Friday, April 10, 2015

Kuidas ma täna narkomaaniga kohtusin

Tänane hommik oli nagu iga teine.. Peale kliendikohtumisi istusin süvenenult arvuti taga ja pusisin meile saata. Hoooooooly crap! Järsku sajab sisse äreva olekuga noormees. Ühes käes oli tal kokteiliklaas nind teises kilekott. Kilekotist paistsid välja tühjad suitsupakid ja vorst! 

Olime eesruumis vaid koos oma ülemusega. Ei ühtegi meesterahvast. Sisse tunginud noormees hakkas kõva häälega meile saart müüma! Et me sinna Olümpicu teeks. Siis hõiskas, et miks meil Mac'ide asemel asused on ja, et see nimi tuleneb pegasusest (samal ajal ise närveldades käsi vehkides ja edasi-tagasi kõndides). Kiiruga sai tagant ruumist üks suurem meesterahvas kutsutud kes siis oma õlad eriti laiali ajas. Noormees lahkuda ei tahtnud. Küsis, et mis me siin niisama istume ja ta sooviks meilt ükskõik mida osta. Tal on miljon! Siis kalpsas ta uksest kiiruga välja ja ilmselt jooksis notarite juurde neid kimbutama.

Mõelda vaid kui keegi meist oleks kontoris üksi olnud.. Päris kõhe eksole? Meil küll on olemas nupp sellisteks puhkudeks, kuid see oli näiteks viimane asi mu peas sel hetkel.

Kas Teil on ka taolisi kogemusi olnud? Kuidas käitusite?

6 comments:

  1. Mul oli paar aastat tagasi nii, et tulin kuskilt Mustamäelt ja olin majade vahelt minemas trollipeatusesse. Juhuslikult tuli kursaõde vastu ja teatas mulle, et olgu ma ettevaatlik ja osutas enda taha olevale mehele, kes pidavat narkomaan olema. Mul oli kohe okou.. ja hakkasin veits teises suunas ringiga trollipeatusesse minema ja uskuge või mitte, see tüüp hakkas mulle järgi tulema!! Kiirendasin sammu ja ta reaalselt jooksis mulle järgi.. Mul oli selline kabuhirm nagu kunagi pole olnud.. õnneks õige pea jõudsin peatusesse, kuhu see narkomees tuligi lausa järgi.. õnneks olid seal teised inimesed ümberringi.. ja ma läksin niimoodi trolli peale, et vaatasin, et tema sinna sama peale ei tuleks.. sest no way ma oleks läinud trolli peale inimesega, kes on ilmselgelt millegi mõju all ja vb kuskilt ka süstlad välja võlunud.. See on mul siiamaani eredalt meeles ja tõesti pole nii hirmul kunagi olnud :/

    ReplyDelete
  2. Mul oli hiljuti kõhe olukord Tallinnas bussipeatuses (mitte linnaliini omas). Läksin bussipeatusesse ja jäin oma bussi ootama. Seal on kõrvuti kaks, no nüüd ma nimetust küll ei tea, aga seda "putkat" noh, kus oodata saab, nagu bussipeatustes ikka. Esimeses seisis mingi mees ja ma seisin sinna teise. Ja siis see mees hakkas lihtsalt mööda minu putkat edasi-tagasi käima ja kogu aeg kui minust mööda läks siis jõllitas mind ja podises omaette midagi. Ma õnneks päris kartma ei hakanud, sest autod sõitsid kogu aeg mööda ja õnneks üks naine tuli ka minu kõrvale seisma, aga päris kõhe oli küll. See mees ei näinud välja kui narkomaan, vaid lihtsalt arg ja opakas, niiet ma nagu ei kartnud, et ta midagi ka päriselt teha kavatseb. Proovisin lihtsalt selle mehega silmsidet mitte tekitada ja mitte hullemale mõelda. Õnneks oli päevane aeg ja mitte pime. Pärast bussis hakkasin mõtlema, et jumal tänatud, et ta veel sama bussi peale ei tulnud. Pärast oleks veel kuskile lähedusse istunud ja siis mind kogu aeg jõllitanud.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Tõepoolest jumal tänatud!
      See silmside ignoreerimine on alati hea mõte.. See toimis kooliajal ka! :D

      Delete
  3. Mul juhtus hiljuti austraalias nii, et kõndisin 11 ajal õhtul pimedaga trennist koju. Teadsin küll, et ohtlik on, seega helistasin peiksile samal ajal, et kellegagi rääkida ja julgem oleks natukenegi. Valisin jalutamiseks valgustatud peatänava, kus peale minu kahjuks ühtegi teist hingelist polnud. Järksu tuli kusagilt suure hooga üks auto, mis minu kõrvale jõudes veidi aeglustas ja rooli järksu minu poole keeras, et mind ehmatada ja kõrvalistuja pistis aknast pea välja ja viibutas mulle rusikat, endal mask peas! Tagaistmel oli veel mehi istumas, kes kõik naersid. Õnneks õnneks nad autot kinni ei pidanud ja mind sisse ei lohistanud, aga ma ikka mõtlen What If... See poleks väga raske olnud ja mu telefoni otsas olnud peika poleks ka mind aidata saanud :( nii jube, rohkem ma nii hilja trenni ei läinud!

    ReplyDelete
  4. Issand, sa oled ju nii pisike ka :(
    Mul on olnud selliseid juhtumeid vist kümneid, Endla tn elades oli üle tee alati mingi narkar, kes jooksis ja hüppas ja tantsis. Kaugelt vaadates oli naljakas ja harjus nagu pikapeale ära temaga, aga samas kunagi ei tea ju, mida ta mõelda võib laksu all olles.
    Kõige hirmsam oli see, kui talvel bussi oodates hakkas külm ja läksin Balti jaamas sinna hoonesse sisse ja mingi kutt tuli süstal näpus mu poole. Elu käis silme eest läbi, aga kuidas sain minema sealt.

    ReplyDelete