Friday, May 26, 2017

Kristo tegi üllatusdinneri + Meie suvised Heade mõtete purgid


Parima kvaliteediga vaatamiseks vali 1080p!

Pole mingi saladus, et ma olen jõudnud sinna staadiumisse, et ma eriti ringi ei liigu. Täitsa minimaalselt tegelikult ja see mulle üldse ei meeldi. Ma olen tegelikult ju nii suur askeldis ja terve raseduse ikkagi üritanud jalutamas käia ning ringi liikuda. Seda tegelikult üldse mitte sellepärast, et jaksu poleks või ma kardaks kuskile kaugele kodust minna, vaid üks kutt istub järjepidevalt  mu mingisuguse selja närvi peal ja suure osa ajast kaob mul lihtsalt parem jalg alt ära. See on niii veider tunne. Kõnnid, kõnnid ja siis voahh.. Pole enam millegi peale astuda. Siis vingerdad selles närvivalus nagu pisikene ussikene. Mu meelest on see päris naljakas. Näiteks, kui hommikul hambaid pesema hakkan ja suu loputamiseks ette poole nõjatun.. Kohe kaob jalg alt ära! Esimese raksuga ajas see mind nii naerma, et pidin lausa Kristot hüüdma, sest see pole normaalne. Aga mingi üleeile mõtlesin, et ei.. Tuleb ennast ikka liigutada ja nagu murphy oli üks blogilugeja saatnud mulle e-posti peale kirja pealkirjaga "Ära maga maha". Kirja sisus oli ainult üks link mingile facebooki eventile. Tegemist oli kõige esimese hüpnosünnituse loenguga Pelgulinna sünnitusmajas. Kuna see just samal päeval kell 17:00 toimus, siis panin ennast kirja. Juhuste kokkulangevuse juures seal ainult 1 vaba koht oligi. Täitsa tasuta ka teine. Lisaks räägiti loengus douladest. Kuna me eriti kaugel sünnitusmajast ei ela, siis pakkisin end kokku (kõik võimalikud rasedakaardid, id-kaardid kaasa ja läksin jala). Kokku sain 9000 sammu! Kõht oli muidugi suure osa ajast toonuses ja vahepeal ajas pistma ka, aga siis võtsin vähe rahulikuma sammu ja polnud hullu midagi. Mida rohkem/pikemalt jalutasin, seda kergem hakkas. Ilm oli ka nii ilus.. Tänavad olid täis värskelt niidetud muru lõhna ja õitsema puhkenud puud kaunistasid pisikesi pelgulinna sisehoovikesi. Nii idülliline kuidagi. Jõudsin õnneks täpselt õigel ajal kohale ja ootasin huviga loengut. 


Loeng ise oli päris huvitav. Mulle jäi natukene väheks/lühikeseks. Oleksin tahtnud pikemalt kuulata. Kuidagi pealiskaudseks jäi. Nad rohkem reklaamisid, kui jagasid teadmisi. Teadmisi saab ikkagi ainult nende sellelt "päris" kursuselt. Eks minul on sünnitus kohe ukse ees ja sinna ma kahjuks ei jõua, aga need kellel rohkem aega, siis tegelikult koosnevad nende koolitused viiest kursusest ja kindlasti on see sünnitushirmudega toimetulemiseks väga kasulik. Tundus põnev. Sain sealt mõningaid mõtteid sellegipoolest ja olen rahul, et käisin. Meie mõistus on tegelikult kõige aluseks ja me suudame oma mõtetega väga palju ümbritsevat/tajutavat mõjutada. Rohkem, kui me arvatagi oskame. Mulle hirmsasti meeldis mõte sellest, et.. On kaks varianti, kuidas sünnitama minna: üks on elevil olles, teine on hirmuga valu ees. Aga mõlemal juhul annab oma mõistusega trikitada.. Üks emotsioonidest toodab õnnehormoone ja teine adrenaliini. Adrenaliini (hirmu) puhul liigub suur hulk verd nendesse lihastesse, mida me kasutame selleks, et ennast kaitsta/põgeneda (nagu jalad ja käed). Aga meie keha peaks sünnituse ajal keskenduma just emakale ja see viib asja tasakaalust välja. Tänu õnnehormoonidele (ootusärevusele) toodab keha aga rohkem endorfiine, mis on oluliselt tugevam valuvaigisti, kui kasvõi teada tuntud morfiin. Aga noh, olgem ausad.. Teoorias on kõik muidugi tore, aga iseasi on see, kui lihtne seda sünnitusel rakendada on.. Samas sisendan endale, et võit on juba see, kui mul kasvõi korraks see sünnituse ajal meelde tuleks: "Laseeee ennnnnnast lõdvaaaaaaaaks inimene"!

See pilt oleks täpselt nagu meist kahest maalitud. Sellise nabaka pluusi ja sassis peaga ma igapäevaselt ringi käingi ja nurun Kristolt jalamassaaži. Vaene hing.. Tal sõrmed varsti villis.

Peale koolitust helistasin Kristole, aga too ei võtnud telefoni vastu. Siis mulle meenus, et õigus.. Tal on ju trenni päev ja vudisin kiirelt koju, et õhtusööki valmistama hakata. Tegin ukse lahti ja mida ma näen.. Kristo oli trenni vahele jätnud ja ootas mind kaetud lauaga kodus. Viskasin oma kompsud nurka ja ohkasin heldinult.. See oli päriselt nii oootamatu üllatus. Väga vinge! Kui mõned postitused tagasi üks blogilugeja uuris, et kuidas hoida suhet värskena ja mida meie selleks teeme, siis siin on vastus. Täpselt sellised pisikesed asjad, on need, mis loevad. Mugisime kõhu mõnusalt täis ja viskasime diivanile lebosse. 
Ja eriti äge on see, et esimene toon meie Heade mõtete purgi "suvekolletsioonist" on lõpuks e-poodi müüki jõudnud. Või noh.. Facebooki poodi siis. Meie e-pood on hetkel veel vaikselt, vaikselt valmimas, aga ei ole ka selle avamine kaugel. Kes uuemad lugejad on, need ehk ei tea, aga heade mõtete purgi point on see, et igal hommikul/õhtul avada üks mõttetera - algava päeva teejuhiks või nii. Täpselt nagu igapäevane "fortune cookie"☺. Igas purgis on 100 mõttetera ja iga purk valmib täielikult käsitööna. Ühe purgi hinnaks on 16,90 eurot ja tellida saab neid siit: https://www.facebook.com/costanystore/. Purgid on meil kohe olemas ja neid saab käest-kätte või smartpostiga tellida. See konkreetne heleroheline on vaid 1 olemasolevatest toonidest. Tegelikult tuleb neid toone 6! Varsti, varsti tuleme teistega ka avalikuks :) Seni saab teisi toone meie käest otse küsida. 

JA PS! Kiidusõnad kõhuelanikule, kes eeskujulikult sõna on kuulanud.. Kui ma just enne südaööd ei sünnita, siis saame ikkagi sellel tähtsal päeval enda armsa ämmaemanda Minni-Triinuga olla. JUHUUU!!! Kes Minnist veel varem midagi kuulnud ei ole, siis tema on ITK-s juba rohkem, kui 10 aastat ämmaemandana tööd teinud ja teda saab palgata omale eraämmaemandaks. Ta on pidanud blogi sellest perioodist, kuidas ta suviti Aafrikas ämmaemandana tööd tegi ja mina leidsin ta läbi soovituste. Tema blogi on muide hirrrrmus vägev lugemine. Leiab selle siit: http://vabatahtlikunagaanas.blogspot.com.ee/. Ta on nii meie masti inimene ja juba praegu kogu selle raseduse juures meile suureks toeks olnud. See teenus on igati oma raha väärt! Ühe vahva video leidsin temast ka 

22 comments:

  1. Mina olen kahte last sünnitama läinud suure elevuse ja ootusärevusega ning mul on olnud suurepärased sünnitused. Nüüd kolmanda puhul ka ootan sünnitust täiega! Tõesti, sünnitus võib superilus kogemus olla! :) Kui ümber on õiged inimesed, kui oskad õigesti hingata ja kui meelestatus on õige. Ära kuula neid hirmujutte, blokeeri need ära. Mulle on neid alati räägitud, aga ma olen need rääkijad oma peas kukele saatnud. Neil võis olla selline sünnitus, aga mul ei pea olema ja polegi olnud. Mul tuleb alati näole totter muie kui sünnitusele mõtlen, kusjuures mul esimene sünnitus kestis 25h. :D Ma loodan et kolmas ka ikka 12h vähemalt on, muidu saab läbi enne kui alata jõuab. :)
    Palju edu sulle ja mine elevusega - see on elevust väärt sündmus absoluutselt! :)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Oi, nii julgustav lugemine. Aitähh Sulle jagamise eest Leevi! :)

      Delete
  2. Kollane on ka kindlasti tulemas :)

    ReplyDelete
  3. Minni-Triin on eriti super ämmakas. Ta võttis meid Itk peretoas vastu peale sünnitust. Super lahe, et tema sind sünnitusel toetab.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Jaa! Ta on täielik kullatükk! Me spetsiaalselt ta omale eraldi krabasime :) :) ei kahetse hetkekski! Ta juba praegu meie jaoks nii palju olemas olnud, et see on müstika!

      Delete
  4. Kõige kummalisem on minu jaoks see, kui hakatakse rasedat naist (kes umbes kohe-kohe pudenemas on) mingite hirmujuttudega kostitama. Ise olen samamoodi nagu Leevi siin üleval kirjutas mõelnud, et miks hirmutada? Me kõik oleme erinevad inimesed, me kehad ja mõistused funktsioneerivad erinevalt. See kui kellelgi läks natuke hullemalt sünnitus ja jäid halvad mälestused, ei tähenda, et minul nii läheb. Ja ei lãhegi, kui endasse usud!
    Mul oli tänu positiivsele mõttetööle (tahan väga nii arvata :)) esimene sünnitus väga ilus kogemus ja plaanin ka teisele sünnitusele sama meelestatusega vastu minna. Nii et, naised, hirmujuttude asemel parem julgustage ja toetage!
    Ilusat sünnitust, Triinu Liis!

    ReplyDelete
    Replies
    1. Aitähhhh heade soovide eest Karin! Need kuljvad marjaks!! 😊😊🙏

      Delete
  5. Ma vaatan juba mitmendat korda et teil kassid nö räägivad vastu, mis tähendab seda et te ise räägite nendega pidevalt hehe. Väga viis! Mul sama teema oma kassiga, et räägin temaga alati ja iga kord ta ka vastab :D. Loomad on pereliikmed ja seda on teie videost väga selgelt näha. Lahe!

    ReplyDelete
    Replies
    1. Nad korralikult jutustavad jaa 😄😄 nad meil nagu lapsed.. Ainult karvased 😄

      Delete
  6. Minul on kaks sünnitust seljataga. Sünnitused nagu öö ja päev.
    Esimese puhul (22h) ei teadnud ma mingeid teooriaid, kuidas ise sünnitusele kaasa aidata. Algusest lõpuni pm vedelesin ja tahtsin voodisse valu kätte ära surra. Eeldasin, et ÄE juhendab, aga ei. Sünnitus lõppes väga halvasti, lõpetasin ise opitoas, õnneks lapsega oli kõik OK.
    Teise sünnitusega (7h) lugesin aktiivsünnituse raamatut, veits woodoo minu jaoks, aga mingid nipid panin omale kõrva taha. Sünnitusvalud algasid pesu triikides ning sellest päris lõpuni välja (va KTG aeg), valutasin kõik valud püsti, puusi öötsutades. Üsna kiiresti sain selgeks, et pikali minu puhul ongi 100x hullem, seega esimese sünnituse puhul tegin ise omale elu raskeks. Esimesed 3h ei uskunud ma, et need on need PÄRIS valud. Haigla jõudsin 00.00, beebi oli 02:32 rinnal :) Ning sünnitus oli täiesti positiivne kogemus.
    Kuigi esimene oli ikka väga hull olnud, läksin teist ikka positiivsete mõtetega sünnitama. Sest teadsin, et saan ise nii palju tublim olla ja beebi tulekule kaasa aidata (õõtsuda ja täiskükke teha) ja nii oligi. Vabalt võiks veel sünnitada
    (mõlemad olude sunnil valuvaigistiteta)

    ReplyDelete
  7. Sa näitad visitkat, mille peale on suurelt kirjutatud Liisi Veeber ja samal ajal ütled mitu korda ta nimeks Liis Veeber. Awkwaaaaard....

    ReplyDelete
    Replies
    1. Ma pàrast ise ka vaatasin, et appi.. ma ei oska lugeda vist 😄😄 piinlik!

      Delete
  8. Kas teil on oma korter või üürite? :)
    Mis soost kassikesed on ja kuidas üldse see kombo nii hästi läbi saavad omavahel, kas kui nt üks loomake oli olemas, ei tekkinud sellist hirmu et äkki nad ei hakka läbi saama ja hakkavad kaklema jne?? Mul hetkel üks kassike ja niii tahaks juurde võtta tuhkrut või teist kassi aga vot ei julge.. kui kaklema hakkavad siis on jama majas ju :(
    Kui saladus pole, siis kui palju sa kaalud? Näed super hea välja!!

    ReplyDelete
    Replies
    1. See on üürikorter :)

      Kassid on poiss ja tüdruk (nad on õde ja vend, koos varjupaigast pärit). Tuhkur oli meil juba enne olemas (ta oli siis mingi 4 aastane) kui kassid omale võtsime. Kassid olid siis veel pisikesed ja tuhkur nad ülesse kasvatas :) kõik saavad hästi läbi.

      Kaalun hetkel 62 kilo. Rasedusega olen juurde võtnud 14 kilo :) Aitäh!

      Delete
  9. Märkasin, et kui kandsid sõrmuseid, siis kihla- ja abielusõrmus olid erinevates sõrmedes? Miks nii? Küsin lihtsalt, sest tavaliselt ühes sõrmes. Ja kuna kihlasõrmus oli hõbe, kuidas valisite abielu oma?

    ReplyDelete
    Replies
    1. Kandsin eraldi, sest need ei sobinud nii hästi kokku :) kihlasõrmus tõesti hõbe.. Abielusõrmused on valgest kullast

      Delete
  10. Mis programmiga sa oma vloge monteerid? :)

    ReplyDelete
  11. Olen paar kolm kuud sinu blogi lugenud. Tahtsin sulle soovida imelist kohtumist pisipojaga! Õige pea sünnib üks pisipoeg, sünnib üks ema, sünnib üks isa ja üks imeline perekond :) Head soovid teie poole saadetud :)

    ReplyDelete
  12. Kas su tuhkur ja kassid teevad häda ilusti liivakasti või vahepeal teevad põrandale ka?

    ReplyDelete
  13. kas beebi tuli ära:P:D loodame, et kõik läks hästi. vist pidi esmasp.esile kutsuma mingist tekstist jäi meelde. a täpselt ei mäleta. olge tublid.

    ReplyDelete