Monday, May 15, 2017

Ikka veel rase?! + VLOG (eurovisioon, burgerid, laat jpm)


Parima kvaliteediga vaatamiseks vali 1080p!

Ma võin vanduda, et minu iga hommik algab sellega, et avan oma telefoni ja seal on vähemalt 5 inimest kirjutanud "Noooooh, kas nüüüd"? "Kaua võib"? "Sa oled juba igavesti rase olnud"! Ausalt öeldes, on jumala kopp ees. Ma tean, et keegi ei mõtle midagi halvaga, aga ma niii tahaks, et inimesed saaksid aru, et see tekitab ainult stressi. Mu tähtaeg ei ole isegi kätte veel jõudnud ja ma ei saa sinna ju mitte midagi teha, et ma ikka veel rase olen. Las mu pojake küpseb seal kõhus, kui ta tunneb, et on vaja. Loomulikult jookseks ma hea meelega haiglakott näppus juba ITK poole ja kohtuksin meie beebiga. Muidugi! Ja veel vähem oskan ma öelda, millal ma sünnitan.. Ma ju ei tea. Ärkan iga hommik täpselt sama rasedana ülesse, nagu eelmine päev magama läksin. Oeh. Ma nagu olin lugenud kogu selle teema kohta varem, et inimesed muutuvad nii uudishimulikuks jne, aga ma ei arvanud, et see päriselt nii hull on. Ma alguses ei pannud üldse pahaks, aga kui ma sain juba kümnenda kirja sisuga "Appi, ta pole 30 minutit aktiivne olnud, vist sünnitab", siis viskas natsa kopsu üle maksa küll. Me käisime Kristoga lihtsalt jalutamas ja ma ei hoia 24/h oma telefoni käes. Nii tobe. Kindlasti ei hoia me ju poja sündi saladuses, kui see juhtuma peaks. AUSÕNA! Ma ei taha kellelegi liiga teha selle postitusega, aga pliiiis saage minust ka aru. Pliis, pliis, pliis.

Aga okei.. Now that this is clear - Tere 39. nädal! Sellel nädalal proovisin hästi usin olla. Käisime Luige laadal, maal, külas, koristasime, vaatasime eurovisiooni ja askeldasime niisama ringi. Mulle hullult meeldib laatadel ringi tuiata, sest inimesed teevad ikka nii ägedaid/maitsvaid asju - värsked soolakurgid, erinevad kastmed/vürtsid, suitsusingid, suitsukala. Mmmmm! Ka meie ostsime külmkappi ühe hea lati põdravorsti, mõned suitsuahvenad ja suure pudeli kodus villitud kalja. Oh, kui hea! Mmmmmmm, värsked soolakurgid ja kali!

Meil oli emadepäeva hommikul päris armas üllatus ka. Koputas üks tore noormees uksele ja ulatas meile paki. Wolt saatis meile emadepäevaks üllatusena nii nuntsi kingi! Aitäh! Ma küll päris emaks vist ei kvalifitseeru, aga see oli armas žest küll. Hihi.

Emadepäeva alustasin uhkelt.. Jäätisega! Hiljem läksime Kristo vanematele külla ja nautisime terrassil päikest. Ma nii, nii naudin neid soojasid ilmasid praegu. Ma ei valeta, kui vähemalt kolm korda nädalas ohkan Kristole, et "Ohh.. Küll me oskasime hästi ajastada seda lapsevärki". See 15 kraadi sooja ja päike teevad ikka meele rõõmsaks! Kuidagi palju kergem on olla. Tänane ilm on muidugi natukene viltu, aga ega midagi. Natukene vihma kuluks marjaks, sest siis äkki läheks puud ka lehte. Seisavad teised hetkel nii õnnetult raagus. 

Eurovisiooni emotsioonidest ma ei hakkagi eriti pikalt rääkima. Mul ei tulnud hetkekski mõttesse, et Eesti ei saa finaali? See oli nii suur üllatus. Eks järgmine aasta uuele ringile. Minule meeldis kõige rohkem Belgia lugu ja mul on hirmus kahju, et nad ei võitnud. Valgevene oli ka armas. Portugali võidulaul ei olnud päris minu teetass. Kui päris aus olla, siis finaali ei viitsinud me isegi lõpuni vaadata. Esitused vaatasime küll, aga hääletuse ajaks pugesime juba põhku. Silmad lihtsalt ei püsinud enam lahti. Me oleme nagu vanapaar.. Hommikul kaheksast ülesse ja õhtul pool 11 on juba uni silmas. Kristo käib vähemalt nädala sees trennis ja tööl.. Minu päevad näevad hetkel välja sellised: Kõigepealt pesen kolm korda üle kõik tasapinnad, kapiuksed, liistud. Siis kontrollin, kas kõik lilled on kastetud, lülitan sisse TLC (vaatan ühe silmaga mingeid random pulmakleidi ja kääbuste saateid) ja sügan paar tundi kasse/istun arvutis. Vahepeal ajan end õue jalutama/poodi. Teen uuesti tolmuimejaga. Arvutan, mitu päeva tähtajani jäänud on. Vastan kümnele inimesele, et "ei, ma ei sünnita, vaid tegelesin koristamisega", loen umbes 1000 erinevat blogi läbi, vaatan youtube-i videosid, kammin pinterestist igast huvitavaid ideid välja, vaatan kassidest videosid ja loen meie beebigrupi beebide sünnilugusid ning pisardan. Meist muide rohkem, kui pooled juba sünnitanud. Ja oii.. Need ahjud on nii ilusaid titasid küpsetanud! Aga egas midagi. Ma nüüd olen edasi igavesti rase ja luban, et ma ei tee poja sünnist saladust!

Mu super toonuses kõveraks kiskunud kõht ja kaisus kass. Ehk minu igapäev

45 comments:

  1. Ma läksin juba seda lugedes närvi, sest mulle tuli meelde, kui tüütu see on, kui KÕIK kogu aeg küsivad. Eriti tobe on küsimus: "Millal sa sünnitama lähed?" ÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕÕH :D
    Pea veel vastu, nunnuke! :)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Eksju! Ma saan aru, et keegi ei taha halvaga midagi, aga ikkkkagi.. :D:D:D

      Aitäh!!

      Delete
    2. Hahaa, mõtlesin sama :D
      Ja aru ma ei saa mispärast hakatakse synnitust yldse ootama enne 40ndat nädalat?? Kui tähtaeg kukub, siis uurige palju kulub :)

      Delete
    3. šiis kui ma rase olin siis julgeti mulle öelda suure vihaga et elevant poegib ka kiiremini kui ma :D ( tähtajani oli mõni päev jäänud aga mul läks üle tähtaja 4 päeva :) )

      Delete
  2. Ma ei saa aru miks inimesed tahavad, et sünnitatakse enne õiget aega. Kuidas terve igavik rase olnud kui pole veel tähtaegki käes.

    ReplyDelete
  3. Mul ka tlc teemas :D lapsega kodune ja neid eesti kanaleid ei jaksaks vaadata koguaeg.

    ReplyDelete
  4. Kuigi minul ainult paar inimest raseduse lõpus küsis koguaeg kas nüüüüd?!?!? siis see ajas mind ikka päris päris marru. Nüüd ma ise kui mõni hea tuttav sünnitama hakkab palun lihtsalt et ta teada annaks aga ise tüütama ma ei hakka.
    Ma kujutan ette et sul ikka väga siibri ette visanud :/
    Ja see sünnilugude lugemine...mul ei olnud raseduse lõpus üldse und ja lugesin kella 3 öösel vist kõik netis ja beebigrupis olevad sünnilood läbi ja muudkui nutsin. :)

    ReplyDelete
    Replies
    1. No kui oleks paar inimest, ei ole ju hullu.. Ma saan aru, et inimestel on siiras huvi ja tahavad hoolivust näidata. Pole üldse küsimust :)

      Lihtsalt üks hetk, kui seda on liiiiga palju, siis tekitab stressi. Et aitab äkki juba? :D

      Delete
  5. Mind ajab närvi see pidev köhu paitamine ja silitamine teiste poolt. Ma olen ammu ära öelnud, et ei meeldi ja tahaks lihtsalt olla, aga ikka tehakse. Ei tahagi ette kujutada mis löpus veel on. 😒

    Aga pea löpp vastu ilusti! :)
    Nägin unes kuidas Sul laps oli sündinud tegelikult ja ronisime mööda mingit raudteed ja neeger meid meelega sinna juhatas. Mölemad olime rasedad :D

    ReplyDelete
  6. Oot, sa ikka rase v?? Appi? VASTA?!?

    ReplyDelete
    Replies
    1. Praegu veel olen, aga tunni pärast ei pruugi. Küsi siis uuesti!!

      Delete
  7. Triinu mis seis teil suvila múügiga on ja korteri ostuga?
    Vb mul mõni postitus vahele jäänud.

    Pea vastu :)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Ma ei ole sellest veel kirjutanud. Andke meile natukene aega oma asjad enne korda saada. Küll me räägime :) Maja müük/kodu vahetus ei käi lihtsalt nipsust ja ühe kuuga. See võtab aega :)

      Me kindlasti räägime, kui meie jaoks on asjad selged.

      Delete
  8. Lähiajal hakkad sünnitama! Oled nii ärevil/ärrituv kergelt, see viitab sellele.

    ReplyDelete
  9. Nii hästi tuli meelde enda raseduse lõpp. Ämm helistas iga jumala päev, et kontrollida. Minu vanemad sama moodi. Kord kui me mehega kumbki oma telefoni ei kuulnud, puhkes tõeline paanika. Messenger oli kirju täis, telefon oli punaseks helistatud. Veider, et kui me sünnitusmajas olime ei helistanus keegi. Ju loobusid :D

    ReplyDelete
    Replies
    1. muphy, et just sel päeval kõik mõtlevad, et "ahhhh, nagunii ei tule ta veel" ja siis on platsis :D

      Delete
  10. Alates 37ndast rasedusnädalast oli ka mul telefon iga jumala päev punane, nendest sõnumitest, messengeri kirjadest ja lõpetades telefoni kõnedega. Tõesti see pärimine, et: "noh, kas sa ei sünnitagi juba?", "millal siis sünnitama KAVATSED minna?" jne, tekitas nii suurt stressi, et ma lausa vältisin viimastel rasedusnädalatel inimestega suhtlemist. Üritasime samuti mehega neile kõigile selgeks teha, et ega me salaja sünnitame ei lähe, et kui see päev kätte jõuab, siis kuulevad nad sellest kindlasti. Lõpuks jõudis siis see kaua oodatud päev kätte. Tegime nagu lubasime ja teatasime ka sugulastele ja mõnele heale tuttavale, et nüüd lähme sünnitama. Aga sünnitustoas olles sain juba esimese 20min jooksul aru, et oleks pidanud siiski salaja sünnitama tulema, sest kui ämmaemand tuli mind sünnitustuppa kontrollima, siis tema esimesed sõnad olid, et:"oi, sinu pärast tuntakse tõesti muret. Kolm korda on juba sünnitusosakonna telefonile helistatud ja küsitud, et kas sinuga on kõik korras." Vot siis olu mul tõesti piinlik :D

    Aga koristamisega seoses... Küürisin rasedana igapäeva elamist ja mitte kunagi ei tundunud see piisavalt puhas. Minu ämmakas ütles, et see on normaalne nähtus raseduse ajal. Seda nimetatakse nö pesapunumis instinktiks :)

    ReplyDelete
    Replies
    1. See vist jah mingi pesapunumise teema :D ma olen vannitoa vuuke juba kolm korda puhastanud

      Delete
  11. Kuna ma ei ole kuskil sotsiaalmeedias teada andnud rasedusest ning teavad vaid need sõbrad ja tuttavad, kes teavad, siis ei ole ka õnneks sellist küsimist. Küll suhtlen igapäev pereliikmetega ja lähemate sõbrannadega. Ja isegi küsimused, et kuidas enesetunne või kuidas läheb, on minu jaoks aegajalt too much (oleneb hormoonide asetusest). Aga ma saan ausalt öelda, et olen juba peaaegu kõike proovinud: kükid, tikkude korjamine, trepist üles-alla, ss (saun puudub), igapäev teen kokkuleppeid kõhuelanikuga, aga ju siis peab kakuke veel küpsema (homme on tähtaeg).

    ReplyDelete
  12. nojaa. ma usun, et see on kohutavalt tüütu. samas, mis seal salata, lootsin isegi kui sa paar päeva kadunud olid, et järgmine pilt tuleb pisikesest Epnerist. me ju lihtsalt ka niiii ootame XD

    ReplyDelete
    Replies
    1. Usu mind, meie ootame veel rohkem! :D Ja küsimine ju ei kiiiiirenda

      Delete
  13. Niii äge triibuline kass, tahaks endale ka siukest kaisukiisut :D

    ReplyDelete
  14. Mind vihastab see küsimine ka nii välja ja no näed, esimene laps, poiss ja mul saab homme 41 nädalat, kui ta vahepeal välja ei tule... Ämmakas otsustas, et saadab mind päevaravisse (ehk haiglasse ktg-sse ja kontrolli), käisin täna hommikul, seal leiti ktg all regulaarsed toonused, mida ma ise ei tundnud ja nüüd ma siis tiksun jälle kodus ja ootan valusid. Ennustati praeguse tegevuse põhjal, et ma lähen lähipäeval ise sünnitama ja 42 nädala esilekutsumisele ei jõua. Ootasin küll juba sünnitust al 37. nädalast, aga poisid, eriti esimesed, pididki statistiliselt pigem üle minema, nii et kui vähegi võimalik, võta vabalt ja loe kõigile sõnad peale, et nad sind rahule jätaks ja sa teavitad ise - nii ma tegin ja enamiku inimestega aitas ka. Eks asjad juhtuvad siis kui nad peavad :)

    ReplyDelete
  15. Õõõõh, ma kujutan ette, kui närvi selline pärimine võib ajada. Inimestel pole absoluutselt mitte mingisugust taktitunnet. Mul on varsti pulmad tulemas ja ma juba kuulen seda, et "nooooh, teete pulmad ära ja siis saate kohe lapsed ka, onju?". Nagu, wtf? Äkki ma ei taha lapsi? Äkki ma ei saagi tervislikel põhjustel lapsi? Mis see kurat teiste asi on? Ma saaks aru, kui ema küsiks (tean küll, et ta tahaks vanaemaks saada), aga ei, tema ei torgi seda teemat, need suurimad torkijad on mingid täiesti random sugulased/tuttavad, kellega ma suhtlen vb aastas korra. Kui ma kunagi rasedaks jään ja sünnitust ootan, siis ilmselt tõmban täieliku igno pele.

    ReplyDelete
  16. ma sirvisin su videot tuli ette, siis see tuhkur tegi nalja nii lõbus teil. ma ise ei ole julgenud tuhkrut endale võtta, et kui ei õpeta ära pidavat näksama. meil veel hullem meie kiisu, küüliku ja ühe kiisu eest veel hoolitseda, on juures kutsu, see on veel hullem näksija :D:P. lapsed" . luige laat oli tasuline, a käisime siin kose laadal oli ka vahva jalutada ja värsket hapukurki süüa ja niisama :). kohila laat kirbukas ka tulemas. ma ka vahel mõtlesin, et ei tea kas sa juba last sünnitamas:P:D.
    mm viinamammud, snäkivorstid, kurgid, sellepeale peaks minema sööma natuke. :P:)

    ReplyDelete
  17. Et Eesti finaali ei saa, teadsin juba siis kui see lugu Eesti Laulu võitjaks valiti. No ei ole hea lugu ja Eurovisooni kõlbulik. (Sorry, minu arvamus.) Aga Portugali kohapealt olen nõus. Võidulugu ei olnud ka see mitte kuskilt otsast, eks ta paras haletsusvõit oli neil....Ise panustasin Moldova võidule, aga olen ka õnnelik, et nad 3 koha said. :)

    ReplyDelete
  18. Kas te sööte kartuleid koos koorega?
    Teie söögid ja söömine teevad mind ka alati näljaseks(vlogides just)!:-D

    ReplyDelete
  19. Aah, see küsimine on nii tüütu. Ma 3. lapsega valetasin tähtajale sellepärast 2 nadalat otsa ja tore lugu küll, aga laps sündiski sellel kuupäeval, mis ma valetasin.:D Ei teagi, mis sellest järeldada. :D No ja muidugi jõuti koralikult pinda käia, kuigi teiste teada sünnitasin tähtajal.Jube. Jaksu sulle!

    ReplyDelete
  20. Mu sõbranna ütles konkreetselt pärijatele, et kui üh korra veel uuritakse, kas laps juba sündinud, siis ta ei annagi teada kui laps kohal. Igatahes rahulikumaks muutus ta elu küll :)

    ReplyDelete
  21. Sul on selles laada klipis nii ilus kardigan/kampsun. Kas tohib küsida, kust see pärit on? :)

    ReplyDelete
  22. Minul on tähtaeg alles 1.septembril aga saan palju sarnaseid küsimusi ja muid jutte beebindusest mis kulmu kortsutama panevad😁Lihtsalt tüütu on vastata nendele kogu aeg.
    Kas sa kardad sünnitust?
    Kas su mees tuleb sünnitusele kaasa?(Ma ei plaani oma meest kaasa võtta siis paljud imestavad et miks küll.Ma lihtsalt ei taha ja kõik!)
    Mis nimeks panete?Siis pakutakse igasuguseid nime variante.
    Oi nautige magamist,varsti te enam magada ei saa!😃
    Paljudel sõbrannadel on juba tited,siis üks räägib et ära sa jumala eest "seda"
    osta ja teine jällegi kiidab.No saa siis aru.😁Ja neid küsimusi on veel palju...😁

    ReplyDelete
  23. Oeh. Ma oma 36 nädalaga sinuga samas paadis. Esimese raseduse ajal oli mul tel. lõpus hääletu, sest unetus vaevas ja magasin, millal sain, st väga ebatavalistel aegadel ja väga kaootiliselt. Alati oli ärgates kuhi vastamata kõnesid. Ämm pommitas iga tühjatähja pärast (loe: leiutas põhjusi, miks helistada, et veenduda, kas juba sünnitan v ei) ning siis solvus, et ma vastu ei võtnud ega tagasi helistanud. Ma ei mõista, mida ta küll imestas, kui ta ise mind ei salligi ja igal võimalusel mind pigem väldib, siunab jne. Eks see tunne on vastastikune. Aga vot ju tal siis katus läks korra sõitma ja unustas ära oma vimmavedamise. Nüüd teise rasedusega mees polegi oma vanematele öelnud, et meil perelisa peagi tulekul. Mul ka kohe palju rahulikum. Eks saan selle stressilaksu siis hiljem, kui beebi käes :/
    Asi, mis mind aga praegu kuidagi nii haavab, on see, et mind tänaval kõõritatakse nagu ei tea mida. Neis pilkudes pole nagu midagi imetlevat, et oi kui ilus bebeiootel naine vms, vaid kõik on kuidagi põlglikud ja etteheitvad, et mida üks "nii rase" veel väljas üldse teeb. See nagu esimest oodates oli.. Käisin TA-l toidupoes ja kohtasin üht tuttavat. Loomulikult uuris ta, et millal TA on. Ütlesin, et täna on. Nägu venis nii pikaks, et mida ma üldse siis toidupoes veel teen, kui täna TA. Nagu tellimise peale sünnitama saaks -_- Kui ta vaid teaks, et ma veel 2 nd käisin, elasin ja toimetasin ringi. Aga jah.. veelkord.. Ma ei tea, miks need inimeste pilgud seekord nii hinge lähevad. Ei näe enda arvates tont välja ka. Kes ikka väga varjamatult mind oma pika pilguga mõõdab ja jõllab, seda olen ise ka vahtima jäänud. Et ebamugavus inimeseni tagasi jõuaks (kui jõuab). Mõni on ära ehmunud küll, kui märkab, et ma ka teda pika pilguga pealaest jalatallani mõõdan. Pisiasi küll, kui mõelda. Miks mind peakski huvitama võõraste arvamus jne. Aga eks rasedus teebki hellakeseks imelike asjade suhtes. Ilusat ja rahulikku lõpuootust sulle!

    ReplyDelete
  24. Väga huvitav oleks teada, mida sa oma haiglakotti pakid/pakkisid :)

    ReplyDelete
  25. Huuh, mäletan ka neid lõpu pärimisi ja stressi. Mul läks veel 9 päeva üle ka ja ise ju ka ootad beebiga kohtumist jne. Plaan on järgmise beebiga öelda teistele kuu hilisem tähtaeg. Ehk on survet vähem.
    Kerget olemist ja olesklemist!! :)

    ReplyDelete
  26. Ole rõõmus, et sa oled rase olnud külmade ilmadega :D Ma sünnitasin esimese lapse keset juulit ja oi kui raske oli palavate ilmadega olla, jalad läksid kohe turse ja üldse oli paras piin. Mulle meeldib muidu ka külm ilm ja see kevad on olnud täiesti sobiv :)

    ReplyDelete
  27. Lõppus on jah pärijaid palju, eriti kui tähtaeg lähedal.Mul läks 10 päeva üle.Ja kui olin ära sünnitanud - mu ema oleks nagu teadnud nüüd on õige hetk helistada.

    http://www.minulelu.eu/- kodumaine toodang beeidele

    www.facebook.com/MinuLelu

    https://www.instagram.com/minulelu/

    www.littlebutcute.wordpress.com

    ReplyDelete
    Replies
    1. Võiksid lõpetada oma blogi ja muude lehtede häbematu promomise TEISTE blogide kommentaariumites! See on tüütu ja sobimatu.

      Delete
  28. Portugali lugu on selline lugu, mida ma igapäevaselt never ei kuulaks.. Kuid ometi finaalis (ja siis kuulsin ma seda lugu esimest korda) sobis see mulle nii hästi, et ma hakkasin lausa nutma.. Niii ilusa meloodiga lugu, sõnad on nii-nii sügavad. Ja ilmselgelt läheb see lugu paljudele peale, sest hääli said nad ikka väga palju (mitte ainult züriilt). Maitseid on erinevaid, aga nii halb on lugeda kommentaare, et "kõige koledam lugu maailmas" ning "haletusest võitsid". :/
    Sulle aga soovin ilusat ootamise aega :) Nii tore, et sa nii tihti blogid :)

    ReplyDelete
  29. Mina ootan veel huviga seda aega 😃
    Räägitakse, et poisid pidid minema üle aja, esimesed veel eriti, seega tuleb vist veel ikka oodata. Selle müüdi järgi on mul küll hea meel, et endal tüdruk tulemas, ise ei kannata TA-nigi oodata, mis siis veel saab, kui üle läheb 😄

    ReplyDelete
  30. Mul vedas,mõlemad lapsed sündisid täpselt 38 nädalal, keegi ei jõudnud veel hakata ajudele käima:)

    ReplyDelete
  31. Minu laps tuli 42+0 ja ma ei tea mis imevägi mu lähedasi vaos hoidis, aga mitte ühtegi üleliigset torkimist. Nad lihtsalt ütlesid, et ei taha tülitada, et annaksin ise vahepeal teada mis seis on. Ja nii olin hoopis mina lõpus see kes lähematele sõpradele kirjutas, et ikka ootan või endiselt veeren vms:D nad olid nii tänulikud ja õnnelikud selle üle:)

    ReplyDelete