Thursday, February 2, 2017

Intervjuu tulevase isaga


Lugesin täna Siiri blogist taolist postitust: link ja tekkis kohe suur soov Kristolt ka uurida. Pole mingi saladus, et tihti jagavad oma mõtteid/emotsioone just tulevased emad ja isad jäävad tagaplaanile. Ärme meie seda viga tee. Tegin paar küsimust ümber ja lisasin mõne. Siin siis Kristo mõtted : 

Mis on olnud siiani Sinu lemmik/kõige vähem lemmik osa rasedusest?

Kõige vähem lemmik osa on olnud see, kui sul on paha olla või miskit valutab, see tekitab ebamugavust, kuna ei saa kuidagi aidata ning siis ka su pahameel kandub edasi igale poole.

Lemmik osad on olnud ultrahelid, sest siis ma näen ka ise, et meie poeg reaalselt on seal sees :D et need toksamised ja liigutused pole niisama gaasid.


Kuidas Sa ennast tundsid, kui saime teada, et meie perre tuleb pisike poiss?

Ayee! Ja nukid! Uhkena, eks ikka uhkena! Tahaks talle juba kõike õpetada, temaga õues jalkat mängida ja legosid kokku panna, ja kõike muud!

Mis sa arvad, milline lapsevanem Sinust saab? Aga minust?

Hmmm.. Ma arvan, et ma olen selline suht vabakasvatuse mõtteviisiga, seega ilmselt ma lasen igast asju teha. Kuigi võib ka juhtuda, et võin kohati olla range mingites teatud asjades. Näiteks käitumise osas. Aga Sinust saab selline hot ja cool mama, kes hellitab meie poja igatipidi ära. Ja also, meie poja tulevased pruudid.. Olge valmis sellega arvestama, et te peate kõik pühad meie juures pidama, sest Triinu ei lase meie poega kuhugi mujale :D

Mida sa tahaksid beebide kohta rohkem teada?

Kõige murettekitavam osa on nende nutmine. Et kui nad nutma hakkavad, et mis sel konkreetsel hetkel neid kõige rohkem häirib ja kuidas käituda. Muus osas ma olen suht enesekindel.

Mida sa isaks saamise juures kõige rohkem kardad? Mille pärast kõige rohkem elevil oled?

Kõige rohkem kardan (mida ilmselt kardavad ja on kartnud kõik vanemad), et kas ma ikka oskan ja suudan teda hästi üles kasvatada. Aga kõige rohkem elevil olen juba ainuüksi sellepärast, et meil sünnib laps! Ootan, mil ta juba jooksma hakkab, sest siis saan temaga juba jalkat mängima hakata :D

Mis sa arvad, kes hakkab lapsele rohkem “ei” ütlema? Sina või mina?

Ilmselt mitte kumbki meist :D

Mis sa arvad, milline meie poja välja näeb?

Heledate lokkis juukstega ja heledate silmadega, selline tõeline kompu! Ja tulevikus ilmselt pikem kui mina.

Kristo pisikesena
Kui sa saaksid lapsele pärandada ühe enda omadustest, mis see oleks?

Ma pärandaksin ilmselt oma härrasmehelikkuse/viisakuse, et edasises elus tuleks temast korralik noormees J

Aga minu omadest?

Sinu omadest pärandaksin julguse, et tal oleks julgus astuda üle oma hirmudest ja olla enesekindel J (ja kindlasti su huumorisoone, et siis ta ka aeg-ajalt itsitaks enda naljade üle :D)

12 comments:

  1. hihi , niii vinged & samas nii armsad vastused .

    Palju õnne & edu teile ning rõõmsat järelejäänud ootuseaega & rohkelt armastust .
    Pai !

    ReplyDelete
    Replies
    1. Aitäähhh Janne heade soovide eest! :)

      Delete
  2. Kas see J paaris kohas vihjab poja nimele? 😏

    ReplyDelete
    Replies
    1. Hehehe.. Ei :) See wordi failist kopeeritud ja see tegelikult tuleb naerunäo asemel

      Delete
  3. Ei tahaks tegelikult üldse kritiseerida, kuna tundute tore paar, aga vastuseid lugedes jääb küll mulje, et lapsed saavad lapse.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Mina kohe kindlasti nii ei arva.. Millest sa seda järeldad? Et tahaks "jalgpalli" lapsega mängida? See on ju läbi huumori kirjutatud postitus. Kui sa oled varasemalt seda blogi jälginud, siis peaksid teadma, et meie pere on ikka pigem "täiskasvanulik" kui "lapsik" :)

      Delete
    2. Ei, kindlasti mitte see "jalgpalli" teema, see on elementaarne, et oma lastega mängitakse. Üleüldine suhtumine ja väljendid.

      Delete
    3. Sama mulje jäi ka minul. Triinu tundub vähe täiskasvanum.
      Vabakasvatus ei ole hea ning lapsel kõige teha lubamine ei ole hea. Peres peavad olema kindlad reeglid millest lähtutakse. Väärtushinnangud peavad samuti paigas olema. Soovitan tõsiselt harida end lastekasvatamise kohta. Lugeda eelkõige peaceful parentingu kohta! Edu teile.
      Kirjutan seda seepärast, kuna tean omast kogemusest kuidas vabakasvatus ja ärahellitamine rikkus mu kogu lapsepõlve ja teismelise aastad, lõpuks muidugi tuli mõistus koju, aga seda ainult ennast harides. :) Lisaks soovitan lugeda kuidas lasteaiad mõjuvad laste vaimsele tervisele väga halvasti, usun, et soovite endale toredat last, kellel ei tekiks ärevushäireid, depressiooni, alkoholi pruukimist jms hilisemas vanuses. Internetis on palju teaduslikke uuringuid, kus tuuakse välja, et lasteaiad mõjuvad lastele halvasti, loodan et tunned huvi.

      Delete
    4. Ilmselt on siin tegu siiski arusaamatusega. See konkreetne postitus on ju huumoriga kirjutatud. Muidugi ei ole me lapsevanemad, kes kunagi "ei"- ei ütle. Muidugi ei plaani me oma lapsest metslast kasvatada. Nii mina, kui Kristo loeme väga palju ja harime end aladel, kus tunneme vajadust. Samuti käime perekooli loengutes. Olen nõus, et lapsel peavad reeglid olema.

      Lasteaia vastu näiteks mina küll ei ole, me mõlemad oleme lasteaias käinud. Mulle seal lapsena väga, väga meeldis, mul on siiani mõned parimad sõbrad lasteaiast alles jääänud ja ühtegi nimetatutest mul ei esine : depressioon, alkoholi kuritarvitamine, ärevushäired. See on ikka natukene üldistus. Eks erand kinnitab reeglit. Iga laps on erinev ja vb tõesti kõigile see ei sobi. See aga ei tähenda, et see rusikareegel oleks. Leian, et selliseid otsuseid tuleb siiski jooksvalt teha, õppides tundma oma last.

      Delete
  4. "..et need toksamised ja liigutused pole niisama gaasid." :'D

    ReplyDelete
  5. Soovitan raseduse ajal lugeda sellist raamatut "nutt ja jonnihood". Just raseduse ajal, sest seal on palju selgitatud miks lapsed nutavad ja kuidas reageerida.
    Kõike kindlasti ei saa üks ühele võtta, aga laiemas pildis tuleb kasuks.
    Mehele saab ka paremini selgitada kuidas lapse nutuga toime tulla :)

    ReplyDelete