Saturday, June 13, 2015

Salapäevik aastast 2002 - Oh mind!


Leidsin ka mina oma salapäeviku ülesse. Seal on täidetud vaid mõned üksikud lehed aga puhta kullaga! See konkreetne päevik on vist aastast 2002 ma eeldan.  Iga postituse kohale on kirjutatud aastaarv aga veider on see, et need oleks nagu hiljem juurde kirjutatud. Ei tea kas on usaldusväärne või mitte, aga lähtun siis hetkel sellest.

Minul erinevalt paljudest teistest tüdrukutest oli lasteaiast kuni neljanda/viienda klassini ainult üks silmarõõm. Kui ma neid sissekandeid loen, siis tekib endalgi pisut kriipi tunne, et ühele piiiiiisikesele tüdrukule juba sellel ajal nii palju tundeid südamesse mahtus ja üldse.. Millised sõnad? Jumal siin ja jumal taga. Ma mäletan, et ma isegi palvetasin! Vanavanaema õpetas, et siis lähevad kõik soovid täide! Ma usklik ei ole kunagi olnud, aga need sõnad läksid mulle hinge ja nii ma siis koguaeg proovisin. Ka salapäevikus! 

Päevik ise on kulunud, kahjustada saanud, aga ikkagi täpselt sama naljakas nagu siis kui me Ekkega üheksanda klassi lõpus seda koos vaatasime ja naerdes pisaraid valasime.


Selle pildi puhul pole sõnu vaja. Vigane inglise keel ja meeletu kunst! Taolised karvased kleepsud olid mu lemmikud! Ma imestangi, et ma olen raatsinud selle siia kleepida, sest kleepsude vahetamises olin ma kindlalt kõva käsi!


"Kui ma oleks loll, siis Ekke ei meeldiks mulle aga ma pole loll ma armastan Ekket väga väga"

"Madonnat kuulates meenub mulle Ekke ma ei tea mis minuga juhtunud on olen Ekke pärast hulluks läinud ma märkasin 1999a et ma meeldin talle. Se on mulle hea sest Ekke meeldib mulle ka. Uvitav mis selles edasi saab. tahaks et mu unistused täituksid seda ma tõesti soovin et se täide läheks se oleks tõesti väga hea."

"Mulle tundub, et Liisile meeldib ka Ekke ma tahaks et mina saaks Ekke endale se on mu suurim soov ongi se. ma loodan et jumal võtab mind kuulda ja täidab mu soovi se võiks olla jumala kink mulle sünnipäevaks siis oleks ma õnnelik isegi nii väga õnnelik."

"Täna ehk 30.01 ütles Ekke mulle et ma meeldin talle se on mulle väga hea uudis mul on öelda et äitäh jumalale hea et täitsid mu soovi olen jumalale tõesti väga tänulik."

Vahemärkusena pean mainima, et ma vist tõesti ei tundnud ÜHTEGI kirjavahemärki :D


"Ma olen Ekkese väga kiindunud et ma lausa armastan teda tõesti väga väga väga väga."

On Teil ka mõni salapäevik lapsepõlvest alles? Mul peaks tegelt üks hilisem ka kuskil olema. Proovin selle millalgil ülesse leida. See oleks siis sellest ajast kui hirmsasti Tokio Hotel'i fännasin :D


10 comments:

  1. Oi, äratundmisrõõm- ka mina olin noorena meeletu Tokio Hoteli fänn. Küll sai ikka palvetatud ja sünnipäevatordilt küünlaid puhudes soovitud nendega kohtuda ja muud säärast. Naljakas ikka tagasi mõelda, kuidas üks bänd võis nii südamesse minna :D

    ReplyDelete
  2. Minul oli ka salapäevik. 9 aastaselt hakkasin sinna kirjutama, nüüd hiljaaegu leidsin üles ja oijumal tõesti mida ma sinna kirjutanud olin. Perekond sai hea kõhutäie naerda. Ja olin ka väga suuur tokio hoteli fänn. Eriti need kaksikud aaah armund olin lausa :D :D

    ReplyDelete
    Replies
    1. Noo selle päeviku kirjutasin ka 9 aastaselt :D :D :D

      Mu lemmik oli Bill!

      Delete
    2. Jaa, minu lemmik oli ka Bill! :D

      Delete
  3. Hahaha johhaidii, mul oli tuba maast laeni TH postreid täis. Õudukas. Nüüd mõtlen selle peale tagant järgi ja nii õudne on mõelda 😂

    ReplyDelete
  4. Hhahaahah,täpselt nagu loeks oma päevikut! Ma alguses kirjutasin mingist tühjast tähjast blämast,et oi täna mängisime sõbrannaga ja tal on paremad barbid kui mul jne aga siis kui esimene armastus tuli -nooo juudas,siis oli ka selline romaan seal kirjas ,et mul tagasi vaadates nii häbi ja naljakas lugeda!:) Ja kõik need illustreerivad pildid ja kleepsud need lisasid ka ainult vürtsi juurde:)

    ReplyDelete
  5. Hahahh, nii armas ... nagu creepy, aga armas samal ajal :D Mul endal ikka üsna mitu-mitu märkmikku, ühte kirjutasin 8-aastaselt script'i minimuusikali jaoks (lol, hobustest :D ) ja nippe, kuidas "popp" olla ("MSN'is olles kasuta cool'i keelt", misiganes see ei oleks :D ). Tegelikult pean päevikut praegusini, aga vähem on selliseid sissekandeid stiilis "Käisin koolis, siis trennis ja tore päev oli", vaid pigem valan sinna üldisemalt mõtteid välja. Kuigi vahel sekka tuleb ka neid tilu-lilu kirjutisi - praegu aastatetaguseid sissekandeid lugedes on küll lahe, et nii detailselt saan minevikku uuesti läbi elada.
    Aa, ja pubekana oli suureks eeskujuks "Berti päevikute" raamatusari, nii et sealt võisin ma mingi tobeda kirjastiili adapteerida vahepeal, a la tervitused "Hei-hei päevik!", mis tagantjärgi vaadates on nii cheesy'd :D

    ReplyDelete
  6. Siis kui ma kusagil üheksane olin, siis vanem õde pani mind ja nooremat õde laua taha istuma ja andis vihikud kätte, et hakkaksime päevikut pidama. Me noorema õega muidugi teadsime, et vanem õde peab ka päevikut ja tahtsime väga tema moodi olla. Kui aga pastakad kätte saime, siis me tegelikult ei teadnudki, mida päevikusse kirjutatakse. Ja kahjuks ma ei teagi, mida me lõpuks kirjutasime, sest see vihik pole juba kaua aega eksisteerinud.
    Ja väiksena olin ka suur Tokio Hotel'i fänn :D

    ReplyDelete
  7. Mm tokio :D paadunud Billi armastus ja meeletu kiindumus kogu bändi. Mul kusjuures nad tõesti aitasid nii palju muuta, just iseenda puhul :D mul oli kolm suurt, seda paksu kontorimappi täis nende asju. Postrid , pildid, ajakirjade väljavõtted. Iga nädal jooksin R kioski et jumala eest saada uus bravo, yam või popcorn :D

    ReplyDelete