Friday, March 24, 2017

Asjad mida ma raseduse kohta ei teadnud - Ettevaatust TMI!


Küsitluses üks kõige enam esinenud vastuseid oli see, et rasedusega seotud postitusi võiks rohkem olla.. Teine äärmus oli see, et neid on liiga palju. Eks peab kuidagi nende vahel tasakaalu leidma.  Väga palju sooviti lugeda ka karjäärist ja tööst, aga sellest on mul natukene nadi praegu kirjutada. Mul on ju viimased nädalad tööl käimist ja praegu töötan oluliselt väiksema koormusega, kui varem. Küll ma selle karjääri juurde mõne aja pärast tagasi naasen. Olingi sellele ju viimased 5 aastat täielikult pühendunud. 

Aga mõtisklesin omaette natukene sellel raseduse teemal ja jõudsin järeldusele, et võiks panna kirja kõik need asjad, mida mina enne rasestumist raseduse/beebinduse kohta ei teadnud. See peaks olema huvitav ka nendele inimestele, kes ei ole kunagi rasedad olnud. Eks selliseid naljaga tehtud postitusi leiab internetis päris palju, kuid ma mõtlesin nüüd kirja panna need, mida MINA enne ei teadnud. Ma igaksjuhuks ütlen, et see postitus on kindlasti väga paljude jaoks ka TMI (too much information), aga rasedus juba on kord selline.. Igatepidi TMI. Selle postituse eesmärk ei ole mitte kuidagi vinguda, vaid lihtsalt arutleda. Minu jaoks on raseduse juures väga palju ilusaid asju ja ma olen tervet seda aega täiel rinnal nautinud. Samas on mõningaid asju, mida ikkagi võiks jagada.. Noh, lihtsalt, et te teaksite. Mina ei teadnud. PS! Kindlasti ei esine paljudel rasedatest ühtegi neist sümptomitest.. See siin on lihtsalt MINU kogemusest läbi huumori kirjutatud postitus :) 

1. KÕHUKINNISUS -  Nii esimene, kui ka teine trimester (see on 27 nädalat!) möödusid täielikult selle käes piineldes.  See küll ei paina kõiki, aga väga paljusid. See ausalt on üks hirmsamaid asju! Kuna enamikel naistest on esimesest kuni teise trimestri keskpaigani nagunii koguaeg paha olla, siis kõhukinnisus sinna juurde on täpp "i" peal. See on meeletult valus, ebameeldiv ja seda leevendada on keeruline. Pealegi on see midagi sellist, mida väga oma tutvusringkonnas/oma kaaslasele ei taha kurta ka.. Enamasti käivad rasedad sellel ajal ka täiskohaga tööl ja mega valusa kõhuga rõõmsat nägu teha on raske. Kõhukinnisus tähendab ilmselgelt ka väga tugevaid gaase ja paljudel juhtudel lausa hemorroide. Minul õnnestus õnneks viimastest pääseda.. Ptüi, ptüi, ptüi. Kuna raseduse ajal on ikkagi soovitatav otsida abi kõikjalt mujalt kui ravimitest, siis oma ämmaemanda soovitusel tarbisin rohkelt ananassimahla (seda pure oma, mitte seda täis keemiat varianti), sõin kuivatatud ploome ja kiivisid. Mõned rasedad käivad raseduse esimesel/teisel trimestril hädal nr 2 vaid 1-2 korda kahe nädala jooksul. Vot täpselt nii karm on see teema. 

2. SU RINDADEST TULEB PIIMA JUBA ENNE LAPSE SÜNDI - Umbes kolmandast trimestrist alates võid avastada, et su rindadest tuleb juba piima. Mina näiteks juhtusin diivanil külili telekat vaatama,  kui ma püsti tõusin ja padjal märga/kleepuvat laigukest nägin. Ehmatasin ära küll.. Ma ei teadnud, et see enne lapse sündi toimuda võib. Seda muidugi mitte kõigil naistel, aga väga tihti peavad mõned naised terve kolmanda trimestri rinnahoidjate sees rinnapatju kandma, et mitte riideid määrida.

3. SU SÜNNIMÄRGID VÕIVAD MINNA SUUREMAKS JA MUUTUDA NAHAPINNAST KÕRGEMAKS - Kuna kehas on ligikaudu 50% rohkem verd, siis mõned sünnimärgid võivad "verd täis olla" ja suuremaks paisuda. Paljud taastuvad peale sünnitust, aga osad jäävadki nii. Mina käisin ühe sünnimärgiga lausa nahaarstil kontrollis. Nii igaksjuhuks. Ka pigmendilaike võib tulla juurde.. Eriti näiteks ülahuule kohale. Enamasti need taastuvad peale sünnitust. 

4. ALLES RASEDUSE AJAL SAAD ARU, KUI VÄGA SA TAHAKSID/SULLE MEELDIB KÕHULI LAMADA - Terve kolmas trimester, siis kui alaselg juba tõsiselt oma valuga tunda annab, olen ma unistanud sellest, et ma saaksin kõhuli lamada.. Et selg saaks korraks pingest vabaks. Olgugi, et ma varem ei ole kunagi kõhuli lamamist armastanud. Küll ma meisterdan omale raseduse nuudlist pesa, et oma kõhuga sinna sisse rippu minna, küll ma tahaks sellel spetsiaalsel massaaži laual lamada.. Või diivani najal küürutada.

5. SA EI SAA SELILI LAMADA - See on esiteks titale natukene ohtlik, sest beebi raskuse all võid suured arterid kinni vajutada ja beebini jõuab vähem hapniku. Lisaks on see tohutult ebamugav, sest beebi surub oma kogu raskusega sulle kopsudele ja hingamine on hästi raske. Minul näiteks on veel mingi kõhuaort, mis raskuse all meeletult kõvasti tuksuma hakkab. Ka see tekitab ebamugavust. 

6. SU KÕHT MUUTUB IKKA PÄRIS KARVASEKS JA SÜGELEB- See ei ole üldse mingi nali. Kõhule tuleb ikka päris korralik karvkate. See muidugi taandub peale sünnitust.. Õnneks! Ma teadsin, et see juhtub, aga et nii karvaseks?! Kuna nahk venib, siis tekitab see tihti sügelust. Isegi, kui sa end igapäevaselt korralikult kreemitad. 

7.  SA VÕID KESET ÖÖD ÄRGATA JALAKRAMBI PEALE - Täiesti tõsine teema. Minul juhtus nii. Viimati oli mul jalas kramp umbes 12 aastasena.. See oli siis kasvamisest tingituna. Ühel öösel ärkasin räige krambi peale ülesse. Lausa pisarad olid silmas. Raseduse ajal on see väidetavalt pigem üsna levinud sümptom. Mina ei teadnud. 

8.  SUL EI OLNUD ÕRNA AIMUGI, ET ÜKS 3D/ULTRAHELI PILT, KÕHUS TUNTAV LIIGUTUS NII ARMAS VÕIB OLLA - Vastab täiesti tõele, et oma lapsega on kõik teistmoodi. Kui muidu suutsid vaevu mõnelt ultrahelipildilt midagi eristada, siis enda omaga on teisiti. Need on kõige armsamad pildid üldse! See jalgade ja kätega siputav hall täpikene ultraheliekraanil on sulle nii sügavale südame sisse pugenud, et see on lausa müstiline. Ma ei ole kunagi sellist armastust tundnud. See on hoopis teistmoodi. 

.. Ega mul esimese raksuga rohkem meelde ei tulnudki. Hästi huvitav oleks lugeda kommentaarides, et mis Teie jaoks raseduse ajal üllatuseks oli? Kas olite kõikide sümptomitega arvestanud/kursis või esines Teil ka selliseid üllatusi?

64 comments:

  1. Mul nädalaid 25+4 ja vaevlen ka väga nende jala krampide käes öösel ja ei teadnud ka ennem nendest miskit :) samamoodi ei teadnud et kõht niikarvaseks läheb ja tissist tuleb vedelikku :)

    ReplyDelete
    Replies
    1. See vedelik on ternespiim. Seda tuleb ka peale sünnitust mingi aja ning on väga hea ja kasulik beebile. Soovitatakse sel ajal titat võimalikult palju tissil hoida, et pisike saaks võimaikult palju seda head kraami.

      Delete
  2. Minul 2 rasedusel metsik oksendamine.
    1 oli tüdruk kellega nt oli mul raseduse algusest kuni lõpuni välja toksikoos.
    2 poisiga oli alates 3-8kuuni metsik iiveldus ja süda oli ikka päevast päeva paha

    ReplyDelete
    Replies
    1. Mul iiveldas kuni 15-nädalani. Peale seda pole õnneks tagasi tulnud!

      Delete
  3. See kohutav akne mis juba päris alguses välja lõi ja ka peale sünnitust "õitses" sajaga... see oli kohutav,valus,kole,piinlik
    Ei tahtnudki kodust välja minna
    Rinnad lekkisid mul juba teisel teimestril :D õhtul pigistasin tilgad kraanikaussi et hommikumantlit natukenegi säästa :D

    ReplyDelete
    Replies
    1. Mingi hetk lõi mul ka akne välja.. Kaela joonel just ja seljal. Nüüd õnneks ära läinud :)

      Delete
  4. Minul olid ka raseduse aeg jala krambid.
    1. Magasin padi jalgade all,et jalad oleks südamest kõrgemal.
    2. Kui tuli jala kramp astusin voodist välja ja surusin kogu jõuga jala vastu maad. Nii,et oleks täis tald. Kramp kadus sekunditega😊

    ReplyDelete
    Replies
    1. Oo.. Teine kord proovin ka nii! :)

      Delete
    2. Krampide vastu aitab Magvit B6. Mina võtsin kuni 36 nädalan arsti soovitusel ja krampe ei olnud ühtegi.

      Delete
  5. Mulle (kahjuks) ei tulnud miski üllatusena, aga mind painasid terve teise raseduse ajal kohutavad parakad, et niikuinii juhtub midagi halba. Ja lisaks see meeletu oksendamine - kuni 20. nädalani oksendasin, sest iiveldasin ja alates 35. nädalast kuni sünnituseni oksendasin, sest terve raseduse aja olevad kõrvetised läksid siis eriti hulluks. Kuigi pisitirts ei ole veel 3-kuunegi, olen ma juba umbes kuu aega mõelnud, et oleksin valmis jälle rase olema, aga võtan asja ikka mõistusega ja ootan vähemalt 1,5 aastat veel :D

    ReplyDelete
  6. Kõhukinnisus oli raseduste ajal ikka väga õudne teema... peale teist sünnitust.. siis kui kõik kohad on alles suurest sündmusest valusad. ma olin wc-s 1.5 h ning nutsin, sest kinnisus oli nii hull ja kinni, et mul oli tunne, et pean lausa kiirabisse helistama. See oli hullem kui sünnitus, TEGELT KA ! Seega kindlam tunne on, kui järgmine kord ostan igaks juhuks selle jaoks hädaabi rohud kappi.
    raseduse ajal.. noo kõrvetised ja selle tõttu magamata... päris õudne ikka. ma enne oksendaks terve raseduse aja kui kannataks neid kahte asju.. need oli ikka väga äärmuslikud mul kahjuks.

    ReplyDelete
  7. Replies
    1. http://slang.ee/parakas

      Delete
  8. Mulle väga palju ei meenu, sellest juba 4 aastat möödas aga mäletan, et vaevlesin viimastel kuudel öösiti väga tugevate seljavalude käes ja need olid ainult ühel poolel seljas. Olin mitmeid öid pisarates sest nii valus oli. Ämmakas ütles, et niimoodi võib ka sünnitus alata aga minul seda ei juhtunud kandsin kuni 38nda nädalani. See oli vist ainuke vaevus, mis mul oli.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Huhh.. Mul alaselja valud on meeeletud. Aga sünnituseks on ka natsa vara selleks veel. Kõigest 31+1 täna :)

      Delete
    2. Ma hakkasin ka valutama üsna vara, kuid ei juhtunud midagi. Lõpuks käisin üldse 3cm avatusega ringi seega oht oli küll suur, et võib tulla. Aga pidas ikka vastu 38nda nädalani. :)

      Delete
  9. Minul sündis tütarlaps 2016 Oktoobris ja sellele eelneva 9 kuu jooksul sain teada:

    1) Paha olla/oksendamine ei olegi vaid seebikate/filmitrikk ja 5 kuud järjest iga jumala päev on võimalik oksendada. - Ma ausõna ei olnud varem kuulnud ega näinud, et keegi nii kaua oksendaks.

    2)Maitse võib muutuda kardinaalselt - Uskusin, et see on ka pigem filmides esinev äärmus ja keegi ei hakka tõsimeeli hapukurki vahukoorega sööma või sefiiritorti kananuggetitega. Päris nii hull see olukord ei olnud õnneks, kuid varem olin suur lihasõber ja magusat sõin vähe, rasedusega see kõik muutus ja siiani eelistan šašlõkki asemel šokolaadikooki. Imelik :)

    3) Mul ei ole kunagi olnud kokkupuudet kõrvetistega ja ometigi raseduse eelviimasel ehk 8ndal kuul sain vägagi lähedaselt tuttavaks nendega. Ma jõin õhtuti soodavett ja piima ja sõin kõikvõimalikke rasedatele sobivaid ravimeid, mis pidanuks olukorda parandama, kuid üsna tulutult. Soodavesi oli ainuke, mis natukene leevendas.

    4) Jah ma teadsin, et mingist hetkest on lapse liigutamist kõhus tunda, kuid seda, mis tunnet, emotsioone, rõõmu see tekitab ja, et kõht võib olla nii imeliku kujuga, kui laps end teistpidi keerab-seda ma ei teadnud ega osanud ettegi kujutada.

    5) Hormoonid- Ei uskunud mina seda, et hormoonid hakkavad möllama ja sellega kaasnevad suured tuju muudatused, hea ja halva tuju hood jne. Alates hmm...6-7 kuust, kui hakkasin paisuma ja suvel tüdrukud käisid bikiinidega ja kontserditel ning mina tegin kodus suurest väsimusest lõunauinakud, läksin kell 22 magama ja kõndisin juba siis aeglasemini, kui tigu ja pidin palju istuma, sest selg hakkas valutama siis sekkisid küll pisikesed kompleksid. Eriti, kui sattusin ilma riieteta peegli ette.

    6) Pissimine- Mina pidin raseduse 2-3ndast kuust käima tualetis iga 20 mintsa tagant ja ärkasin öösiti spetsiaalselt 2-4 korda, et pissil käia :)

    7) Limaskestade tursed- Mu nina oli TERVE raseduse vältel kinni ja eriti hull oli öösiti. Tundsin, et ei saa hingata ja mul on hapnikupuudus. See oli nii hull, et võtsin kasutusele ninasprei..mitte just parim valik, kuid ÄE ütles, et parem see, kui hapniku puudus mulle ja beebile. Kohe, kui tüdruk rinnale sai, läks nina lahti. Kui imelik, eks?

    ReplyDelete
    Replies
    1. Pissimine, soolase magusa vastu vahetamine ja kõrvetised.. Täpselt sama mis mul :D Mul kõrvetistega ainult õnneks Rennie veel aitab

      Delete
    2. Veab, mul toimis rennie nagu tik tak ehk üldse mitte 😊

      Delete
    3. Mul oli just vastupidi.. Rasedana järsku üldse magusat ei tahtnud, kuigi enne olin tõeline šokohoolik. Ma tegelikult lausa nautisin seda, et magus ei isutanud, sest noh tervislikum mulle ju :D Aga kahjuks tuli magusaisu lapse sünniga tagasi :D

      Delete
  10. Mul oli väga "kerge rasedus" eriti mingeid vaevusi polnud ent mõni siiski.
    1. Terve raseduse ma ei suutnud uskuda kui vastikult hapukapsad lõhnavad. St lôhnatundlikus oli max 100 peal koguaeg.
    2. Kui valus on kui keegi oma varvastega sul ribises sobrab.
    3. Kui lûhikese ajaga võib kôht paisuda. Mina kandsin kutti ûle 2 nädalat ja kui 40ndal nãdalal polnud úhtegi venitus armi, siis 40+3 avastasin esimesed triibud. Ja súnnitusems olid need juba päris tugevad.
    5. Ma vb olen ûks vähestest inimestest kes nii ûtleb, aga ma võin öelda, et ma ei nautinud rasedust ja mulle ei meeldinud rase olla. Ma kujutasi alati ette enne rasedust, et hõljun raseduse ajal pilvedel sest see on ju nii imeline aeg. Aga võta näpust.
    6. Ma ei suutnd ära imestada kuiii jube aeg on tegelikult suvi 😃😃 niiiiiiii palav oli.. puhur undas 24/7 .
    7. Kui kurb on kui isutab millegi järgi ja seda enam ei müüda 😂 ma nutsin pool rasedust sest ma tahtsin arbuusimaitselisi lutsukaid ja ma ei saand neid 😂
    Jne jne 😂

    ReplyDelete
    Replies
    1. Mul sõbrannal oli ka nii, et sai tiigritriibud vist 2 päeva enne sünnitust.. Enne polnud midagi :D

      Delete
    2. Väga uskumatu, aga esimese lapsega ei olnud mul enne sünnitust ühtegi triipu. Aga 4-5 päeva peale sünnitust avastasin ühe ja teise ja lõpuks oli neid kokku 4 :D

      Delete
  11. Minul 24 nädal ja ka tuleb rindadest ternespiima juba :d mõnikord hommikuti ärgates küljed märjad 😀 see oli ka minu jaoks üllatus. + tõesti kõht karvane. Kõhukinnisusega oli ka alles probleem, aga nüüd pigem kõhulahtisus ilmunud välja. Kõrvetised tulevad ka vaikselt ligi juba..

    ReplyDelete
  12. Ma ei tea küll, kas see on lubatud, aga paakspuukoore tee (tõmmis) aitab väga hästi kui kõht kinni on :)

    ReplyDelete
  13. Enne teist rasedust ei teadnud mina näiteks üldse, mis imeasjad on kõrvetised. Polnud kunagi oma elus neid kogenud. Aga oh õudust - need on ikka tõesti jubedad tegelased! Aga sinu väljatoodud asjadest esines mul ikka julge enamus, nii et "nostalgiat" kui palju :D
    Muide, krampide vastu aitab magneesium. Minu jaoks oli kõige tõhusam end veidi aega enne duši alla minekut magneesiumiõli täis määrida. Mida suurem on magneesiumipuudus, seda hullemini kihelema ajab, nii et esimestel kordades üle paari minuti ei saanudki seda peal hoida. Aga puhta veega üle lasta, siis juba tuleb täitsa maha, pole ses suhtes üldse nagu tavamõistes õli.

    ReplyDelete
  14. Mul on nädalaid 35+3 ja sündimas on ka poiss. Kuni 13 nädalalani iiveldas ja paar korda tuli söök üles. Olime harjunud korra nädalas sööki ostma, aga sel ajal olid isud nii seinast seina, et toona oli lihtsam elada päev korraga ja iga päev poes käija- isu üldse polnud. Peale selle, samal päeval kui rasedusest teada saime, murdis elukaaslane jalaluu ning meil mõlemal oli suht sant olla. Siiani ei saa süüa rasvast, nt lõhet- kohe tuleb üles, kuid muidu iiveldust pole. Raseduse alguses oli iivelduse kõrval õudsaim unetus-suht läbi võttis, kui ärkasin pool kolm ja enam magama ei jäänud ning hommikul oli vaja tööle minna. Õnneks töötasin graafiku alusel ja oli võimalus viimases hädas koju jääda. Mäletan, et üks kord jäin, kuna magamatusest oli suur peavalu.
    Paar korda on kõrvetised olnud ning jalakrampe, mille tõttu isegi lihase ära tõmband ja vot see on valus.
    Terve raseduse ajal on piinanud kõhukinnisus. Olen muutnud toitumist, kuid see ei aidanud ja nüüd kasutan siirupit, mis aitab seedimisele kaasa ja rasedatele lubatud. Nüüd, raseduse lõpus, on see probleem kordades hullemaks läinud ja ma ei kujuta ettegi elu ilma selle ravimita.
    Kõige selle kõrval mõtlen, et tegelikult on mul vägagi vedanud, sest pole pidevaid seljavalusid, ristluu ega vaagnavalusid- praegu on lihtsalt õudsalt ebamugav igas asendis, sest sünnituseni ei ole enam kaua jäänud. Mul tuttaval, kes äsja sünnitas oma teise lapse, oli terve raseduse ajal õudsad jalapaistetused, selja-ja jalanärvi valud nii, et ei saanud liikudagi, pidev väsimus ja raskustunne, lootevett palju- ma lausa lendlen ( lendlesin) tema kõrval ( kaalult ja pikkuselt olen sama nagu sina). Aga kõik see tasub end ära- lekkivad rinnad, beebi väikesed ja suured liigutused, tema reageerimine- ei jõua ära oodata kui väike on ära sündinud :) Teile soovin edu ja jaksu ning, et Su seljavalud väheneksid :)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Uuuuuh, no ma pigem loen ka enda rasedust kergeks. Olgugi, et need seljavalud on tõesti karmid. Sellist valu ma ei ole varem tundnud.

      Aitähh Sulle heade soovide eest ja imeilusat ootust sullegi!! :)

      Delete
  15. Kas sa sööd Elevit vitamine? Minul oli ka probleem kõhukinnisusega, aga kui vahetasin vitaminid teiste vastu, sain väheke leevendust.
    Lõhnade talumine muutus 250% 😁 kõik mis vähegi lõhnasid, ajasid südame pahaks. Isegi apteegist ostetud lõhnatu kreem ajas öökima, dont ask.

    Imearmas oled, natuke veel ja beebi on teiega :)
    Ise vaikselt mõtlen teise lapse peale.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Ma ei söö üldse mingeid vitamiine lisaks.. Mul veri väga eeskujulik ja proovin saada kõik vitamiinid/mineraalid toidust :)

      aitääh heade soovide eest!! :)

      Delete
  16. Minul oli raseduse 3ndal kuul mega väsimus, mõtlesin et kui nii raseduse lõpuni kestab, siis tööle ei jõuagi. 7ndal kuul tulid kõrvetised, rohud ei aidanud mitte üks teps. Jalakrampe oli ka ja kui öösel tulid, siis tõmbasin varbaid enda poole ja läinud ta ongi.

    ReplyDelete
  17. Mul on hetkel 15 +5 ja ainuke probleem ( sülitan 3x üle õla) on punnid seljal. Pole kunagi olnud ja nüüd tunnen ennast nii halvasti !
    Üks seik juhtus ka, kui oli 10n. Nimelt olen väga suur pöffi armastaja ning käisime mehega Fhoones ( usaldan seda kohta väga) ja isu oli suur ja söin pöffi. Mis te arvate kaua ma potil istusin pärast ?? 3 tundi ! Mul oli nii valus! Organism ikka nii muutub rasedusega :) muidu söin ikka üle päeva teravat toitu ja nii, aga nüüd hoidun :)

    ReplyDelete
  18. Haahaaa, karvane kõht! Seda ma ei teadnud! Minumeelest on rasedusest postitusi vähem, kui teistel blogijatel tavaliselt oodata. Ah, kirjuta millest tahad! Mulle alati meeldib lugeda :)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Täitsa müstiline jaa.. :D Ja, et kohe korralikult karvane!

      Aitähhh! :))

      Delete
  19. Mul surid mõlemad käed nii ära,et tõusin valu peale üles ja enamiku ööst piinlesin valus. Enne sünnitust kippus üks käsi alatasa ära surema.vedas kui tunnikese sain inimesena tunda. Prrrr.. Õudne mõelda sellele veel

    ReplyDelete
  20. Kõhukinnisuse ja jalakrampide vastu aitab magneesium. nii sisse võtta kui ka magneesiumihelvestega vanni voi jalavanni teha. magneesium on tegelt ülioluline - oleks ma seda 5 a tagasi teadnud, oleksin suutnud ka preeklampsiat vältida. http://www.magneesium.ee/blogi/

    ReplyDelete
    Replies
    1. Sõin magneesiumi (Magne B6) al. 20 ras.nädalast 6 tabletti päevas..sellega vältisin jalakrampe-polnud kordagi, ka kõhukinnisust ei tekkinud.. Mida aga ei suutnud vältida, oli preeklampsia.. al.34 näd.tõusis vererõhk, hiljem lisandus vedelikupeetus ja valk uriinis ning lõppes kõik erakorrtalise keisriga 37 rasedusnädalal.Väga jubedad viimased nädalad olid.. jumal tãnatud, et kõik lõppes hãsti.

      Delete
  21. Kõhuli suudan mina näiteks väga hästi magada, ei suudakski teisti
    Ja kõige ebameeldivam, et paar nädalat enne sünnitust võtab kõhu lahti sest seedimine nö puhastub
    (Rasedust 40nädalat)

    ReplyDelete
  22. Mina ei teadnud "tussuluu" valust midagi.. aga raseduse lõpus sain teada mis see on :D

    ReplyDelete
    Replies
    1. .. Ma ka teen vaikselt tutvust sellega :D

      Delete
  23. Minul oli esimese rasedusega nii,et sain alles 12.nädalal teada,et olen rase.mens.käis nii nagu ikka.kahtlus tekkis siis kui avastasin,et olen kuidagi liiga tüsedaks läinud (ennem rasedust ma võisin süüa kõike ja palju aga kaal ei tõusnud).mõtlesin teha niisama naljaviluks testi(kasutasime mehega kaitsevahendeid).esimese rasedusega oli kõik super hea.ei iiveldand,krampe polnd,enesetunne oli pidevalt hea.ainult kõhule ja tisside vahele tekkisid tumedad ja pikad karvad,nagu mõni mees ma oleks olnud.aga vot tütart oodates kogesin ikka jubedat rasedust.3.nadalal paisusid mul rinnad suuremaks.küsisin sõbrannadelt,et millest selline asi.vastati et rase olen (sellel hetkel ma ei uskunud seda,sest mulle öeldi 3 erineva naistearsti poolt aasta ennem rasedust,et ma ei saa rohkem lapsi kunagi enam.tsüstide pärast mis olid keeranud mu munajuhad tuksi)raseduse algusest kuni sünnituseni iiveldas ja oksendasin pidevalt.ei püsinud söök sees eriti kaua.kui tavaliselt võetakse kaalust juurde siis mul langes kaal alla (raseduse alguses kaalusin 61 kg)sünnitama minnes kaalusin 64 kg.pidevalt olid kõrvetised.ja kui tibu liigutas end veidi aktìivsemalt siis mulle tekitas see meeletut valu.jäsemed olid kramipides ja paistes.ei kujutand ettegi,et rasedus võib nii hull ja piinav olla kui mina kogesin tütart oodates.

    ReplyDelete
  24. Teise rasedusega olid mul nii hullud jalakrambid, et isegi magneesium ei aidanud. Aga sain sellise nipi selgeks, et kui kramp hakkab tulema, siis tuleb varbad kõvasti enda poole üles kõverdada ja kohe läheb üle. Nüüd juba tuttavad ka proovinud ja neil ka toimib.

    ReplyDelete
  25. Mul rasedust 28+1, juuni alguses sünnib poeg. Mul on teine rasedus. Enamus üllatusi tuli siis. Mina kuulun nende hulka, kellel kerge rasedus. Ehk iiveldusi jne pole olnud. Väsimust ja muid vaevusi pole. Öösiti magan mitte et söö või ei käi wc. Praegu chillin rattaga ringi. Viin suuremat nelja aastast pliksi aeda. Kuid mis mind hämmastas-jeebus kui suureks mu rinnad kasvasid. Ulmeee! Nüüd kolm palli ees😂
    Plika ajal lõpus olid ka kõrvetised, samuti esimene taaskohtumine sellise asjaga. Siis tursed ja liikumine kui pingviinil. Plikaga oli nii kerge rasedus ja praegu kergem sellest 😀 aa üks asi veel- kaalutõus. Kuidas kaal niiii kiiresti tõuseb. Mul seda kaalu ikka tuleb mõnusalt ja mahlaselt. Õnneks eelmine kord 5 kuuga kõik kadus ja nüüdki ei põe.
    Kaunist ootusaega!

    ReplyDelete
  26. 7+5 ja piinlen kõrvetistega. Eriti hullud on nad öösel kui tahaks magada. Oksendamisega mul väga probleeme pole. Suur ülatus oli pigem see et kui kõht tühi siis hakkab iiveldama, kuigi kõhubeebile väga ei sobi miski mida süüa võiks :D

    ReplyDelete
  27. Kui ma enda rasedust meelde tuletan siis noh oksendamisega mul probleeme väga ei olnud sest mul ei olnud neid. küll olid aga iiveldamised ja kui mingi lõhn väga vastu hakkas siis tuli ikka oksendama minna küll, ning rinnast ehk proovisin juba pigistada piima kas juba teise trimestri alguses ja tuli kollast(ei mäleta enam nime) piima (ehk oli see ternes?). Ja mida lõpupoole seda hullemaks läksid ka mul jalakrambid, vahepeal ärkasin keset ööd krampide peale ning nii valus oli et kiskus pisarad silma ja pidin elukaaslase appi võtma et aitaks mul jalast krampi välja saada, see oli ÕUDNE!! ja tavalised söögiisutused olid ka koguaeg, koguaeg tahtsin midagi haput, mulle nimelt meeldib hapu õun :D jalakrampide osas soovitan sul mees appi võtta ja las masseerib krampis jalga hästi kõvasti siis saab krambist lahti, minul toimis!! :) Ilusat kandmist ning pole enam pikk maa sul jäänud, varsti väänikuke käes, EDU!! ;)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Päris müstiline on mõelda jaa, et 5-8 nädalat on ainult minna :)

      Delete
  28. Rasedused on ikka nii erinevad. Mul on 3 last ja mitte ühtegi neist punktidest ei käi ühegi minu raseduse kohta.Seda ma teadsin, et selili ja kõhuli magada ei saa ja ma ei tahtnudki. Külili on ka mõnus. Kui tekk rulli keerata ja seljataha panna, siis niimoodi pool selili,külili oli vahepeal mõnus olla. Aga kõik muu, täitsa võõras maailm!

    ReplyDelete
    Replies
    1. ..Nagu ma ütlesin postituses ka, et need konkreetselt on mind puudutanud. Rasedused ongi hästi erinevad :)

      Delete
  29. Väga armas postitus! Natukene häiris see ananassimahla joomise koht - justkui Pure oleks ainus tervislik ja puhas ananassimahl. Kui mahlapakil on kirjas "mahl", mitte "mahlajook" või "nektar", on tegemist 100% mahlaga, kuhu ei ole lisatud mitte ühtegi tilka säilitusaineid ega muud keemiat. Lihtsalt teadmiseks.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Eieiei. Ma pidasin silmas, et mina jõin seda konkreetselt :D Mitte üldse seda, et ükski teine ei oleks

      Delete
  30. Ega sa ei tea, et kui on venitusarmid juba olemas kas siis aitab kookosõliga määrmine?

    ReplyDelete
    Replies
    1. Kookosõli parandab naha elastsust :) See on igatepidi alati nahale hea

      Delete
  31. Vot mul pole kummagi rasedusega olnud selliseid asju, mida ma oodata ei osanud. Kõik see info oli raamatutest ja netist juba eelnevalt loetud ja teadvustatud. Ei üllatanud mind ei kõhukarvasus ega hemorroidid. Mis mind ENNE mu rasedusi hämmastas, oli tuttavate pealt nähtud asi, et nibuväli läheb üüratult suureks. Seda pelgasin, sest mu meelest väga inetu. Aga mul õnneks nii ei läinud, täitsa sama suureks jäid. Asjad, mida ma küll alles raseduse ajal mõistma sain, olid jah need kõiksugu emaduse tunded, armastus kõhus sibliva lapse vastu, heldimushetked jms. Ja kui veel beebi käes, siis hakkad mõistma alles päriselt, mida tähendab kedagi NII palju armastada. See sinu silmatera on maailma kõige nunnum ja kallim. No ja kuidas iga su otsus lähtub ennekõige lapsest jne. Seda kõike ma enne lapsi ei hoomanud ega mõistnud. Ahjaa. Olin kunagi kuulnud ütlust "Päts ahjus, mõistus otsas". Minu jaoks oli see kuidagi naeruvääristav ja tobe nali ja ma ei saanud aru, et mis selle naisega siis juhtub vms. Ei uskunud seda ütlemist. Aga raseduse ajal tuli ette päris palju juhme oste, mida ma veidi hiljem endale enam põhjendada ei suutnud. Küll valisin valesid asju remondi tegemiseks, ostsin riideid, mis koju jõudes enam absoluutselt ei meeldinud jne. Aga see kõik oli nagu mingi kõrvalnäht. See aeg, mil ma reaalselt hakkasin aru saama, et mu mõistus justkui ongi vahepeal otsas ja mul ongi ses elus ainult mingi üks funktsioon - imetada oma last - tekkis millalgi siis, kui laps oli u. 7 kuune vms ja kestis päris mitu kuud. Pmst niikaua, kuni laps muutus veidi iseseisvamaks, see beebimull prõks katki läks ja ma muu maailma justkui enda jaoks jälle taasavastasin :D

    ReplyDelete
  32. Ja veel üks asi, mida ka veel nt teisel trimestril ei oska ette kujutada (eeldusel, et rasedus kulgeb prbleemideta ja hästi), on see viimaste nädalate raskus, eriti kui üle 40nd läheb. Kõikjalt loetud ja kuuldud värk, aga veel 30. nädala juureski mõtlesin ma, et no mis seal lõpus siis nii sellist saab olla. Aga sai ja olgigi. Ja neid hormoone siis, mis kõik ennast pisaraiks vormivad ja sa end ühtäkki nutta lahistamas leiad. Kui peale beebi sündi nädalad lendama hakkavad, tundub see raseduse lõpu draama muidugi vägagi koomiline ja mõistetamatu :D

    ReplyDelete
  33. Ootan juba sama postitust sünnituse kohta 😁
    Sa võid olla terve interneti läbi lugenud aga sind ootab ikkagi ees suur üllatus ☝🏼

    ReplyDelete
  34. Imetamise alustamine ei olnud minul üldse valus. Kuidas? Juba mõned kuud enne sünnitust hakkasin nibusid stimuleerima - rullima siis. Jah, kõlab jaburalt ja alguses oligi ebamugav ja isegi valus võibolla, aga see tõesti aitas! Imetamiskoolitusel vist isegi räägiti sellest ja näidati mängutissi peal ette. Pm võtad nibu nagu pliiatsi sõrmede vahele ja rullid nagu pliiatsit (MITTE ei hakka seda lappima!! Juttude järgi olevat mõned nibu lappima hakanud ja siis kurtnud, et valus on ja et ei saa :'D)
    Kuna lapse sündimise hetkeks olid nibud juba mõningase stimulatsiooniga harjunud, siis ei tulnud lapsepoolne pidev imemine šokina.

    ReplyDelete
  35. Minu keha jaoks oli rasedus üks kohutav aeg. Kõik võimalikud terviseprobleemid leidsid mu ülesse. Kõhukinnisus oli mul ka varem probleemiks aga raseduse ajal võimendus see mitmekordselt. Lisaks pidev seljavalu, istudes õndraluuvalu, unetus, tursed, kõrvetised jne. Ainus positiivne asi oli ülihea mälu ja õppimisvõime, mis tuli ülikoolis kasuks. Lõppes see kõik komplikatsioonidega sünnitusel ning sain "vabapääsme" keisrilõikeks järgmise rasedusega (mille üle pole ma sugugi õnnelik).
    Kuid hoolimata inetust lõpust oleksin ma valmis uuesti ise sünnitama (kuigi arstid seda keelavad) aga ei tea kas elan veel ühte rasedust üle. Õnneks ei ole veel lähiaastatel plaanis teist last saada ning loodetavasti tuleb teine rasedus mu jaoks kergem kui esimene.

    ReplyDelete
  36. Ma tean, kui mul raseduse lõpu poole kõht sügeles ss mõne aja pärast olid venitusarmid platsis ja need spgelesid.

    ReplyDelete
  37. Mis ajast umbes hakkasid kõhtu kookosõliga määrima? On see ainus asi mida kasutad? Mul hetkel 18 nädal ja kõht on alles nüüd paisuma hakanud ja nahk muudkui sügeleb ja tuletab ennast meelde.. varem nagu ei tulnudki selle peale, et võiks alustada enne naha kiskuma hakkamist :D

    ReplyDelete
    Replies
    1. Ma omalt poolt lisaks, et kreemita puusasid ka. Ma kreemitasin kõhtu ülieeskujulijult ja ei ühtki armi. Puusadel selle eest miljon, nahk ju venib sealt ka:D a ma taipasin seda liiga hilja..

      Delete
  38. Olen olnud 2 korda lapseootel ja mõlema lapse puhul oli mul süda paha mitte hommikul, vaid hoopis õhtul. Väga raske oli süüa teha, kuna kõik lõhnad ajasid iiveldama.
    Teine asi, mis mind kimbutas mõlema raseduse ajal, olid kõrvetised! Kohutav!

    ReplyDelete
  39. Esimese raseduse ajal olin ka segaduses, miks see ternespiim nii vara tilkuma hakkas, nüüd teise raseduse ajal seda ei kordunud. Samas, mis ehmatas see kord, oli pruun veretaoline voolus, mis kestis perioodiliselt al. 31 ras.nädalast kuni 34ni. No see pidi ju ohtlik olema. Käisin mitmeid kordi sünnituseelses osakonnas, kontrolliti, jäeti isegi haiglasse sisse..midagi ei leitud. Öeldi, et ah ikka juhtub ja äkki mõni kapillaar lõhkes vms. Ometigi oli see väga ebameeldiv ja ma küll ei teadnud, et see norm oleks. Samas just Tartu sünnituseelses mulle seda väideti. Öeldi veel, et hea et voolus pruun on, mitte värske punane..et siis oleks jama..

    ReplyDelete
  40. Muide, kellel nahk sügeleb, mind aitas väga Palmersi venitusarmide vastane ihupiim. Mulle ta lõhn vastu ei olnud, kreemktasin nii kõhtu, rindu kui ka puusasid ja pole ühtegi venitusarmi.

    ReplyDelete
  41. Kust sa selle pluusi said? 😍

    ReplyDelete