Thursday, March 2, 2017

Teise trimestri kokkuvõte - 14 - 28 nädal.



See on üks hiljuti tehtud video meie poisist. Enamasti kipub ta kaamera ees häbelikuks muutuma, aga tol korral soovis ta keset tööpäeva väga mu tähelepanu püüda. Nii ma siis kontoris olles omaette natukene laua taga itsitasin ja mõne aja pärast kaamera haarasin. Liigutused on tõesti raseduse kõige ilusamaks ja müstilisemaks osaks. Päris armas on omavahel niimoodi läbi kõhu suhelda. Mida aeg edasi, seda tugevamaks on ka poja liigutused muutunud. See tekitab nii mõnusat kindlustunnet, et temaga on kõik hästi. Et ta kasvab usinalt! Esimesi liigutusi tundsin kuskil 16 nädala paiku, aga need olid rohkem sellised ebamäärased mulksatused. Päris, päris liigutusi hakkasin igapäevaselt tundma kuskil 19 nädala paiku. Tänaseks 28+0 on liigutused juba päris võimsad. Küll ta sirutab, keerutab, raputab ja toksib. Seda terve päeva vältel. 

Kuna minult on raseduse kohta päris palju küsitud, siis mõtlesin oma mõtted koondada ühte postitusse. Ma niimoodi nädalate kaupa pole näinud mõtet postitusi teha, sest rasedus on ju nii individuaalne ja meie kõigi kehad ning titad erinevad. Kuna ma tänase päevaga teise trimestri seljataha jätsin ja tervitasin kolmandat, siis olekski õige hetk oma mõtted jälle kirja panna. Kuhu see aeg küll lennanud on?! Juba niiii varsti on poja meie kätel! Esimese trimestri kokkuvõtet saab lugeda siit : http://www.costany.ee/2016/11/natukene-lahemalt-rasedusest-esimese_15.html

27+6 nädala punu

Teine trimester on minu jaoks olnud natukene nagu ameerika mäed. Teise trimestri alguses piinas mind veel iiveldus, kuid trimestri keskpaigaks oli see kadunud. Käsikäes iiveldusega käisid kõhukinnisus ja gaasid. Nende vastu aitas hästi liikumine, kiivid ja ananassimahl (pure oma). TMI I know, aga midagi pole teha.. Rasedus on selline ja ehk on kellelgi Teie seast sellest postitusest siin kunagi abi. Ka kõhuga seotud probleemid olid trimestri keskpaigaks kadunud. Viuh! Jumal tänatud see möödas on! Kuskil 24-25 nädala paiku hakkas mind painama suuremat sorti alaselja valu ja külla tulid ka esimesed kõrvetised. Alaselja valu vastu ostsin omale ka kõhtu toetava bandaaži, aga see on mulle kuidagi nii ebamugav ja vastumeelne. Ei suuda ma seda rohkem, kui pool tunnikest kanda. Häirima hakkab. Mind aitab hoopis Kristo poolt väikene mudimine ja surve avaldamine alaseljale. Ämmaemanda sõnul on see väga hea ja soovitatav. Massaaži osas on igasuguseid vastakaid arvamusi, aga minu oma leiab, et kui reaalselt massaaži väga tugevalt teatud punktidele ei tee, siis see mõnus ja lõõgastav mudimine teeb ainult head. Nii emale, beebile kui ka omavahelistele suhetele. Kõrvetiste vastu aitab klaasike piima või rennie. Mõlemad on mul kodus alati olemas.. Juhuks, kui vaja läheb. Enamasti läheb.


Kaalu on tänaseks lisandunud 7,5 kilo. Algkaal oli 48,8 ja praegu olen ca 56 kilo. Söön enamasti korralikult ja mitmekesiselt. Kui eelmisel trimestril ja teise trimestri alguses pidi mu menüüs olema igal hommikul smuuti ja poolteist võileiba, siis täna on see asendunud sooja toiduga. Tahaksin rohkem putru, praemuna mustal leival või lihtsalt soojasid võileibu. Kõrvale tass kohvi. Mu vererõhk on hirmus madal 85/60 või 90/60 reeglina. Tass kohvi teeb mulle hetkel ainult head, sest muidu on päris udune olla. Isu on ka kasvanud.. Tunnen, et vajan koguseliselt rohkem, et kõht täis saaks. Eks pojal on praegu kõvem kasvuperiood ka ja nii vajame me mõlemad rohkem. Kui päris aus olla, siis olen endale patustamist ka lubanud nüüd teise trimestri lõpus. Võibolla isegi tšut, tšut rohkem, kui ma seda sooviks. Samas.. Millal siis veel, kui mitte praegu (loe: loll on see, kes vabandust ei leia :) ).

Hetkel käin veel täiskohaga tööl ja plaanin seda teha kuni aprillini. Kui hästi läheb, siis võiks mu viimane tööpäev olla 25.04. Tita sünnituseks prognoositud tähtaeg on 25.05. Samas vaadates seda, kui suur ma juba olen ja kui paljud igapäevased toimetused muutuvad järjest raskemaks, siis ma endale mingeid piiranguid ei sea. Vaatan jooksvalt.. Enesetunde järgi. Püüan oma keha kuulata. Käimas on siiski juba seitsmes raseduse kuu ja ega naljalt see 30+0 nädala piir seaduse poolt seatud ei ole. Üleüldiselt mul veel väga raske ei ole, aga õhtuks väsin lihtsalt ära. Või noh.. Õigem oleks öelda, et mu keha väsib ära. 

Öösiti magan ma väga hästi. Vetsus käin ainult ühe korra. Juhuu! Selle peale ärkab enamasti ka kõhubeebi, aga sätime siis end voodis uuesti mugavalt sisse ja uinume suhteliselt kohe. Unega pole probleeme siiani olnud. Me sellised unimütsid vist. 


Tänaseks on peaaegu kõik poja saabumiseks valmis ka. Mind valdab selline mõnus kindlustunne. Olen viimasel ajal palju lugenud, ennast harinud ja käisime Kristoga ka kahes esimeses perekooli loengus. Eks palju oli tuttavat, aga samas ka uut. See tekitas meis mõlemis veel rohkem sellist elevust ja kindlustunnet. Kaks loengut on veel ees. Ega kõigeks ei saagi valmis olla, aga hea on ikkagi natukene teadmisi koguda. Eks lõppude lõpuks käitume me kõik vastavalt oma sisetundele, vastavalt oma lapse vajadustele ja jälgime oma südame häält. Samas mingid asjad on ju elementaarsed ja neid asju on vaja endale meelde tuletada/õppida. Tugiisiku loeng meile mõlemile näiteks väga meeldis. Seda soovitan küll soojalt. Eks ma olen alati olnud selline hästi suur ettevalmistaja ja vajan enda jaoks sellist suuremat ülevaadet. Mulle meeldib asju uurida ja enda jaoks see "oma" leida. Hästi huvitav lugemine rasedatele on näiteks see raamat : 


Selle raamatu soovitas mulle üks hea kolleeg. Olen ta nüüd peaaegu läbi lugenud ja saanud väga palju huvitavat ning harivat enda jaoks. Ma ei saa öelda, et ma 100% raamatuga nõustuksin, sest on mingeid asju, mida ma näen teisiti, aga suures plaanis saan ma öelda, et minule taoline mõtteviis meeldib. Ma ei ole kunagi uskunud tunnete allasurumisse ja väga tihti tehakse selliseid asju juba titadega. Ega ei ole olemas õiget ja valet, aga tore on lugeda ja uurida erinevate lähenemiste kohta. Raamat räägib täitsa beebieast ja natukene suurematest lastest ka. Selge on see, et värsked titad ei jonni. Neil on mingid vajadused või väljendavad nad oma nutuga stressi. See raamat räägib sellest, kuidas selliste asjadega toime tulla. Kuidas ise käituda, rahulikuks jääda ja oma beebit aidata. Soovitan!

Selle nädala laupäeval tuleb meile fotograaf Laura Strandberg külla, et mõned pildid meist jäädvustada. Tema tegi ka meie pulmafotod. Ta on nii, nii tore inimene ja mõte, et jäädvustame pildid oma kodus, tundub armas! ♥ 

Sünnitust ma hetkel ei karda. Pigem olen ootusärev ja püüan hoida positiivset joont. Ma usun endasse ja tean, et kõik läheb täpselt nii, nagu minema peab. Minu valik oli võtta omale individuaalne ämmaemand ja esmaspäeval ongi meie esimene kohtumine. Valituks otsustas Minni-Triin Kasemets. Olen tema kohta nii palju head kuulnud ja mulle tundub, et ta on täpselt see minu inimene. Otsustasin individuaalse ämmaemanda kasuks just seetõttu, et ma vajan päris suurt turvatunnet ja eelistan, et minuga koos on ruumis vaid üks inimene (Kristo ka muidugi). Inimene, keda ma juba natukene lähedasemalt tean ja kes on kursis ka kõigi minu mõtete ning soovidega. Huh. Aga saigi vist kõik. Nüüd jääb üle ainult vaikselt ja tasa maikuusse veereda. Ei jõua ära oodatagi! 

21 comments:

  1. Oeh, kuidas sa suudad nii tubli olla, et peale kõhu muu ei kasvagi :) Mulle kohati tundub, et mu lõualott kasvab juba kõhuga võidu..hetkel 24+3 ja juures 6-7kg, mis ma küll siis 40 nädalaks kaalun? :D See 2-3kg on jube ootamatult tulnud ka, nagu üleöö. Mõnipäev ei suuda mitte millelegi vastupanna-hapukummikommid ja jäätis lähevad nagu mutiauku..mõnipäev olen tublim, ongi hommiku, lõuna-ja õhtusöök ja rohkem nagu ei tahagi. Kui ilmad väheke ilusamad, proovin end rohkem jalutama ajada, kuigi hingamine on aina vaevalisem liikumisel..ei taha hakata leidma vabandusi, kui juunis beebi sünnib, et tite kilodest raske lahti saada, tahaks kohe tubli olla ja vormis :D
    Kus nüüd tuli pikk jutt aga igatahes, sa oled nii tubli ja näed super hea välja :)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Eks tegelt natsa ikka kasvab.. Reied näiteks :) Näost ka veidi ikka ümmargusem.

      Aga aitähhh Sulle Ele ja ilusat ootust sullegi!! :)

      Delete
  2. Appi, kui armas lugemine! :) Kuna ma ka hetkel rase ja III trimester alles ees, siis sain palju nippe juba ette teada :) Mul nimelt 23-s rasedusnädal :) Meil suurem asju veel ostmata ja tegemist palju, eriti just töölainel, aga käru-turvahäll broneeritud ja, küll kõik laheneb, suurem osa riideid saame tuttavatelt ja saab ka netist vaadata-osta :) Kus kohas te muidu perekoolis käisite ja mis loenguid kuulamas :)?
    Ilusat ootusaja lõppu! :)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Hihii :) Aitähhhh Katrin!

      Me käisime tugiisiku loengus ja vastsündinu eest hoolitsemise loengus. Nüüd on ees veel sünnitus ja sünnitusele järgnev periood. Lisaks tahan veel imetamise/vaksineerimise loengusse minna :)

      Delete
    2. Oo, panen kõrva taha need loengud :) Mu ämmakas ei soovitanud Pelgus vaksineerimise loengusse minna, sest sealt ei saa õiget infot ja loengut annavad inimesed, kes ei tea ise väga midagi vaktsineermisest ja on vaid pooldajad, kes vastunäidutustest räägivad vähe :(

      Delete
    3. Tohib küsida, kes see ämmakas oli? :)

      Delete
  3. See raamat on väga hea, soovitan ka kõigile! :) ja edu sulle kolmandaks trimestriks, sünnituseks ja ka sünnitusjärgseks perioodiks, mis võib ka päris väljakutsuv olla.

    ReplyDelete
  4. Nii tore on lugeda teiste positiivseid kogemusi rasedusega 😊 endalgi tekib uuesti titaisu. Ja no see "rasedusaegne glow" 😄 endal seda polnud kummagi rasedusega,aga tahaks ka seda tunda 😀 ilus rase naine. Keep going. Ps. Minu poeg oli maibeebi 2015,niisiis ilus kevadine aeg beebi sùnniks ☺ vàga ilus naine oled ja veel ilusam ema ☺

    ReplyDelete
    Replies
    1. Hihihi :) :) Aitähhh nii ilusate sõnade eest!

      Delete
  5. Minul oli teisel sünnitusel Minni-Triin ja ta oli väga armas ja tore ..jäi igati positiivne mulje.. :) mõnusat paisumist :)

    ReplyDelete
  6. Olen Sinust trimestriga maas.. aga vererõhuga täpselt samal lainel. Ainult, et ma nagu ei tunne end kehvasti, kui siis ainult niipalju et pool 12 pean vähemalt kohvi jooma, muidu on peavalu.
    Öösiti olen täitsa unetu, nii kui voodi saan, on silmad nii pärani.. ja terve päev siis käi ja haiguta :-D

    ReplyDelete
    Replies
    1. Ehk tuleb järgmises trimestris ikka uni tagasi! :)

      Delete
  7. Minul oli ka Minni-Triin ämmaemandaks ja ta on the best. Parim, ma ei tea, kuidas veel end väljendada- PAAARIIIIM lihtsalt! Super valik.

    ReplyDelete
  8. Millistel perekooli loengutel olete käinud siiani?

    ReplyDelete
    Replies
    1. Tugiisik ja vastusündinu eest hoolitsemine :)

      Delete
  9. Nii tubli oled:) ka minu jaoks oli individuaalne ämmakas parim valik, vajasin samuti suuremat turvatunnet ja kindlust ja muudmoodi enam ei kujutaks ettegi, parim otsus. Ja see raamat - minu beebi on täiesti by the book laps mis puudutab imiku stressinuttu. Ta tõesti nutab kõik uued asjad välja (näiteks esimene külaskäik, esimesed külalised, esimene arstivisiit jne) ja tal on selleks täiesti oma kehakeel kujunenud. Ja me lubame - turvaliselt emme või issi kaisus ja need nutuhood kestavad 5-7 min, lõpevad ise ja neid pole tegelikult kuigi tihti. Mulle tundub, et tänu sellele on ta muul ajal palju rahulikum ja õnnelikum laps. Mulle see lähenemine meeldib.. ei kujuta ettegi kui raske on olla nii tilluke nii suures ja uues kohas, veits võib vist ülevoolavaid emotsioone olla küll..:D Laps on 2.5 kuud vana:)

    ReplyDelete
  10. Mõnus lugeda ka teiste kogemusi ja raseduse kulgemist. Minul hetkel 31+5 rasedus nädal ja olen juba täitsa kodune ega kui ausolla siis ei jõuaks tööl käia ka enam. Ja printsessi liigutused on minulgi väga tugevad vahel isegi valusad, tundub et väga aktiivne laps olevad, ju on emmesse:) Edu sulle, lõpp pole enam kaugel!

    ReplyDelete
  11. Mõnus lugeda ka teiste kogemusi ja raseduse kulgemist. Minul hetkel 17+1 rasedus nädal .teine rasedus. Ootan väga tugevaid liigutusi. Ning loote anatoomia uh päeva. Ensesetunne lõppuks hea. Vahel pea valu ja väsimus . suurema lapsega olen kodune .siis saan koos temaga louna und teha ...

    ReplyDelete