Monday, October 12, 2015

Without a family, man, alone in the world, trembles with the cold


Alles mõni aeg tagasi juhtus minuga midagi ebatavalist. Minuga võttis ühendust minu onutütar Kertlin.. Ma olin päris, päris üllatunud, sest viimati nägin ma teda umbes 7-8 aastat tagasi. Ta oli siis nii, nii pisike! Ülemine foto ongi minu meelest sellel ajal tehtud. Jutustasime veidi facebookis ja saimegi kokku (Halleluuja, et selline koht olemas on.. Ei tea, kas ilma selleta oleksime kunagi enam kohtunudki)! Veetsime koos mõnusa päeva. Vahva on see, et kokku saades ei olnud see kõik nii veider ja võõras. Täpselt selline tunne oli, nagu me oleks alles hiljaaegu näinud. Selline armas ja soe. Tänaseks on Kertlinist sirgunud juba imeilus tütarlaps!

Mõtlesime koos seda päeva jäädvustada ja jäljendasime kunagi tehtud fotot. Filmisime mälestuseks ühe toreda kodukootud video ka. Loodame, et järgmise tegemiseks ei pea me jälle 7-8 aastat ootama! 

Parima kvaliteediga vaatamiseks vali 720p!


Siin kohal saadangi Sulle Kertlin pikad, pikad paid! See you soon! 

Kas Teil on olnud selliseid vahvaid taaskohtumisi kellegiga? Kuidas läks? On äkki keegi, keda väga igatsete?

1 comment:

  1. Väga väga igatsen oma eksi, kes mind tegelikult pettis ja väga haiget tegi. Igatsus on ikkagi suur ja kardan, et üle ei lähegi.

    ReplyDelete