Tuesday, November 15, 2016

Natukene lähemalt rasedusest - Esimese trimestri kokkuvõte: raseduse 4 - 12 nädal.


Ja ongi 12 nädalat nagu niuhti möödas. Täna on mul nädalaid täpselt 12+5. Esimene trimester on kohe, kohe seljataga ja ma ausalt öeldes siiani ei saa aru, kas see lõppeb 13 või 14 nädala saabumisega?! Igal pool on erinev info. See on täpselt sama teadmatus, et kui ma olen hetkel 12+5 nädalat rase, siis kas seda loetakse 13. nädalaks või 12. nädalaks. Emmedeklubi kalendri järgi on see nädal 13, teiste lehekülgede järgi nädal 12. Vot sulle lopsu. Järgmine kord küsin ämmaemanda käest igaks juhuks järele. Aga selle toreda numbriga seoses sai tehtud KV-test ITK-s. Käimas on juba neljas raseduse kuu. Uskumatu. Jõudiski see aeg kiiremini kohale kui ma arvata oskasin. Ometigi ootasin seda nii pikisilmi ja see aeg tundus hirmus, hirmus kaugel.

Vereanalüüs, uriiniproov ja ultrahelis nähtu olid kõik korras. Riskid on madalad ja kuklavoldi suuruseks mõõdeti 1,7. Kõik, kes alles raseduse teekonna alguses on, siis see tähendab, et näiteks downi sündroomi tõenäosus on 1:20 000-le. Kui KV tulemus on alla kolme, siis loetakse riske madalateks. Test tehakse tavaliselt 11-13 nädalal.

Tänaseks olen ma juba parajalt ümmargune ka. Antud foto saigi eelmisel nädalal tehtud, kui oma esimesed rasedatele mõeldud teksad soetasin. Enda omi lihtsalt ei kannatanud kanda enam, sest need kippusid juba hirmsasti soonima. Rasedateksad toovad kõhukese muidugi eriti esile. Ega mul selle vastu midagi ei ole.. Need punud on ju imearmsad! Küll aga kui ma samas vaimus kasvamist jätkan, siis ilmselt veeren ma lõpuks sünnitusmajja.. Nagu pisike kakuke.


Aga alustame päris algusest ja räägime nädalate kaupa. Nii palju kui mul meeles on ja nii palju kui ma endale märkmeid teinud olen. Siin mainin kindlasti, et iga rasedus on erinev ja kindlasti on vale end kellegagi võrrelda. Samas mina otsisin internetist väga palju infot ja ehk on see siin kellelegi samuti kasuks.

4-5 Nädal : Kuna meie pulmareis oli planeeritud 27.09 - 15.10 ja ma sain rasedusest vahetult enne seda teada, siis jooksin kiiresti erakliinikusse kaupmehe tänaval, et saada mingitki infot. Kuidas ennast reisi ajal hoida, mida võib/mida mitte, millised on riskid ja kas ma päriselt ka jäin nüüd tita ootele? Nagu päris, päriselt või? Kuna me seda kõike ikkagi aastakese planeerisime ja lapse tulekut väga ootasime, siis tundus see lõpuks ikka üsna uskumatu. ITK-s ega Pelgulinnas mind keegi nii vara vastu poleks võtnud. Mina aga tundsin, et vajan mingit südamerahu enne reisile minekut. Kuna rasedus oli alles imepisikene, siis leppisime arstiga kokku, et teeme esialgu mitu Hcg veretesti, et näha, kas rasedus kenasti kasvab (mina sain rasedusest teada 3+5 nädalal ja arstile sain 4+0 nädalal). Kuna reis oli kohe, kohe ukse taga, siis tundus see ainuõige variant. Tegime siis 4 testi :

Nädalaid : 4+0 14.09 : 130hcg
Nädalaid : 4+2 : 16.09 : 390 hcg
Nädalaid : 4+5 : 19.09 : 1500hcg

Nädalaid   5+2 : 23.09 : 3572 hcg

See info andis meile päris palju kindlustunnet. Meil on vähemalt midagigi ja ma olengi päris, päriselt tita ootel! Nüüd võis rahulikumalt reisile minna. Järgmised 2,5 nädalat möödusid Indoneesias.

6-8 Nädal : Need kaks nädalat olid mulle kõige suuremaks katsumuseks. Muidu tundsin ennast hästi, aga iga päev kella neljast-viiest õhtul hakkas mul iiveldama. Iiveldama nii kõvasti, et ma isegi liigutamist üritasin voodis vältida, sest paha hakkas. Hommikul ja päeval ma nagu polekski rase olnud. Tundsin ennast suurepäraselt ja isu oli hea! Nautisime päikest, basseini ja käisime avastasime Balit. Küll aga teadsime täpselt, et kohe kui kell kukub, siis muutub kõik kardinaalselt. Ma pidin iga veerand tunni tagant pissil käima ja iga püsti tõusmine tähendas veel tugevamat iiveldamist. Päris keeruline oli wc potti vett peale lasta, kui endal süda paha ja üritad mitte oksele hakata. Mesinädalad missugused! Aga mis puudutab sööki..  Liha ei tahtnud ma üldse süüa, aga näiteks apelsine sõin igal õhtul mõnuga. Eriti meeldis mulle, et neid sai ise otse puu otsast võtta. Aga sümptomitest veel.. Pidevalt oli selline päevade tunne. Miskit nagu rõhus alaseljale koguaeg. Pabistasin pidevalt, et vetsu minnes üllatust ei oleks. Kristo oli muidugi sellel ajal nagu kullatükk. Nii mõistev ja hoolitses minu eest hästi!

9. Nädal: Nüüd jõudsime oma pikalt reisilt tagasi. Mind painas endiselt pidev iiveldamine. Kui ma hommikul esimese asjana ruttu midagi ei söönud, siis oli mul 150% paha olla. Eriti hästi läksid sellised rammusad võileivad (merevaigu, salatilehtede, kurgi, tomati, singi ja juustuga). Sümptomitest olid endiselt päevade-laadsed valud ja lõhnu ma eriti ei kannatanud. Sellel nädalal oli ka minu esimene ämmaemanda visiit ITK-s. Nägime esimest korda oma beebit! Beebi oli 1,7cm pikk ja imetabane! Kui me Kristoga teda seal ekraanil imetlesime, siis tundsin, kuidas mu pulss tõuseb.. Meie beebi! Ta on päriselt seal! Reisil olles pabistasin nii väga, et ma jumala eest Zika viirust ei saaks, et rasedus jumala eest peetunud ei oleks tagasi tulles, et beebi ikka usinalt kasvaks! Et tal ikka oleks seal kõhus hea olla! 

Meie esimene pildikene rosinast
10.Nädal : Kümnendal nädalal umbes hakkas mu kõhuke rohkem kasvama. Eks enne sain ma ise ikka aru, et veidikene kosunud olen. Kõhtu ei saanud eriti sisse tõmmata ja kuidagi.. Teistmoodi oli olemine. Teised kohe kindlasti tol hetkel veel midagi ei näinud. Kümnendal nädalal hakkas ka Kristo mu kõhukest märkama. Käib ja silitab teist pidevalt. See on nii vahva. Kristo ise ütles ka, et tegelikult jõudis talle alles siis see uudis kohale, kui esimest korda beebit ekraanil nägi. Õnnelik oli ta algusest peale, aga ka temal olid hirmud, et beebiga ikka kõik korras oleks. Ega me ju enne ei teadnudki. Kümnendal nädalal painas mind unetus. Ma magasin öösiti nii halvasti. Ma nägin igasuguseid veidraid unenägusid, käisin pidevalt öösiti pissil, kõht kiskus ja torkis. Iiveldus oli endiselt alles, aga ilmutas end enamasti siis, kui kõht tühjaks hakkas minema. Liha ma endiselt ei taha. Ka kana ja kala ma suurte fileedena ei soovi. Kui ta on pisikeste tükikestena mõne woki või roa sees, siis on söödav. Eelistan kõike, mis on värske. Minu õhtusöök näeb enamasti välja selline. Apelsinid on endiselt teemas. Kuna mul on kõhukinnisusega ka probleeme (sorri TMI, I know), siis soovitas arst rohkelt ananassi ja kiivisid tarbida. Seda ma proovin ka jälgida. 


11. Nädal: Sellel nädalal lisandus sümptomite hulka ka peavalu. Kõht kiskus järjest rohkem ja hakkas ka välja paistma. Nüüd ma enam naljalt oma rasedust ei varjaks. 11.nädal oli meie jaoks selles mõttes eriline, et 11+6 oli meil härra Šoisi külastus planeeritud. Me saime teada beebi soo ja saime teda pikalt, pikalt ekraanil imetleda. Täpselt siis ma tundsin ka esimest korda sellist päris armastuse tunnet. Sellist hästi suurt armastuse tunnet. See pisikene inimene! Ta on meie pisikene inimene! See, kuidas ta ekraanil oma pöialt usinalt lutsutas, oma jalgadega mõnusalt siputas ja meile pidevalt külge ette keeras.. See oli kõige armsam asi, mida ma oma silmaga näinud olen. Ma tundsin tungivat soovi teda juba oma käte vahel hoida. See on kirjeldamatu tunne.


12. Nädal: See oli kõige, kõige suuremat närvikõdi tekitav nädal. 12+4 oli meil ITK-s kuklavoldi testi jaoks aeg. Enne seda olin juba käinud verd andmas ja uriiniproovi haiglasse viinud. Nüüd saime kindlustunde kõige olulisema osas.. Kas meie beebiga on kõik hästi? Kas ta on terve? Nagu ma üleval juba mainisin, siis KV mõõdeti 1,7 peale ja riskid on madalad. Kõik oli korras. Organid olid seal, kus vaja ja töötasid ilusti. Kivike langes südamelt ja peale seda olen kohe eriti suur naeratus suul ringi käinud. Iiveldus on mul endiselt külaliseks, kuid seda vaid siis kui ma hommikul ärkan ja hästi korraks. Seni kuni ma söögitaldrikuni jõuan. Peale seda on kõik hästi. Kõht endiselt mulksub, venib ja torgib. Kõhuli ma eriti enam lamada ei saa. Ebamugav on. Kassidel on millegipärast viimasel ajal kombeks öösiti mu kõhule magama end sättida. Varem nad seda ei teinud. Ei tea, kas hoiavad beebit soojas? Igatahes on see päris armas :) 


Nii me siin kolmekesi oma vaikset pereelu elame. Mina proovin päevas ikka võimalikult palju kõndida ja miinimum 5000 sammu teha. Käin E-R tööl ja hoian end aktiivsena. Õhtul muidugi kui koju jõuan, siis vajun reeglina suhteliselt kiiresti unne. Ma nii naudin praegu seda rahuliku aega. Me saame nii palju filme vaadata, kodu korras hoida, loomadega tegeleda ja üksteisega rohkem kvaliteetaega veeta. Seda ma võin küll öelda, et beebi tulek on meid Kristoga vaimsel tasandil kindlasti palju lähedasemaks veel muutnud. 

Hullult tänulik olen veel Mallule, sest tema on mu raseduse AABITS ja minu kalju, millele toetuda. Ta Lende on ka nii armas, et ma tahaks igal korral nutta. Meie pere on ülimalt toetav ja me oleme selle eest südamest tänulikud. See on nii äge, et nad on beebi tulekust sama elevil kui meie. Kui see laps vaid teaks, kui palju teda juba armastatakse!

Aga me poemegi kohe põhku. Kas teie seas on veel beebiootel emasid? Mitmendas nädalas omadega olete? Kuidas enesetunne on?

82 comments:

  1. Mul on hetkel 10+5. Õnneks pole mul iiveldusi olnud :( jõhker väsimus on peal ja vetsu võin ka ilmselt sisse kirjutuse teha, lihtsalt meeletult tihti vaja pissil kaia :)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Vets on ka minu püsivaks elukohaks juba😄😄

      Delete
  2. Ma tean rääkida seda, et kui mu tädi rase oli siis kass käis aeg ajalt oma käpakestega sõtkumas tema kõhu peal, või lihtsalt pikutas seal :)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Mul ka üritab sõtkuda, aga see on hästi ebamugav ja natukene valus. Siis kui ta kõhule magama keerab lihtsalt ja nurruma kukub, siis see on super mõnus! 😊

      Delete
  3. Ma tean rääkida seda, et kui mu tädi rase oli siis kass käis aeg ajalt oma käpakestega sõtkumas tema kõhu peal, või lihtsalt pikutas seal :)

    ReplyDelete
  4. Minul hetkel 27 nädal ja tulemas teine laps. Esimene (tüdruk) sai oktoobris 2aastaseks ja teine(poiss) tuleb veebruaris. Hetkelon selline mōnus aeg kus iiveldus on läbi ja kõik on hästi. Kui suur uni, kõht ja möll kõhus välja arvata siis ei arvakski et rase olen :)

    ReplyDelete
  5. Et sa arvad, et ma olen PAKS, et mind KALJUKS sõimad??? Sõprus läbi...

    ReplyDelete
    Replies
    1. Sorri, et see nii pidi välja tulema :S

      Delete
  6. Minul on tänasega 11+2 🙂

    ReplyDelete
  7. Nii huvitav ja põhjalik postitus! :) Superilusat ootusaega teile, Triinu ja Kristo! :)

    ReplyDelete
  8. Minu kass tahtis kaa koguaeg kõhupeal olla mul kui beebit ootasin:) nad tunnetavad miskit vist. Nii lahe et sul juba punu ees on...naudi seda kõike...see on nii ilus aeg. Kas sa millegagi kõhtu määrid ka? Ma soovitaks omalt poolt tãitsa tavalist kookosrasva... mina kasutasin rafineerimata varianti sest see lõhnas ka hãsti:)

    ReplyDelete
  9. Olen ka beebiootel ja jookseb 14. nädal. Enesetunne on viimased 3 kuud õudsed olnud. Hommikused iiveldused ja sõltuvalt päevast, kas toit püsib sees või mitte :D Räägitakse, et kui niimoodi järjepidevalt iiveldab siis on oodata tüdrukut. Vat ei ole veel kursis, kumb siis tulemas on. 11+3 nädalal oli meil väike nunsu 4,7 cm pikkune :)

    Üli lahe, et suhteliselt lähestikku meil ja päris mõnus on jälgida, et kuidas Teil läheb! :)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Aitähh Sulle! Mul ônneks on siiani vaid iiveldabud ja päris oksendamiseks ei ole läinud. Paar korda olen öökinud, aga see on ka kõik :)

      Palju õnne ka sulle!

      Delete
  10. Oled nii armas oma väikese beebikõhuga :) Õnneks rasedusega seonduvad ebameeldivused s.h. peavalu, iiveldus jne. on kõik mööduvad nähtused :)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Aitähhh sulle heade soovide eest! 😊

      Delete
  11. Hetkel 37+4 ja tulemas poiss. Lõpp ei ole kahjuks nii imeline..just vaatasin oma turses jalgu ja sättisin selja taha patju, et mitte kõrvetiste kätte ära lämbuda..aga muidu jah imeline...:D

    ReplyDelete
    Replies
    1. Sama eesst hoiatas mind Mallur ka 😄😄 pea vastu!!

      Delete
  12. Naljakas, et sul oli Balil "hommikuiiveldus" õhtul ja Eestis ikkagi hommikul. Keha jäi Eesti ajatsooni?? :D

    ReplyDelete
  13. Ma küll enam rase pole, kasvatan 6kuuset poissi :)
    Raseduse alguses ei olnud õnneks ûhtegi vaevust( muidugi hõôruti nina alla et kûll lõpp tuleb siis raske) ei tulnud kusjuures, jah raske küll oli kuna kandsin üle ja lõpp oli ootamatult erakorraline keiser aga iiveldused, oksendamised ja sellist asja ei saanud tunda.
    Terve raseduse ajal hakkasin armastama VETT - reaalselt jõin seda liitrite kaupa ja olin õnnelik :D( enne rasedust ei olnud erilne vee joodik) :D
    Magusat ma ei söönud, kôik mis oli soolane see alla läks . ( raseduse alguses kaalusin 60kg raseduse lõpp 80kg- haiglas kaotasin keisrile juba 3päevaga 15kg ja taastumisega kodus sain 59kg) nûüd muidugi pool aastat möödas 64kg ja olen õginud nagu loom ja jõulud ka kohe ukseees et luban hetkel patustada 'uuest aastast vôtan end kokku ja suveks vormi :D
    Ka mul kiisu pidevalt kas magas kôhul või kuskil lähedal :) kui lõpp oli kães vôi suurem kõht siis magasin ma kûljega ja siis leidis ikka kiisu Miku et saab ka kûljepeal magada :D juba kui ûlekandsin siis hakkas mul juba seljale see ja pidevalt pidin end ööseti 101 korda keerama siis kass otsustas et nii on vôimatu ja magas kuskil kas jalgade juures või vahest ronis mulle pãhe end sãtima :D
    Teile ma soovin head ootusaega puhake, nautige, olge mõnusad .
    Pai :)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Oi kui armas ja hoolitsev kiisu! 😄 Aitähh heade soovide eest Sulle!

      Delete
  14. Kus sa töötad nüüd?

    ReplyDelete
    Replies
    1. Hetkel töötan müügiosakonna juhina kinnisvara ettevõttes 😊

      Delete
  15. Minul on täna Kv ja nädalaid 11+2 Ma olen nii närvis ja öö magamata. Aga mõned tunnid ja näeme ka oma mandlikest ☺ ehk saame ka soo teada juba.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Juhuuuuu!! See on niiii äge tunne!! Usun, et kõik on korras! Ilusat ootust! 😊😊😊

      Delete
    2. Aitäh ilusate soovide eest! Kõik oligi kõige paremas korras:) Sugu kahjuks teada ei saanud, kuid mõtlen Sõritsa juurde minna 3D uuringule, ehk tema oskab öelda.
      Teile samuti ilusat ootusaega :)

      Delete
  16. Nii tore lugemine, mul endal hetkel 13+6 ja kõik täpselt sama, reis, tunded, sümptomid... 1:1! Nii vahva! Mõnusat kulgemist ja kasvamist teile! :)))
    12345

    ReplyDelete
  17. Mul beebi käes ja on juba 10ne kuune:P heheh see aeg läheb nii kiirelt ikka:)
    Aga selle kõhukinnisuse vastu soovitaks mina püreesuppe- väga hästi aitavad;)
    Soovin ilusat raseduse aega;) nautige kahekesi olemist nii palju kui võimalik ja juba varsti oletegi kolmekesi:)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Peab proovima.. See on ikka paras nuhtlus! :D

      Aiähh sulle!!

      Delete
    2. Kõhukinnisuse vastu aitab magneesium :) ilma Mg ja kiivita oleksin otsad andnud.

      Delete
  18. Väga huvitav on jälgida sinu blogi, eriti nyyd, kui rase oled...ning eriti veel sellepärast, et minul on rasedust peaaegu sama palju, kui sinul. Nimelt on mul 12+3 nädalat. Mina tunnen ennast täitsa tavaliselt, ei erilisi isusi, ega iiveldust.jne muidugi pissipausid on kõigil rasedatel tihedad :D
    Uh-sse lähen alles nädala pärast :)

    ReplyDelete
  19. Kui sul on 12+5, siis see on 13. nädal. Kui saabub 13+0, siis on 13 nädalat täis ja 13nes nädal ei saa enam jooksma hakata.

    Mul nädalaid 17+1. Algul sai mõnuga iiveldatud ja oksendatud, aga nüüd on täitsa ok olla. Ainult paks tunne hakkab tekkima ja keegi võik voodist püsti tõmmata, ise ronin nagu tigu :D Tulemas juba kolmas laps.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Mina uurisin just ühe ämmaemandaks õppiva tudengi käest ja tema sõnul on nii, et kui on ntks 12+4, siis on ikkagi 12.nädal. Kui on 9+6, siis on ikkagi 9.nädal.

      Infot on niii palju ja nii erinevat :D

      Mõnusat kulgemist sulle Triin! :)

      Delete
    2. Tead, mõtle nii. Kui sa saad 25, siis hakkab jooksma 26. eluaasta. Täpselt nii on ka raseduse nädalatega. Kui on nt 25+1, siis on 25 nädalat täis, aga jookseb juba 26. nädal. :)
      Mäletan enda raseduse algusest ka seda vetsu vahelt jooksmist, just see oli esimene asi mis mind rasedust kahtlustama üldse pani :D

      Delete
  20. nii armas postitus! :) oeh, palju-palju õnne teile Kristoga veelkord ja imelist ootusaega, Triinu!

    ReplyDelete
  21. Nii lahe on lugeda ja elan väga kaasa, eriti Selleparast, et meil umbes kuu vahet . Mul sai tänasega 19+0. Aeg läheb tõesti nii ruttu ja ma täiega imestan, et kuidas sa juba nii paisunud oled :D ise nii kribu juuu! Mul Teine pisi tulekul ja nüüd on Enam vähem alles sama kõht kui Sinul :D nädal tagasi käisin sunnipaeval, siis sõbranna mees ka küsis, et kas ikka olen rase, kõhtu ju pole ollagi :D

    ReplyDelete
    Replies
    1. PS! Halb on siiani olla. Paljud lohnad ei istu ja hommikul kui ärkan pean kohe sööma. Üsna tihti lähen külmkapi juurde nina kinni :D

      Delete
    2. Ma ausalt ei tea kuidas ma nii ümmargune olen.. Eks gaasid annavad ka kindlasti juurde, aga hommikuti ma enam lameda kõhuga ei ärka :D

      Mind ärritavad ka kõik võimalikud lõhnad :D va küünlalõhn. See on imeline!

      Delete
  22. Minul 15+6, ja kui asuolla veel välja ei paistagi:) ju ma niisama ka trulla, kuigi jah kilosid juba juurde tulnud oma 3-4 kg. Ja see iiveldus oli kuni 14 nädalani jube, olin lausa haiguslehel, terved päevad olin ainult voodis ja magasin. Nüüd on olukord küll parem aga siiski iiveldab tihtipeale. Meie veel sugu ei tea, selle saame siis alles detsembris teada:) Jõudu!!!

    ReplyDelete
    Replies
    1. Mina olen hetkel juurde võtnud +1kg :)

      Mõnusat kosumist! Küll see kõhuke ka tuleb!

      Delete
  23. Kas ebamugav pole kui kass kõhul ? Mul nii ebamugav nagu 100 kg oleks kõhul

    ReplyDelete
    Replies
    1. Kui ta sõtkub või end sätib, siis on küll.. Kui ta mõnusalt pikali viskab ja nurru lööb, siis on väga mõnus :)

      Delete
  24. Minul tänasega 19+5. Terve see aeg on ikka külas oksendamine ja iiveldus. Suurem väsimus on hetkel õnneks üle läinud. :)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Iiveldus on minulgi, õnneks oksendamisest olen pääsenud! :)

      Delete
  25. Hei :)

    Minul hetkel 19+2. Tundub, et olen raseduse alguse vaevustest väga kergelt pääsenud :D. Pole kordagi olnud sellist iiveldust, et peaks vetsu jooksma, pole kordagi oksendanud. ka lõhnade vastu polnud mingit vastureaktsiooni, pigem oli mu haistmine lihtsalt teravam, ainuke lõhn mis lihtsalt ei meeldinud oli keedumuna, mida mees sõi hommikuti ja vahest õhtuti, kuna käis jooksmas- minu jaoks lõhnasid need munad nagu mädamunad lihtsalt. Hetkel enam ei lõhna:D. Vahepeal küll oli meeletu väsimus aga ka see läks üle. iiveldust polnud. Kuna olen trullakam pole ka veel rasedakõhtu tekkinud, mida tegelikkuses väga ootan :). Koorionbiopsiaga sain u 16ndal nädalal ka teada, et ka meil tuleb aprillis poiss :)

    ReplyDelete
  26. Olen hetkel 14+1 nädalat rase. Esimene rasedus ja ma sain teada kui olin ootel olnud 5+4. Siis hakkasid ka esimesed tugevad sûmptomid tulema. Wc vahel kãimine on tãiesti tavaline. Ma võiks oma voodi sinna kõrvale juba teha �� öösel 2 korda ãrkan kindlasti ûles, et seda külastada.
    Ka mul oli 2nãdalat kuskil jubedad iiveldushood. Hommikuti tõusta oli jube. Mõte sellest, et kööki minna ja süûa võtta hakkasin iiveldama, sest teadsin, et köök on koht kus on palju lõhnu. Praktiliselt olingi voodis ja nâksisin seda mis parasjagu voodi kõrvale pandud oli. Nüüd on suurem osa iiveldustest kadunud kui aeg-ajalt ikka. Pãris piinlik on kellegile kûlla minna ja kui keegi toitu pakub siis lihtsalt ütlengi viisakalt, "palun ãrge solvuge kui imelike häälitsusi teen või ära jooksen ma tahaks proovida küll" �� Peavalud just õhtuti on ka nüüdseks tãiesti normaalne. Kõhukinnisuse vastu aitasid mul kiivid ja õunad ülihästi! �� Kõik vorstitooted ja lihatooted on menüüst välja jäetud, sest lihtsalt raseduse aeg ei maitse. Muidugi asendan liha nt peediga, sest nãidud peab ju korras hoidma. Kuid samas on maitsema hakanud asjad mis varem ei maitsend.
    Ütleme nii, et need esimesed 3 kuud on olnud päris rasked mu jaoks. Lohutasin end alati sellega, et varsti on kõik möödas ja hoian pisikest imet käte vahel juba. Sest olgem ausad aeg lãheb linnulennul! Nüüd enesetunne juba tuhat korda parem kuid vãsin endiselt vãga kiirelt ära ��

    ReplyDelete
    Replies
    1. Ma olen pidanud siiani ühel korral külas olles toidust keelduma. No niimoodi tuli ülesse. Tegemist oli küpsetatud lihaga ja kui see pann mulle esimese asjana nina alla pandi, siis hakkasin peaaegu öökima. Oi kui piinlik oli! Vabandasin ette ja taha :D Sellist asja ma ei osanud oodata!

      Delete
  27. Homme täitub 10+0. Aimatav kõhuke paistab. Aga teine rasedus, siis hakkabki varem paistma. enesetunne ikka suht kohutav. Mitte millegi järgi isu ei ole. Lähen poodi suure ahastusega, sest pole õrnematki aimu, mida osta. Isegi kõik värske kraam, mida ma muidu väga armastan, tundub vastik. Elatun siin hommikupudrust ja juustuga sepikuviilust. Kõht saab nii kiiresti tühjaks, aga midagi süüa ei taha ega saa. Nii et minu jaoks korralik peavalu see söögi teema. Loen päevi, et saaks juba jälle end normaalsena tunda. Unetus ja imelikud (hirmu)uned on kestnud ka pikka aega. Uni on hästi habras ja mõni hommik on tunne, et ei olegi silmatäitki maganud. Esimese raseduse ajal tööl käia oli kuidagi palju lihtsam kui praegu lapsega kodus olla ja siin söökidega möllata. Aga noh, inetu on tegelikult kurta. Eks elame kõik üle:)
    Ma ei tea praegusest platsenta asukohast ka midagi veel. Esimene kord oli eesseinas, liigutusi hakkasin tundma u 18.-19. nädala vahepeal. Siis oli nagu päris rahu majas. See vahepealne vaikne periood, kus iiivrldusi enam polnud ja liigutusi ei tundnud tegi paranoiliseks ja pidevalt näris kahtlus, et kas kõik on ikka ok. Kas olen ikka rase või lihtsalt ennast paksuks söönud...
    Vahvat ootusaega sulle :)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Ma imestangi, et minul ju esimene rasedus ja olen parajalt ümmargune :) Eks rasedused ongi erinevad.

      Minul on ka platsenta eesseinas. Pidin seetõttu liigutusi tiba hiljem tundma hakkama. Ei jõua neid ära oodatagi! :)

      Delete
    2. Palju õnne :)
      Väga armasalt ja põhjalikult kirjutatud :)
      Kagjuks/õnneks rase enam pole aga kui olin siis jälgisin Malluka blogi huviga :)
      Tähtaeg oli 2 nov aga sündis 26 okt :) ja nüüd meie pisike Kris- Martin magab süles ja naeratab.
      Palju jõudu ja jaksu sulle selleks imeliseks teekonnaks :)

      Delete
    3. Eks mida pisem on neiu, seda kiiremini hakkab kõht paistma, sest kui sissepoole peitu ei mahu, siis tuleb väljapoole kasvada :)

      Mäletan ka esimesest rasedusest neid kärsituid ootamisi. Küll ootad, et kõhuke paistma hakkab, küll ootab paremat enesetunnet, küll ootad liigutusi, küll ootad viimast trimestrit, siis ootad sünnitust. ja kõik ootus muidugi sinna kanti, et saaks juba beebit näha ja hoida ja seda uut elukest elada. Teise rasedusega on mul sessuhtes hea rahulik. Ei ole enam nii kärsitut ootust :) Enesetunde paranemist tõepoolest ootan, see on hetkel ka kõik. Rasedus läheb nii kiiresti, et arugi ei saa. Pigem soovin, et aeglasemalt läheks, et saaks veel oma 1a4k -le aega pühendada. Õnneks aega eel on ja päris palju. Lihsalt jah, sellist suuuurt ja ärevat ootust enam pole. Eks kui kõht suuremaks kasvab, hakkame pojaga kahekesi temaga iga päev pikki jutte pidama ja rääkima, kuidas me teda siia juba ootame :)

      Delete
  28. Uskumatu, nagu loeks enda raseduse kirjeldust :D Ma hetkel 20+6 ja kõik sümptomid, mis vaevasid sind nende nädalate jooksul, olid täpsed samad.. Iiveldus muide kestis mul umbes 16 nädalani, ja samuti eriti siis, kui kõht hakkas tühjaks minema..Tarbisin väikeseid toidukoguseid ja tihedamini. Samuti ei saanud liha süüa, mitte kohe kuidagi. Nüüd alates 20 näd. üritan tasapisi kergemat sinki võikule lisada või supi seest kana nokitseda, muidu eriti alla ei lähe. Samas puuviljad, juurviljad on most wanted kohe algusest peale)). Vahepeal oli peavalu nii jube, et nutsin. Võtta tohtis vaid paratsetomoli, aga ma ei tahtnud nii palju seda sisse süüa.. ikkagi pidin, sest peavalu oli väljakannatamatu. Vererõhk oli ka madal. Ja kaks korda olin haige kah selle aja jooksul, muidu pole nagu üldse kunagi haige. Aga alates 20 näd. on nagu suht ok)) ei taha ära sõnuda :D.. Sulle soovin tugevat tervist ja ikka positiivset meelt!)))

    ReplyDelete
    Replies
    1. Õnneks ma pole siiani haige olnud! Ptüi, ptüi, ptüi! :)

      Samad sõnad sulle!! :)

      Delete
  29. P.S Muide eile saime teada lapse sugu - veel üks tüdruk :)))! Aga 13 näd. Oscaril öeldi, et mingite mõõtude järgi ikka rohkem poisi moodi. Kuigi ei saanud täpselt veel aru, sest sugutunnused pidid suht sarnased olema veel 13 näd. paiku))).

    ReplyDelete
    Replies
    1. Eks me LA-s saame ka kinnitust öeldule. Šoisi poolt öeldu on ikkagi 90% :)

      Delete
  30. Teine trimester hakkab 16+0 rasedusnädalast, st et esimene trimester lõppeb 15+6 nädalaga.
    Rasedusnädalate lugemisel tähendab esimene nr täisnädalaid. Nt nagu sul on 12 täisnädalat aga 13 nädal jookseb. Ehk siis sul on rasedust 12 nädalat ja 5 päeva.

    Loodan et tõi selgust 🙂

    ReplyDelete
    Replies
    1. Kuid miks on paljudes eestikeelsetes veebides (nagu perekool ja emmedeklubi) esimese trimestri lõpuks märgitud 13 nädal?

      Delete
    2. Haha, ma ka pead vaevanud, et mis kamm selle esimese trimestriga on. Kuhuni ta siis kestab... Ma enam ei mäleta, kust ma 2 a tagasi lõpuks mingi selgema pildi kokku panin. Mäletan ainult seda, et jäin arvamusele, et II trimester algab 14. nädalaga. Šois kirjutab ka oma lehel sama.

      Delete
  31. Esimene rasedus ja lõpusirge käsil. Tänase seisuga on 38+2, pole kordagi oksendanud, kui välja arvata seekord kui arstid proovide võtmiseks ei lubanud hommiku süüa ja no siis oli kaputt ka ja see oksendamine olemas :D Muidu pole oksendanud, iiveldab vahest ja aga ei miskit hullu. Nüütseks muidugi keha talletab vett mis on ülimalt halb, sest kui ma niigi tunnen end ümara maakerana siis nüüd tunnen end veelrohkem nagu paks pingviin :D Ja olen aus, igakord kui olen UH's käinud siis kui põnni näidatakse ulun nagu väike beebi. Sest no ta on niiarmas, niikaua oodatud kaunikene, et võimatu oleks seda ekraani tuima pilguga vaadata ;)

    Aga imevahvat ootusaega teile. Pea ikka vastu ning peadselt tunned juba ta pisikesi siputusi ;)

    ReplyDelete
  32. Nii nii tore seda postitust lugeda. Endal on nädalaid tänasega täpselt 7+0 ja mure on tihti suur.
    Nii hea ja lohutav on lugeda, et ka teistel on sarnased tunnused ja kõik on hästi :) just, et kõhus õrnalt tuikab ja sikutab. Arstil sai ka just käidud, ja nägin oma pisikest nööbikest ekraanil ka. Alles 8 mm aga süda juba tugevasti lõi :) Nüüd on pikk pikk ootus kuni 12 nädalat saab täis.
    PS ! eile just muretsesin, et kas beebi saab ikka kõik vajaliku kätte kuna liha enam ÜLDSE ei suuda süüa. No niimoodi ajab iiveldama :D

    ReplyDelete
  33. Väga tore lugemine! Ma olen ise sinust oma rasedusega täpselt nädal aega maas aga mu kõht näeb endiselt samasugune välja kui sul 5+4. Iiveldanud pole ka kordagi ja ainukesed valud on gaasivalud, sest kõhuprobleemidest ma pole siiski säästetud :D
    ma lähen esmaspäeval kv mõõtmisele, mida ootan pikisilmi kuigi olen oma ploomikest ka korra juba 8ndal nädalal näinud :)

    ReplyDelete
  34. Päris huvitav, nii paljud siin kirjutavad, et raseduse alguses liha isu kadus. Mul just vastupidi. Muidu üldse liha ei söönud, rasedaks jäin, tekkis kohe mingi vastik kana isu.

    ReplyDelete
  35. Mina siin ootan oma 34+5ga lõppu juba :) :D

    ReplyDelete
  36. Triinu, Sa oled nii armas :) Mul endal 8-kuune beebi ja veel nii hästi meeles kõik see raseduse aeg. Ma nii nautisin rasedust, see aeg on imeline :) Mul ka poiss ja süptomid olid samad, mis Sinul. Ka liha ei maitsenud ja näiteks apelsinimahl läks hästi peale. Mul ka algul iiveldas ja üks kord öökisin ka, aga ei oksendanud kordagi. Imelist ootusaega teie perele, aeg lendab ja juba varsti on pisike ime teil kätel :)

    ReplyDelete
  37. pole küll eriline blogilugeja, aga kui pulmi planeerisite, siis pakkus huvi küll, kuna ise ka juuli lõpus abiellusime :) .. ja kuna üks väike ime ka teil tulemas, siis kohe mitte ei saa pilku ära. Niiet palun ikka palju palju kõhupilte :P ..ilmselt hakkan siin blogis rohkem aega veetma.

    ReplyDelete
  38. Mina ka beebiootel, hetkel 12+5. Oleme vist suht samal maal oma rasedusega :) esialgne tähtaeg 26.mai. Teine rasedus. Kui esimesega iiveldasin ja oksendasin neljanda kuuni, siis nüüd teisega pole ühtegi sümptomit, va päevade ärajäämine. Vahepeal ajas ikka hullult muretsema, aga eelmine nädal KV uuringus saime südamerahu, kõik korras :) mul ka kõhuke päris korralik ees, pisikestel naistel vist tulebki ennem :D

    ReplyDelete
  39. Minul saab homme täpselt 10 nädalat, ehk siis täna veel 9+6. Päris täpselt ma ka sellele nädalate asjadele pihta ei saa, hea lugeda, et pole ainus.
    Sümptomid on mul suht sarnased. Kahtlustan tegelikult, et iiveldama ajasid katkemise-vastased rohud, sest enne ei iiveldanud ja nüüd on ka juba parem.
    Igaljuhul on põnev kaasa elada, nüüd veel enam, kui ise ootan ka oma nunnukest :)

    ReplyDelete
  40. Minul on tänaseks 12+3 rasedust. Sai käidud ka eile šoisi juures ning oh seda õnne, ka meil on väike kutt kõhus kasvamas. :) Enesetunne on üllatavalt hea. Minul iiveldus kestis vaid alates 6ndast nädalast nädal aega (sekka oli vaid kaks hommikust oksendamist mis oli ka rohkem tingitud tühjast kõhust või kohvist? :D ). 10ndast nädalast alates oli mul hirmus mao häda, piinlesin neli 4 ja kõik ööd sel ajal, magada ei saanud ja valu on meeletu. Lõpuks läksin meremeeste emosse ja siiski olid kõik näidud kõige paremas korras, beebiga kõik hästi ja diagnoosiks sain gastriidi mis pidi olema raseduse ajal täiesti tavapärane. Ilmselt sõin ise midagi vale mis selle asja käivitas.. aga valu kadus iseenesest kui lõpuks haiglas olin ja kanüüli üritati paigaldada :D Sain muidugi natukene kangema ravimi ja tänaseks päevaks ptuiptuiptui ei ole enam muud häda kui emaka torkimised-venimised-kasvamine jms. :)

    Ilusat kasvamist teile! :)

    ReplyDelete
  41. Kas rasedusest teada saades ei tulnud pähe mõtet reis ära jätta?

    ReplyDelete
  42. Armas! :)
    Mis puutub kassidesse, siis nad saavad aru, kui inimesel on mingisugused hädad. Nt toitumishäirete või seedimise probleemidega inimestel lebavad samuti just kõhul, sama ka beebidega tihtipeale. Neil on selline raviv või kaitsev instinkt ja omadus. :)

    ReplyDelete
  43. 22+0 jookseb ja õnneks iiveldus seljataha jäänud, aga julm väsimus on koguaeg ja kanaliha näiteks ei taha nähagi.

    ReplyDelete
  44. Mul täpselt nädal rohkem.Ehk siis 14+5.Kui palju Sul kaalu juures?

    ReplyDelete
  45. Mul on tänasega 8+5 ja nagu rasedustunnuseid pole üldse v.a kõhuvalu, väsimus ja vahepeal hakkab kergelt paha, kui mingi imelik lõhn on :D
    Mul tuli rasedus ootamatult ja raske kohaneda, kuna olid teised plaanid (karjääri teha ning magister enne ära lõpetada), aga eks elu teeb omad keerdkäigud ja ju siis täpike tahab nii väga tulla :)
    Aga Sa Triinu-Liis kiirgab postiivsust ning nii armas kõhuke on sul! :) Ilusat ootamisaega :)

    ReplyDelete
  46. Hei! Vana postitus juba, aga minu küsimus on, et mis uuringu sa Šoisi juures valisid, kui sul rasedust 11+6 oli ja palju maksis? :)

    ReplyDelete