain kõne, mille taustal oli lapse hüsteeriline nutt. Enda meelest panin lapse tuttu enne minekut :P Ja selliseid poeskäike on mul päris palju olnud. Kahjuks minu laps pole selline, kes sööb 2-3h tagant, vaid tahab tihemini.

    ReplyDelete
  63. Mine kindlasti!!!
    - endal on hea, kui vahel teisele lainele saad (kui käidud, saad pihta, mis mõtlen ��)
    - issil on hea, ta saab ka ennast tähtsana, asjaosalisena ja vajalikuna tunda. Hoopis teine level, kui kodus koos tegutsedes.
    - tissitamine, mähkmed ja titamajandus - usu, et sa saad seda veel "kuhjaga" nautida ��
    - endale lihtsalt PEAB aega võtma - rahulolev emme = rõõmus tita
    Arvesta ainult sellega, et iga mõtlemine titale või issile avab piimakraanid ��! Isegi kogujatest võib väheks jääda!!!
    Beebid on kogu maailm, aga ärge kaotage sinna iseennast ja teineteist!

    ReplyDelete
  64. Täiesti mõistetav et muretsed, ikkagist teie esimene nunnu ju. Aga usun et võid rahus ära käija. Kristo saab kindlasti hakkama, ma isegi ei kahtle selles.

    ReplyDelete
  65. Laps ja issi saavad muidugi koos hakkama :) Aga kas su enda enesetunne kannatab rahvarohke ürituse külastamist kui haav valutab ja tissid tuikavad? Ära endale liiga tee :)

    ReplyDelete
  66. Ole nii hea ja kirjuta edasi ausalt elust titaga. Nii paljud räägivad musta valgeks ja ilustavad elu beebiga, reaalsus on aga see, et nad nutavad päevas 5 korda patja..Sest olgem ausad, tegelikult on see paras katsumus ja sellest rääkimine on ju tegelt normaalne. Teile aga jaksu ja tugevat närvi :)

    ReplyDelete
  67. Muidugi mine, tean et hormoonid ei lase ja raske on, aga usun et sulle ikka väga meeldiks!!!
    Mul kutt 1,3 aastane ja käinud olen ära max 3 tunniks. Lihtsalt ei raatsi jätta ja ma tean, et kuigi ta on vanaemaga viks ja viisakas poiss siis ta alati siiski otsib mind silmadega ja vaatab kes uksest tuleb ja see teeb südamele nii haiget. Lõpuks kui emme saabub siis ta tükk aega ei luba mul vetsu üksi minna ja tahab ainult minuga kahekesi olla. Ajaa minu kutt ei maga öösel nii hästi kui sinu oma hetkel, pole lihtsalt magaja kutt :D
    Mul olid samasugused tissid mis ainult voolasid, maja taga lasteaed ja laste kisa peale hakkasid rinnad voolama :D :D karm :D

    ReplyDelete
  68. This comment has been removed by the author.

    ReplyDelete
  69. Esiteks palju, palju õnne Teile imearmsa beebi sünni puhul!!💙 Ma lugesin just hiljuti mingit artiklit, et miks paljud isad ei taha oma lastega aega veeta..selleks suureks põhjuseks on..et naine ei usalda absoluutselt neid lastega koju jätta ja omaette olla! Ma olen ka hull pabistaja aga teadsin kohe, et lapse isale annan nii palju beebit kui ta tahab..tegime algusest peale kõiki hooldusi ja puhastusi koos, et mõlemal oleks kõigega asi käpas, kui mingil põhjusel teine osapool peab eemal olema. Ja ta ise saatis mind poodi käima, et ma saaks tuulutada veidi ja tema saaks meie beebsuga kodus kahekesi olla. Esimene pikem umbes 2 tundi olin kodust ära, kui beebi oli kolmenädalane. Pidin oma kahtlase sünnimärgiga nahaarstil käima. Mina plaanisin, et läheme kõik koos ja autos saan lapsele süüa anda kui vaja ja tulen arstilt ära aga elukaaslane tõi mind maapeale tagasi..et meie beebi ju magab 3,5 tundi järjest ja ma peaks ikkagi üksi rahulikult käima. Tema on ju kodus ja valvab. No usaldasin teda 100% ja täpselt nii oligi kui koju jõudsin meie laps veel tudus. Edaspidi oli juba lihtsam käia poes või juuksuris, sest ajastasime juba nii, et beebi sellel ajal isaga kodus tudub. Ma lihtsalt tahan sellega öelda, et mehed ju tegelikult tahavad nii tunda end vajalikuna ja me peame neile seda pakkuma..See side mis lapse ja isa vahel praegu on..ongi just nende koosviibitud ajast aga ka kindlasti sellest, et mul oli erakorraline keiser öösel ja esimene kontakt oli beebil isaga..mehe sõnul hoidis ta hellalt teda enda peal sülea ja vaatasid lihtsalt terve aeg teineteisele otsa :D Aga no ausalt ta on seal samas ja sul süda muretu.. Ma tean..et esimene kord on hull pabin sees ja meeletu ärevus aga sa ei hülga oma nunnut vaid ta on oma super hea isaga õues sind ootamas. Ehk veidi lohutasin ja julgustasin. Te olete väga armsad ja tublid igatahes ja paljuuuuu õnnnne veeelkord!!😍💙

    ReplyDelete
  70. Ma arvan ka, et kuula sisetunnet tollel päeval ja otsusta. Täitsa ok on paar nädalat peale sünnitust kodus olla beebiga, lähedaste juures. Samas kui tunned, et suudad nautida ja tahad minna, siis saad kindlasti ära käidud selleks lühikeseks ajaks. Ma arvan, et mõlemad variandid ok ja ise otsusta sisetunde järgi :) Kui ikka kripeldab, siis pole ka mõtet.

    ReplyDelete
  71. Me pidime oma 10-päevase kõrvalt minema notarisse. Oi, kuidas muretsesin ja mängisin erinevaid stsenaariume läbi. Ei teadnud, kui kaua seal läheb ja igal ajal välja ka ju joosta ei saa. Plaan oli, et ema jalutab notari läheduses nii kaua lapsega. Tegelikult magas laps kodunt autossepanekust kuni kojuj6udmiseni. Vahepeal veel tõstsime vankrisse ju ja.... Igatahes läks kõik suurepäraselt ja piinasin end asjata. Nii pisikest on takkaj2rgi m6eldes lihtsam isegi jätta, magavad nad ju nii kaua ja sügavalt. Lisaks pole v66rastamisjama ja teevad emmele sobival ajal suu lahti, et enne lahku minekut piimast täis puukida.

    ReplyDelete
  72. Esiteks palju õnne teie perele! :) Teiseks soovitan tõmmata selline äpp nagu baby feed pro (maksab mõne euro)- see on lihtsalt parim äpp kogu beebinduse haldamiseks. Sinna saad kõik kirja panna ja nii nii mugavalt: toitmised (rinnaga v pudeliga v tahke toit), uned, mähkmevahetused, arstilkäigud, vannid, kasvu jpm. Minul laps varsti 1,5 aastane aga kasutan ikka, et lapse unerežiimi jälgida (et piisavalt ikka magaks). Pealegi on sealt ülihea statistikat vaadata ja varasema info järgi režiimi kohendada lapsel :) Soovitan soojalt, teeb elu hästi mugavaks!

    ReplyDelete
  73. Mina arvan ka, et kindlasti mine ja ära muretse 2h eemal olemise pärast. Laps tunneb kui emme muretseb. :)
    Piimapaisu ja rinnapõletiku olen kahe lapsega 3x läbi põdenud. Kui palavik juba tuleb, siis see võib mõne tunniga sul 40ni tõusta, siinkohal aitab lüpsmine ja Pelgulinna sünnitusmajas võetakse sind ka vastu kui rinnapõletik. Teevad aparaadiga ultrheli massaaži (seda peab siis mitu päeva järjest tegemas käima) ja äärmisel juhul kirjutavad rohud ka. Piimapaisu korral aga külmkapi külmad kapsalehed rinnahoidjate vahele. 2a tagasi igatahes soovitati seesugust tarkust küll ja minul aitas see ennetada rinnapõletikku. Ja muidugi kui oma beebipoisilele süüa annad siis õrnalt masseeri oma seda rinda millest parasjagu süüa annad, siis ei teki rinnas ummistusi ja piim jookseb kenasti:) Igatahes, palju õnne vanematele ja beebile ning edu selle tissi- ja piimamajandusega. :)

    ReplyDelete
  74. EBA-lt läbi hüppamine on ju täpselt sama nagu te läheksite beebiga jalutama. Vahel ikka ju käid selle ajal vetsus või siis kodus olles dushi all. Sellel hetkel sul ju ei tule halbu mõtteid pähe, sest samamoodi tead, et vajadusel oled lähedal? Sünnitanud naistel võib haavade halva paiknemise korral juba ainuüksi nr 2 wc-käik võtta tund aega muideks.

    ReplyDelete
  75. PS! Ja minu arust, kui seda pole seni tehtud kõikide nominantidega, siis saad Marileenilt isiklikult üle küsida - kas oled oma kategooria võitja või mitte, ning vastavalt sellele otsustada kohale minek. Kõikide auhinna jagamiste gaalade puhul ju teatatakse nominantidele ette, kas nad võidavad või ei, et teaks peol sellega arvestada (kõne pidada jms). Muidugi oleks tavaolukorras nõme ja sobimatu, kui nominant sellepärast kohale ei tule, et ta ei võida, aga sinu puhul pole see mingi solvumine vms, vaid ikkagi vajadus kaaluda, kas on mõttekas end piinata või ei ole.

    ReplyDelete
  76. Nii tore kuulda, kuidas teil läheb :) Varem nägin sind rasedana jalutamas aga nädalavahetusel jalutasite juba käruga. Väga armas oli vaadata! Ma loodan, et nüüd mega stalkeri muljet ei jäta aga käin ise ka lapsega jalutamas ja õues samas kandis, kus sinagi, et koguaeg näinud olen sind.
    Kindlasti käi ära üritusel. Tean kui keeruline see alguses tundub aga ära jäta midagi tegemata kui tahaksid minna ikkagi. See ju väga hea võimalus ka, et lapsega lähedal jalutada, saadki igahetk kohal olla. Palju õnne beebi puhul! Mõtlen ka ise vaikselt teise beebi saamise peale ja nii mõnus lugeda su blogi :)

    ReplyDelete
  77. Siin kõik kiidavad takka, et mine-mine...Nagu näha, enamus on verinoored emad, osad pole keskkooligi lõpetanud. Ma siis avaldan vähe vanema ema arvamust.

    Ma ei ütle sugugi, et äraminek on no-no, aga need argumendid, mis siin tuuakse, ei ole minu silmis pädevad. Öeldakse, et mine, see vaid tunnike, sa tuled ju tagasi. Vastsündinud beebi arvab veel väga pikka aega, et on emaga üks, tema ei saa aru, et sa läksid vaid tunnikeseks ja tuled tagasi, tema kogeb ikkagi mahajäetuse tunnet. Ema on tema turvalisuse kants. Isa roll on loomulikult oluline, aga nii väikse tita puhul siiski teisejärguline. Väikse beebi jaoks on ema kõige tähtsam. Ilma temata lööb tema turvatunne kõikuma.

    Muidugi, kui laps magab terve äraoleku aja, siis ei ole seda. Ja tõenäoliselt ta tõesti teebki seda ja selles suhtes on kõik okei. Kuid mis ei ole okei, on ema enda enesetunne. Mina pean ütlema, et mina ei oleks saanud rahulikult kuskil olla ega õhtut nautida, samal ajal muretsedes oma beebi pärast. Ma ei näe probleemi lapse juurest äraminekul asja pärast - arst, toidu ostmine vmt. Küüned, ripsmed ja EBA minu jaoks ei ole nii oluline, et oma pisikese juurest nii vara ära minna. (Ja veelkord - pisikesel ei ole tõepoolest häda midagi sel ajal, aga minul oleks)
    See jutt, et vaja tekitada isa-lapse aega, on tore, aga tõepoolest, esimesed elukuud on isa lapse jaoks täpselt sama vajalik nagu vanaema, tädi või sõbranna - eelkõige vajab beebi ema. Tegelikult on see aeg lausa terve lapse esimene eluaasta, kui ta ei taju end emast eraldiseisva isikuna. Ma ei näe mõtet ega saa aru, miks peab last juba esimestest elupäevadest alates võõrutama, iseseisvust harjutama jne, kui teada on, et laps vajab nahk-naha kontakti, sülestassimist, ema lähedalolekut enda turvatunde jaoks. Uuringud näitavad, et just nendest süles tassitud ja nä ärahellitatud lastest kasvavad enesekindlamad, tublimad ja tervemad täiskasvanud. Küll seda isa-lapse aega jõuab ka hiljem tekitada, esimesed elunädalad (ja ehk ka kuud) on lapsele kõige vajalikum ema lähedus. Sellel ei ole midagi pistmist isa mitteusaldamisega, see on lapse baasvajaduste tunnustamine ja aktsepteerimine. Ma vabandan, aga ilmselt paljud siin kirjutanud ei ole sellest teadlikudki, muidu ei joostaks vastsündinute juurest "küüntesse" ja "ripsmetesse"...

    Veelkord, mina ei ütle, et ei peaks minema EBAle. Ma vaidlen lihtsalt vastu seisukohtadele, et beebile on vaja kohe varakult harjutada iseseisvust ja mis see lapsele teeb jne. Ema enesetunne unustatakse sobivalt üldse ära, see nagu pole üldse mainimist väärt, et äsja sünnitanud ema oma lapsesse kiindunud on (ja õigusega) ja ürgne emainstinkt talle sisendab, et ta peab lapse juures olema...

    (Kui siin Perekool oleks, saaksin nüüd kohe portsu miinuseid, I know)

    ReplyDelete
    Replies
    1. +1
      Lugesin samuti kommentaare ja mõtlesin, kuidas delikaatselt oma mõtteid kirja panna, aga sa tegid seda minu eest. Kirjutan kahe käega alla!

      Delete
    2. Sellest on siin juba juttu olnud, et ta ei lähe ju EBA-le nautima, vaid oma auhinda kätte saama ja korraks läbi. Palun kirjelda, kuidas see oleks erinev sellest, kui ema läheb dushi alla ja beebi magab edasi? Vanemal inimesel võiks ikka lugemisoskust olla!

      Delete
    3. Ma sain ka oma esimese lapse n.ö mitte-väga-noorena ehk 30-aasta lähistel ja ma pole samuti "küünte-ripsmete" ajastu inimene. Ma jällegi ei jaga 100% seda arvamust. Ma ise olin küll lapsega alguses (vähemasti neli kuud) koguaeg koos, kuid inimene ei tohi ka ennast ära kaotada. See 2-3 tundi ei tekita nüüd küll traumat, kui laps peab isaga olema. Alati võib muidugi erandeid olla.

      Delete
    4. Olen ka 30.
      Leian, et nahk-nahk kontakt on oluline. Lapse jaoks ei ole isa esimestel nädalatel-kuudel tähtis.
      Aga isa (mitte mehe kui sellise vaid isaks kasvamise) jaoks on laps sel ajal tähtis.

      Lisaks, kas maksab seda ühte tundi nädalas nii üle tähtsustada? See tundub pigem "heaolu ühiskonna" probleem kui emaks olemist mõõdetakse selle ühe tunni järgi (mil laps on hoitud ja armastatud aga lihtsalt ema ei passi peale).

      Delete
  78. Minule oli jällegi väga oluline tunda, et mul on ka oma "mina" alles, et ma pole nüüd ainult ema. Iga päev käisin kasvõi korra poes (mingi 20-30min) kui lapsel uneaeg ja lapse isal veel isapuhkus oli. Hormoonid muidugi ütlesid mulle, et kuidas ma lähen ja kõik teavad nüüd, et mul mõnepäevane beebi kodus ja ma lähen tema juurest ära :D
    Pikemaks läksin ära, kui laps oli 4kuune, seda siis 4ks päevaks reisile, laps oli issiga ja mul oli punkt-punkti haaval kirja pandud, mis kell mida teha, siiamaani on lapsel kindel päevakava, meile sobib niiviisi. Eks mul oli selle võrra lihtsam, et rinda sain anda umbes 2 kuud, rohkem lihtsalt ei tulnud.
    Teised käimised on olnud max 2päevased ja neid pole olnud palju, enamasti võtan nüüd lapse kaasa, kui mingid väljasõidud on (ta varsti 2aastane). Aga kui mul on mingid ilma-lapseta-plaanid, pole probleemi last jätta issiga, sest oleme last harjutanud nii, et issi ei ole mitte kõrvalosatäitja, vaid ka üks peaosalistest :)

    ReplyDelete
  79. Ma saan su dilemmast absoluutselt aru, aga mina läheksin ilmselt ikka (või no ma ei tea, kas MINA läheks samas olukorras, aga sul soovitan ikka minna :D ) Söödad lapsel kõhu vahetult enne üritust täis ja siis ei ole ju tegelikult suurt vahet, kas ta kärutab ringi sinu või oma isaga. Tunnike ei oel ülde nii pikk aeg ka.

    ReplyDelete
  80. Tead, ma ei lugenud kõiki kommentaare, ütlen vaid seda (3 lapse emana), et laps ja mees saavad iga juhul hakkama ja laps sellest kohe kindlasti mingit traumat ei saa, küsimus on selles, kas sa ise oled valmis. Küsimus on ainult sinus. Sa ei pea seda ju vast praegu otsustama, anna veel aega ja siis ise tunneta. Tee nii, nagu SINA ISE tunned ja sel hetkel õigemaks pead, tühja teistest.
    PS Kui sul piim lahmab ja on väike palavik, siis ilmselt on rinnapõletik. Tavaline. Vastik, aga läheb üle. Ilmselt oled ka guugeldanud või lugenud, et pane rindadele külmkapikülmad kapsalehed ja vaheta neid aeg-ajalt. Püsi toas, puhka ja läheb üle. Edu!

    ReplyDelete
  81. Kui ei eksi siis esimest korda jäi laps mu emaga kuskil nädal peale sünnitust ehk ja oli 1,5h ja siis kuu peale sünnitust jäi 6h oma isaga koju sest käin lapse kõrvalt veel koolis. Isegi kui on ebameeldiv tunne sees siis kinnitasin endale et nad saavad hakkama. Muidugi kellegi teisega väga ei jätakski kas oma ema või lapse isa.

    ReplyDelete
  82. Ei tea kas keegi mainis aga peale igat söögikorda tuleb laps krooksutada. Öösel kui sa annad tissi ära ja magab edasi kohe selle koha kohta käib see eriti, vóib juhtuda et krooks tuleb läbi une üles ja piim ees ja tõmbab endale ehmatusega piima kopsu ja sina magad samal ajal. Ja siis seda et kui teil väga pehme voodi siis pange midagi alla et beebi ei magaks väga pehme peal rikub selgroo ära ja teine asi see et võib vajuda sinna kuidagi kerra nagu kõhus oli ja hingamisteed vajuvad vaikselt kinni, ta veel ei pruugi mãletada magades et peab nüüd ise hingama, kõhus ju ei pidanud. Ja siis see et iga toidupaus soovitatakse vahetada beebi külge millel ta edasi magab, beebid magavad ûldiselt küljepeal et kui peaks toidu tagasiheide tulema siis jookseb suu nurgast välja ja ei teki lamatisi seljale. Mina ostsin õhukese mähkimislaua ja panin enda ja mehe vahele ja lina mässisin ümber ja seal magas beebi. Iga 3h tagant vahetasin mehega magamiskohad ja andsin teiselpool tissi ja beebi jäi näoga jälle minu poole magama. Ei tea kui vajalik info see nüüd oli aga mulle sellist infot haiglas ei antud ja sain igaltpoolt mujalt vaikselt teada, kui igasugu beebi raamatuid lugesin oli see minu jaoks nii must maa kuidagi et hiljem oli kogu info peast pühitud, koju keegi õpetama ei tulnud jne. :)

    ReplyDelete
  83. Ma teen ikka nalja, et läksin sünnitusmajast otse kooli. Kuna mul oli viimane aasta vaja lõpetada.
    Päris nii hull see asi nüüd ei olnud aga Preili polnud kuune kui juba ta kaks korda nädalas mitmeks tunniks vanaema hoolde jätsin ja ise koolis olin. Alguses tegin lühemaid päevi, mul ei teinud tissid ka väga valu, st polnud meeletult piima ega midagi. Õnneks vanaema ka tegi tööl terve aasta oma graafiku meie jaoks ringi ja ma üldse ei pabistanud et nad ei saa hakkama vmi. Laps on siiani vanaemasse nii kiindunud et iga päev juba küsib "nana,nana" Ja õhtul kui nana koju tuleb ja vastas käime siis peab plika otse tema juurde saama.
    St mul polnud mingeid süümekaid ka lapse ees et ta nii kiirelt kellegi teise hoolde jätan. Mulle isegi meeldis et mul oli nö oma päevad :D

    ReplyDelete
  84. Saad teha endast laheda video kus tänad nagu galadel kombeks. No stress. Palju õnne lapse sünni puhul.

    ReplyDelete
  85. tee sisetunde järgi ning ole kättesaadaval kaugusel lapsest. et 5-15min ja vajadusel ta juures olemas. samas, kas saad nautida olukorda, kui mõlgub koguaeg meeles laps..või auhind tuleb koju ära :P:)

    ReplyDelete
  86. Laps ja mees saavad tõenäoliselt hakkama, aga sa ise ei tunneks EBAl ennast hästi: valutav haav, pakitsevad rinnad, võimalik piimatilkumine, ebalemine, et kuidas ikka lapsel läheb, palju muid põhjuseid ka - mina ei läheks, sest EBA lihtsalt Ei OLE nii tähtis.

    ReplyDelete
  87. Mina arvan, et kui sa juba tunned beebit niivõrd hästi, et tead, et peale tissitamist vajub ta unele, siis saadki ajastada ehk tema une täpselt sellele ajale. Kaua sa seal EBA-l ikka oled. Ütled mõnele inimesele tere ja saad teada oma kategooria tulemused - max tund aega, nii et jõuad kenasti beebi ärkamise ajaks üles. :)

    Küll aga nõustun sellega, et isa-lapse aja arvestamiseks selle suures mahus on veel vara. See isa ja lapse aeg tekib teadupärast peamiselt ikka siis tõesti, kui laps on suurem ja enam ei ole rinnast sõltuv. Umbes aastaselt hakkab laps isa tahtma ja paariaastaselt võib täielik issikas olla.

    ReplyDelete
  88. "Printsitamine" ja "meie kakame, meie sööme". Oli tore, aga jah, siinkohal jätan lugemise pooleli :)
    Muidugi, ega kõigile ei peagi meeldima, kindlasti ühele teatud sihtgrupile läheb väga peale.

    Edu edaspidiseks, väga armas laps on :)

    ReplyDelete
  89. Võta asja nii, et sa teeksid otsuse enda enesetunde järgi mitte selle, mida teised arvaksid, kui sa läheksid :) Ma muidugi ei tea kui kõva heli seal on, aga võid ta ju hoopis kandelina/kotiga kaasa võtta, kui hirm suur.

    Mina sattusin nädal peale laste sündi haiglasse 7 päevaks, mees oli üksi kaksikutega. Peale seda pole ma kordagi kahelnud, kas ta saab hakkama või kas ma kardan. See näitas, et ma saan teda 1000% usaldada ja ilma igasuguse hirmuta lapsed temaga jätta vajadusel.

    Kuula oma sisetunnet ja usaldagem rohkem oma laste isasid!🖤

    ReplyDelete
  90. No aga alati on ju variant ka läbi videosilla üritusega ühineda kui tõesti auhinna peaksid saama. Leenu suudaks selle ehk vajadusel ära orgunnida küll.

    ReplyDelete
  91. Mina hakkasin umbes kolme nädala vanuse lapse kõrvalt trenni uuesti tegema. Läksin metsa orienteeruma. Mees oli lapsega kaasas, enne söötsin kõhu täis ja niikaua kuni ma metsas olin mees jalutas lapsega, 90%ajast laps magas. (telefon oli mul alati igaksjuhuks kaasas). Minu meelest täiesti OK. Loomulikult olin lühikest aega, 30min-1h. Aga kui laps naguiniii magab ja mees kõrval on, siis mis vahet sel on? Ma saan aru, kui jätaks juba kellegi kolmandaga. Ükskod oli küll juhus juba umbes 2 kuu vanusena, kui mees pidi temaga 45min süles seisma. Vankris polnud nõus olema, ainult süles. Siis oli rahul, sest sai uudistada :D
    Mina usaldasin oma meest 100% lapsega kohe algusest peale ja nii tore vaadata, kuidas nüüd paar aastat hiljem on laps sama palju kiindunud ississe kui emmesse. Lapsel pole kunagi olnud probleemi olla kahekesi koos isaga, kui kõht täis (seda siis rinnaga toitmise ajal) :)

    ReplyDelete
  92. Hei! Teie pisi on imearmas! Palju-palju õnne, jaksu ja rõõmsaid hetki teile kolmele koos kasvades!
    Minu laps sündis 1,5 kuud enneaegsena ja seetõttu veetsin esimese elukuu temaga haiglas. Meid oli kutsutud pulma täpselt selleks kuupäevaks, millal mul tegelikult sünnitähtaeg oli ja me läksime. Meie laps oli siis küll 1,5 kuune ja korrigeeritult hoopiski vastsündinu aga ta jäi minu emaga koju ja meie läksime mehega pulma.. Kuna minu laps rinnast ei söönud ja rinnapiima mul kahjuks üldse pakkuda polnud siis selles osas oli lihtne aga otse loomulikult ma nii hirmsasti põdesin ja mõtlein, et olen rongaema ja kuidas ma oma lepse niimoodi jätan, sest ega see pulm ju tund aega ei kestnud, läksime lõunast ja tulime hilistel öötundidel. Helistasin vist iga 30min järel emale ja küsisin, et kuidas on, kas tulen koju, sest ma olin valmis kohe taksosse hüppama ja koju sõitma. Lõpuks mu ema ütles mulle, et ma enam ei helistaks, et ma naudiks pulma ja ei muretseks, et neil kõik hästi ja enamus aega laps nagunii magas. Ühesõnaga- põdesin nii hirmsasti ja kokkuvõttes polnud midagi hullu. Niiet arvan, et võid sinagi südamerahus minna enda üritusele, seda enam ju, et laps koos issiga läheduses jalutab ja sina ainult tunnikese eemal oled :) Edu teile!

    ReplyDelete
  93. Lekkivaid tisse saad ohjeldada, kui paned rinnapadja asemel beebi mähkme hoopis. Mul oli mõlema lapsega piima mitmikule ja avastasin, et vaid mähkmed suudavad aidata. Näiteks, kui ühest söötsin siis teisest jooksis ikka hullu survega.
    Proovi ja sa saad aru, kui geniaalne see on :)
    Edu beebiga!

    ReplyDelete
  94. Mine ikka! Vara küll pole.

    https://littlebutcute.wordpress.com/2017/06/02/kasitoo-on-luksuskaup/

    ReplyDelete
  95. Ma läksin esimest korda lapsest eemale siis, kui ta oli 11päevane ja meile pidid külalised katsikule tulema. Mees jäi beebiga koju (beebi magas) ja mina läksin lähedal asuvasse toidupoodi süüa ostma. Ausalt, ma lausa jooksin sinna. Niiiii imelik tunne oli lapsest eemal olla. Ja koguaeg mõtlesin, et äkki ta ärkab ja tahab rinda. Mehega leppisime kokku, et ta helistab, kui laps ärkab. Poes tegin ka kibekiirelt. Kui kassas olin, siis mees helistaski..ma juba paanitsesin ja mõtlesin, et jätan ostmata ja jooksen koju. Aga mees helistas, et uurida kus kaugel ma juba olen..laps natuke häälitses voodis ja mees kartis, et ta ärkab varsti. Ausalt öeldes mu mees oli selline pabistaja, et jube! Ma ise olin suhteliselt rahulik. Ilmselt see emainstinkt on ikka nii tugev. Mees hüppas öösiti iga lapse ägina peale voodist püsti. Laps lihtsalt nägi und. :P Vahepeal ajas mu mehe käitumine mind naerma, aga vahel tüütas ära. Koguaeg pabistas ja ei lasknud mul ka rahus olla..

    Läksin teemast veits mööda :D

    Aga nii tore, et teil kodus kõik hea on! Ma soovitan küll minna EBAle. Saad hetkeks teise keskkonda :) Ja laps saab issiga kvaliteetaega veeta :D

    ReplyDelete
  96. Oleneb lapsest, kuidas ta sul magab. Kui oled kindel tema unes, siis miks mitte? Sa ei jäta ju teda üksinda kuhugi lamama.. isa on ju temaga. Ma käisin esimest korda 2 näd.lapse kõrvalt juuksuris. Aega läks täpselt 1.5 h (juuksur 10 min kaugusel kodust). Terve selle aja laps magas, kui tulin, magas ikka edasi. Loomulikult enne seda oli kõht täis söödetud. Aga nüüd kui ta on 3 kuune, on raskem minna :D õigemini ma ei raatsigi jätta, sest äkki ärkab ja hakkab nutma..kahju ju :D Aga noh..see EBA on nüüd möödas..sa vist ei läinud sinna, ei tea. Eks ikka oma tegemisi peab ka tegema tulevikus..ei juhtu hullu midagi))

    ReplyDelete
  97. Triinu Liis, see ei ole õiendamine ega midagi, vaid lihtsalt ma ei soovita kuuma teed/kohvi beebi juures olekul juua. Kunagi ei või teada millal see kuum jook lapsele peale võib kukkuda. Tulevikus ka potid pannid, kuumad joogi tassid kaugemal hoida. See lihtsalt hea soovitus. :)

    ReplyDelete
    Replies
    1. See on külm kummelitee :) loomulikult ei hoiaks ma kuuma jooki beebi juures niimoodi lebolt kàes

      Delete
  98. Hahaa, sa oled nii vaimukas: "Sellesmõttes, et ma läheks kohale ainult meie kategooria ajal ja Kristo saaks kutiga vankriga ringi jalutada seal ürituse toimumiskoha lähedal ja kui selle 1h jooksul SOS olukord tekib, siis ma olen oma tissidega kohe lähedal." :'D Ma sain kõvasti naerda

    ReplyDelete