Parima kvaliteediga vaatamiseks vali 720p!
Ja saigi aastalõpu viimase päeva vlog kokku monteeritud. Ma siin jäin mõtlema, et.. Kas Te eelistate pigem videopilti või teksti? Hetkel dubleerin mõlemat ja kindlasti jätkan seda ka edaspidi, aga lihtsalt oleks huvitav teada. Kas taolised igapäevased jauramise vlogid on teile sama põnevad vaadata, kui meie jaoks teha? Meie jaoks on need sellised mälestuste killukesed, mida on tulevikus hea meenutada. Praegugi vaatan vahel kaks aastat tagasi tehtud vloge ja itsitan pihku. Päris naljakas ja uskumatu on see, kui palju me ajaga muutume. Varem tuttavaks saanud traditsioonid ja väärtused on muutunud vähem oluliseks ning tekkinud on uued.
Aga tagasi aastavahetuse juurde.. Ma ausalt ei mäleta millal ma viimati nii tasakesi aastavahetuse veetsin. Seekord olimegi, meie kahekesi.. Keset põldu ja metsi. Ma nii nautisin tegelikult sellist vaikset olemist. Tegime kaminasse tule, vaatasime filmi ja vedelesime kahekesi diivanil. Laual oli kahepeale ostetud tort, mida lusikaga süüa (ilma igasuguse süütundeta), kodune kartulisalat, kanatiivad ja vinkud. Tibu tehtud sült oli ka! Minu nõudmine oli see, et Kristo "Bridget Jonesi päevikud" enne uut aastat oma silmaga ära näeks. Kuidas saab üks inimene elada nii, et ta ei ole näinud nutvat Bridgetit diivanil jäätist söömas ja nägusat noort Hugh Granti talle järele jooksmas? See on umbes sama, nagu keegi ütleks, et ei ole kunagi "Home alone" filme näinud. Vähemalt mulle tundus nii (hormoonid räägivad).
Üldiselt tunnen end nüüd oluliselt paremini kui varem. Paisun ka korralikult, aga see on ka üks vähestest sümptomitest, mis mul on. Muidu ei saaks arugi, et rase olen. Tänaseks on pool rasedust kantud ja nädalaid 20+0. Sisetunne ütleb muidugi, et järgmist 20 nädala täitumist ma tähistada ei saagi. Arvan, et poja tuleb varem. Noo nii umbes 17-18 nädala pärast. LA-s hinnati ta kasvust 5 päeva suuremaks (20+5), aga TA jäi samaks. 25.05.17. Mina ise prognoosin, et kõhus olev kodanik näeb ilmavalgust juba 18-21 mai. 22 oleks ka vahva, sest number kahte olen pidanud alati oma õnnenumbriks. LA-s selgus ka see, et platsenta on nüüd ilusti emakasuudme lähedalt eemale liikunud ja muretsemiseks põhjust ei ole. Raseduse kulgedes peaks ta veel kõrgemale eest ära liikuma.
Kutt mu kõhus annab endast ka aina rohkem märku ja õhtuti käib korralik mürgel. Kohe, kui kell tiksub 23.00, siis hakkab mul kõhus täielik trall. Küll ta keerutab, sirutab, ringutab ja toksab. Mind ajab see nii südamest naerma. Ka kõhtu vaadeldes on juba selgelt näha tema tonksamised ja Kristo saab ka meie trallist osa võtta. Ja saladuskatte all võin öelda, et.. Tänaseks on meie pisikesel printsil ka 90% tõenäosusega nimi olemas. Hetkel me seda veel avalikult välja ei hõika, aga omavahel kutsume teda küll juba nii. Harjume selle mõttega vaikselt. Eks 100% saab kindel olla alles siis, kui pojale otsa vaatame. Olen kuulnud lugusid küll sellest, et haiglas otsustatakse nime osas ringi.
Millal Teie oma lapsele nime panite? Raseduse ajal või alles hiljem? Kuidas oma kõhubeebit kutsusite? Paljud Teist haiglas oma meelt muutsid? Oleks põnev lugeda!
Aa.. ja PS! Suuuur, suur aitäh kõikide kommentaaride eest eelmisel postitusel. Sain sealt niiii palju abi ja nõu. Aitäh, aitäh, aitäh.
Meil mõlemal lapsel nimi tulnud kui teada saime lapse soo.
ReplyDeleteIsegi kui peaks veel kolmas laps tulema ja peaks tüdruk olema tean mis ta nimi olema saab :)
Meil oli pikk sõit kahekesi maale.. Poolteist tundi arutasime nimesid ja siis käis klikk! See vist ongi! :D
DeleteMeil oli tegelikult tütrele nimi olemas juba enne, kui ma rasedaks jäin, igaks juhuks mõtlesime ka poisile nime, aga LA-s selgus, et tegu ikka tütarlapsega, nii et nimi ootas omanikku. :)
ReplyDeleteKõhubeebit kutsusimegi kõhubeebiks, beebsu, rosinake, mugul :p.
Mina mõtlesingi ainult poiste nimesid.. Olin jumala veendunud, et poiss :D Korraks vaatasime tüdrukute omasid ka, aga see jäi nagu tahaplaanile.
DeleteMa olen suht kindel, et isegi kui saaksin 3 last, oleks kõik pojad :D Ma ei oskagi seda kommenteerida kuidagi. Selline tunne on.
appi, kui lahe see oleks :) mõtle, pisike Triinu Liis ja suured kaitsvad mehed ümberringi :D megaarmas!
DeleteNäed väga särav välja ning tore, et beebi kenasti kasvab ja end hästi tunned. Kas käisid muidu LA-d tegemas Dr. Šoisi juures või riiklikus?
ReplyDeleteAitähh Sulle! Oscaris käisime ITK-s, nüüd LA tegime Šoisi juures :)
DeleteMinu kõhubeebi on Nunnu. Nimi oli ta issil juba enne meie tutvumistki ära pandud, nii et lausa imelik oleks mõelda, et ta mõne muu nime saama peaks. Siiski loodan kompromissile jõuda, et teise nime ka paneks ja just sellise, mis mulle meeldib.
ReplyDeleteEile just kuulsin sellist asja, et kui õhtul kõhubeebilt küsida, mis ta nimi on, siis ta unes vastab. Katsetasin kohe järgi ja lõppkokkuvõttes arvan ma, et mu aju mängis mulle hea triki pannes kokku igasugu imelikke unenägusid, millest ärgates mäletasin ainult seda, et nimesid oli mitu erinevat. Ühesõnaga, ärkasin öösel mitu korda ja küsisin uuesti, kuid iga kord tulid erinevad nimed. Ju siis tuleb ikka jääda selle algse nime juurde, mis tundub ka ainuõige :)
Ooo.. see on huvitav. Peaks proovima! :D
DeleteNo, kas toimis? :)
DeleteMeil oli 1 nimevariant tüstukule ammu enne rasedust välha mõeldud. Ja kui 14.11.16 sündid meie pisi printsess siis see nimi ( Annabel) jäigi . Sobis kõige paremini.
ReplyDeleteAnnabel on nii armas nimi! :)
DeleteMinu lapse nimi on ka Annabel :)
DeleteMe panime kuuenda kuu pealt umbes aga kellegile ei öelnud :D omavahel olime ühel nõul ja arvestasime seda, et nime ei saaks käänata kuidagi. Algul tahtsime panna erik aga seda sai käänata ja nüüd laps pole üldse eriku nägu ka õnneks :D
ReplyDeleteVloge enamasti ei ava. Eelistan juttu. :)
ReplyDeleteMeie valisime nime kevadisel ajal, tähtaeg oli 30 detsember. Mulle kuidagi tundus see nimi õige. Kui aga sügis käes oli, hakkasime nime tõsisemalt arutama. Ühtegi paremat valikut siiski ei leidnud. Hiljem leidsin vanarahva tarkuse, et kui kõhubeebile varakult nimi ära valida, siis ta hakkab seda enda nimeks pidama ja kui viimasel hetkel nimi ära muuta, siis laps jâäb oma nime igatsema :D nii me siis jäime enda nime juurde. Peale sündi otsa vaadates ta oligi liiga oma nime nâgu, et seda muuta . Meil oli naljakas veel see, et me mehega kumbki ei suutnud teda kohe nimepidi kutsuda, sest ta oli nii pisike olevus, et teda sai ainult titaks kutsuda :D kuu jooksul hakkasime nime ka ikka kasutama :D
ReplyDeleteTähtajaga ennustades, olin ma kindel, et mul sünnib jõululaps. TA 30 dets. Sest mu emal 4 last ja kõik sündinud 39ndal nädalal. Novembri lõpus öeldi mulle kontrollis, et 1cm
On avatud, et jääme beebi ootele. Juhtus aga see, et kõndisin 3x 9 korrust treppe, viskasin tikke maha, et neid ükshaaval põrandalt noppida. Pesin käpuli põrandaid, jõin shampust, käisin saunas, asjatasin mehega, aga beebi sündima ei hakanud. Aastavahetusel lõin tantsu ja ootasin edasi :D arvasin, et olen esimene naine, kes jäâbki rasedaks. Nutsin ja ütlesin, et enam ei viitsi sünnitada :D . 4nda jaanuari hommikul kell 4 hakkasid valud. Kell 5 olin haiglas ja tulid veed. Kell 9.43 oli beebi rinnal 4150g ja 52 cm. Sündis 40+5 :D nii et jah. Eile saime 1 aastaseks!
Ta tahtis veel küpseda! 😂👌🏼
DeleteMinu esimene laps sai nime paar päeva enne sündi, sündides oli kohe täitsa seda nägu ka. Teine laps sai peale sündimist nime (olin tüdrukute nimed ainult välja valinud, aga sündis hoopis poiss). Seekord arvasime mehega mõlemad, et tuleb tüdruk ja oi kus me jagasime maid selle tüdruku nimega, LA-s selgus, et hoopis poiss ja kohe oli meil talle nimi ka olemas, eks näis kas siis sündides on ka ikka meie valitud nime nägu :D
ReplyDeleteMulle meeldib nii lugeda kui vaadata :) Tavaliselt enne loen läbi ja siis naudin videot. Aga meil mehega on ka juba ammu ammu lapse nimi välja mõeldud, kuigi veel lähima paari aasta jooksul beebit ei plaani saada :D Eks siis näis kunagi kas need nimed ka jäävad :) Üks kord oli küll lahe seik, kirjutasin mehele, et mul on talle üks uudis ja kuna ta kohe ei vastanud, siis jäi see jutt nii kauaks tahaplaanile kuni koju jõudsin. No rääkisin siis et meil parimad sõbrad kolivad omaette elama ja siis mees vastas selle peale, et uuuh, ma juba ehmatasin, et keegi võttis meie lapse nime ära :D Seda oli igal juhul väga armas kuulda..
ReplyDeleteHehhe.. Mehel on plaan paigas! 😄
Deletemul lapsi ei ole, vanus 31, kuid poisslapsele nimi mõeldud juba 18.-selt ja tüdrukule 20.-selt. Ning õnneks olen abielus mehega, kelle perekonnanimi sobib mõlema lapse nimega ideaalselt kokku :D
ReplyDeleteMul oli ka alates 37.ndast nädalast kott koos ja olin ÜLIIIIIIIIlikindel, et tuleb varem. Tegelikult sünnitasin 40+4, mis oli peaaegu tähtajal :)
ReplyDeleteNäis millal teine mõngel otsustab end ilmutada, tähtajani täpselt 10 nädalat veel oodata.
Ma ka väga vloge ei vaata, juttu loen alati huviga.
ReplyDeleteMe hakasime nimele mõtlema kohe, kui teada saime, et saame lapse. Üks mis oli kindel oli see, et kui tuleb poiss on kahe nimega ja kui tüdruk siis ühe nimega. Kuni raseduse sünnituseni ei saanud meie teada kes tuleb, aga oli kindel, kui tuleb poiss siis Ken-Gregor ja kui türuk siis Lisandra, nime osas haiglas ümber ei mõelnud ja nii on meie esmaspäeval seitsme kuuseks saava tüdrukutirtsu nimi Lisandra. Lapsega rääkides (kui ta veel kõhus oli) siis hüüdsime meie teda mõnglibeebiks. Praegu lapsel hüüdnime pole, sest rääkima hakates, võiks ikka enda nime ära õppida :) :)
ReplyDeleteJa mulle meeldib rohkem lugeda Su blogi,kuna siis saab rahulikult mõelda ja ei pea kuulama midagi :) (see on see vaikuse aeg iseendale :D )
Tähtaeg oli 9. mai, aga sündis 1.mail, mis on väga lahe, sest alati vaba päev.
ReplyDeleteNime plaanisime, aga muutsime peale lapse sündi.
Ag Uh ikka paneb päris palju mööda ka sünnikaalu ennustamisel. 10 päeva enne sündi näitas uh kaaluks 3600 g, aga sündides oli sellest ikka mitusada g kergem.
Ise eelistan lugeda pigem teksti, kui vloge vaadata.
Esimese lapsele oli mitu varianti aga kui nime renar nägin teadsin kohe et selle nime ma panen oma pojale :-) aga kui tüdrukut jäin ootama leidsin nime keira-liis meile mehega meeldis kohe see nimi ja ei vaatanud rohkem nimesid :-)
ReplyDeleteBridget Jonesi on The BEST! :D Ma juba kõige uuema beebi filmi ka jõudnud ära vaadata ja no ei jäänud vanadele alla :P
ReplyDeleteMulle meeldib lugeda nii postitusi kui ka vaadata vloge. Seega väga tore, et sa mõlema tegemist jätkad! :) Kindlasti võiksid jätkata ka igapäeva vlogide tegemist, sest needki on teil väga lahedad!
ReplyDeleteMõlemat pidi meeldib. Loen algul läbi ja siis vaatan videot.vidosi tee ikka nii hea vaadata
ReplyDeleteTahtsin kommenteerida su eelmist teemat aga nii kiire olnud. Ei tea kas keegi mainis aga ma soovitan huulepalsami kaasa võtta....ma hingasin omal synnituse ajal huuled niiii katki.
ReplyDeleteNime kohta... nimi oli olemas mul juba kui ma väike olin.... kãisime ultrahelis ja saime teada et tytar ja issile kaa nimi meeldis...ja oligi olemas;)
Minu mõlemad poisid on enne sündi juba nime saanud, siis kui soo teada saime. Aga esimesele pojale otsa vaadates polnud see nimi kohe mitte kuidagi temalik ja 4 tundi peale ta sündi otsustasime nime osas ringi. Teisele poisile sobis eelnevalt välja valitud nimi. Nüüd mul poisid Romet ja Ranet
ReplyDeleteMul käis raseduse ajal peast päris palju nimesid läbi, aga ükski polnud See Nimi. Kui käes oli 37. või 38. nädal, sattusid ma kogemata ühte uudist lugema ja sealt vaatas mulle see õige nimi vastu ka. Siiani naeran ja mõtlen, et mis valu mul küll käsipalli teemalist uudist lugeda oli.. :D Mehel oli esimene reaktsioon selline meh? aga päris kiiresti hakkas see talle ka meeldima.
ReplyDeleteKartulisalat näeb niiiiiii hea välja! Vloge juhtun ma tihtipeale juba enne vaatama, kui blogisse tekst tuleb... need lihtsalt jõuavad mu youtube'i esilehele väga kiiresti ja kuna viimast ma väga palju päevas eri põhjustel kasutan, siis jääb silma ka. Kui vähegi aega on, siis vaatan kiirelt läbi :)
ReplyDeleteTeemast veidi välja, aga kuidas sa sünnitusse nö suhtud? St kas hirmuga, rõõmuga, põnevusega...?
Kahju et jälle ühe toreda blogija blogi ära "beebistub". Kuna endal lapsi ei ole ning ei soovi ka niipea, siis postitused muutuvad aina igavamaks. Ootaksin endist särtsakat ja väga aktiivset elu elavat Triinu Liisi tagasi :) eriti igavaks muutub juba seetõttu et pole õrna aimugi mida tähendavad erinevad lühendid nagu LA, TA jne...
ReplyDeleteKadri, aga ma ei saagi elada super aktiivset elu kui mul suur kôht on :) isegi kui ma seda väga tahaks
DeleteTA on tähtaeg ja LA on looteanatoomia. Ega minagi enne ei teadnud ja pean end kurssi viima. Minu blogi on alati olnud minust. Minu elust. Hetkel on see beebi minu elu keskmeks :)
Kristo on sul ikka eriti armas, igas su videos suudab ta ikka kuidagi mu korralikult naerma ajada, seekord siis toitu oodates :D
ReplyDeleteTa on paras naljanina jaa 😄😄
DeleteMa ei mäleta palju mul rasedust siis oli (suht alguses oli) aga ühel õhtul magama jäädes mõtlesin nimedele ja plahvatas nimi Annabell. (Ei teadnud siis veel et plika on) teised ikka küsisid kas nimi olemas ja siis sai öeldud, et üks nimi on, kuid mehele eriti ei meeldinud see nimi alguses.
ReplyDeleteKõik minu pereliikmed hakkasidki kõhubeebit Annabelliks kutsuma. Mehele hakkas ka nimi meeldima. Hiljem hakkas mulle ka Elisabeth meeldima.
Sünnitusmajas ütles mees kohe, et Annabell on ja Annabelliks jääb ja nij ta saigi.(praegu vaatan, et oleks pidanud Kratt nimeks panema, ise 3kuune aga niimoodi kratib)
Teine plika peaks tulema siis tuleb vist Elisabeth.
Volgi on lahedad. Nii meeldivaaaad ;)
ReplyDeleteMulle jällegi niii meeldivad Su vlogid! Keep it up, muinasjutuperekond!
ReplyDeleteOlin kindel,et Carl peab olema kindlasti üks nimi 😊 Kuna mulle meeldivad 2nimelised nimed siis tuli teine otsida ja siis nägin kuskilt Sebastian ja oli nii armunud koheselt 😊 Ja nii jäigi Carl-Sebastian 😊
ReplyDeleteKui ma lõpuks pärast pikki aastaid peale ravikuure ja lap oppi rasedaks jäin, ei olnud mul vahet kumb tuleb, kas tüdruk või poiss. Kuigi kui päris aus olla, siis tüdruku nimi oli meil olemas :D , nimi mis meeldis nii mulle kui ka abikaasale. Pärast Dr.šoisi juures käimist , kui saime teada et tuleb siiski poiss, hakkasime nimele mõtlema. Mees soovis, et oleks midagi tema nime sarnast (Margus) . Sellest tuli siis Marcus . Kuna ma olin sedameelt,et mu lastel peab kaks nime olema, hakkasime edasi mõtlema. Siis tuli Cristofer. Seega esimese lapse nimeks sai Cristofer-Marcus.
ReplyDelete3aastat hiljem jäin uuesti beebit ootama. Kuna rasedus oli esimesega võrreldes kui öö ja päev, olin kindel ,et nüüd tuleb kaua oodatud plika. Seekord käisime 3D-s Dr.Sõritsa juures. Tulemuseks, jälle poiss :)
Seekord tuli mulle appi sõbranna. Kurtsin talle,et no tõesti ei ole ühtegi poisi nime, mis esmakordselt kuuldes oleks see õige . Ühelpäeval kirjutas ta mulle ,et kuulis nime Brennet. See sobis ideaalselt. Aga kuna minu soov oli ,t peab kaks nime olema... siis seekord oli ka veel see fakt, et oleks ka venna nimele sarnane. Sellest tuli Cris-Brennet. :)
Jeerum.. vaesed lapsed
DeleteMina teadsin algusest peale, et on poiss, sisetunne oli selline ja alt ei vedanud. Minul oli igasuguseid lemmikuid lapsele - Rasmus, Sebastian jms, mehele aga need ei meeldinud. Polnud ideaalset varianti sõelale jäänud ja nii naljakas või masendav kui see ka ei ole, tuli meie lapsele nimi hauakivi pealt. Nimelt sai meie põnn nime enda vanavanavanaisa järgi - Jakob :) Kuidagi enne sündi paar nädalat harjusime sellega ja kui sündis, oligi kohe Jakob, ei tulnudki muid variante enam kõne alla :) Nii et mehe suguvõsas on kaks sama nimega meest - Jakob Liis :)
ReplyDeleteMees tahtis ka panna Optimus Prime.. aga ma ei võtnud vedu.
Mul oli nimi juba ammu olemas, mees mõtles teise nime juurde. Nimepidi hakkasime last kutsuma aga alles pärast sündi, enne oli selle välja ütlemine nii võõras kuidugi. Enne sündi oli ta lihtsalt Troll :)
ReplyDeleteÖeldakse et nimi peab kuidagi ise emale tulema(just emale) ja uskumatu aga kui olin just teada saanud et poeg tuleb, kuskil 13.nädalal, siis sellest mõni päev hiljem kui olin vanaemal külas, märkasin uksel rippumas mingit firma paberkotti, millel oli nimi Oliver ilusate tähtedega peale kirjutatud
ReplyDeleteArmusin koheselt selle kirjapilti ja ka mees oli koheselt nõus. Enne ei olnud meil ühtegi nime ja ma ei kujutaks ettegi et tal võiks mõni teine nimi olla. Oliver saab varsti 4 :)
Meil oli selle nimega selline naljakas lugu. Alustan kohe päris algusest.
ReplyDeleteEnne veel kui rasedaks jäin (kuigi üritasime küll), läksime mehe emale külla ja ta küsis: "Elis, kas sa oled rase?" Et tema olla unes näinud seda. Ja vähem kui kuu aja pärast läksime talle rõõmusõnumit viima.. ja kusagil seal poole raseduse peal, kui mitte enne, teatas mehe ema, et lapse nimeks saab Oskar, hüüdnimega Ossu (jälle unes nägi). Ise ta hakkaski sellest ajast peale kõhubeebit Ossuks kutsuma. Mulle see mõte üldse ei meeldinud ja olin kategooriliselt selle nime vastu. Aga mida aeg edasi, seda enam selle nimega leppisin. Kuniks ühel õhtul voodis hakkasin teist nime Oskarile ette mõtlema ja nii ta lõpuks kokku sai- Kevin-Oskar :)
Mulle meeldib rohkem lugeda, kuna jägin blogi oma tööajal, siis ei saa väga video vaadata :) ... Paluks rohkem kõhupilte ka, need mu lemmikud :P Ise olin viimasti lapseootel 7 aastat tagasi, sel ajal mõõdeti ka kõhu ümbermõõtu, kas praegu ka tehakse seda? kui jah, siis oleks tore sinu parameetreid jälgida (kuude lõikes vms) :)
ReplyDeleteÕnnitlused tööandjale, et endale töötaja on leidnud, kes töö ajast blogisid loeb
DeleteNaudin teie vloge, teevad alati tuju heaks, aga sageli pole neid aega vaadata, nii et väga hea, kui tekst ka juures on! :)
ReplyDeleteVäike palve ka sulle - kas sa palun kirjutaksid veel sellest The Secreti teemast, oma unistustest jne?
Olen hetkel ka rase, peaaegu kaks kuud sinust ees :). Ootame tüdrukut (enne arvati, et poiss ja siis oli nimi oli kindlalt valitud). Aga nüüd on meil üks nö lemmiknimi olemas, samuti omavahel kutsume teda nii, aga teistele ka ei ütle, sest krt seda teab.. äkki muudame meelt :). Esimesele lapsele oli ka nimi välja mõeldud, aga kui sündis, tuli selline variant, millele polnud eelnevalt isegi mõelnud :D
ReplyDeleteMa enamasti vloge ei vaata seetöttu, et loen blogi tissitades. Muidu piiluks ikka, tundud väga armas inimene.
ReplyDeleteMinu plika nimi oli 4aastat ennem last olemas, olin kindel, et tûdruk. Itk esimesel korral öeldi, et vist kohviuba paistab ja rohkem me sugu kindlaks ei teinud. Rasedus läks 41+5 ja oli esile kutsumine. Naljad viluks ütlesime mehega, et äkki poiss tulemas ja solvus. Väljatulles plikade asjad ja nimi. Siiski sisetunne ei petnud!
Sulle kerget rasedust!
Teadsin raseduse algusest peale, et saan poja. Sisetunne ütles seda ja nii oligi. Nii kui arst kinnitas, et poiss tulemas hakkasime mehega poisi nimesid mõtlema ja arutlema. Mehele meeldis nimi Kristofer, ega mulgi selle vastu midagi polnud. Kui rasedust oli juba 30 nädalat mõtlesin, et Christofer meeldiks mulle rohkem ja nii tast saigi Christofer. Kõhubeebit hüüdsime Chrisiks :) Nüüd on meil kodus 3-aastane Chrissu :D
ReplyDeleteMinul on rasedust alles värskelt kaks kuud ja tunne on, et tuleb üks väike tirts. Nimedest meeldivad päris paljud.. kes seda teab mis lõplikuks osutub :D
ReplyDeleteIse sain nime enda vanavanatädi(?) poolt, kes pani mu ema(Monika) ja isa(Janek) nime kokku ja nii minust sai Janika :D
Huvitav oli olnud selle juures veel see, et seesama vanavanatädi ei tundnud enam vanaduse tõttu enda lähedasigi ära, aga kui vastsündinud minu sülle oli saanud, oli kohe mind nimepidi kutsunud.