Sunday, March 26, 2017

Mingi müstiline tähtede seis?


Tundub, et eilsest lunimise postitusest oli abi, sest eile kirjutas mulle Laurake ja ütles, et järgmise nädala lõpuks on pilte oodata. Oh, kuidas ma juubeldama kukkusin! Aga ma lubasin endale, et enne kõhupiltide saabumist peame meie oma pulmapiltide sorteerimisega ühele poole saama ja need ilmutusse saatma (varsti tulevad ju nagunii veel beebipildid peale + kõhukesega pildid). See ongi meie tänase päeva ülesandeks. Meil on tegelikult pool tööst juba tehtud, aga eelmisel korral jäi see meil pooleli. Täna tuleb alustatu lõpuni viia.. Pulmad olid ju juba 8 kuud tagasi. Oleks paras aeg! Eks selle tegigi nii raskeks see, et tahaks ju kõiki pilte!! Samas 1500 pilti trükki lasta on absurdne ja hirrrrmus kallis. Nüüd kui Kristo jalkavõistlustelt koju jõuab hakkamegi pihta. Soovige meile edu! 

Kuna tundub, et sõnadel ja mõtetel on suur jõud (aitäh veelkord Laura!!), siis jätkan siit ühel täiesti teisel teemal.. Me tegime täna hommikul pojaga kokkuleppe, et ta ikka vähemalt 5 nädalakest kõhus veel korralikult küpseks. Me lausa lõime läbi kõhu "nukke" selle peale.. Või noh, mis iganes jäse see parasjagu oli. Ilmselt siiski jalake. Seda kõike sellepärast, et eile oli vist mingi müstiline kuupäev/tähtede seis. Kolm naist meie beebigrupist sünnitasid. Õnneks on kõikide värskete emmede/titadega kõik korras. Nad peavad nüüd natukene aega haiglas veetma ja kosuma lihtsalt. Kaks beebidest sündisid erakorralise keisriga ja üks iseseisvalt. Ühel rasedatest oli nädalaid 31+2 ja teisel kahel 33+4. Kuna mul on endal juba 31+3, siis võttis korraks seest õõnsaks küll.. Et see ju päriselt ka on nii lähedal. Ei tea kas peaks lähinädalatel haiglakoti kokku pakkima? Mitmendal nädalal Teie sünnitasite? Kuidas algas sünnitustegevus? Mu enda sisetunne muidugi on algusest peale prognoosinud kuupäeva 18.05. See on 39 nädal ja sinna on veel korralikult aega. Loodame, et poja arvab samamoodi. Ega pole midagi teha kui ta varem/hiljem plaanib tulla. Peaasi, et ta seda ise otsustaks.. Et ta selleks valmis oleks. Muu ei olegi minu jaoks oluline. See lihtsalt oli kuidagi selline.. Reaalsuskontroll. Ma ju ei ole isegi jõudnud veel koduseks jääda..  

Story of my life

71 comments:

  1. Minu poja sündis täpselt 40+0 nädalal :) Aga jah , olime samaaegselt sugulasega rasedad ja suht lähestikku kuupäevad.. temal sündis kuu aega varem ja kui teada sain, et läks sünnitama ja sündis beebi tal, siis oeh seda ärevust.. et nii mul ka nüüd minek :) Aga ei , pojuke küpses ilusti edasi ja tuli õigeaegselt :)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Siis läks hästi.. Ma loodan ka, et ta veel natsa küpseb seal :)

      Delete
  2. Ka minu beebigrupis sünnitas eile üks naine 26. nädalal.. Endalgi tõmbas seest õõnsaks ja hakkasin kohe beebiga rääkima, et temal on veel mitu kuud aega ja ärgu kiirustagu, minul ei ole selle vastu midagi :)(tähtaeg juulis).

    ReplyDelete
    Replies
    1. Sellised asjad jah natukene nagu.. Panevad su valvele, et OKOU. Selline asi võib juhtuda ju vabalt minuga ka.

      Delete
  3. Mina sünnitasin 30. nädalal kaksikud. Ühel hetkel lihtsalt lampi otsustasid, et aitab küll, on aeg sündida. Esimestest valudest teise lapse sünnini kulus mingisugune 4h. Täiesti ootamatu ja totaalne šokk. Meil ei olnud veel midagi varutudki, ainult üks pudipõll oli olemas :D

    ReplyDelete
    Replies
    1. Osssa :D Korralik üllatus! Mul sellega võrreldes juba edumaa ajaliselt. Ega endalgi tekkis see tunne, et peab ikka mingid asjad veel ruttu ära varuma. Sidemed ja muu selline mida haiglas vaja võiks minna. Õnneks on enamik asju siiski juba olemas ja tänapäeval saab hästi kiiresit igaltpoolt vajalike asju :D

      Delete
  4. Ma sünnitasin 41+0. Ämmakas koguaeg rääkis et tuleb varem egk oktoobris aga tegelikult sündis piigaa novembri keskel ja täpselt minu ema sünnipäeval�� Haiglakott oli mul juba varakult pakitud.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Mul ka ämmakas ütleb, et pigem varem :D Poiss on koguaeg kasvust ees.. Nii poolteist nädalat.

      Delete
  5. Kas 7 kuud tagasi mitte ei abiellunud?
    Mina ise sünnitasin siis kui nädalaid oli 39+4. Sünnitustegevus algas limakorgi eemaldumisega ja valudega. Poja sündis 17.august.2016 kell 13.08, see kellaaeg jääb hästi meelde, kuna minu sünnipäev on 13.08. ;) Sünnitus oli pikk ja valus, kuna poja pea oli viltu siis sünnitus oli liiga kaua juba kestnud, siis hüppas arst mu kõhu peale ja surus lapse välja. Õnneks mul sinikaid polnud pärast kõhu peal, aga järgnevad päevad olid meeletud kõhuvalud.
    Ma ise kardsin ka, et tuleb varem ja leppisime ka nö kõhubeebiga kokku,millal ta tulla võiks.😀
    Igatahes elan ma su rasedusele kaasa 😁. Palju edu ja jaksu sulle! :)

    ReplyDelete
    Replies
    1. 7 ja pool kui täpsem olla jah :) Õige tähelepanek. Ma kirjutasin lihtsalt ümmarguselt kuna mul hetkel kaheksas raseduskuu ja mul rasedust loetakse alates 18.08 (üks päev enne pulmi).

      Aitäääääh Kai Triin! Ja huuuuuh, mul tulid judinad selle "hüppas arst mu kõhu peale ja surus lapse välja" :D:D

      Delete
  6. Mina läksin sünnitama 36 rasedusnädalal. Õhtul oli kuidagi veidralt kõhe tunne sees ja viskasin veel mehele nalja et ,,nooooh kas lähme w?''. Nali naljaks sai magama mindud, hommikul 10aeg ärgtes oli sammuti kõhe ning lihtsalt nututunne miskipärast, mõtlesin veel et juuusiis hormoonid möllavad, veits viskas mingit õrna valu ka aga arvasin et libavalud kuna ei tulnud üldse õigete vahedega, kord oli vahe 3min, 10min ja rohkemgi või vähem. Hommikupissile minnes tabas mind šokk kuna leidsin pesukaitsmelt mingi pool limase verise moodustise ja nagu päriselt ma ju ei teadnud milline see limakork on. Läksin ülesse tuppa ja lihtsalt nutsin kuna ei osanud mehele seletada ja olin totaalses paanikas sest see kõik oli uus ja nädalaid oli ka oodatust vähem ning mu kõht oli megapisike. Helistasin kõige lahedamale emale maailmas ja kurtsin muret, ütles et marss tartu ja tema samuti möödaminnes peale. Mul polnud isegi haiglakotti pakitud(tahtsin just samal päeval sellega algust teha). Haiglas saadeti kontrolli ning tehti ktg. Kui arst tuli mind läbivaatama selgus et avatust oli 6,5cm ja mul polnud valusid. Sealt edasi saadeti mind sünnitustuppa, arst veel imestas et kuidas ma valusid ei tunne et paljud juba 3-4cm peale röögivad. Kella 17.15aeg avati veed ning siis läks ruttu 19.07 oli mu 2.742kg ja 48cm päkapikk olemas. Terve sünnituse aja olid minu kõrval ema ja elukaaslane ning ma olen maruõnnelik et ma nad mõlemad kaasa võtsin.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Valud tulid alles 16aeg ning terve sünnituse jooksul ei kasutanud valuvaigisteid ega naerugaasi. Ema kõrval vaatas ja imestas et nii peenike ja väike nagu ma olen ja niii tubli sünnitaja. Korra sõimasin veidi ainult ämmaemandat aga noh see oli kuskil poole 7me aeg ning valus oli 😁 tegelikult oli ta väga tubli abivalmis hea ja maruäge.😚

      Delete
    2. Emakas tõmbas tagasi kokku juba järgmise päeva hommikuks. See oli veits ehmatav kui hommikul kontrolli tulnud äe kontrollib kõhtu, muidkui otsib ja otsib ning suht närvilisel häälel et kus see emakas nüüd on... Lõpuks läks allapoole ning tegi suured silmad emakas on peaaegu oma kohal tagasi... Mõtles veidi ja katsus veel koos teise õega ning läksid kõrvalvoodis olevat ema kontrollima sest tema piinles lausa emaka kokkutõmmete valus.

      Delete
  7. Mina sünnitasin 30. nädalal kaksikud. Lihtsalt ühel hetkel leidsid, et nüüd on õige aeg ja tulid. Kõik kokku võttis 4h aega. Peale sünnitust kulus veel oma 4h enne kui mulle kohale hakkas jõudma, mis juhtunud oli. Lapsed olid 6 päeva vanad, kui me lõpuks kohtusime. Ainus asi, mis meil selleks ajaks varutud oli, oli üks pudipõll :D
    Tänaseks päevaks on nad juba 11 aastat vanad. Vahepeal torisevad, et miks neil keset suve sünnipäev on, et ei saa sõpradega suurt pidu pidada. Ise nad valisid selle aja. Kui oleksid kannatlikult tähtajani oodanud, saaksid sünnipäeva pidada siis, kui sõbrad kõik maalt linna on juba tulnud.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Kaksikud kipuvad nagunii jah varem tulema, aga enamasti kuskil seal 34+ ma olen aru saanud :) Sul ikka täitsa varajased. Vähemalt pudipõll oli olemas :D :D Üks küll, aga ikkagi. Hehe.

      Ma ise pidin 07.05 sündima, aga tulin hoopis 01.05. Tahtsin oma sünnipäeva riiklikule pühale ikka, siis saab igal aasta sünnipäeval kaua magada :D :D

      Delete
  8. Tütar sündis 37+2 ja poeg sündis 39+2.
    Tütre sünnitus hakkas selja valuga ja õigeid sünnitus valusid ei tundnudki. Kui mu ema poleks aru saanud, et sünnitegevus käib siis oleksin vist kodus sünnitanud :D
    Sündis vaakumiga ja paljude ilupistetega :D
    Poja sünnitus hakkas valudega mis kestsid 2 päeva kokku. Alguses väga ebaregulaaraelt ja viimased 6h oli ikka väga intensiivne valu. Sündis loomulikult, ilma ilupisteteta ;)

    2 täiesti erinevat sünnitust :)

    Haiglakoti pakkisin umbes 37ndal nädalal ja viisime koos turvahälliga autosse. Kuna liikusime palju ringi siis olid need igaksjuhuks kaasas :)


    ReplyDelete
    Replies
    1. Me mõtlesime ka autosse panna kuskil 37 nädala paiku :)

      Delete
  9. Minu piiga sündis 42+0. Tähtaeg oli juba üle ja sain esilekutsumise neljapäevaks. Sünnitegevus kutsumise abil hakkas pihta öösel vastu reedet. Meil oli kõhus bravuurikas piiga, kuid õnneks päriselus pole hetkel 😁

    ReplyDelete
  10. Esimene laps sündis 41+0 :D, ei tahtnud ta sealt üldse välja tulla, viimaks jäin kõhugrippi ja ju siis tal seal ebamugav hakkas. Teist oodatrs räägiti muudkui, et teine laps tuleb varem ja nii suur teine juba ja pole enam palju jäänud.. sündis 41+6, plaanilise esilekutsumisega.

    ReplyDelete
    Replies
    1. .. Sul ilmselt vist väga mugav olemine seal kõhus. Kes ikka luksusest loobuda tahab :D

      Delete
  11. Nii mõnus, et sa nüüd igapäevaselt blogid!!!!

    ReplyDelete
  12. Mina súnnitasin 41+6 esilekutsumisega. Muidugi loomulikulteel aga protsess ise kestis kuskil 18h. Meil oli tädi austraaliast eesti tulnud 2ks nãdalaks, et pisike ilmakodanik úle vaadata. Aga ei tahtnud see pisike mees ûldse emme kôhust välja tulla. :)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Mul oma emps sünnitas mind ka ca 19h ja lõpuks tehti vapsjee keiser.. Ka pikk, pikk öö :)

      Delete
  13. Mu piiga sündis erakorralise keisrilõikega 39+1 nädalal. Asjad olid pakitud nii paar nädalat varem, lihtsalt enne minekut sai ala hambahari ja pasta sisse visatud.

    ReplyDelete
  14. Poja sündis 40+1 ise. 40+0 hakkas hommikul miskit määrima ja nirisema, issi oli meil välismaal ja megaodav lennupilet oli ostetud järgmiseks päevaks (esmasp)
    Ma küll talle ütlesin, et esimene sünnitus ja siin vöib veel mitu päeva minna, et tulgu rahulikult homme öhtuks koju. Aga tal "isa süda" ei lubanud venitada ja hakkas kohe sebima uurima lennuaegu ja pileteid jnejne.
    Löpuks oli nii et mina läksin öhtul 19 paiku haiglasse kontrolli ilma ühegi valuta, et niikuinii saadavad koju tagasi. Ei saatnud. Issile läks söber lennujaama vastu ja haiglasse jöudis ta u kell 02 öösel. Veed plahvatasid kell 03 ja pojake pandi köhupeale möned minutid enne kella 8 hommikul.
    Kokkuvöttes selline ekspromt lend + söber keset ööd 200km tallinasse järgi läks maksma 10x rohkem kui algselt lennupilet + bussipilet aga see oli köike seda väärt et issi sai oma poja sünni juures viibida

    ReplyDelete
    Replies
    1. Vuhhhhh, oli alles seiklus! Aga lõppes ju nii ilusti :)

      Delete
  15. Minul oli tähtaeg 15.juuli(2016). Jaanide aeg olime maal.. 22./23. juunil hakkasin äkitselt tugevat survet vaagnas tundma, ei olnud pidev tunne. Olin iga päev kindel, et no nüüd kohekohe on minek ka..nägin igaa jumala öö unes, et veed tulid ära, mille peale ma üles ehmusin. Oli juba päris juuni lõpp ja äe vastuvõtt, rääkisin temalegi sellest surve tundest ja mis muud ta ikka vastas kui et beebi vaikselt valmistub. Endiselt unenäod ja sisetunne ja suuuuur ootus ning kestnud oli see juba nädalake.
    Oli 2.juuli hommik..ärkasin nii puhanult, ei ühtki unenägu sünnitusest ega mõtetki sellest. Otsisin endale rannakaaslast, kuhu lõpuks läksingi oma 3a tütre ja ämmaga. Ilm super..jooksin (jepp jooksin) oma pudinaga vees ja ehitasime hoogsalt liivalosse..peesitasime kokku 4h ja EI ÜHTKI mõttekõlksu sünnitama minemisest. Tütar läks peale randa ämma juurde ja mina koju süüa tegema, mille ma mõnusalt üle soolasin :D leppisime kokku, et u 20. paiku lähme lapsele järgi, mida me ka tegime. Jõudsime hoovi peale istuda ja lobiseda u 40/45 min kui tundin imelikku mulksu alakõhus..sel hetkel ma ei pööranud sellele tähelepanu, aga hetk hiljem tabas mind peas mõte "KAS MA REAALSELT EI KONTROLLI ENAM OMA PÕIT JA MUL TULI TILK PISSI PÜKSI 😮" Läksin kiiruga tuppa..ja oinäe..veed😄

    Esimese lapsega mingit eelnevat tunnet mul polnud, kui et 22. veebruari õhtul oli mul meeletu isu, lahmisin endale MEGA portsu kartuliputru ja hakklihakastet sisse, pärast mida hakkasin end imelikult tundma. Naljatasin veel õele et noh, täna vist minek. Aga see tunne kadus, vaatasime mehega rahus telekat, mina pikali, kui äkki käis kõhus suur klõps..nagu mull lõhkeks..ilmselgelt ehmusin püsti ja veed nirisesid mööda säärt alla 😀

    ReplyDelete
  16. Alguses pakuti,et tuleb 15.01 siis öeldi,et tuleb 06.01 siis kolmas tähtaeg oli 04.01 ja siis lõppkuupäevaks pandi ikkagi 6.01 aga meie pliks tuli hoopis 10.01 😉 millegi pärast teadsin kohe,et läheb üle ja ausalt öeldes pakkisin alles haiglakoti 06.01 lõunal kokku,et no kui on minek,et siis on olemas ☺️ no võibolla seepärast ka nii hilja,et elame Pelguranna sünnitusmajast max 1km eemal,et võibolla juba seepärast nii hilja alles pakkisin, mees nagunii teadis mida peaks kaasa võtma kui minek on ☺️ aga mul oli ka samal ajal sõbranna tuttav rase kes pidi ka algul olema 04.01 vms ja sünnitas ka juba enne jõule, niiet eks kunagi ei tea millal minek on kui see lõpuks käes on aga isegi see ei morjendand mind sel momendil, ma kuidagi jah teadsin/sisestasin endale,et läheb üle , sõidan hommikul haigla ja sünnitus olgu kiire ja kerge - ja nii läkski😏 ÕNNEKS! :D arstid ütlesid ka,et pole juba ammu näinud,et esmasünnitajal nii kiirelt ja kergelt läheks, ei olnud mul aega seal mingitele süstidele mõelda 😃 mis on hea :)
    Aga kindlasti ära põe ega karda, sünnitamine nii ilus ja see hetk kui laps rinnale pannakse, oeh, isegi mehel tuli pisar silma :)
    Ilusat viimaseid nädalaid ootusi teile kahele :)

    ReplyDelete
  17. Ma varemgi märganud, et loed vist kuusid natuke valesti? Sul jookseb hetkel 32 nädal, ehk seitsmes raseduskuu? Vaata kasvõi seda tabelit sellel lehel - http://www.emmedeklubi.ee/rasedus/milline-rasedusnadal-kuu-ja-trimester-sul-kasil-on-978/

    ReplyDelete
    Replies
    1. Ma loen nii, et mul on 31 nädalat rasedust täis, käimas 32 nädal. Hetkel on käimas kaheksas raseduse kuu ( täitunud on juba 7 kuud + 1 nädal). Samamoodi nagu sa ütlesid, et mul jookseb hetkel 32 nädal (kuigi on rasedust 31+3).

      Vaata näiteks seda tabelit : https://www.pinterest.com/pin/163255555216847816/ :)

      Delete
    2. See on isegi parem : https://s-media-cache-ak0.pinimg.com/564x/3a/0c/6d/3a0c6d552b4312d0f57f56873ae30c80.jpg

      Delete
    3. Antud tabelis on kolmas, kuues ning üheksas kuu 5nädalased. Millist viienädalast kuud Sina tead? :) Sinu lingitud tabel on keskmise ameeriklase jaoks, if you know what I mean... Hetkel on sul veel minna 8 nädalat ja 5 päeva, ehk siis 2 kuud ja pealegi. Muidu peaksid raseduse lõpul teatama, et oled kümnendat kuud rase :D

      Delete
    4. Aga rasedus pidigi teoreetiliselt pmst 10 kuud olema ju? Ei? 😄

      Delete
    5. Oled Sa kuulnud kedagi rääkimast, et ta on kümnendat kuud rase? :) Võiksin tuua pika arvutuse, kuna ühes kuus pole ju täpset 4 nädalat jne, aga loodan, et rakendad common sense-i :) Kui asi segane, ütle lihtsalt mitmes nädal Sul jookseb, see on kõige täpsem määratlus :)

      Delete
    6. Jah, ma ju ise loengi nädalaid tegelikult ja praegu on 31+3 :D

      Delete
    7. Juba eelmise postituse videos ütlesid, et oled kaheksandat kuud rase. Aga ok, teema läbi, 7ndat kuud rasedik :D Ma ise olen 9ndat kuud rase - 38+1 :)

      Delete
    8. Eks rasedaaju teeb oma töö ehk ja neid erinevaid tabeleid nii palju, et ilmselt sealt ka eksitus. Eks ma nüüd tean paremini ;)

      Delete
    9. Tegelikult kuna Triinu tähtaeg on 25.05(kui ma ei eksi), siis on tal ju 2 kuud tähtajani, seega jookseb tal ikkagi kaheksas raseduskuu, mitte seitsmes.

      Delete
  18. Mina sünnitasin 41+5 esilekutsumisega. Ootasin ka last pööraselt juba 31 nädalast, mõtlesin, et äkki tuleb varem. Kokkuvõttes ta ei tahtnudki välja tulla. Endal ka veider lugeda, kui naised räägivad lugusid sellest, kuidas nad tunnevad ära need valud, et nüüd vist hakkan sünnitama... veed tulid ära. Kõik teema läks kaarega mõõda. Samas kogu aeg mõtlesin, kas tunnen selle õige valu ära, kuidas ma tunnen, et see on see õige jne. Mina lihtsalt tõusin ükshommik, pakkisin oma koti ja läksin haiglasse "Tere, peaksin täna sünnitama hakkama". Lahjendati väike pulbrikogus veega ja tere tulemast minu kõige hullem õhtu/samas maailma ilusaim õhtu :):)

    ReplyDelete
  19. Mina sünnitasin täpselt kuu aega tagasi 38+2 nädalal. Tähtaeg oli 9.märts, ise lootsin, et tuleb nii nädalake varem, kõik teised muidugi ennustasid, et läheb üle. Aga et lausa veebruarikuus sünnib, seda ei osanud isegi mina loota :D
    Ei tea, kas see pani asja liikuma, aga vahetult pärast hommikust seksi hakkasid kahtlased valud ja 2h pärast "igaks juhuks" kontrolli minnes selgus, et 5cm avatust ja kohe sünnitustuppa :D õhtuks olime juba armsa plikatirtsu vanemad :)

    ReplyDelete
  20. Minu poja sündis 42+1 erakorralise keisriga, haiglasse läksin päev varem esilekutsumisele, ei olnud mul enne minheid valusid, ega tunnet, et sünnitama hakkaks. Rohud mul sünnitegevust ei algatanud, ainult jubedad jubedad valud olid, teise päeva õhtul kell 11 siis halastati mullr ja saadeti keisrile, 29.04.2016 23.13 oligi mu poisipõnn sünfinud 4200g ja 53 pikk, praegu mõtlen, et ise poleks küll sünnitada tahtnud. Alguses oli endal liikumisega natuke raske, aga kui koju saime oli juba lihtsam ja nüüd mul on kohe 11kuune marakratt kodus :)

    ReplyDelete
  21. 40+0 Oli mehel sünnipäev, mis oli ka tähtajaks. Sellel päeval pandi ka esilekutsumise aeg. Järgmised päevad kõhtu enam ei silitanud ja ütlesin pojale, et kui nüüd välja ei tule, lõigatakse kõht lahti. Hirmutasin kuti ära ja 40+4 kell 11 õhtul hakkas vaikselt tuikama.mõtlesin, et ehk nüüd, valusid ega midagi polnud, kuid sisetunne ütles, et paari tunni pärast olemas. Läksin haiglasse, pandi ktg alla ja öeldi, et sünnitegevust ei toimu ja avatus vaevalt 1cm. Ise samal ajal aga tundsin, et midagi on teisiti. Kihutati mind siis magama ja hommikul taheti esilekutsuda, kuna ma nii või naa olin juba haiglas. Paraku magada ma sain mingi 2 tundi. Ja ohsaa poiss, mis siis saama hakkas. Äkitselt ei saanud ma enam ei lamada ega istuda. Hakkasid koheselt meeletud valud, tund aega olid valud 1-2 minuti tagant. Olles jalutanud mööda palatit tund hirmsate valudega, läksin ma valves oleva ämmaemanda juurde, et paluda hinnata all toimuvat tegevust. Sellest aga loobuti ja öeldi mulle vastuseks, et ma esmasünnitaja ja mul aega küll. Lonkisin tagasi palatisse ja uutasin juba päris korralikult. Poole tunni möödudes halastav ämmaemand mulle ja jalutasime koos sünnitustuppa. Seal selgus, et laps tuleb kiiresti ja helistagu ma ruttu mehele. Möödus veel pool tundi ja 3cm sai 8cm. Kui mees kohale jõudis, hakkasid juba pressid tulema. Avati looteveed, paar pressi ja oligi poiss käes. Sünnitasin loomulikult ilma ühegi valuvaigistita ja sünnitusajaks(valudest-lapseni) 2h ja 35 minutit. Nüüdseks kiire poiss 4-aastane ja olen uue kõhutegelase ootel, naistearst juba hoiatas, et praegune tita võib veel kiiremini sündida. 😍

    ReplyDelete
  22. Minu piiga sündis 40+3 ja aega läks 7h :) haiglakott oli juba varakult koos sest juba 23 nädalal läksin valudega haiglasse ja beebi oli allapoole liikunud natuke. Edasi olin voodireziimil. Ei tohtinud midagi teha, mis võiks esilekutsuda. Aga vedasime ilusti välja õige ajani :). Arst naeris, et pisike teeb juba varakult tünga emmele-issile. Aga sünnitus ise läks väga ilusti. Ei olnud mingeid pisteid ka vaja teha. Arst imestas, et nii kleenuke sai nii kergelt hakkama :)

    ReplyDelete
  23. Mille järgi valite 1500 välja need õiged, mis ilmutamist väärt on? Kas teil on eraldi pulmaalbum? Kui palju üldse pilte ilmutate?
    Ja kuidas on lood nn. vana eluga, kus ikka on eksidega pilte, et kas ka need on teil alles? Kuidas oma mälestusi hoiad?

    ReplyDelete
    Replies
    1. Eks valime välja oma lemmikud.. Plaanime teha eraldi pulmaalbumi jah. Ei oska veel kogust öelda, pole veel sorteerimist alustanud.

      Kindlasti ei hoia me eelmiste peikade/pruutidega koos pilte oma albumites. Veider küsimus :D :D

      Delete
    2. Järjest rohkem kipub silma jääma kuidas sa, Triinu Liis, nagu kergelt mõnitad inimesi, kui nad küsivad tegelikult täiesti tavalisi küsimusi, võib-olla lihtsalt sellisest vaatenurgast, mis sinu omaga ei ühti. Naerad nende küsimuste üle ja oled isegi facebooki üles pannud teistele hammaste vahele närimiseks. Miks nii ometi? Mis on antud küsimuses näiteks veidrat? Ja pole ju küsitud, et kas need eksidega pildid on albumis. Küsiti, kas hoiate neid alles. Mul pole ka eksidega pilte kuskil seinal või avalikult, aga alles on ikka kuskil dvd peal näiteks. Ei tee ju eelnevat elu olematuks ja ei loobi seda minema. Kas tundub endiselt veider küsimus? Ja kas pole võimalik normaalselt ja neutraalselt vastata teise üle naermata?
      Facebooki üles panid halvustavalt siis, kui keegi küsis, kas kassid jäävad teile elama peale lapse sündi. Et temale tundub vastik, kui on loomad lapsega koos. Taas tegelikult üsna tavaline küsimus, lihtsalt selle inimese vaatenurgast. Võib-olla pole tema loomadega üles kasvanud ja pole nendega harjunud. Võib-olla on tal mingi loomafoobia. Ei käskinud keegi sul ju oma loomi ära anda, et sellest leili minna. Lihtsalt küsiti. Miks ei saanud rahulikult vastata stiilis: Kassid jäävad ikka ka peale lapse sündi meiega. Nad on meie pereliikmed ja meile väga kallid. Miks oli vajalik hakata kambakesi selle üle irvitama?
      Näha asju mitte vaid enda mätta otsast, vaid ka teisi vaatenurki, on väga kasulik oskus. Mõista, et inimesed on erinevad ja see, mis sinu jaoks kummaline on teise jaoks normaalne ja vastupidi. Soovitan seda külge kõigil inimestel endas arendada. Rohkem tolerantsust ja mõistmist.

      Delete
    3. Huh.. okei. Ma saan su mõttest aru. Ma tegelt ei ole üldse selline inimene kes teiste üle irvitaks või kedagi mõnitaks. Pigem oli see tingitud sellest, et see oli nagu kaitserefleks? No mis puudutab just seda kommentaari, mis uuris, et kas plaanime oma loomad nüüd ära anda lapse sünni pärast.

      Seda küsimust siin ma pigem lugesin siis valesti. Mulle jäi mulje nagu ta küsiks, et kas pildid on albumis. Ja ma sellesmõttes mõtlesingi, et veider küsimus. Naerunäo panin, sest see ajas mind naerma :) ja kindlsti mitte mõnitavalt vaid pigem "kust selline küsimus" stiilis. Kui sa oled mu blogi varem lugenud, siis sa peaksid teadma, et ma tegelikult ei ole selline "mõnitaja" või inimeste "riidale panija". Pigem on koguaeg juttu sellest, et miks on minu blogi niii roosamanna ja kas mul polegi ühtegi tüli/eriarvamust kunagi kellegiga.. Nagu vastan ka neile kommentaaridele, siis mulle lihtsalt ei meeldi mingit "musta pesu" avalikult pesta ja oma konflikte avalikuse ees ma ei lahenda. Ma ei leia lihtsalt, et see õige oleks ja ma ei taha seda teha.


      Siin on pigem see, et.. Ma olen loomade osas väga kaitsev.. Ja tõesti ajab mind marru selline mõtteviis, et loomad antakse beebi sünni puhul ära. Muidugi on erand see kui loom on lapsele ohtlik või laps allergiline vms. Eks ma ilmselt väljendasin end ehk pahasti. Kui ma oleks saanud, oleksin talle isiklikult asju seletanud.. Aga ma kahjuks ei saa seda anonüümse inimese puhul teha. Ma ei pannud ühtegi "isikut" konkreetselt ju riidale ega mõnitanud. Ma tõin selle anonüümse kommentaari näitena välja ja kirjutasin enda seisukoha oma facebooki seinale. Oleks tegemist olnud nimelise inimesega, oleks asi olnud teine.

      Mul on kahju, et see sellise mulje jättis.. Eks peab iga sõnavõtu osas ettevaatlik olema. Ma ei taha kellegile kuidagi liiga teha.

      Delete
    4. Ma pole varem siin kommenteerinud, aga lugedes on silma jäänud, et nii äge, et Triinu Liis võtab vaevaks igale kommentaarile vastata ja teeb seda nii positiivselt! Võibolla on mul temaga sama mõtteviis lihtsalt :)

      Delete
  24. Ma kolisin 20. märts 5a tagasi. Kui õhtuks suured kotid/kastid sai uude koju veetud. Tõstsin veel siit-sealt kotte eest ära. Lõpetasin õhtul pool 11. Sisetunne ütles, et pean kappidesse kohe riided ära panema, kuna tundsin end veidralt. Käisin veel öösel kiirelt pesus ja läksin magama. Kell 5 hommikul ärkasin "klõpsu" peale. Ajasin end voodist püsti, selleks hetkeks oli kõik märg 😁
    Kell pool 7 jõudsin haiglasse.21 märts, kell 8.09 sündis tirts. Nädalaid oli 39+4.
    Suurem tüdruk sündis samuti 39+4, ka algas sünnitus vete tulekuga.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Hästi ajastatud, et kaks tükki täpselt samamoodi 39+4! :D

      Delete
  25. Minu väike preili sündis 33+1 rasedusnädalal erakorralise keisriga ja seda sellepärast, et mul endal lõi välja väga raske preeklampsia, mis mulle ja lapsele juba ohtlikuks muutus. Kosusime ka haiglas veel kuu aega ennem kui koju saime.. nüüdseks on see pisike printsess 1,5aastane ja igati tubli ja tragi.. isegi mõnele õigeaegsele lapsele teeb silmad ette 🙂

    ReplyDelete
  26. Ma esimesega pakkisin juba 30nädalal kokku. No kartsin, et tuleb äkki varem. Aga kus sa sellega.41+3 sündis.Algas öösel suure pauguga. 12h sünnitust ja käes ta oligi .4,775 kg puhast armastust.
    Teisega pakkisin alles 35 nädalal. Sega ju on. 😃 Läks ka üle aga ainult neli päeva. Kutsuti esile suuruse pärast. Sünnitus oli kiire,kerge. 2h ja olemas ta oligi. Seekord siis natukene kergem 4,450kg 😃

    ReplyDelete
  27. Mina sünnitasin 39+1. Kõik hakkas valudega. Kokku läks 18h38min. Aga õnneks mitte ühtegi õmblust! Järgmisel päeval sain juba kükke teha ;)

    ReplyDelete
  28. Ma sünnitasin 30+3
    TA oli 19.04.2016 aga sündis 13.02.2016
    Sünnitegevus algas sellega et terve hommik ja päev eraldus limakork.arvasin et lihtsalt voolus.käisime mehega väljas söömas peale ta tööpäeva ja rääkisime et peaks hakkama haiglakotti valmis panema.noh sinnani me ei jõudnud.koju saabudes võtsin sukad jalast ja läksin diivanile istuma.nii minuti pärast käis plaks ja veed purskasid välja.läksime emosse ja seal öeldi et emakas juba avanenud ja tita vaagnasse fikseerunud ja hakkab sündima.kuna pärnus nii enneaegsete tingimused suht olematud viidi mind kiirabiga ITKsse.lootsime küll et saab veel paar päeva säilitada et kopsude süst mõjuda jõuaks aga poisil olid teised plaanid.valud hakkasid KTG all koos pressitundega (enne ei saanud arugi et sünnitan,valusid polnud) ja läbivaatusel selgus et on täisavatus.sünnitustoas olin umbes 40 mintsa.
    Kokku vete tulemisest sünnini läks mõni minut üle 6 tunni
    Haiglas olime 6 nädalat kokku.

    ReplyDelete
  29. Minu esimene poja sündis 38+3 nädalal.Hommikul voodist püsti tõustes käis äkki pauk ja vesi tuli ära.Läksin haigla ja 3 tunni pärast oli poja mu kõhul.Teine poja sündis kaks aastat hiljem 37+2 nädalal.ÖÖsel tundis õrna kõhuvalu.Üritasin edasi magada kuid ärevus oli juba piisavalt suur,et uinuda enam ei suutnud. Valud läksid päris kiiresti aina valusamaks ja otsustasin haiglasse kontrolli minna.Haiglasse jõudes oli avatus juba 8 cm ja kohe saadeti sünnitustuppa ja poole tunni pärast oli poja sündinud :)

    ReplyDelete
  30. Sündis 32+1. Haiglas olin selleks hetkel olnud 4 päeva. Veed tulid kolinal ära voodis lesides ja filmi vaadates 31 nädalal seega. Hakati esile kutsuma sünnitust, aga miski ei tahtnud protsessi käivitada. Keha ei olnud ka rohtudega selleks vist valmis. Sünnitasin lõpuks esimesest valust 22+ tundi. Jube :D Õnneks mõlemaga oli kõik korras ja saime juba 1,5 nädala pärast koju. Mul ei olnud ei kotti kokku pandud, ega vooditki veel valmis ostetud. Siis läks kõik väga kiireks :)

    ReplyDelete
  31. Kas Sa kardad ka sünnitust? :) võiksid ka raakida, mida haiglakotti pistad. Endal sama asi ees sügise paiku (pole veel arstil käinud, kuna Ta lihtsalt ei näinud meie pisikest veel, v.a mingit mügarikku :) :D ) aga ma ju kohe pidin arstile jooksma kui sain teise triibu.

    ReplyDelete
  32. Tütar (esimene laps) sündis täpselt 38.
    Pojaga aga oli omaette ooper 😃 32. nädalal tekkisid ebaregulaarsed valud mis küll õnneks iseseisvalt taandusid. Kontrollis selgus, et poiss surub nii hullult emakakaelale, et see on täiesti lühike ja võib iga hetk avanema hakata. Pandi enneaegsuse risk ning arstid rääkisid kui ühest suust, et hea kui 36 nädalatvälja veab aga vaevalt. Räme sisemine hirm ja paanika. Rääkisime mehega poisiga, et jumala eest, aega on, ära kiirusta. Iga õhtu rõõmustasime, et jälle üks päev võitu. Ja nii kuni 36. nädalani. Siis tulid räme palavad ilmad, mina olin ikka rase, läksin paiste, vererõhk läks kõrgeks ja sain ravi 38. nädalal peale. Räme kopp oli ees. Üks õhtu ulgusin mehe õlanajal ning lubasin end sünnitusosakonna ukse külge aheldada ja sealt enne mitte lahkuda kui nad poisi mu kätele annavad. 38. nägalal kogesin ka 13h libakaid (päris masendav).
    Poiss aga tundis end kõhus hästi ning alles 40+1, issi kolmekümnenda juubeli varahommikul, otsustas, et nüüd on aeg maailmaga tutvust teha. Kõik arstid vaid imestasid, et kuidas ma küll nii kaua vastu pidasin sellise emakakaelaga. Sünnitus oli suht turbokas, esimesest valust poja sünnini mõni minut vähem kui kolm tundi. Ühtegi õmblust ei saanud.
    Issi sai aga juubelikingiks 3780g kaaluva ja 52cm pikkuse poisikluti.
    Mees naerab siiani, et poiss haaras emme sõnasabast, nimelt kui rasedusest mehele teatasin siis ütlesin, et tuleb juubelikingitus 😃
    Nüüd nad siis on mul ühe päeva poisid. 7.06 saab üks 31 ja teine 1

    ReplyDelete
  33. Oi kui kaunis sa oled oma kõhukesega :)
    Ise sünnitasi täpselt 5 kuud tagasi ja nädalaid oli täpselt 38,muidugi kutsuti esile.
    Soovitan pildid picturehappy.ee tellida. Praegu on ühe pildi hind 0,089€ ja minu arust on kvalieet neil väga hea.
    Isegi telefoniga tehtud pildid olid väga hea tulemusega :D

    ReplyDelete
  34. Minul sündisid ka mõlemad piigad 41+ 4, esimene sünnitus kestis 13h ja teine sünnitus oli ikka väga pikk, öösel hakkasid valud, päeval ka valutasin, siis tunniks kadusid valud ära ja saadeti haiglast tagasi, ja õhtul läksin uuesti tagasi 😂 hommikuks oli käes. Mingi 27h kestis siis minu teine sünnitus. Kõik sugulased ütlesid küll et ära põe , teine sünnitus lihtsam, kergem ja kiirem aga nii see ei olnud. Kuigi vaimselt oli teist last kergem sünnitada, Olin palju targem ja kuulasin rohkem arsti nõuandeid, ja teadmine et ma ei sure ära 😂 . Esimesel sünnitusel keerasin korralikult ära 😄 Ja mul emal ka olid endal pikad sünnitused ja minul samuti, minuarust peab paika natukene see tütre ja ema sünnituse sarnasus (kestvusaeg jne)

    ReplyDelete
  35. Poja sündis täpselt 39+0ndl ja sünnitus kestis 11h50min( alates esimesest valust). Algas hommikul kummalise tundega kõhus, siis läks kõht korrast ära ning algasid regulaarsed valud. Ühtegi valuvaigistit ega mida ei kasutanud. Looteveed tehti 4h ennem lapse sündi lahti sest sünnitegevus hakkas aeglustuma. Haiglasse jõudes 3,5h peale esimest valu oli avatus 4,5cm, valud iga 5min tagant.
    Piiga sündis ka täpselt 39+0ndl. Sünnitus kestis kokku 2h50m ( alates esimesest valust). Algas keset öö ja kohe metsikute valudega ( valud tõmbasid ikka mõnuga kägarasse ja uutama) iga 3min tagant, haiglasse jõudes avatus 8cm. 1ndl ennem sünnitust olid libavalud ja sai igaks juhuks kontrollis käidud, kuna natuke määris. Avatus oli siis 4cm ja öeldi, et kohe kui valud algavad tuleb haiglasse minna. Samuti ei kasutanud ühtegi valuvaigistit ega miskit. Ei jõudnudki kasutada.

    ReplyDelete
  36. Minul 1. laps tüdruk 40+0, 2. laps poiss 40+4 ja viimane poiss 42+0 ehk eilekutsumise päeva hommikul hakkas sünnitegevus õnneks ise pihta, aga oi, kuidas närvid olid juba läbi ja kõik vanarahva nipid ära proovitud. :) Aga lõpp hea, kõik hea. Kõik sünnitused on alanud kohe valudega, avanemise ajal on olnud kõht hirmsasti lahti, aga ongi hea, siis väljutuse ajal plats puhas. :) Limakork ja veed on tulnud sünnituse käigus.

    ReplyDelete
  37. Minu pisike lõvipoiss sündis, kui nädalaid oli 38+1. Algas siis sellega, et veed tulid ära kesköö paiku, esimene pisike valu moodi torge tuli aga alles u 9 tundi hiljem.. Kokku vete tulekust sünnihetkeni läks 23 tundi ning kogu värk lõppes vaakumiga (kolmanda korraga õnnestus, kaks esimest tulid poisi pea küljest lahti..) Selle märgiks on aga poisil peas luustunud muhuke, mis õnneks ainult nn kosmeetiline, et aregut ei mõjuta..
    Aga ma olin nii vapper mutt, et kolm päeva enne sünnitust sõitsin 200 km üksi Pärnusse ja 6h enne vete tulekut jõudsin koju.. ja sinna vahele jäi kaks päeva šoppamist 😃

    ReplyDelete
  38. Minu poeg sündis 40+4. Olime sõbrannaga mõlemad ühel ajal rasedad. Tema laps pidi minu omast poolteist nädalat varem sündima aga sündis hoopis poolteist kuud varem! Samal päeval kui ta laps sündis, käisime veel hommikul koos šhoppamas, et midagi enam selga ei mahu. Aga temal said suuremad riided ilma asjata ostetud :) Siis jõudis minule ka kohale, et ei lähe alati prognoisitult. Sulle ilusat ootusaja lõppu!

    ReplyDelete
  39. Ma synnitasin t2pselt 30 p2ev aennem t2htaega. Plika kaalus 2410 ja oli 42 cm pikk. P2ris kõhe oli. Arst ytles et miskip2rast on nii et 30 p2eva varem synnitada on palju ohtlikum kui 40 p2eva varem. Mingi statistika j2rgi, see lause mind eriliselt ei rahustanud. Aga plika oli arstide sõnutsi koige tugevam sellise kaalu ja mõõduga kes nende osakonnas olnud on. Synnitus oli yks mega vinge ja võimas kogemus, ei karjund, ei röökind korraks tekkis paanika ja ununes soomekeel 2ra (synnitasin nimelt soomes). Aga muidu oli supper vinge eriti pressid, tundsin end niiii võimsa ja vinge naisena. Ja siis kui see pamp sylle panti tundsin meeeeletut uhkust. Enda ja lapse yle. (Ideaalis oleks tahtnud ilma l2hedaseta (ema) synnitada aga ma tean et ma paanikas kaotan selle soomekeele m2lust siis polnud muud voimalust. )
    Aga haiglakoti void kokku pakkida kyll. Nii igaksjuhuks. Pr2egu saab seda veel rahulikult teha .

    Ilusat ootust. Loodan, et sinulgi saab olema synnituskogemus v2gev. Mitte piinarikas nagu paljudel. ❤

    ReplyDelete
  40. Minu poja sündis 42. nädalal esilekutsumisega. Juba 38 nädalal hakkasin ootama, iga õhtu mõtlesin, et äkki nüüd (õhtuti olid voodis kerged valud). Täiega stress. Siis lõpuks on 40 nädal..Ikka ei midagi.. Ämmakas andis saatekirja, et 42. nädalal, kell 8.00 hommikul on esilekutsumine. Veel stressi, sest mul oli magamine nii sassis. Öösel lähksin magama kell 3, siis 4 lõpus juba pool 5. Ärkasin kell 12 ja päeval ei suutnud ka magada. Ma olin nii tüdinenud sellest ootusärevusest ja rasedavaevustest (nina oli kinni koguaeg). Proovisin sadamiljon nippi, et beebi enne esilekutsumist ise sünniks. Noup.. siis oligi nii, et õhtu jäin suuuuuure sundimise peale kell 4 magama, 7 ülesse ja haiglasse. Seal hakkasid alles õhtul kl 8 tugevamad valud. Keha polnud üldse sünnitamiseks valmis(sain tabletti). Olin koos võõraste naistega palatis, ei saanud endale keskenduda ja puhata. Lihtsalt passisin voodis ja lootsin oma palatit saada. Meest ka polnud kõrval. Kell 00.00 olin ma niiii väsinud, et magasin tuhude vahel 1-2 minutit. Teised naised magasid, (nad polnud sünnitajad) ja ma ei tahtnud neid segada, olin haigla koridori pingil ja karjusin üksinda. Keha oli pinges, keegi mind ei aidanud. Kui sünnitamiseks 5 öösel läks siis mul oli kõigest niii suva. Ma tahtsin ainult magada. Pressisin ja magasin. Tagantjärgi mõeldes, nii kahju, et mul kodus tuhud ei hakanud. Oleks saanud algfaasis rahulikult energiat koguda ja rohkem sünnitusele keskenduma. Lisaks polnud mul oma privaatset nurgakest kus ollaja lõdvestuda. Niiet, parem natuke varem sünnib kui eislekutsumisega.

    ReplyDelete
  41. Meie oktoobribeebide2016 grupi esimene beebi sai 9 kuuseks , sündis ikka pääris varakult . :) Aga beebiga on hästi kosub ilusti , küll on aga veel haiglas kuna vajab hingamisel abi veel .

    ReplyDelete
  42. Aga minu enda esimene sündis 40+0 , sünnitus kestis koos valudega kokku 2 h 45 min , teine 41+0 kestis kokku 1 h 10 min , kolmas 38+3 kestis kokku 4 h 50 min - 2.aprill saab 6 kuud :)

    ReplyDelete