Thursday, April 9, 2015

Mis toimub?

Ma ei ole kunagi just väga pika jutuga olnud oma blogis.. Täna avastasin end juurdlemast selle üle, et mis juhtus? On ilmselge, et ma ei ole päris endine enam. Blogimise järjele on järjest raskem saada ja kõige tobedam selle juures on see, et tegelikult mulle ju nii meeldib see!

Üks hetk avastasin, et need mõtted viisid mind sinna hetke kui kunagi Jüriga lahku läksin.. Asi oli nimelt selles, et tegemist oli sellise rutiinse tegevusega mis mulle teda meenutas.  Me ju tegime seda kunagi koos. Kaasa ei aidanud küsimused ja kommentaarid selle kohta. Lihtsam oli ignoreerida. Kuna ma lõpuni välja ei soovinud sellest väga rääkida, siis nii see läks. Kergem oli eemale hoida. Tänasel päeval mõistan kui vale otsus see oli.. Ma olen ennast juba aastaid õpetanud olema otsekohene ja aus. Olen endale eesmärgiks seadnud, et mitte keegi ja mitte miski ei tohi mind "endaga koos alla vedada". Ja mida ma tegin? Täpselt vastupidist. Eks teooria on lihtne.. Praktika hoopis midagi muud.

Hiljem tekkis lihtsalt hirm. Kuidas mind vastu võetakse? Mis nüüd saab? Kuidas ma nendele ebamugavatele küsimustele vastan.. Mis saab kui mind ümbritsev müür laguneb?

Ma siiani ei tea. Jumal tänatud mu ellu on tulnud inimesed kes mind vastupidises veenda püüavad. Samas.. See ei ole see. Jooksen justkui peaga vastu seina.  Mul oleks niii palju mida jagada ja ma lihtsalt ei julge. Iga kord leian siiski mõne postituse alt küsimuse, mis kuidagi mõjutab mind nii, nii tugevalt, et ma ei suuda enam jätkata. 

Ma ei ole olnud just kõige avameelsem kogu selle teema osas, aga ma tunnen, et mulle kuluks ära just  Teie abi. Ma ei taha enam selles oravarattas ringi joosta. Ma tahan teha seda mis mulle meeldib. Ma ei suuda leida endas piisavalt enesekindlust, et seda jälle teha. Miski minu sees läks katki ja ma ei oska seda ise parandada. See kõik tundub nii tobe ja väike.. Aga ma ei oska paremini. 

HELP!

41 comments:

  1. Mina käin iga jumala päev siin kiikamas, et kas Triinukene on midagi vahvat blogida, aga kahjuks pean ma iga päev pettuma ja nüüd täna siiis lõppppuks .. ja nii kurb postitus :( . Pea püsti, samm sirgeks ja las minna, sa oled tubli ja paljudele eeskujuks!

    ReplyDelete
  2. Ma ei suuda ausalt öeldes enam kokku lugeda, kui kaua ma selle blogiga kaasas olen olnud. Iga kord, kui Sul on uus postitus, olen ma siin. Ja kui see pole selle ajaga muutunud, siis miks peaks see muutuma nüüd? Mina, Sinu lugeja olen siin, kui Sina oled siin. Olgu postituste vahe kas kuu või kaks, aga ma olen siin. Mul on uskumatult hea meel kuulda, et Sa jätkuvalt tahad seda teha ja see Sulle meeldib, see tähendab, et on ka lootust, et tuleb veel postitusi :) Kui vaja, siis tee sellel lehel midagi ümber, muuda stiili, tee uus postituste sari, leia uus lähenemine, peaasi, et Sa kirjutad! Ja aitäh ka selle kõige eelneva eest, mida Sa siia oled kirja pannud. Juba see on tohutult palju väärt :)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Vouhhh.. See kommentaar pani küll südame kiiremini põksuma. Aitäh sulle selle eest Anett! Ma pole ammu midagi nii siirast ja armast lugenud. It means a world to me!

      Delete
  3. Ma niii igatsen Su postitusi! :)

    ReplyDelete
  4. Kindlasti ei pea oma eraelu detailselt ja avalikult letti lööma. On ju arusaadav, et mõned paarid lähevadki lahku ja midagi pole teha. Ent samas kui tunned end halvasti, siis pealiskaudselt teha aus ''ülestunnistuse'' postitus ja ongi kõik korras. Sa ju saad selle iga hetk kustutada/lukku panna. Ma ei usu, et keegi selle peale viltu vaatab, et rääkisid, mis Sind painab. Sa tead isegi, et need blogi''sõbrad'' on vahepeal palju-palju etemad, arusaajamad ja poolehoidjamad kui enamik tutvusringkonnast :) Seega - Sinu blogi ja Sinu valik, mida räägid ja kui palju. Kui tunned, et oleks õigem rääkida, siis seda teegi. Kui ei, siis jäta see minevikku ja karavan käib edasi! :)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Aga ma kohe üldse ei taha sellest kirjutada.. Tahaks nagu uue lehekülje keerata nii, et ma seda tegema ei peaks. Ilma selgitusteta. Jätta see kõik nii nagu ta jäi.

      Aitäh sulle!

      Delete
  5. Isegi kui Sa postitad harva, tulen ikka siia alati tagasi ja oled vaieldamatult minu lemmik blogija! :)
    Igasugused mälestused ja nii-öelda meenutused kellestki on ju alati valusad, meie kõigi jaoks. Raske on sundida ennast mõtlema positiivselt sellistes olukordades, kuid see on paratamatu. Vahel ongi vaja aeg maha võtta ja mõelda.
    Ootame Sind alati tagasi, ükskõik kui pikk paus vahepeal on! :)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Ohhh.. Pai mu kõrvadele! Suuur, suur, suur, suuuur aitäh Maarja-Liis toetuse eest! :)

      Delete
  6. Sa oled niii tohutult armas ja särav inimene! Kogu su blogi särab alati, isegi kui satub sekka ka mõni kurvem post. Kui tekib blokk kirjutamisesse või kardad, kuidas inimesed sinusse suhtuvad, siis mõtle, et kõigil on elus nii - alati lõppeb üks ja algab teine peatükk. See on elu loomulik osa. Sa ei peaks kohe üldsegi kartma, mida inimesed arvavad, sest need, keda huvitab ja kes hoolivad, ei kritiseeri ning kannatlikult ootavad uusi poste ja su rõõmupilke ja need, kes otsivadki ainult halba, kaovad ka üsna pea.
    Keera blogis samasugune uus lehekülg nagu elus tegid. Varem tegid teise inimesega poste aga miks mitte kaasata siis praegune kõige kallim inimene sellesse? Või leia just see nurk, mille alt süveneda ja tee teisiti nagu varem. Võib-olla ehk aitab ka see, kui mõtled sinna aega tagasi, kui blogisid koos Jüriga ning naeratad helgelt ja säilitad seda kui ilusat mälestust. Sest kõik see on ju siiski su mõtlemises kinni ;) Samuti võid alustada ka väikeste asjade kirjutamisega, ega sa ju peagi tegema tohutult mahukaid poste. Ikka tasa ja targu!
    Lihtsalt hinga sügavalt sisse, naudi päikesekiiri paitamas su armast nägu ning tea, et kõik saab korda!

    ReplyDelete
    Replies
    1. Selline tagasiside on tohutult motiveeriv! Sügav kummardus ja suur, suur aitäh! Mul on seda praegu väga vaja.

      Kallid!!

      Delete
  7. Ma arvan, et suurem osa lugejatest oli antud teema juba ära unustanud. Vajadusel tee lihtsalt teatavaks, et ei soovi sellel teemal arutleda ja ongi kõik. Sinu blogi ju, kirjutada on ju tuhandest muust asjast, kellelegi ei ole midagi selgitada vaja kui ei taha. Võid ju alati ka nime muuta ja uue blogiga uue lehe pöörata :)

    ReplyDelete
  8. Oehh! Lugesin su blogi enne ja loen nyyd veelgi suurema huviga! Sa oled niiiii motiveeriv, siiras, särav, positiivne ja nunnu. Kohtusin sinuga Malluka Zelluloosi yritusel ja sa oled nagu iidol kelle poole pyyelda. Ära hoia oma mõtteid endale, sest me oleme siin kõik, et sulle kaasa elada. Su videod ja kirjutised on niisama nunnud kui sa isegi. Hea meelega suhtleks sinuga päriselt veelgi - pisike soov. Kui endal on ka segadus peas siis sinu kirjatykk tegi alati tuju paremaks ja pani ka oma elu peale mõtlema. Eelnevatelt hea soovitus on kindlasti uue suuna võtmine kujunduses, postitustes. Ma loen rõõmuga ykskõik, mis teemal! Live on and be proud of what you love right here, right now!

    ReplyDelete
    Replies
    1. Kui tore on midagi sellist lugeda! Suuur, suur, suuur aitäh sulle nende imearmsate sõnade eest!

      Delete
  9. Parim asi enda blogi juures on ju see, et saad kirjutada millest iganes tahad. Su blogi on alati tore olnud lugeda/vaadata, sest kõik postitused on läbinisti säravad ja rõõmsad. Ma usun et sellest minevikust mis nüüdseks seljataha on jäänud on nii palju aega möödas, et sellele ei peakski keskenduma. Nii saad ka vastata sellistele küsimustele, et möödanik on möödas ja siht on olevikul ja tulevikul. Kindlasti ei ole su blogi olnud mingi suhete draamadele keskenduv vaid lihtsalt särav ja rõõmsameelne igast teemast rääkides. Nii et blogi edasi, naudi seda ja kui ka küsimusi esitatakse siis aus vastus ju ongi et nii palju toredaid asju toimub olevikus ja tulevikus, miks peakski keskenduma ja analüüsima seda mis oli varem :).

    ReplyDelete
    Replies
    1. Sul on ilmselt õigus.. Aitähhh sulle nende sõnade eest!! :))

      Delete
  10. Ma täiesti saan aru, mis kohas sa oled. Kuigi sa tunned, et oled mingit pidi edasi liikunud ja elu on ilusam, siis on ikka see vana jama, mis sind painab. Mul juhtus paar kuud sama. Mul pole hetkel veel kedagi uut elus, kuid raske on siiani veidi. Ma olin ka siis väga kaua blogist eemal, kuid kuna lahkuminek toimus seetõttu, et inimene pettis mind mitu kuud juba teisega, siis mõtlesin, et ma ei pea hoidma oma tundeid lukus. Seega kirjutasin ma sellest veidi ja mul läks kergemaks. Sa ei pea sellest kirjutama kui ei taha, aga su lugejad kindlasti toetavad sind ja saavad sinust aru. Vahel aitab ka lihtsalt paberile oma tunded ja mõtted välja kirjutada ning näiteks see ära põletada. Justkui põletad selle vana teema oma elust ära. Ära heida meelt, see läheb üle ja varsti sa tahad siia juba väga palju kirjutada ning jagada asju oma lugejatega :) Ole tubli!

    ReplyDelete
    Replies
    1. Aitäh, aitäh, aitähh Sulle! :) selline toetus on mulle meeletult oluline!

      Delete
  11. Ma tulin uuesti tagasi selle postituse juurde, sest ma tahtsin kuidagi .. midagi veel öelda, et sul natukenegi parem hakkaks ja et sa kurb poleks.
    Ma pean tõdema, et ma pole Sind kaua jälginud, aga umbes sellest ajast kui sa trenni tegema hakkasid ja ausalt öeldes pole ma vanemaid postitusi ülesse sobranudki. Nüüd lugesin su eelmisest ja mõtlesin, et mida kuradit, miks keegi ikka veel sobrab, milleks??
    Mul on täpselt siuke tunne, et Sa oled oma praeguse meheraasuga igaviku koos olnud. Ma isegi ei tea miks mul selline tunne on. Võibolla sellepärast, et te tundute nii ideaalsed ja sobivad. Lihtsalt pöööörfekt.

    Aga mu meelest su need naljavideod koos Mallukaga on nii ägedad lihtsalt. Mingi aeg ilmus neid siia hulgim ja kui ma hommiku kell 6.00 siin neid lugemas käisin, siis ma sain siukese nalja ja rõõmu osaliseks, et johhaidii. Uni kadus ja oli kohe rõõm koolipinki minna.

    Ma ei tea, võibolla on see tobe soovitus, aga tee üks selline postitus, kus sa tutvustad ennast. Ala, et Tere, ma olen Triinu, nii nii vana ja niini pikk ja lai. Räägi sellest, et mis on su lemmik värv, söök, jook, klubi, loom. Mis sa päevast-päeva teed jne. See ju nagu olekski uus algus või ei ?

    ReplyDelete
  12. Ma nii ootasin, et sa juba kirjutaksid. Sul on kindlasti põhjust enesekindluseks ja blogimise jätkamiseks. Väga tahaks kuulda su New Yorgi reisist ja tulevastest reisidest:)

    ReplyDelete
  13. Selleks, et saaks uuesti alustada, tuleb vanaga ära lõpetada :) muu miski ei aita. Mina sain oma elus uue lehekülje pärast lahkuminekut alles siis keerata, kui olin vana asja ära lõpetanud (selgeks rääkinud, üles tunnistanud, asjad klaarinud). Usu mind, sul hakkab kergem, hakkab vähem küsimusi tulema nii teistelt kui ka endalt. Sa oled üks mu lemmikblogijaid ja isegi tahaksin palju küsida su käest, aga ei julge torkida... Palju edu ja ole tubli! Rohkem kirjutamist ka :)

    ReplyDelete
  14. Sa oled niiii armas ja ilus!! :)

    ReplyDelete
  15. Minu arvates on täiesti normaalne, et inimene ei taha rääkida nüüdseks juba minevikus toimunud lahkuminekust ja ma ei arva, et see kellelegi nii palju meelehärmi peaks valmistama, ikkagi sinu elu. Põhiline, et sina oled sellest üle :)
    Uus lehekülg su elus ja uus algus su blogipostitustele. Muuda näiteks blogikujundust ja tee kõik uueks ja meelepäraseks ning ma usun, et lugejatest puudust ei tule! Meie oleme alles ja ootame suure huviga su postitusi!
    Oled üleni särav ja soe inimene. Nii seest kui ka väljast :)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Hurhh.. Teil ei ole aimugi kui hea ja inspireeriv on selliseid kommentaare lugeda. Aitähhh!! :)

      Delete
  16. Nõustun kõigi eelnevate kommenteerijatega! Sa oled ka minu lemmik blogija ja ma ei oska isegi täpselt välja tuua, miks. Võibolla sellepärast, et alati su postitusi lugedes tundub, nagu ma oleks sinuga kaasas, kusiganes sa ka poleks. Juhtusin sind ükspäev Tallinna linnavahel nägema ja sa ei kujuta ette seda rõõmu, sain justkui kinnitust, et sa oled päriselt ka olemas ja päriselt ka on meie pisikeses Eestis üks nii tore inimene. Kuna sa nägid kuidagi kurnatud välja, siis ma sinuga vestlust alustada ei julgenud. Siit sulle üks idee ka. Kui toetust vajad, siis tee pisike meeting kuskil kohvikus nt oma lugejatega. Ma usun et päris mitmed oleksid valmis kohale tulema, kaasaarvatud mina. Lihtsalt palun ära lõpeta blogimist! Ma saan aru, et sul on raske, aga me aitame sind nii kuis jaksame, et sa siit ei kaoks. U can do it! 😊

    Mul kahjuks google accounti pole, seepärast ka anonymous ;)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Oooiii.. Kui armas sinust! :) aitähhh sulle niii ilusate sõnade rest. See mõte on päris hea!

      Delete
  17. Täna on homme ja täna lähme SAAREMAALE! Alustame seal uut elu :D:D

    ReplyDelete
  18. kas ma olen valesti aru saanud, aga probleemid eraelus ? :(

    ReplyDelete
  19. Soovitan uue lehekülje keeramiseks teha uus blogikujundus, osta näiteks nimedomeen, pane paberile kirja blogi perspektiiv - mis teemad, mis suund; mine blogi kirjutamiseks kuskile uude kohta, näiteks kui tavaliselt oled kirjutanud kodus, siis mine kohvikusse või õue. Ja küll siis inspiratsiooni ja teotahet jälle tuleb:)

    Igast motivatsioonivideod annavad ka alati hea stardi :) A la: https://www.youtube.com/watch?v=VcFpkB15E1A

    ReplyDelete
  20. Enne seda praegust postitust ei mäleta ma üldse, et selline tegelane nagu Jüri siin vahepeal eksisteeris. Kui tuleb jälle selline küsiv kommentaar siis lase silmadega üle ja kõik. Enamustel on mingid ekskutid ja neist üldjuhul ei viitsita rääkida. Piisabki vastusest et see on minevik ja kõik. Ära tunne vastutust kõigile vastata.

    ReplyDelete
  21. Mul on nii hea meel Sind jälle blogimas näha! Varem olin sinu usin lugeja ja loodan, et lased nüüd samas tempos!

    ReplyDelete
  22. Mina näiteks pole enne seda postitust tulnud kordagi selle peale, et sa peaksid siin avalikult oma lugejatele selgitama, mis teil täpselt juhtus. Kui see on see, mis Sind painab, siis selleks pole päris kindlasti mitte mingit põhjust - Sa ei võlgne ses osas mitte kellelegi oma lugejaskonnast mingeid selgitusi. See on Sinu isiklik asi, Sul ju ülesehituselt pole ka mingi suhte- või pereblogi, kus partnerist lahkuminek ja uue leidmine ja sellest kõigest detailselt rääkimata jätmine mingi ebakõla tekitaks. Ja isegi, kui Sul oleks sedasorti blogi - Sul on ikkagi täielik õigus ise valida, mida siia kirjutad.

    Teine asi on see, kui Sul endise kaaslasega midagi rääkimata on. Kui teil omavahel on mingeid lahtisi otsi. Need tuleks küll sõlmida ja jooned alla tõmmata.

    Edu!

    ReplyDelete
    Replies
    1. Minu puhul jah see esimene variant.. Eelmise kaasaga kõik selge ja see oli ühine otsus. Oleme sõbrad ja Kristo saab samuti Jüriga väga hästi läbi :)

      Delete